RMK juht: oleme otsustanud andmed maksimaalselt avalikustada

Tere kõigile Ette Mõtte podcasti kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on leidnud järjekordse külalise endale ja täna meil ei ole külas mitte start-up, vaid me räägime riigist ja riigitööst ja juhtimisest ja tõenäoliselt ka puudest, mis kasvatavad iga eestlase tunnet, et Eesti on kõige ägedam koht maailmas ja meie tänane külaline on RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse juht Mikk Marran, tere, Mikk. Tere. Ja Taavi Kotkala saan meelde, tere hommikust, Taavi.

Tsau. Jah, no ühesõnaga, et aus vastus või noh küsimus, et mis asja, sissejuhatus, ütleme niimoodi, et. Et me kartsime, miks sind kutsuda. Sellepärast, et metsa teema on nii sensitiivne teema, et noh, see umbes vaata, mis nagu see Eesti vanasõna on, et. Et, et ei ole mõtet seaga maadelda, et mõlemad saavad poriseks, aga seale meeldib, on ju. Et metsateemaga on samamoodi, et nii kui seda käsitlema hakkad, nii kui seda arutama hakkad, vahet pole, igal juhul jääd süüdi, et või umbes olid kallutatud või kellegi juht makstud või, või mis iganesid muud juttud, on ju. Ja sina tulid RMK-sse tegelikult või ütleme nii, et sa oled nagu olnud väga pika karjääri avalikus sektoris. Ja väga palju just ka nii-öelda julgeoleku poole pealt, mis tähendab seda, et kui keegi ütleb, et Mikk Marranit on võimalik kinni maksta, on ju, siis tahaks öelda, et palju õnne, et ei tunne inim Et, et ei saa. Sa said selle metsa nii-öelda või RMK nii-öelda pärandina väga raskel hetkel, ehk siis noh, olid tulised vaidlused selle koha pealt, palju metsa üldse on. Erinevad ajakirjanikud proovisid seda teemat lahata, ka Levila tegi pika seeria, mis küll mul, pean tunnistama, jättis kulmu veits Kipperast, ma ei saanud ikka aru, et, et kumbel pool siis õigus on, et kas Google'is teatel või. Või, või nendel, kes kõik metsad tahavad maha võtta, vabandust, ma utreerin siin meelega, eks, et, et, et mõlemas suunas. Et kas sa natukene nagu räägid, sa oled nüüd seal päris pikalt olnud juba ikkagi mitu aastat. Et mis vahepeal juhtunud on? Ise oled selgeks saanud, on meil siis metsa või ei ole metsa?

Kui palju, jah, kui palju on, mitu puud

on? Ja väga, väga huvitavad küsimused kõik, esiteks on öelda, et metsa on, metsa jätkub, kui me vaatame Euroopa rankingut, siis Eesti on metsasuselt vist neljandal või viiendal kohal. Peale Soomet, Rootsit, Sloveeniat, Lätit, äkki kui ma ei, kui ma ei eksi. Üle poole Eesti vabariigi territooriumist on kaetud metsaga, viiskümmend kaks protsenti. See näitab veelkord, et metsa on ja seesama viiskümmend kaks protsenti siis jaotub kahe omaniku vahel. Riik omab umbes poolt Eesti metsast. Ja see mets ongi siis antud hallata ja hooldada riigimetsa majandamise keskusele ja ülejäänud pool kuulub erametsaomanikele, keda Eestis on üle saja tuhande. Ja seal on siis suured juriidilised isikud, suured metsaettevõtted, kes omavad kümneid tuhandeid hektareid. Ja on siis väike metsaomanikud ja mõnel võib-olla on lihtsalt maja taga paar hektarit metsa. Et selle, selline on see üldine, üldine portfell. Aga naljaga pooleks ma olen mõelnud, et, et mis on riigimetsa majandamise keskuse juhi selline kõige parem KPI. Ja, ja ma olen jõudnud selleni, et, et kui kõik on minuga võrdselt ebarahul olevad, siis tundub, et ma teen head tööd. Et kui minuga pole rahul metsatööstuse esindajad, kui minuga pole lõpuni rahul. Looduskaitsjad, siis tundub, et on, oleme õigel, õigel suunal ja me suudame nagu tasakaalupunkti leida. Et selles mõttes väga huvitav töö. Keegi kunagi lõpuni rahul ei ole, aga, aga tegelikult me haldame Eesti kõige kallimat vara, ma ise olen nimetanud metsaga Eesti roheliseks kullaks ja metsahelis on lihtsalt see, et seda kasvab juurde. Ei saa otsa. Aga sa ikkagi

mõtlen, et korra sinna minevikku kaevad, kaevades olid suured süütsitused, et, et mõningad suurriikad on saanud eriti heid diile ja nii edasi, et. Sa läksid sinna ikkagi ju teise valdkonna inimesena üldse, et kuidas see käib, noh, ma ise natukene on seestpoolt näinud, aga selgitame Hendrikule ka, et, et. Kuidas käib sellise asutuses nii-öelda siis tegelikust tõest arusaamine või kuidas seda organisatsiooni üldse nii-öelda lahti võtma hakkab tükkideks selliselt, et saada ette, et noh, et, et kes sind jama ajab, on ju, kes sind nahka hoiab, kes kellegi pealt maksnud on, eks, on ju. Ja kas üldse on, eks, et kuidas sa seda tegid?

