@ ETTEMÕTE // 2026.02.18
delfi_ettemote_1052.m4a
KUUPÄEV
2026-02-18
PIKKUS
41m 00s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Saates analüüsivad Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa värsket Balti idufirmade raportit koos Eesti Asutajate Seltsi presidendi Triin Hertmanni ning Praktika VC investori Tim Vainoga. Arutelu keskendub Eesti idusektori konkurentsivõimele, Leedu turu kiirele kasvule ning idufirmade rahastamise hetkeseisule.
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Värske uuringu järgi võib Eestit endiselt pidada kolmest Balti riigist kõige tugevama idusektoriga riigiks, kuid idufirmade rahastamine pole endiselt oma mõne aasta tagust tippu tagasi võitnud ning uudisena on tekkinud hulk edukaid idufirmasid, kes ei tahagi investorite raha ning isegi väldivad nendega rääkimist aktiivselt.
sellest. Nii on, peab tunnistama, et leedukad küll tegid tubli hüpp meie suunas, edu suunas, aga noh, sisemiselt oli naljakas vaadata, kui me seda raportit alustasime. Siis nagu ma mainisin, ainukese eestlasena sain päris palju puid, et no see aasta on nüüd küll see, kus Leedu näitab numbreid ja nüüd me oleme ikkagi paremad. Ja kui raport valmis sai, siis õhus oli tunda kerget pettumust, et põhimõtteliselt igas kategoorias jääb ikkagi natukene, aga alla. Et dünaamika on Leedu mõttes väga positiivne, aga hetkel me veel hoiame number ühte positsiooni enamus andmepunktide seas. Ja kõik Balti riigid tegid tegelikult väga tubli aasta, Läti on lõpuks ärganud tärkamas. Uus kapital, uued ambitsioonid, see aasta võib-olla ei peegeldu veel nii väga, aga ma arvan, et kaks tuhat kakskümmend kuus on juba selgelt näha, kuidas kolm uut fondi investeerivad, et numbrid lähevad ülesse ja, ja ökosüsteem ärkab nii-öelda. Aga jah, terved kõik kolm Balti riiki tegid tugevat aastat, me oleme uut, taas uptrendi peale, ehk siis üles Maci lähevad asjad peale kahte negatiivset aastat alla Mac. Ja ma ütleks, et kokkuvõtvalt see raport toob välja minu silmis väga, kaks väga. Nii-öelda olulist asja, esimene asi on see, et me oleme jõudnud Balti riikidega sinna kohta, kus iga riik täidab oma funktsiooni ja see on kuidagi sümbioosis, et me ei, võib-olla ei võita samade asjade eest, vaid katame oma tugevustega erinevaid faase, erinevaid valdkondi. Ja teine on see, et investorid olid kaks tuhat kakskümmend viis aastal, tegid väga kaalutletud pette siis investeeringuid ja see tähendab seda, et numbrites. Deal'ide number, deal'ide arv ei ole nii väga kasvanud, aga summad per round on kasvanud, mis näitab seda, et investor valis, kuhu ta investeerib ja siis läks ikkagi suurema, suurema kindlusega sisse. Aitäh.
Lati on riigirastasega Atoman ankurinvestor, kes sinna on raha pannud. Leedu on suures pildis sama loogika, mis on ka Eesti fondid üles ehitatud, seal on suur Euroopa ankurinvestor, mille ümber siis koonduvad väiksemad piirkonna institutsionaalinvestorid ja erainvestorid, kes seisavad sinna kapitali. Et Leedu ja Eesti fondi struktuuride paralleel on pigem nagu tugev ja enam-vähem sama mudel. Lätis on rohkem riigi raha, vähem eraraha praegu.
