Allkirjasta igal ajal, igal pool. Docobit, digiallkirjastamise portaal ja mobiiliäpp.
Tere kõigile ettemõtte podcasti kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on nädal enne jõule eetris ja jõulul, jõulusaadet ei tule, nii et ei tasu otsida meid, aga tuleb aasta viimane saade, kus me siis võtame kokku traditsioonilise Eesti investorite. Küsitluse tulemused ja leiame üles Eesti kõige paljulubavamad ja vähemlubavamad idufirmad ja kõige kõvemad idufirmajuhid ja kõik sellised. Nii et me oleme aasta viimasel päeval sellega eetris. Aga tänane saade on, me ei ole vist mitte kunagi, ma olen rääkinud sellel teemal oma idufirma saates ja see on heategevusest ja sellest, kuidas. No selle kohta öeldakse, et anname kogukonnale tagasi või anname riigile tagasi või anname inimestele tagasi. Ja ka, aga võib-olla mitte ainult. Ja me räägime sellest Heateo Sihtasutusega ja meil on külas Pirko Valge. Tere, Pirko. Tere. Ja Martin Villig. Tere, Martin. Tere. Ja meiega loomulikult on Taavi Kotka. Tere, Taavi. Tau. Sinul on väga palju kogemust kogukonnale tagasi andmisega erinevatel, erinevatel viisidel, erinevate projektide kaudu. Võib-olla ma peaks alustuseks nagu sinu käest küsima, et miks sa teed seda ja teistpidi ka, mida sa sellest nagu ootad, et. Et, et mis on sinu jaoks nagu edu mõõdik, kas hea enesetunne või midagi muud?
Mul on hoopis teine filosoofia. Mul on see, et, et noh, nii hariduselt kui peast, ma olen ikkagi insener ja inseneride suurim ambitsioon on tõestada ära maailmale, et mingi asi töötab teistmoodi paremini. Või noh, ehitada kõige suurem sild või noh, ühesõnaga teha mingi uus masin, mis on lahendab ära noh, kõik asjad maailma probleemid, eks, et. Ja, ja kui sul on mingi challenge, mida sa usud, et seda, et see on lahendatav. Et see on alati nagu kaks varianti, et sa võid minna ja ma ei tea, hakata ühiskonda veenma, et näete, et sinna võiks raha panna ja, või minna poliitikasse ja, ja siis teha nagu poliitiline otsus, eks. Ja kolmas variant on see, et sa võid selle ise oma rahaga ära katsetada. Ja kui sul tuleb välja, siis tuleb välja ja kui ei tulnud välja, siis noh. Keegi kahju ei saanud, et maksumaksja raha ei kulunud, eks ju, on ju. Et, et, et see on mind väga palju nii-öelda kanustanud, ehk siis noh, kui ma mõtlen kas selle oma tüdrukute kooli või, või kurja kotka, eks, et, et, et siis ma nii-öelda panen oma rahadega asjad käima ja kui nad töötavad, siis äkki ei võtanud üle ja kui ei tööta, siis noh, ise olid süüdi. Ehk siis mul on nagu pigem see, et minu heategevus on seotud sellega, et ma usun, et ma tean seda võtit või lahendust, kuidas mingit probleemi lahendada.
Ja siis sa ei viitsi aurata mingite tüüpidega, kes koosolekult koosolekule ütlevad sulle, Taavis ei tööta, nii ei saa teha. Jah, ma teen siis parem, ise näitan teile.
Vastupidi, ma pigem ongi just see, et see ajab vihale ja siis ma tahan nii-öelda insenerina minna ja näidata, et teate, ma näitan teile, kui see käib. Ja siis noh, mõni asi tuleb välja, kõik ei tule välja alati, et läheb asju metsa ka, on ju, et, et aga need, mis välja tulevad, neid ma siis pusin. Ja sinna maannetan, noh, nii-öelda maksan peale.
Martin, mis sinu filosoofia heategevuse juures on?