No kõigepealt ma olen võtnud lähteapositsiooni, et riigi omandis ettevõte peab olema vastutav ja tark, tegelikult ju kõik ettevõtted peavad seda sihti silme ees hoidma. Ja kui me alustasime uue juhatusega siin kahe tuhande kahekümne teise aasta lõpus, noh, põhimõtteliselt me võtsime puhta lehe ette ja mõtlesime koos RMK inimestega läbi, et miks me üldse eksisteerime. Miks meile on antud üldse litsents opereerida? Ja, ja jõudsime selleni, et me olemegi Eesti metsa ja elurikkuse hoidja ja väga üldistatult me tegutseme selle nimel, et iga eestimaalane saaks elada ilusamat elu. Need on Uku Masingu sõnad, aga minu meelest kehtivad RMK puhul väga hästi. Me panustame väga palju riigikassasse, RMK on olnud viimase kümne aasta kõige suurem dividendimaksja, tavaliselt arvatakse, et see on Eesti Energia või mõni muu riigi äriettevõte, peaaegu kuussada miljonit eurot kümne aasta jooksul. Üheksa tuhat kilomeetrit metsateid, kolm tuhat kilomeetrit erinevaid matkateid looduseradasid. Et selles mõttes see Uku Masingu lause kehtib päris hästi. Ja uue juhatusega hakkasimegi, võtsime kõik nii-öelda rubriigid tükkideks lahti ja ma ei julge väita, et me oleme nüüd kõik uuesti lahti võtnud ja, ja kokku pannud, aga me oleme, ma arvan, päris, päris heas seisus. Ja, ja tegelesime ka esimestel aastatel päris palju puidu müügikorraldusega, esiteks võtsime vastu selle otsuse, et raamlepingutega me enam ei müü puitu nendele ettevõtetele, kes ei väärinda seda Eesti Vabariigi territooriumil. Et jääks Eestisse kõige rohkem nii-öelda raha, et, et lisaväärtus jääks Eesti Vabariigi territooriumile, et see antakse Eesti Vabariigi territooriumil. Ja umbes kaheksakümmend protsenti siis on kestvuslepingutega müük ja ülejäänud on läbi avalike enampakkumiste. Ja võtsime suunaks ka selle, et maksimaalselt Eesti riigimetsapuitu Eestis väärindatakse, et kui me ka valime nüüd oma kliente nendesse kestvuslepingu protsessidesse ja, ja otsustame, kui palju ühte või teist sortimenti me saame ühele või teisele müüa, siis me anname ettevõtetele ka väärtuspunkte. Et kui ettevõte väärindab puitu rohkem, siis neil on suurem ligipääs RMK väga kvaliteetsele toorainele, kui puitu väärindatakse vähem, siis nad selles listis jäävad allapoole. Et, et sellised esmased kaardistused, ettevõtmised ja, ja selles mõttes on sul, Taavi, täiesti õigused, võib-olla oli mul nagu lihtsam tulla sektori välise inimesena, et mul ei olnud ühtegi seost, ma ei olnud kellelegi midagi lubanud. Sõpru sektoris ka olematu hulk. Et, et see andis võib-olla mulle sellise mõnusa opereerimisruumi ja õiguse küsida ka väga rumalaid küsimusi, mida ma kindlasti jätkuvalt teen oma tööpäevade raames.

Seda väljendit, Mikk, mis sa ütlesid, et võtsime tükkideks lahti, eks, võtsime protsessid tükkideks lahti, ma ei tea, võtsime kultuuritükkideks lahti, tahtsime muuta. Tahtsime, tahtsime ettevõtte kultuuri muuta ja nii edasi, seda kasutatakse päris palju. Ma arvan, huvitav koht sinu käest küsida, et kuidas, mis need tööriistad on, kuidas seda reaalselt tehakse Et sa tuled sinna uue juhatusega, eks ole, sul on hulk inimesi, alluvaid osakonnad, eks ole, neil on oma tööprotsessid, seal on oma suhted, eks ole. Nad vaatavad sind ja sinu juhatust mingisuguse pilguga, mõni parema, mõni halvemaga. Et mis on need konkreetsed tööriistad, kuidas, kuidas see lahtivõtmine nagu ikkagi käib?

Ikkagi minu, minule meeldib alustada loogilistest tükki, loogilistest tükkidest, et kõigepealt aru saada. Miks, miks me üldse eksisteerime, mis on selle asutuse missioon, mis on missioon, kuhu me jõuda tahame, miks me iga päev RMK-sse tööle tuleme. Ja sealt edasi kokku leppida organisatsiooni väärtused, RMK puhul on need eeskuju, pikk vaade ja, ja koostöö ja, ja sisuliselt läbi rääkida, mida me nende väärtuste all tegelikult mõtleme, millised on plussmärgiga tegevused nende väärtuste juures, millised on miinusmärgiga tegevused. Leppida kokku juhtimispõhimõtted ja tihti arvatakse, et juhtimispõhimõtted on ainult siis noh, käsulauad juhtidele, et kuidas käituda või mitte käituda, aga mina olen selgitanud juhtimispõhimõtteid RMK inimestele ka läbi selle prisma, et, et, et, et läbi nende põhimõtete saate ka oma juhte hinnata. Et kas, kas need juhid käituvad teie silmis kui, kui, kui väärt, väärt juhid. Ja kui ma arvan, et need kolm sellist suurt plokki on, on kokku lepitud, on, on palju lihtsam minna koostama uut strateegiat, mille me tegime kaks tuhat kakskümmend kolm ja just eelmisel nädalal RMK nõukogu kinnitas uuendatud strateegia. Et, et niimoodi ülevalt alla ja, ja siis saab, saab asju teha küll.

Aga no sul töötab seal täna kodulehe andmetel seitsesada kuuskümmend inimest. Kuidas sa, no ikka täitsa praktiliselt, kuidas, kas sa jõudsid nende kõigini, kas te tegite mingisuguseid tohutuid all hands meeting'uid, kas teil olid mingid digitaalsed tööriistad selle kõige teadasaamiseks, mida sa kirjeldad, eks ole, kas teil olid mingid. Välised konsultandid või kuidas see, kuidas see oli nagu organiseeritud, et see, see infovahetus ja, ja see kõik nagu päriselt toimida sai?

