@ ETTEMÕTE // 2025.12.31
delfi_ettemote_1058.m4a
KUUPÄEV
2025-12-31
PIKKUS
54m 36s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Aasta viimases saates vaatavad Henrik Roonemaa, Taavi Kotka ja Sten Tamkivi tagasi 2025. aasta Eesti idusektorile. Saates analüüsitakse investorite küsitluse tulemusi, selgitades välja kõige paljulubavamad ja probleemsemad idufirmad ning arutletakse tehnoloogiasektori üldiste trendide üle.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Ettemõtte podcast kuulutab välja 2025. aasta kõige paljulubavamad ja probleemsemad idufirmad ning parima idufirma juhi.Tänases Ettemõtte podcastis selguvad investorite küsitluse tulemusena Eesti kõige paljulubavamad ning kõige probleemsemad idufirmad...
Keskmise idufirma elutsüklit kuhugi raamidesse suuruda, et siis, siis on noh, alati kõik ei ole keskmine, aga, aga, aga et siis sul kui sa ütled, et, et näiteks sama unicorni ehitamiseks võiks minna umbes kümme aastat. Ehk siis, et mõnel õnnestub kiiremini, mõnel läheb mitu korda kauem, aga tõsi, see ettevõtte ehitamine isegi AI ajastule, isegi siis, kui sul mingeid asju, tehnilisi asju õnnestub, teha kiiremini ja kasutajaid leida kiiremini edasi, siis organisatsiooni ja püsiva organisatsiooni ehitamine võtab aega. See kümneaastase tsükli sees, iga kaheksateist, kahekümne nelja kuu tagant, toimub mõni investeerimisring, kui sa ehitad asju, kus sul on pikaajalis kapitali vaja ja kui su enda käive väga kiiresti kasva ette. Ja, ja need on need hetked, kus me saame teada, kas idufirme on jõudnud mingi, mingisse järgmise tasemele või mitte. Ja, ja kui me ühest küljest kurdame, et seal nagu neid seemne rahastust otsivaid või, või, või varasi esimesi samme tegevaid idufirmasid on vähe. Siis, siis see tähendab, et neid natuke vanemaid idufirmasid on rohkem ja siis nende vanemate puhul omakorda viskab lakese ootus, et okei, sul on juba aasta kuus või aasta kaheksa või noh, tahaks juba, et sa läheks börsile või, või ostetaksid ära või et kuskilt see varjali investor saaks oma raha tagasi, et. Et ma arvan, et need ongi seesama nagu hantli kaks otsa või kaks seda suurt raskust, mille, mille vahel siis see balansseerimine kogu aeg käib ja ma arvan, et see, seda oodata, et nüüd kogu aeg Eesti suures ringis balansis on, oleks ka nagu natuke naiivne, et eks meil kõikid ka ajalukku vaadates, et sellel hetkel, kui Wise läheb Bursile või kui Pipedrive müüdi või et noh, need on need hetked, mille järel kaksteist kuus siis tuleb palju kiiremini nagu idufirma nüüd peale ja lihtsalt seda, seda nagu suurt väljumise hetke ei ole nüüd jälle olnud tükk a
Niimoodi üldistades on, on seda, seal on üks, üks trend veel, mida võib-olla tasub markeerida, mis on ka väga aktiivsetel kapitaliturgudel, näiteks Ameerika Ühendriikides on, on selgelt näha, et ettevõtted üldiselt lähevad börsile hiljem ja teevad seda nii hilja kui võimalik. Börsile minek ei ole selles suhtes nagu meelakkumine, et sa, sa pead hakkama siis igal kord tal mingeid tootma ja sa. Siin sunnib nagu avalik arvamus, sunnib tegema lühiajalisemaid otsuseid ja börsil oleval firmal on palju raske olla kaks aastat kahjumik, isegi kasutaja usub, et ta investeerib tulevikku ja nii edasi. Ja tähendab sellele noh, on ka ekstreemseid näiteid nagu mingisugune SpaceX, kes on juba mingi ma ei tea, kakskümmend midagi aastat vana ettevõtte ja on otsustanud, nad ei lähe