No mina hakkasin juba üsna kooliajast sellega peale, et ma arvan, et esialgu võib-olla sooviga. Õigluse, õiglust otsida ka ühiskonnas, et, et kui ma nägin, et kedagi väärkoheldi näiteks mõnda õpilast, et siis ma astusin nende kaitseks välja. Aga edaspidi ka karjääris pigem nii, et, et kui mul ei olnud veel piisavalt võimalusi rahaliselt annetada, siis ma ikkagi tundsin, et ma tahan ühiskonda paremaks muuta ja ma andsin oma aega. Et erinevad näiteks JCI Estonias mingid heategevusprojektid, kus me kaasasime raha, tegime midagi, mille eest inimesed maksid ja siis tekkis raha, et, et see siis annetada. Ja, ja viimased aastad siis jah, kui on tekkinud endal ka võimalust rohkem annetada, et siis, siis ma olen proovinud rohkem valida projekte, kus ma. Kus ma annan nii aega kui raha, ehk et, et ma proovin olla seal ise sees, et siis mul on võib-olla ka. Kuidas öelda, parem kontroll selle üle või suudan seda mõju nagu paremini mõõta enda jaoks, aga, aga ongi, et kõik sõltubki sellest, et mis on sinu huvid, palju sul aega on ja, ja palju sa tahad sellesse teemasse süveneda, et. Et mina olen viimastel aastatel valinud selle, et, et päris kindlasti üle poole minu ajast on läinud nende projektide siis koordineerimiseks ja minu enda panuse kaudu ka.
Kuidas te neid oma eesmärke seate, võib-olla, Martin, see on rohkem küsimus sulle, Taavi juba seletas ära, et, et kui mõelda, et kellele noh, konkreetselt raha annetada, eks ole, võtad kogu ühiskonna, võib-olla isegi kogu maailma ette, et neid võimalusi on must miljon. Kuidas sa hindad enda peas seda, et näed, et ma tahan anda sinna või, või ma tahan, et seal liiguks paremini ja see paratamatult ju tähendab, et mingi, mingid tuhanded teised valdkonnad jäävad sellest ilma?
Ja ma arvan, et eks see valiku tegemine ongi väga keeruline, aga noh, ma ei tea, kui siin tuua paralleeli näiteks võib-olla investeerimisega, et siis mina olengi proovinud mõelda selles võtmes, et, et võib-olla, kus mul. Minu kogemusega saaks rohkem ära teha ja teiseks võib-olla ka, mis teemad mulle endale rohkem huvi pakuvad, et et mina olen proovinud selle järgi seda valida ja eks teatud määral mingi mingi hulk on seal ka juhust ilmselt, aga, aga noh, idealistina mina ikkagi. Mõtlen selliselt, et selleks, et meil ühiskond saaks paremaks, see tuleneb väga palju sellest, et, et kas inimesed on saanud hea hariduse ja selle baasilt siis tegelikult oskavad ka mõelda, mitte lihtsalt ei tea fakte. Ja kui nad oskavad mõelda, saavad aru, et, et kuidas ühiskond toimib, kuidas ma kõigepealt iseendaga peaksin hakkama saama, ma ei tea, liikumine. Tervislikum toitumine, vaimse tervise ja oma pere küsimus ja siis, kui ma sellega saan hakkama, siis ma juba suudan, ma ei tea, töö juures hästi panustada, ühiskonda tagasi anda ja kõike muud, nii et, et seetõttu ma ütleks, et haridus on, on täna nagu minu panuses üks nurgakivi ja noh, hariduses sisse minnes mina näen, et noh, see omakorda tuleb tagasi ettevõtluse juurde, et hea juhtimiskvaliteet. Ehk et kui ma, kui koolides on pädevad ja kompetentsed juhid, kes tänapäeval saavad aru, mis, mis on ühe organisatsiooni juhtimine, noh, siis sealt juba väga paljud küsimused lahenevad ära, et see on olnud, ütleme viimase kuue-seitsme aasta minu selline kõige kandvam mõte.
Ja, ja ma tahtsin öelda seda, et ega need annetused või see annetuse kultuur laias laastus võib mõelda ka sedapidi, et, et sa kas annad õnge või panustad õnge andmisse või, või, või panustad kala andmisesse, eks, et, et need vajadused on täiesti erinevad, eks, et erinevat tüüpi. Ja mina olen selles mõttes nagu Martiniga nõus, et, et ikka meie pere ikkagi mõtleb rohkem selle õnge peale, et, et kui ma mõtlen kas oma Tüdrukute kooli või Rakett kuuskümmend üheksat, eks, et. Et see on ikkagi noh, ma tõesti ei näe nagu Eesti riigile muud võimalused kui see, et me siin, olles Euroopa äärealal. Kurjavaenlase kõrval, eks, et, et meil peavad olema väga targad noored, kes seda riiki ja ühiskonda edasi veavad, eks, et. Ja noh, tuleb noh, mis iganes mõtted tekivad, mismoodi seda kõike paremaks saada, et, et sinna tuleb panustada ja. Ja see vajab palju vaeva ja fookust, ehk siis ei ole mõtet nagu igale poole pudistada, vaid proovida ikkagi ühte konkreetset asja edendada.