Jah, tegelikult RMK-s hetkeseisuga töötab kuussada viiskümmend inimest, et. Kodukat parandama ja, ja tõenäoliselt järgmisel aastal samal ajal töötab juba alla kuuesaja inimese, et, et me kogu aeg peame vaatama, et me võimalikult need optimaalselt töötame. Aga nendest variantidest, mis sa välja käisid, ma mõtleksin, et jah, et me kasutasime kõiki, kõiki variante. Alustasime all hands kohtumisega, kuhu olid kutsutud kõik RMK töötajad, tegime suured nii-öelda kärajad. Kutsusime sinna rääkima erinevaid inimesi erinevatest sektoritest, Taavi Veskimägi, Jaak Aaviksoo, Ahti Aasmann, teadlased. Et kogusime nagu väga korraliku nii-öelda info lahinguväljale kokku. Ja hakkasime siis seda strateegiat kokku panema erinevates gruppides. Aga RMK muidugi teeb eriliseks see, et me oleme, me ei ole ühes kontoris koos, et, et siin Tallinna kontoris, kus mina täna hommikul olen, töötab umbes, või töökohti on kuuekümnele inimesele, ma arvan, et päevas on siin laude taga äkki kolmkümmend, nelikümmend inimest. Ja, ja, ja kõik need RMK töötajad tegelikult on ju üle kogu Eesti laiali. Et, et väga palju TeamC grupi kohtumisi, väga palju erinevaid arutelusid RMK kontorites, aga püüame need siis alati kokku tuua sellisesse, me nimetame seda Sagadi mõisa formaati, RMK-l on ka Sagadi mõis, kus kasvab metsamuuseum. Ja seal siis lepitakse tavaliselt kokku edasised suunad ja võetakse ka inimeste tagasiside arvesse kindlasti.

Teil on ikkagi tahet, tahate või ei taha, väga suur osapool on avalikkus või noh, ütleme niimoodi, noh, see avalikkus on ka selles mõttes tõenäoliselt nii, et üheksakümmend protsenti tahab, et asi oleks korrektne ja, ja mitte ainult, et näiks korrektne, vaid oleks ka sisuliselt korrektne, eks. Ja kümme protsenti on selline tõenäoliselt selline häälekas vali. Keda ma kutsusin Google'ist, teate, eks ole, need keda jaoks igasugune puu maha võtmine on, on, on, on ilge, ilge probleem, eks. Aga, aga, aga, aga RMK seis oli selles mõttes nagu halb, et isegi see üheksakümmend protsenti, kes tahaks noh, et asi on korrektne. Noh, need tunnetused ei ole nagu korrektne ja, ja noh, muidugi siin KGB õpikust on näidatud, et noh, parim asi, mis üldse nagu vaenlasega teha saada, on see, et ühiskond ei saa enam aru, et mis on tõde. Et mõlemad kõik räägivad, kõik arvavad eetri täis, eks, ja, ja siis ei saa enam vahet, et noh, et, et umbes, et, et, et mis, mis siis nagu päris õige on, eks, et. Et kuidas sa seda poolt oled suutnud nii-öelda puhastada või korrastada, et, et ikkagi inimesed usuksid seda lauset, sa ütlesid, et metsa jätkub, on ju. Noh, tulevad jälle inimesed vaatavad, kui idas on looduskaitsealalt jälle midagi raiutud, on ju, mis jutu sa ajad sinna, on ju, et noh, et, et, et jätkub, on ju, et kuigi me ei seistanud siin Viimsis praegu, kus müüakse parajasti ürgmetsas asuvaid elamugrunte. Muide, Viimsis pole ühtegi pilti sajandivanust, kus oleks mõni mets näha, et tegemist oli põllumaa ja laredate rannaaladega kõik, on ju. See, mida Viimsi hürgmetsaks nimetatakse, seda, see pole vist sadat aastatki vana või on, napp pilt. Et aga see selleks, et räägi sellest, seda avalikkusega töötamist ka, et noh, mul on endal paralleel võetaja e-residentsuse koha pealt, kus me sõna otseses mõttes selleks, et saada nagu kodurahu majja riigi sees. Me pidime tegelema noh, üle aasta või pea kaks aastat sellega, et me tegelesime kommunikatsiooniga Eesti sisse, mis no nii-öelda ärile endale midagi kaasa ei andnud. Aga me pidime tegema sellise vaheetapi selleks, et, et rahustada nagu kõiki osapooli.