börsile. Ja miks nad seda otsustada saavad, on see, et. erakapitaliturgudel on nii palju kapitali, et see varem mindi börsile selleks, et kaasata viiskümmend miljonit, sada miljonit. Täna, kui sa vaatad seda AI laborite lainet, siis tõstetakse kümneid ja sadu miljardeid ilma, et sa läheksid börsile. Ja järelikult, kui sul on võimalik ilma seda peaaolu vältides kasvatada oma ettevõtet erakätes edasi, siis ei ole ka võimalik, et need meie läbimurdeettevõtted, mis need otsust on, neil ei ole vaja. Ja, ja see on mõned ettevõtted nagu Wise näiteks on näidanud, et. Et ega selleks, et töötajad hakkaks raha saama ja ingelinvestorid hakkaks raha saama, ega see, see nagu börsile minek või lõplik müük ei ole ka nagu mingi hädavajalik, et sa võid ka orkestreerida seda niimoodi, et see ettevõte enne börsile minekut aeg-ajalt müüb varjast investorite aktsiaid uutele huviliste investoritele, see tsirkulatsioon saab tekkida ka varem, nii et, et selles suhtes see. Kas ja millal Bolt börsile läheb või, või see, et kas sealt vajalised investorid natukene väha kätte saavad, et need ei ole nagu päris üks ja sama asi, et.
Ja statistiliselt see on läinud pikemaks, et, et kui sa võtad kümme aastat tagasi, kui kiiresti kapital tagasi tuli versus nüüd, et siis see on ikkagi mõned aastad keskmiselt pikemaks läinud see aeg, mis on kannatlikkuse mäng.
Jah, see riskikapitali fondide struktuur on niimoodi ehitatud, et LP-tel põhiline hoob, mis neil on nüüd fondijuhi juhtimiseks, on see, et kas ma aru järgmisse fondi tulen või mitte. Et see fond, kus ta raha kinni on, ega ta seal ei saa käskida ja keelata midagi, et see ongi see LP tähendab, limited partner, mis tähendab, et tal on suhteliselt piiratud sõnaõigus selle koha pealt, et kus ta rahaga senikaua tehakse. Aga mida on kuulda küll tulult või millest nagu sellised analüüsid räägivad ja on see, et. Et need kaks tuhat kakskümmend üks, kakskümmend kaks tehtud fondid, kuhu sellise intressiivabas keskkonnas suures koguses kapitali sisse pandi ja kõik hinnad tõusid ja kõik hinnad olid suur. Et selles, selles kohotis või selles ajastus tehtud fondide. Täna nüüd neli aastat hiljem see, kui palju nüüd on kapitali hakanud tagasi tooma, et need numbrid on varasematest kohotidest oluliselt madalamad. Ehk siis, et tundub, et see, see suure hooga pandud väga palju raha hakkama nendesse fondidesse, tekitas selle nagu niisuguse moonutuse. Tollel hetkel selles, et kõik valuation'id läksid ülesse ja palju lihtsam ei raha kaasata ettevõtete nii edasi, selle nagu teine külg on see, et viis aastat hiljem ei ole seal ka väga paljud välja saanud sellise hinnaga, mis nad tahavad, võib-olla kui sa läksid väga kõrge hinnaga kuhugi sisse, sa ei taha seda ka nii odavalt nagu müüa, kui sa võib-olla viis aastat tagasi oleks olnud nõus, kui sa oleks teistel tingimustel sisened. Eks see on niisugune omavahel hästi-hästi läbileotud, seotud süsteem, kus mulle tundubki, et võib-olla lihtne lehelugeja vaatab, et okei, Bolti IPO jah või ei, aga tegelikult see jõuab selleni välja, et ma ei tea, milliseid pensionisüsteemi muudatusi tehti ja kui lihtne on olla nendel suurtel kapitaliomanikel instrumentides, kus sa pead kümme aastat istuma ja ootama ja kui sul seal kapitali ei ole, siis ei ole ka neid investorid, kes seda idufirmadesse panevad ja see. On sellise pika vinnaga nagu toimuvad pendli kõikumised ühest otsast teised.