Birka, sina juhid Heateo Sihtasutust, no kuidas sina sellest mõtled, et meil on tegelikult täitsa normaalne riik, eks ole, kus normaalsed maksumaksjad, meil on valitsus, Riigikogu seadused, eesmärgid, strateegiadokumendid, on ju. Mingisugune heaolu võrgustik, haridust, noh, kõik nagu toimib, et mis, mis sellise annetamise või Heateo süstemaatilise? Võib-olla me võime öelda strateegilise, siis sellise annetamise roll sellises ühiskonnas peaks nagu olema, kus me tegelikult ju igaüks meist annab päris suure jupi oma sissetulekust iga kuu ära, selleks et need asjad ju tegelikult toimiks. Et mida siis me peaks nüüd veel sellise lisa heateoga ühiskonnas tegema? Ja ütleme, et me siis, ma ei tea, idee maksumaksja raha eest või kust sa paned selle süstemaatilise heateo sellises, sellises korralduses?
Heateovaatest me vaatamegi, et, et mis siin riigis juba olemas on ja mis on puudu ja võib-olla noh, tõstame võib-olla tähelepanu alla ka neid valdkondi, noh, mida riik ei ole võib-olla nagu ise märganud kohe nagu parandama hakata. Ja noh, mul on nagu meeletu usk tegelikult siin kohapeal nagu kodanikuühiskonda, et ma noh, me tegelikult ei aeva näiteks, et noh, kunagi oli meil niisugune ju riik ka, kes ka arvas, et majanduses noh, ongi, et riik teeb plaani ja täidame seda plaani ja saame kõik koos rikkaks, on ju. Ja õnnelikuks, aga noh, see ei töötanud, et noh, seesama asi, et, et sama asi, et, et meil, meil on rahandusministeerium, aga noh, meil on ikkagi ka pangad, on ju, et, et samamoodi, et, et meil on sotsiaalministeerium ja meil on siis need algatused, kes tegelikult nagu loovad seda muutust. Ja noh, ma näen, et, et kus see filantroopilise kapitali võib-olla nagu võti on, ongi mingid lahendused nagu ära testida, mida veel ei ole või, või noh, riik ise teeb näiteks halvasti või ebaefektiivselt või mittemõjusalt. Et me tegelikult loome selle, selle võrgustiku või, või noh, nagu hulga toimivaid mõjusaid algatusi ja riik saab siis need noh, saab kas ise toetada või, või partnerluses erasektoriga neid võimendada. Aga et ühesõnaga, et ma arvan, et me ei taha seda riiki, kus, kus riik kõik asjad meie eest ära lahendab, et me oleme seal olnud, see ei toiminud ja, ja millegipärast me arvame, et noh, need niisugused hariduses, et see, et riik justkui hoiab noh, kõik nüüd nagu noh, meil ongi hea tase, aga tegelikult me näeme, et siin hariduses on ka probleeme ja seal on vaja seda nii-öelda seda kodanikukätt ja julgust, mida Taavi ise on, on korduvalt nagu näidanud, et, et, et selles on nagu mega meeletu nagu jõud, et. Tulevad inimesed, kes näevad probleeme ja võtavad neid lahendada.
Aga kui me võtame siin selle vähiravifondi näite või ei, kas siin võiks juhtuda see probleem, olete näinud seda oma töös, et et riik vaatabki, et oo, näe, selle probleemiga tegeleb nüüd siin heatehasehist asutus, mis ma siia ikka nagu vahele topin, et noh, tegelikult on mõistlik asi, peaks võib-olla tõesti riigi poolt ka rohkem sellega asjaga tegelema, aga näed, siin erarahaga teevad ja issand jumal, kui nad erarahaga teevad, et siis pole ju vaja nagu riigi rahaga appi minna, on ju, et. Et kus, olete seda märganud, on sellist nagu probleemistikku ka ette tulnud või mitte?