Maret, sa panid näpu väga õigesse kohta, et ma olen ka ise mõelnud, et RMK ei ole ainult metsade majandaja, vaid me oleme ka ühiskonna ootuste majandaja samal ajal. Et kui me koostame ka oma arengukava või strateegiat, et me peamegi selle tasakaalupunkti leidma. Nüüd rahaliste ootuste vahel ja siis laiemate ühiskonna ootuste vahel. No kuidas me seda tegime, noh, põhimõtteliselt tegime samamoodi nagu sina tegid e-residentsusega, et tuleb kõigiga rääkida. Et mina ei võtnud algusest peale positsiooni, et, et ühe või teisega me ei räägi, et kõik, kes tahtsid minuga kokku saada, said, saavad ka praegu, tuleb leida kalendris aeg, räägime. Ma ütlen kohe kohtumise alguses alati, et ma tõenäoliselt ei luba teile kohtumise lõpus midagi, aga ma luban teid ära kuulata ja kui ma saan midagi nii-öelda paberi nurgale kirjutada, siis ma seda kindlasti teen. Ja teiseks, andmed. Me tegime kohe otsuse, et kõik RMK andmed on avalikud. Kui näiteks teie tahaksite teada eilseid Harvesteri andmeid, kui send nupp Harvesteri juhi poolt vajutati, siis me saame need andmed teile anda. Me, me jagame neid andmeid ülikoolidega, kes saavad selle põhjal teha teadustöid. Koduleht oli siin mainimisel, me oleme kodulehele eraldi pannud rubriigi metsaandmed. Alustasime nii-öelda makrotasandil, kus, tasandilt, kus Eesti metsastuselt on, aga oleme sealt suuminud väga sisse. Iga kuu me uuendame andmeid, mis siis tulevad metsast, kui palju on raiutud, kui palju on juurde kasvanud, kui palju on kaitsealasid, kui palju on looduskaitsetöid tehtud. Et maksimaalselt me lükkame andmeid välja, et kõik, mis RMK-l on, on, on kõigile saadavad. Ja teiseks, ma mäletan, see oli üks huvi kaks tuhat kakskümmend neli äkki. Taaviga oli ka selline väike sõnumite vahetus, sotsiaalmeedias tuli välja riigikontrolli audit kestvuslepingute või RMK puidu müügi kohta ja minu arust Taavi väga hästi mulle käratas, et Mikk, et sind ongi palgatud selleks, et sa selle asja korda teeksid. Ja see tõmbas väga mõnusalt trimmi ja, ja tegime ka otsuse, et kõik kestuslepingute tingimused ja kestuslepingud on avalikud. Meil ei ole ühtegi ärisaladust. Iga inimene näeb, kui palju meil kliente on, millised on need nimeliselt, millised on kogused ja milliste. Milliste hindadega need kestuslepingud on sõlmitud, et maksimaalselt aval, avatult ja avalikult teeme oma asju siin RMK-s, et ma arvan, et see on meile toonud mõne, mõne plusspunkti viimastel aastatel.

See on huvitav koht, eks, kus ma sellise meedia ja kommunikatsiooni inimesena tahan nüüd küsida su käest, et noh, et sul oli selline probleem, kus. Avalikkuse nagu taju oli selline, et noh, käib suur susserdamine, eks ole, Eesti mets parseldatakse maha, suur jama on, eks ole, käib valetamine, vassimine. Ja nüüd sina läksid selle vastu põhimõtteliselt, nagu sa praegu ütled, avalikustamisega, me teeme kõik avalikuks, ma räägin kõigiga, kõik numbrid, kõik on data on väljas, eks ole. Et, et sa läksid nagu noh, mõnes mõttes nagu emotsioonide vastu faktidega, et tulge vaadake ise. Kas, kas niimoodi saab, kas see aitas, see tundub mulle ka loogiline, eks ole, et. Et kui keegi on väga pahane, see ütleb, näitab talle faktid, et nii on. Kas saad täna tagasi vaadata ja öelda, et see töötas?

See töötab, aga kindlasti me peame suruma edasi. Ma olen siin surunud ka oma inimesi oma väikeste uitmõtetega, näiteks ma tean, et Norra kaubamajades on ekraanid üleval, kus näidatakse, kui palju naftat on siis nii-öelda ammutatud. Ja, ja kui palju see on täitnud siis riigi reservfondi või, või seda nafta, naftafondi. Ja ma arvan, et tulevikus miks mitte näidata ka Tallinna kaubandmas või Tartu kaubandmas ka seda, et kui palju on metsa raiutud ja kui palju samal ajal on juurde kasvanud. Et kui palju süsinikku on seotud Eesti metsades, et push'ida neid andmeid maksimaalselt välja. Aga loomulikult, ega ma ei ütle, et RMK on saavutanud mingisuguse üldise nirvana, et kõik ainult plaksutavad, et loomulikult need, kes ei, ei taha meid uskuda, kes ei taha meie andmeid uskuda. Need, kes seda välja ütlevad ja, ja oma skepsist jätkuvalt levitavad, aga ma arvan, et siin tuleb lihtsalt teha head tööd edasi ja, ja nii palju kui võimalik seda infot välja, välja lükata. Ja eks siis igaüks saab oma otsused ise teha.

Ei noh, analoog on ikkagi olemas ju, et me võime ükskõik kui palju noh, näidata koodi, protsesse, võtta inimesi juurde e-valimistele, ikka on neid, kes ütlevad, et e-valimised on jura, on ju, ja kontrollitud ja kõik muud asjad, on ju, et. Sinna juurde, et see alati jääb, aga, aga ikkagi nagu selle koha pealt nagu edasi, et. Et kui sa mõtled nagu soomlaste peale, soomlased kutsuvad oma metsi üldse ju vist puupõldudeks lausa nagu keeleliselt, et nad vaatavad metsa kui põldu, mida, noh, farmer nii-öelda kasvatab, kooristab, lihtsalt see küpsemisprotsess on vähe pikem kui. Kui, kui ütleme mõnele mulle põlvkultuurile, et kas, kui sa vaatad nende, ma ei tea, soomlaste või rootslaste avalikku ruumi. Kas seal on, ühesõnaga seal on, on see üldse enam teema või seal on ikkagi ka alati olemas see häälekas vähemus, kes kokkuvõttes siis selle nii-öelda noh, ikkagi kahtlusid ja kõhklusi ja, ja muid asju väljendab?