Ma ütleks, Eestis, mida mina näen, on küll see, et see mitte võib-olla defense'iga midagi, vaid et pigem see on olnud nagu tõusuteel. Asutajate selts luges kokku, et pärast seda, kui Venemaa alustas täiemahu just seda, et on Eestis tekkinud sada kümme uut. Kaitsetööstuse idufirmat ja lisaks viiskümmend tükki, kes on tulnud mujalt siia, kas Ukrainast või Lääne poolt. Eks sa mõtled, et sellise kahe tuhande ümber loetakse neid idufirmasid, mis Eestis on, et kui kolme aastaga on kümme protsenti hakanud tegelema kaitsega, et see on ikka päris suur nagu struktuurne muudatus. Ja kui ma sellega võrreldes üritan meenutada, et mitut nagu sellist väga puhtakujulist AI aplikatsioonikihi ettevõtet, ma kohe peast suuda nimetada, siis neid ei ole kindlasti mitte sada, vaid on võib-olla kümmekond. Ja, ja see AI juurde teine kommentaar ka, et, et see on selline lustlik asi, et see AI silt on hea lühike, et seda saab kõigele külge kleepida. Ja et kui sa investorina või, või, või, või ettevõtjana vaatad sinna sisse, et siis kasvõi nagu. Ühest küljest on palju asju, mille kohta öeldakse AI, kus seda ei ole, seal lihtsalt mõni algoritm, mis teeb inimese eest otsuseid, aga see ei pruugi olla veel AI, masinõppe mõttes. Ja teistpidi, sest AI kui kontsepti taga olevat või tehisintellekti või adumite taga olevat ettevõtet, neid võib jagada kihtidesse näiteks, et sul on need suured keelemudelid, mille kohta me näeme OpenAI ja Entropiku ja neid. Kümneid miljardeid, mis investeeritakse selleks, et need keelemudelid olemas oleks, nende peale ehitatakse aplikatsioone. Selle, selle valdkonna ettevõtteid on ka Eestis omajagu, et kes tehid mingit müügiarendus või turundus või mingit muud tööri, mis kasutab neid keelemudeleid. Aga nende keelemudelite all on ka serverid, võrguseadmed, energeetikalahendused, kuidas neid suuri andmekeskusi jooksutada. Ja, ja noh. Ingelinvestori või ettevõtja seisukorrast on väga suur vahe, millises neist kihtidest sa üritad midagi ehitada, et, et kui sa teed uut optilist võrgus switch'i, siis võib-olla on sul vaja kümme aastat ülikoolis teadustööd teha enne. Kui sa teed, vibe code'id mingisugust müügitööriista, siis võib-olla on sul mittetehniline founder, kes see nädalavahetusel valmis teeb, et see ja, ja noh, vastavalt ka väga erinev vajadus kapitali ja, ja seda selle investori kannatuse järele, mis, mis, mis selle jaoks vaja on.
Muidugi suudame. Noh, kui kas või mõelda, et kuhu läks Eestis kapital sel aastal, et Taavi mõeldis siin viiekümne miljonise väärtusega ettevõtteid, aga tegelikult oli Eestis vist. Ma suudan mõelda kolm ettevõtet, kellel on avalikult teada, et nad tõstsid üle viiekümne miljoni euro või sinnakanti. Pactum, puhas AI firma, üheksakümmend viiskümmend miljonit. BotCard, puhtalt AI turvalisuse firma, kus, kus või, või vabandust, Blackwell, Blackwall on nende nimi nüüd, et, et kus ehitab süsteeme, millega AI bot'ide põhjustatud rünnakuid pöörduda ja nii edasi. Starship, maailmas enim kilomeetreid sõitnud isejuhtivate sõidukite ettevõtte, on ju. Et noh, selle taustal öelda, et meil Eestis nagu AI ettevõtlust ei toimu, on nagu natuke jaburik.