Ma ütlen kähku eelmisel teemal, ma arvan, see on väga oluline, et esiteks ma olen Taaviga väga nõus hilisema faasi osas ja mis see tegelikult minu arust näitab, on ka see, et meie Series A ja Past Series A ettevõtted on maailma. Tasemepotentsiaaliga, sest et siia tuleb enamasti seal faasides väliskapital, mis näitab väga suurt valideerimist, ehk siis need ettevõtted ei ole lihtsalt suureks kasvanud ja teevad midagi kohalikku ägedat, vaid välisemestrid näevad selles ka maailma tasemepoli, et ka oma taskust siia investeerida ja loota, et see toob ka neile piisavalt raha tagasi fondi perspektiivis. Ma arvan, et see on väga oluline ja mitte, et ei tasu kurvastada, vaid peaks olema õnnelik, et me oleme seal faasis, need inimesed või noh, need ettevõtted on jõudnud sinna ja see on tugev meie meie riigis. Noorte seas tõesti, see näitab kusjuures ka seda, et investorid valisid väga ja investeeriti võib-olla natukene turvalisemalt, kui nüüd öelda võib, et viiskümmend protsenti founder'itest, kes sai rahastuse kaks tuhat kakskümmend viis, on enne start-upi teinud. Ehk siis pooled on juba mingisuguse kogemusega ja kaksteist protsenti nendest on exit'inud start-upi, mis tõestab ka seda, et. Ainult kaksteist protsenti teadis, millal õigel ajal lõpetada. Ja mis puudutab neid väikseid ettevõtteid. Probleem on selles, et väga paljud neist ei tõsta raha, nad on olemas, aga noh, kuidas me leiame neid, et meie saame seda reporti üles ehitada ainult selle info peal, mis on avalik ja tänapäeval on. Investoriteam ütleb seda kahjuks väga palju ettevõtteid, mis on ägedad, aga nad ei kaasa raha ja nii palju, kui sa ei proovi sealt uksed sisse saada, siis keegi ei oota sind seal. Nii et see on uus dünaamika, mida me kajastasime läbi häkerhausside nii-öelda rubriigi. Aga jah, neid ettevõtteid on, lihtsalt ei leia neid nii palju.
Aga kusjuures samas me peame need kuidagi üles leidma, sellepärast et noh, ütleme nii-öelda riikliku poliitika kujundamine käib ikkagi läbi mingite raportite aruannetud, eks, et a la kas meil on vaja näiteks IT-inimesi või ei ole, on ju, ja, ja, ja omal ajal meil oligi see teema, et vaatasid ainult IT-sektorit või tarkvara arendussektorit ja telekommi. Noh, tundus nagu ei ole, et, et on piisavalt neid inimesi, on ju, noh, siis kuskilt tekkis start-up sektor, kes hakkas noh, niimoodi ära kahmama, et lõpuks ei jäänudki kellelgi enam midagi, on ju, Et sama on nüüd siin, on ju, et, et kui kuskil ikkagi tekivad need bootstrap'itud kaks ja pool meest ettevõtted, aga noh, ikkagi mingi hetkel lähevad suuremasse kasvufaasi ja. Ja kasvavadki nagu tavalised ettevõtted, aga me ei näe neid enam nagu, kuigi nad on tehnoloogiaettevõtted või, või tehnoloogiast väga sõltuvad ettevõtted. Siis me peame ikkagi väga teravalt seda kategooriat hakkama täiendavalt sisse tooma, et jah, nad ei ole start-up ettevõtted definitsiooni mõttes, kuna nad ei võta väliskapitali, on ju. Aga, et nad on ikkagi sügavad tehnoloogiaettevõtted, et kuidagi peab Tim nüüd üles leidma ikkagi. Aga oota, aga
Aga see on ju natukene, no ma ikka, minu töö on ju siin praegu, ma, ma annan teile negatiivset spinni ja muidu me läheme laiali kohe, ütleme, et kõik on hästi. See, mis siit saatest veits nagu läbi on käinud, et, et, et riskikapitalis on nagu riski aastatega vähemaks jäänud, on ju, et noh, et investeeritaksegi founder'itesse, kes juba on teinud, eks ole, on juba kogenud. On juba seal mingisugune käive, me juba näeme, et äri on, et noh, seda sellist nagu spray and pray tüüpi lähenemist, eks, et. Näen keegi, mingi rõõmsameelne inimene, keda ma kunagi pole näinud, pitch'ib mulle, eks ole, kolm minutit ja siis ma järsku mõtlen, et oh, ma panen sinna mingisuguse seemne raha, et äkki läheb noh, see tüüpiline selline riski müüt või muinasjutt. Seda nagu on vähemaks jäänud, no Triin.
Ja, ja Eesti on, ütleme võrreldes, kui ma ütlesin, et igaüks leidis oma rolli, siis ma arvan, et Eesti rolli peale mõeldes Eesti on väga kuidagi mission driven või väga spetsiifilise väljavaadetega. Seda näitavad kõik meie voorud. Defendstack on, no minu jaoks on see huvitav teema selles mõttes, et see on väga vajalik asi, mida teha ja mida arendada. Ma ei oska praegu öelda, kuidas see hakkab. Investeerimis, investeerimisvaatenurgast mängima return'ide mõttes ja kui palju kapital sealt tagasi tuleb. Et ma arvan, et defense tech minu perspektiivist on vähemalt väga suur küsimus, et kust hakkavad tulema need exit'id, et meil on nii palju neid ettevõtteid, defense tech'is viimaste aastatega. Et kas see on ikkagi see VC mudel, mis lõppkokkuvõttes toob piisavalt raha tagasi. Ja paneb ja paneb siis uuesti investeerima, et defense on minu arust niisugune missioon ja vajalik asi, aga mitte võib-olla ei tea veel, milline investeering.