Ma arvan, et on ka teistes riikides need kõhklejad ja kahtlejad olemas. Olles natuke tutvunud Soome, Rootsi ja, ja Läti kolleegidega ja nende organisatsioonidega, siis ma ütlen, et võib-olla kõige rahulikum olukord on, on Soomes, et soomlased võib-olla ongi ka kõige rahulikuma meelelaadiga üleüldse. Nad on läbi aastakümnete ja aastasadade teadnud, et mets on neid alati päästnud. Nii sõjaolukorras kui ka peale sõda, et kui oli vaja maksta reparatsioone, siis seda tehti läbi, läbi metsa. Mets on aidanud Soome majanduse uuesti jalule. Et seal võib-olla emotsiooni on vähem ja inimesed saavad aru, et, et mets toob riigile rikkust, kui seda majandada. Et, et tuleb loomulikult ka kaitsta, aga väga suur osa Soome metsadest on, on majandusmetsad. Ja, ja tegelikult noh, metsaga ongi ju see probleem, et kui me võtame rukki, koristame sügisel põllul, siis noh, kõik saavad sellest aru, see on mõistlik. Aga kui mets maha võetakse, on kõigi jaoks väga emotsionaalne tegevus, et see näeb halb välja esimestel aastatel. Aga tegelikult väga, väga üldistatult öelda, on see ju sama, sama protsess. Me, me võtame metsa maha, paneme koheselt sinna uue metsa kasvama, RMK istutas eelmisel aastal kakskümmend miljonit taime, meie rusikareegel on see, et kust mets on maha võetud, sinna me istutame, istutame uued, uued taimed. Ja, ja teiseks veel, et kui võrrelda metsa rukkipõlluga, siis rukkipõld võib olla, võib olla ökoloogiline kõrb samal ajal. Aga kui me räägime majandusmetsast, siis see ei ole kindlasti ökoloogiline kõrb, vaid metsa kasvuperioodil on see suur ökosüsteem, kus erinevad liigid elu elavad, kus inimesed käivad puhkamas, marju ja, ja seeni korjamas, aga veel kord. Mets on kindlasti emotsionaalselt palju laetum kui, kui, kui selline tavapõllumajandus.

See on õige, mis sa ütled ja inimene sõidab, ma ei tea, mööda teed või on oma suvilas, eks ole, ja noh, ühel päeval ärkab üles jälle mingisugune auk sisse tehtud tema ilusasse metsa. Ja olen seda isegi kogenud, ise mõelnud ja sõites, eks, see on nagu näha. Ja teistpidi sina ütled, et noh, mets on rikkus, metsa peab majandama, see ongi loogiline teatud määral. Kust peaks sinu arvates tulema see kokkulepe ühiskonnas, et, et kust see tasakaal on, et palju me siis nagu teda hoiame, eks ole, ja palju me neid auke teeme? Kuidas me selle peaksime kokku leppima, nii et see oleks nagu enam-vähem

kõigile? No ma alustan nendest aukudest, et, et jah, metsa, metsa tuleb raiuda. Aga kui sa sõidad mööda Eestimaad ringi, siis võib-olla selline RMK trademark on see, kui säilikpuud, säilikpuud tavaliselt on olnud sellised üksikud, kitsakad männid, mis siis on ikka viltu vajunud. Et vastavalt metsaseadusele tuleb säilikpuid lankidele jätta. RMK trademark on see, et me jätame sääliku puud kasvama grupiti, jätame ka alusmetsa sinna kasvama, et, et, et ka liigid saaksid selles kohas edasi, edasi elada. Nüüd see, et kui palju metsa võiks majandada, kui palju peaks kaitsma, siis noh, RMK portfell juba praegu jaguneb proportsiooni viiskümmend viis, nelikümmend viis, et umbes viiskümmend viis protsenti meie portfellist on majandatav mets. Ja, ja nelikümmend neli, nelikümmend viis protsenti on erinevate piirangute all. Nüüd Eestis on alanud debatt ja, ja minu teada on plaanis ka seadusesse see sisse kirjutada, et kogu Eesti metsast võiks olla vähemalt seitsekümmend protsenti majandatav mets ja kuni kolmkümmend kaitsealune mets. Ja, ja ma ütlen ausalt, et see on mõistlik mõte. Ja, ja selle võiks ära otsustada seaduse tasandil, et loomulikult jälle kumbki osapool lõpuni kindlasti rahul ei ole. Aga ma arvan, et see looks Eesti, Eesti metsandusse mõnevõrra stabiilsust juurde. Et muidu käib jätkuvalt selline ühele ja teisele poole sikutamine kogu aeg. Ja, ja minu meelest oleks väga loogiline ka see, kui need portfellid oleksid nii-öelda omavahel. Nagu kommunikatsioonis või, või nagu kahesuunaline tänav. Et kui majandusmetsast leitakse midagi, mida on vaja kaitse alla võtta, siis võiks samal ajal vaadata looduskaitsealusesse metsa, et võib-olla sealt on väärtus kadunud, võiks selle vangerdada tagasi majandusmetsa, et kui me saaksime sellise süsteemi toimima, siis minu meelest looks see sellist. Head stabiilsust juurde.

Kas see peaks olema selline noh, poliitika tasandil debatt, ma ei tea, Riigikogu midagi sellist. Üldrahvalik, et noh, me, ma ei tea, et iga eestlane, me teeme referendumi näiteks või noh, et, et. Mets on meie kõigi oma aja, ta on nii kohutavalt tähtis meile, eks, et kui laiaks me peaksime seda arutelu nagu ajama.

Ma arvan, et see arutelu võiks siiski jääda Riigikogu tasemele, Riigikogus on ikkagi rahva esindajad ju, ju olemas. Ma arvan, et metsadebatti noh, referendumile panna, ma arvan, et ei ole, ei ole mõistlik, et, et seda võiks, võiks, võiks otsustada Riigikogu ja praegu noh, metsaseadus ongi muutmisel ja, ja seal. Ongi plaanis see seitsekümmend, kolmkümmend praegu kehtestada, aga noh, loomulikult meil algab varsti valimiste aasta, et, et seetõttu tuleb, tuleb nende aruteluga kindlasti aruteludega alustada ja, ja jõuda ka lõpuli.

Räägime innovatsioonist, ehk siis me rääkisime selle nii-öelda raami ära praegu. Kõik uued tehnoloogiad, mis maailmas väga edevalt praegu ja väga kiiresti kasvavad, et. Et mida RMK, noh peale, ma loodan, et viimane suurem innovatsioonil olnud Harvester, et. Et, et mida veel RMK on ägedat nii-öelda endale käiku võtnud?