Et see on, see on, see on üks asi, kus, kus need mõned kakskümmend üks, kakskümmend kaks aastal väga suuri kapitalikaasamisi teinud ettevõtted. Ja Ready player meil oli üks Andrešenorovitši juhitud väga suur investeerimisring. Et need ettevõtted, kes siis võtsid raha ja selle põlema panid kõik kaheteist kuuga, nendel läks halvasti. Aga see on, ma ütleks, niisugune Eesti talupojamõistuslik tiim, kellel kontol võib küll väga palju raha olla, aga see ei tähenda, et nad nagu kümneid miljonid vasaku või parema loobivad, et, et pigem ma ütleks, et nemad on olnud sellest suurte raundi tõstjatest võitjad, kes on nagu osanud nagu hoolikalt kapitaliga ümber käia. Meie vastajate,
Aga kas ta jõuab nüüd selle raundiga, mis ta nüüd uuesti veel tõstis, et kas ta jõuab ikkagi sinnamaani välja, et. Et kui ma, ma õigesti mäletan, siis see oli hästi palju seotud ka meie nii-öelda kodumaise või, või, või kohaliku taustaga kapitaliga see viimane raund, et. Et ta uuesti jõuab selliste noh, kuidas ma siis ütlen nagu Silicon Valley leveli investorite fookusesse. Mitte, et meie omad midagi viga oleks, et me seda ei mõelnud. Jah,
Ma mõtlen. Ei, on ka ikkagi mõned aastad selline juba ülikoolist ja laborist väljas olnud, et, et võib-olla siis nad tegid hiljuti investorite ringi peale ja näitasid, mis nad vahepeal teid on, et ma, ma ise nagu väga sügavuti sellega kursis ei ole, et nendest jah, see Blackwall on asi, mida mainida, et, et see on minu arust sellise Eesti idu, iduettevõtlussüsteemi nagu näide sellist V-alusest osast või jäämäe V-alusest osast. Et Blackwalli asutaja on Iisraelist ja lihtsalt otsustas, et Eestis on maailma parim hävikeskkond, kus ettevõtet teha. Ma ei tea, kui palju see nüüd eestlasi töötab, aga see tippjuhtkond on nagu pigem rahvusvaheline ja see on nagu selline startup PISA-de Eesti maine ja kõige nagu kogu lugu, kokku nagu, nagu edulugu, mis on kokku tulnud. Seal on Eesti investorid sees, TeraVentures oli seal algusest peale ehk siis kapitali osas on nad ka Eestist tuge saanud, seal viimase viiekümne miljoni kandis kaasasid nad minu teada Inglismaalt. Ehk siis selline Euroopa küberkaitse ja AI ristumiskohal olev niisugune lipulaev, mis lihtsalt juhtumisi on Eestis, kuna Eestis on kõige parem olla, et see ei ole nagu Eestis leiutatud, Eestis tehtud asi, et või noh, need asutajad ei ole Eestis sündinud. Ja, ja ma ütleks veel, et saate alguse juurde tagasi tulles, et mis on olnud sellised kakskümmend viis aasta üllatused, vot selliseid tiime ma kohtasin paari veel seal aastas. Et oli, on üks, üks väga tore meeskond on Kriim, üks finantstehnoloogia ettevõte, mida juhib brasiillane Tartust. Kuna ta tuli, ühte suuremasse Eesti tehnoloogiafirmasse, startup viis aga tööle, tal tuli edufirma mõte, ta tegi selle ja nagu üks nendest ettevõtetest, kes kuudega kasvab miljoniste käiveteni, et, et väga võimsa algusega pisike tiim. Ja, ja üks teine ettevõte on, on, kes nüüd kui aasta teises pooles ennast või kes ära müüdi, mille asutaja oli Šveitsis õppiv hindu, kes tuli Eestisse, et võtta siin endale finants ja krüptotegevuseks vajalikud litsentsid ja ehitas peamaas, ta ei olnud kaks aastat ühegi eestlasega rääkinud selle käigus. Ja siis, siis hakkas kontakte otsima, et noh, ma ei tea, Kaarel Kotkas on ka Y, Y Combinatoris käidud, kellega ma veel Eestis võiks tuttavaks saada. Ja vot see näitab nagu meie, ma arvan, ökosüsteemi nagu sellist rahvusvahelist konkurentsivõimet. Et ega, ega ei oleks ju põhjust Iisraelist, Indiast või Šheitsist korida siia, kui meil ei oleks siin nagu super koht.