Kas ma mõtlen, et näiteks praegu ka, et, et siin riburadapidi on näinud näiteks erinevad. Nii-öelda kodulaadijate tootjad on läinud pankrotti või, või noh, lõpetanud tegevuse, eks. Ja kui sa oled juba kodule, kodumaja või see laadija ostnud, sa oled teinud mingi kolmesaja eurose investeeringu umbes, eks, et noh, see ei ole päris selline asi, et noh, et ma viskan selle välja, vahetan uue vastu, on ju. Tea kavas uuski kestab, on ju. Ja siis sa oled nagu mingisuguses nagu imelikus lõksus, et sul on nagu mingi toode koos mingi tarkvaraga, mida te noh, tegelikult kui kedagi enam edasi ei arenda. Noh, sa isegi ei tea, kas seda turvalisust keegi lapib, on ju, ühel hetkel sul see seade võib kurat teab, mida tegema hakata, on ju, et, et, et noh, vähe sellest ei tööta, aga võib ka olla nagu noh, ütleme keegi nagu paatahtlikult tekitades mingit, ma ei tea, ülepinget, paneme põlema, seda mis iganes, on ju, et noh, et, et see on nagu mingi seade, mis on võimalik eemalt, eemalt kuidagi kellegi poolt nagu manageerida või juhtida, on ju. No ei ole vastikuid tundeid tekitada, tekib nagu tunne, et peaks nagu uue, uue seadme panema, on ju, et, et sinu valdkonna siis seda ei ole, et, et ma nüüd, et ma pean selle roboti kindlasti välja vaatama, sest kunagi ei tea, et äkki robot läheb lolliks, hakkab, ma ei tea, mingeid lapsi hakkab taga ajama mööda väljakut või midagi sellist, on ju, et. Või on teil ka mingi riskiprofiil, et ühesõnaga, mis võib panna seda klienti nagu kuidagi nagu noh, äravalt tundma, et, et kui nüüd enam edasi ei tehta seal, tal on ka päris tark, tarkvara peal, seda saab ka eemalt nagu juhtida ja nii edasi, on ju, et, et, et mis hirmud üldse klientidel on sellise, sellise toote puhul, kui seda enam ei toetatud?