No me oleme päris palju ägedaid asju käiku võtnud, et, et kui kellelgi peaks olema tunne, et RMK tegutseb nii, et hommikul metsamehed saavad kokku kusagil ja mõtlevad, et millist, millist metsa me nagu langetama hakkame, mis võtavad kahe metsasae ja lähevad metsad, et see on nagu absoluutselt kaugel sellest, et hästi IT-põhine organisatsioon. Kõik planeerimisotsused tehakse läbi erinevate Algorütmi, Algorütmide. Me juba praegu kasutame päris korralikult AI lahendusi, eriti, mis puudutab siis metsade majandamise planeerimist. Kaugseire on, on võtmesõna, ma arvan, et me oleme siin Balti põhjaregioonis üks, üks kõige tublimaid. Kasutame satelliidi andmeid, lidari andmeid, fotosid. Ja, ja paneme siis AI sinna peale jooksma ja AI annab meile tegelikult teada, et nüüd aasta pärast on mõistlik teha harvendusraie. AI ütleb meile, et seal on tormi murd või on üraski kahjustus, seal on mõistlik teha raie ühel või teisel kuul. Et, et tohutult palju innovatsiooni on, on igapäevaselt ka, ka metsanduses. Ja, ja harvesterid on ühed tehnoloogiast pungil masinad. Töötavad ööl ja päeval ja, ja see andmestik, mis harvesteridest tuleb, tegelikult ongi see nii-öelda võti, mis siis igapäeva õhtul RMK infosüsteemidesse tuleb. Me saame täpselt teada, mis sortiment tuli, millise diameetriga, kuhu see tarnitakse ja nii edasi. Et, et, et, et jah, meil on päris suur IT osakond, päris palju arendajaid, kes neid süsteeme üleval hoiavad ja, ja ka uusi süsteeme siis arendavad.

Aga sedasama, mis sa enne mainisid, et kestvuslepinguid teete ainult nendega, kes võimalikult palju lisandväärtust jätavad Eestisse, et kuhu maani te seda nii-öelda jälgite või, või, või kuidas te seda üldse arvutate, et. Noh, jällegi ma toon mingi analoogi e-residentsusega, et me ühel hetkel hakkasime lugema ka seda käivet, et mis on nende teenuseettevõtete käive, kes pakuvad teenuseid e-residentidele just. Kusjuures noh, väga lihtsad viisid, me, kuna seda Statistikaametist või Maksuametist kätte ei saa, et siis me lihtsalt küsisime otse nendelt ettevõtetelt, kes ER-sintega tegelevad, lõime numbrid kokku, saime, oh näe, viisteist milli aastas on ju, et teenivad selle pealt, ehk siis see on selline tulu, mis ei ole maksutulu, aga mida nagu noh, nii-öelda. Ilma selle programmita Eestis ei oleks, sellepärast et need inimesed ei maksaks selliste ettevõttele sellist raha muidu, et. Et kas siin ka samamoodi, et kui sa ikkagi loed, et näed, et kui see jõuab lõpuks mööblitootmisesse ja, ja, ja kui sa, no ma ei tea, tarmekusele kallilt maha müüb, et, et siis on noh. Ühesõnaga, et sa suudad kuidagi näidata, et, et, et see ei ole mitte ainult nagu ühe ringi maksuraha, vaid see on umbes kolme või nelja ringi maksuraha jääb Eestisse.

Noh, kõigepealt RMK muidugi fokusseerib sellele, et mis, millisele tootjale meie materjal läheb ja millise toote see tootja siis teeb. Et, et, et me ei jälgi hetkel veel kogu ahelat, et kui näiteks me müüme oma materjali mehaanilisse puidutöötlemisse, kes siis toodab saematerjali, kui nemad müüvad selle edasi, ma ei tea, tarmekule või kellelegi teisele. Et siis noh, lisandväärtus lisandub, aga, aga RMK seda, neid järgmisi samme otseselt ei, ei jälgi, et aga, aga ma arvan, et see andmestik on läbi statistikaameti tegelikult üleskorjatav. Mida ma ka saan näitena tuua teile, on, on, on kui numbrite inimeste mõttes. Et kui ma mainisin alguses, et RMK-s töötab kuussada viiskümmend inimest ja tõenäoliselt järgmisel aastal alla kuuesaja inimese, siis igal aastal me anname tööd umbes kuue tuhande viiesajale inimesele. Et me suuname Eesti eraturule sada kakskümmend pluss miljonit aastas. Ja läbi selle, läbi selle me tellime siis erinevaid töid. Puidu varumises, metsataristu hooldamisel, logistika, metsakasvatustööd, looduskaitse tööd, et see kõik põhineb erasektoril. Ja sealt edasi me teame, et kogu metsasektor annab Eestis tööd umbes seitsmekümnele tuhandele inimesele, et sealt on võimalik juba arvutada ka selline majanduslik, majanduslik kasu ja, ja metsanduse roll üldse Eesti majanduses, et, et see on, on, on ikkagi väga suur.

Kus on need riigid maailmas, kus seda asja kõige paremini tehakse? Kõige targemini, kõige tehnoloogiliseeritumalt, ma ei tea, kõige rohkem AI-ga, kõige rohkem väärtust jääb koju, kas me peame vaatama siin Soome-Rootsi poole või mujale?

Soome-Rootsi kindlasti on olnud riigimetsa majandamise keskusele eeskujud igal aastal, mitu korda kohtume juhtide tasemel, ka spetsialistide tasemel, õpime üksteiselt. Aga kindlasti maailmas on veel väga nutikaid riike. Ma arvan, et kui minna Ameerika Ühendriikidesse, Jaapanis, Kanadas, ka seal on metsandus väga-väga hästi arenenud ja, ja väga. Väga palju arvestab erinevate nii-öelda trendide ja, ja, ja tehnoloogiliste võimalustega. Aga jah, me oleme õppinud väga palju Soomest ja Rootsist.

