Jevgeni Kabanov: kui ma oleksin idufirmade asemel raha indeksfondi pannud, oleksin rohkem teeninud

No selles mõttes. Praegu kehtiv tõeks pidamine on umbes selline, et kaks tuhat kakskümmend viis kaheksakümmend protsenti koodi tegi masin, kaks tuhat kakskümmend kuus sada protsenti koodi teeb masin ja kaks tuhat kakskümmend seitse lähevad hinda sellised vanad arendajad nagu sina või mina, kes oskavad veel koodi lugeda ja saavad ka andmebaasi mudelitest aru, on ju, et lähevad hinda sellepärast, et on vaja kogu see jama ära parandada, on ju, mis nad sinna kokku on keeranud, on ju. See on selline pool humoorikas seisukoht olnud siiamaani. Ma isegi olnud, ma olen sügavalt ettevaatlik see, et arenduse hinnad kukuvad noh, vähemalt kuus korda või mitte rohkem, on ju. Sellesse ma usun väga ja noh näiteks sama, et, et Eestis on tohutus koguses. Nii-öelda IT-maju ja, ja, ja, ja tellitakse kümnete miljonite eest tarkvara riigil iga aasta, eks on ju, et see, see, see maailm peaks nüüd väga ruttu minema muutumisse. Ehk siis ja nüüd ongi küsimus selles, et, et noh, mõnes mõttes natuke otsustajate ambitsioonikuse küsimus, et kui ruttu ja kui kiiresti, eks, aga. Aga jah, aga eks see muutus hakkab erasektorist rääkis pigem pihta, et me näeme eraettevõtete puhul muutust, nad enam ei osta nii palju teenust sisse, vaid jah, teevad pigem ise. IT-spetsialiste läheb rohkem vaja, sest kui iga ettevõte hakkab ise tegema, siis noh, kokkuvõttes me, need inimesed tööta ei jää, nad lihtsalt nagu nii-öelda lähevad noh, ütleme Nortalist, Helmesest lähevad konkreetsesse asutusse tööle pigem, eks. Et, et seda ma ei usu, et, et IT-sektori töökohtade mõttes kriis tuleb. Aga jah, et, et see nii-öelda ärimudeli muutus kindlasti muutub.

Noh, see on mitu, mitu, mitu, väga mitu asja, mis võiks öelda. Mina ütleks niimoodi, kui ma isegi ei mõtle, ei mõtle Eestis või mõtlen, mõtlen Euroopast, siis üks suur jama, mis meil on, et meil ei ole piisavalt seda oma AI-d. Et ma räägin, et frontiirmudeleid, ma räägin neid noh, meil on ainult Mistral, sisuliselt Prantsusmaal ja mingi, mingi päris väiksed tegutsejad. Et esiteks, see strateegilis on päris halb seis. Sest noh, kas Eestis või kuskil tahaks seda lahendada. Teiseks, nüüd tuleb ju järgmine laine, mis on see physical.ai. Ja see on veel hullem, sest no nüüd me räägime nende sisesõitvatest autodest ja robotitest ja mida iganes ja see on strateegiliselt veel tähtsam, sest seal on väga tugev see defense application, ehk siis nagu kaitse. Ja, ja, ja, ja me ei ole kaugel sellest situatsioonist, kui ikkagi sõjaväge ja mereväge on enamasti robotid ja strateegilist kindlasti Euroopa ja, ja samas ka Eesti peab sinna panustada. Ja, ja need on sellest fundamentaalsetest ja siis loomulikult nagu nii palju võimalusi on, et riigi teenused paremaks teha nagu efektiiv, riigiaparaadi efektiivsemaks, eraettevõtjad paremaks ja efektiivsemaks konkurentsitaset tõsta. Natukene jama on see, et kõik riigid seda teevad, kes, kes sees, kes taga ja kõik ettevõtted seda teevad, kes sees, kes taga, et nagu peab otsima viisi, kuidas me saame seda, kuidas me saame seda maksimaalselt hästi teha. Aga, aga ma, ma ütlen, et fundamentaalsed minu mured on rohkem sellest, et Euroopas need põhi, põhitehisintellekti ei ole, et need, need nagu fundamentaalsed tehisintellektiivmeeskondad on väga, meeskond. Hea