Meil on, saate nimi on ettemõte ja kunagi me hakkasime seda tegema, siis meil oli üks eesmärk, et igas saates peab olema vähemalt üks mõte, mis vaatab julgelt tulevikku. Noh, selles mõttes, mis oleks nagu mängumuutev, et noh, sa ühesõn teid juba välja. Et, et see valdkond saaks nagu väga palju korda, kui tekiks kolmkümmend protsenti, seitsekümmend protsenti otsus. Pluss see, et, et see võiks olla see vastastikune liikumine, et kui kuskil võetakse midagi ära, siis kuhugi pannakse juurde ja vastupidi, eks, et. Kas selles valdkonnas, mis sa praegu vaatad, nüüd sa oled nagu nii-öelda läbi juba imbunud ja aru saanud? Kas siin on midagi veel, kus mingi otsustusjulgus või, või, või mingi radikaalne mõte võiks teha selles valdkonnas mingi meeletu hüppe või see on pigem selline küps koht, kus noh, tuleb lihtsalt nagu targalt edasi tiksuda?

Ei, targalt edasi tiksuda ei ole, ma arvan, üheski valdkonnas mõistlik ja nii ka metsanduses. Toon mõned asjad kohe lauale. Näiteks kaugseire, millest ma rääkisin, kaugseire ei ole praegu metsaseaduses nii-öelda legitimiseeritud. Et Eesti metsaseadus ütleb praegu, et metsaandmeid tuleb koguda nii-öelda maapinnalt läbi taksaatorite toimetamise. Ma arvan, et see võiks saada kiiresti muudetud, et me saaksime väga palju aega ja ressurssi säästetud, kui me saaksime ka seaduse tasemel usaldada kaugseire andmed ja need on praegu väga heal tasemel ja teevad väga, annavad väga, väga suure panuse.

Aga selles mõttes vabandust, ma siin sekkun vahel, see tundub nagu noh, no nii triviaalne, et, et, et noh, põhimõtteliselt, kui sa ütled, et seda suudab puud paremini kokku lugeda, et siis on sul vähem inimesi vaja, kes käiksid mööda maad neid puid lugemas.

Põhimõtteliselt küll jah, noh, praegu me hoiamegi tööl ka oma taksaatoreid, kes teevad väga-väga head tööd ja samal ajal me siis mõõdame seda kõike ka ülevalt läbi lidarite ja satelliitide. Aga, aga ma arvan, et lähiaastatel teevad kaugseirevahendid ära kogu, kogu töö, juba praegu suudavad kaugseirevahendid eraldada. Lehtpuud okaspuudest, kõrgused, vanused, kahjustused, et, et see on, on suur samm edasi ja ma arvan, et selle võiks seadusesse rahulikult sisse kirjutada ja ma eeldan, et see töö juba ka käib. Aga nüüd laiemalt pilti vaadata, siis mis on Eestis puudu, on puidu keemilise väärindamise suuremad ettevõtted. Et praegu, kui me räägime paberipuidust, need on siis nii-öelda väiksema diameetriga. Ümarmaterjal, suur osa sellest liigub praegu Skandinaaviasse väärindamiseks. Eestis on paar väikest ettevõtet, on Estonian Cell, Kehras ja on Horizon. Kehras on, vabandust, Horizon ja Estonian Cell Kundes. Aga veel, aga valdav osa materjalist läheb praegu välja, et me oleme praegu ka võtnud suunaks selle, et. Et keemilist väärindamist maksimaalselt toetada, näiteks eelmise aasta kevadel me sõljusime VKG grupiga kümneaastase lepingu. Et kui nemad rajavad tehase aastaks kaks tuhat kolmkümmend, siis nad saavad RMK-lt kümneaastase tarnekindluse. Umbes kolmandiku kogu toorainest tuleks siis riigimetsast. Ja kui me suudaksime keemilise, muidu keemilise väärindamise Eestis käima panna, siis see oleks megasuur samm edasi ja väga palju uut. Tule see

näide natuke selgemaks kuulajale rohkem, et noh, et, et keemiline väärindamine paljudele midagi öelda ja ütle, eks, et täna me saame aru, et üks heakprodukt on ka selline, mille võib panna asfaldi sisse, on ju, et meil. Ja nii edasi, eks, et aga, aga, aga miks see nii tähtis on, võrreldes sellega, mis meil juba olemas on? Miks mitte pelleteid?

Noh, pelletid on ka puidu väärindamine, üldse ma ei naeruväärista pelleti tootmist, need on Eesti majandust ja ettevõtust väga, väga palju toetanud. Aga ma arvan, et saab küttepuitu, hakkpuitu ja paberipuitu veelgi nutikamalt väärindada, noh, kõige lihtsam on, on ju paberitööstus. Tselluloositehas. Eestis ei ole ühtegi korraliku suurusega tselluloositehast ja, ja selle, selles suunas VKG ka praegu, praegu vaatab. Aga seda väga hästi mainisid ära, et on võimalik ju teha puidust ka asfalti, põhimõtteliselt on võimalik puidust teha kõike seda, mida praegu tehakse naftast. Kütuseid, kreeme, toiduaineid, asfalti, kilekotte, you name it. Ja ma arvan, et Eesti võiks olla selles valdkonnas eestvedaja. Et nagu me omal ajal jätsime vahele faksid ja tšekiraamatud, et võib-olla püüdleme ka siit kohe nii-öelda see kõrgeima väärindamise suunas, et materjali meil on.

Kas nendes oludes, kus me räägime siin maailma tulevikust, eks ole, mis on igatpidi tundub olevat ikkagi vähem, vähem fossiilne ja, ja, ja teistpidi ütleme äriliselt? Üha enam on ikkagi siiamaani olnud nagu skaalaäriline, et ta liigub sinnapoole, et sa pead olema piisavalt suur, et sul oleks üldse mõtet midagi teha, on ju, kui sa ei ole piisavalt suur, siis su toode on liiga kallis ja noh, nii ei saa, eks. Kas nagu väga pikas perspektiivis seda, seda puidu asja vaata, et kas sa näed? Et ma ei tea, kümnete aastate perspektiivis ikkagi see puiduvärk jätkub, kasvatame, võtame neid maha, eks ole. Me, me teeme nendest neid mingisuguseid keemilisi tooteid ja asju ja, ja, ja me võime seda teha Eestis. Või see kõik asendub ära mingisuguse noh, silikoni jumal teab, mis akudega, eks ole, ja, ja mingite muude tehisainetega ja me ei pea seda loodust nende inimeste meele äärmiks rüüstama, kellele see ei meeldi.

Metsamaterjal, puit on tulevikumaterjal ja me peaksime seda võimalikult targalt ära kasutama. See puituju, me seome väga palju süsinikku. Metsad on suurimad süsiniku sidujad maismaal ja kui me suudame sellesse produkti, selle süsiniku vangistada aastakümneteks, aastasadadeks, siis ma arvan, et me elame. paremas, paremas maailmas tulevikus.

Räägin kurat sinust endast ka, et sa läksid sinna RMK-sse julgeoleku teemade pealt, et ja noh jällegi, või all due respect on ju. Mets ei saa olla ju ometi nii põnev ja nii, kus ma siis ütleme ka nagu südame peale hakkav, pigem hakkab parema poole peale, et, et noh, pinget ja, ja sellist nagu. stressi on metsas ju ka nii-öelda definitsiooni alusel juba vähem. Ehk siis, mis nagu, kas sinu kui juhi ja inimesega ka midagi muutus sellega, et sa sealt nii-öelda sellest pingelisest maailmast siin rahu maema läksid?

Eks see kindlasti muutus, ma näen palju rohkem päikesevalgust, et eelnevatel aastatel ma veetsin väga suure osa oma elust ruumides, kus ei olnud aknaid ja, ja päriselt need ruumid asusid keldrites. Ja ma mäletan, esimesel päeval, kui ma RMK-s tööd alustasin, siis mu tütar ja abikaasa astusid sisse ja ütles, et midagi on muutunud ja nad ei saanud alguses aru, et mis on muutunud, aga muutunud oli see, et ma istusin kodus ja mul oli laptop lahti. Et varem ma tööd koju kaasa võtta ei saanud, läbi erinevate turva, turvanõuete. Et, et see kindlasti, kindlasti muutus. Aga ma ei ütleks, et töö RMK-s on kuidagi nüüd. Vähem pingelisem, et, et juhi töö, ükskõik kus, kus asutuses või ettevõttes sa oled, on, on, on piisavalt pingeline, sa ikkagi vastutud, vastutad strateegia kujundamise eest, strateegia elluviimise eest, kõikide inimeste eest. Ja RMK on ikkagi üks, üks päris suur ettevõte. Tohutu käive, palju inimesi, väga palju vastutusvaldkondasid, täna rääkisime siin peamiselt metsamajandusest, aga RMK vastutab ka. Looduskaitse tööde teostamise eest Eesti Vabariigi omandis oleval territooriumil kõik looduskasutusega seotud valdkonnad, matkarajad, lõkke kohad, loodus, haridus on RMK õlul. Põllula-kalakasvandus on RMK portfellis ja, ja nii edasi. Et see on tohutult suur ettevõte, tohutult suure, suurte nii-öelda suundade või erinevate suundadega. Ja, ja selle masinavärgi käimas hoidmine on, on parajalt ikkagi pinget pakkuv töö, et, et ma üldse ei alaväärist RMK kohta Eestis ja, ja seda, seda, seda ametikohta samamoodi.

No seda küll, aga mõtlen, et kui sa vaatad tagasi ikkagi kaitse ja julgeoleku teemadele, et üldiselt need inimesed, kes seal on olnud, nad ikkagi sellest päris lahti ei saa, et kipuvad kaasa mõtlema ja see nii-öelda minevik kõnnib meil nagu kannu, kannu, kannul, et, et, et sellest sa lahti pole saanud siin.

Ega, ega ei ole muidugi lahti saanud, et eile tuli välja välisilureameti aastaraamat, lehitsesin selle väga kiiresti läbi, leidsin uued huvitavad laused, mõtlesin kaasa. Aga, aga mulle meeldib seda teha ka hobikorras ja ma arvan, et ma ei välista tulevikus, et ma võib-olla lähen riigiametisse tagasi. Aga ma arvan, et iga riigiametnik tegelikult võiks omandada ka sellise sektori välise kogemuse. Et mida ma RMK-s olen nagu tohutult õppinud, on see, et ikkagi aru saada, kuidas raha tekib. Et, et kui, kui ma saadan inimese kuhugi koolitusele, ma, ma arvutan läbi, et see on umbes kuus rekkatäit puitu. Et, et see nagu muudab mõttemaailma, et minu eesmärgiks ei ole võimalikult palju raha eelarvesse saada ja see võimalikult hästi ära kasutada. Et ma saan aru, kuidas tegelikult raha riigieelarvesse tekib ja ma arvan, et sellist teadmist võiks, võiks laiemalt levitada.

Halleluuja. Aitäh, Mikk Marran, meie saade on tänaseks läbi ja Taavi Kotka, Henrik Roonemaa ütlevad aitäh kõigile, kes kuulasid ja miks sulle ka ning kohtume nädala aja pärast.