Probleeme on kindlasti palju, aga, aga võib-olla no meie kogemus on see, et asjad, mis me oleme üles korjanud, algatused, mida me oleme näinud, et nad on tegelikult, no parimaid algatused on ikkagi saanud väga korraliku võimenduse riigi poolt, et see küsimus ongi, et, et erarahal on ju ka piirang ees, et, et noh, kui me vaatame riigieelarvet versus siin eelmisel aastal annetasid ettevõtted, eraisikud noh, veidi üle viiekümne miljoni, on ju. Et, et selle viiekümne miljoniga jõuab nagu kuhugile, aga noh, kui sul on ikkagi mõned miljardid, siis tegelikult need asjad, mis toimivad ja kus riik on ikkagi näinud, et see, et mul on siin päriselt probleem ja siin on päriselt lahendust, on võtnud need asjad siis noh, juba testitud toimivad asjad ikkagi nagu võimendada ja, ja siin on. On see eraraha võimalus juba selles, et okei, me tahame nagu kiiremini liikuda, kui siin nagu riigi võimekus jälle mingil hetkel on, et, et noh, jätkame nagu toetame ja ka, et et see on niisugune nagu partnerlus või üksteise pushimine, et, et järsku ikkagi teeme rohkem koos. Aga ühesõnaga, et, et me ei ole noh, et on mingid teemad, kus riik nagu ei tõsta toru sellises mahus. Ja, ja need riigiteed on ka nagu keerulised, et, et noh, kohati me oleme juba kuulnud nagu selliseid juhtumeid, noh, et riik tegelikult ütleb või, või tekib selline nagu konkureerimise tunne, et noh, et kui mingi vabaühendust, et mingit asja nagu liiga hästi, siis riik hakkab rääkima, aga järsku võtaks neilt raha ära ja jagaks nagu teistele, et, et noh, et siin keegi saab liiga tugevaks, mis selle ettevõtete mõttes noh, kui sa nagu aktsionär on ju oled, et. Et siis sa ei mõtle, et see ettevõte kasvab nagu liiga kiiresti ja tõmb Et annaks neile, kes veel nii kiiresti ei kasva, et, et noh, järsku sealt ka kunagi midagi tuleb, et, et ühesõnaga jah, et, et riik selles mõttes võib-olla selline noh, ei tee ülikooli tervemaistuslikke otsuseid nagu alati, et, et võiks just ju nagu tugevamatele asjadele rohkem hoogu anda. Aga, aga jah, tekib kuidagi nagu hirm, et, et kohati kolmas sektor on nagu liiga tubli mingites konkreetsetes nagu valdkondades, et noh, siis, siis peab jälle nagu nuputama. Jah, et kui riigil päriselt king pigistab, siis ta tegelikult leiab üles need, need ressursid ja, ja aga selleks peabki olema väga hea tiim, väga, väga hea lahendus, nagu positiivne mõju, et.
Tahad sa mõne kiire näite tuua?
No ma ei tea, ma arvan, et hea näide haridusvaldkonnas on asendusõpetajate programm, et, et kunagi ta kasvas välja nulainkubaatorist, sai sealt esimese kodanikuühiskonnas hiidkapitalilt väikse starditoetuse kakskümmend viis tuhat, esimesed mõned seda tunnid said asendatud. Et täna liigume nagu saja tuhande tunni suunas ja, ja noh, tuli eetikeelsele õppele üleminek, sul on jube palju õpetajaid korraga koolitustel, võib-olla mõned õpetajad liiguvad koolist välja, et nad ei täida neid nõudeid ja sul on tegelikult noh, totaalne ikkagi õpetajate kriis. Ja siis noh, näeb nagu riik, et, et siin on keegi, kes suudab tegelikult seda üleminekut nagu väga efektiivselt toetada. Ja, ja noh, ongi, ongi väga suures mahus partnerina juures. Teine näide on lapse
Heaolu arengukeskus, siis mis loob perepesasid riikides, et jälle, et, et me tahame peredele pakkuda tuge väikelapse eas, on ju, et, et me näemegi, et, et kui lapsed jõuavad kooli, neil võib-olla on juba suuremad sellised. arengukohad, mida on nagu keerulisem katta, et tegelikult ikkagi toome selle toe peredele nagu võimalikult sünnilähedale sinna esimesse etappi ja, ja siis jälle, et noh, et riik toetab nagu sellega, et ta toetab kohalikke omavalitsusi üle Eesti nende perepesade avamisel, et jälle, et. Et erasektor või ütleme, et eraisikud nägid nagu muret, hakkasid toimetama ja tegelikult noh, riik ütlebki, et aga, et noh, et paremat lahendust meil endal polegi pakkuda, et võimendame seda, et, et, et need keskused üle Eesti olemas oleksid. Et ma arvan, see just kaks võib-olla head, head näidet.
Aga ma ütlen, kui ma praegu olen, ütleme siis selline, las alustab sellist heategevuse teekonda, et, et kumb teie vaates nagu mõistlikum on, et kas leida oma teema ja siis sudida seda või siis pigem liituda sellise noh, suure nii-öelda ökosüsteemiga, nagu mille teie olete juba üles ehitanud?
Kõik on õige, ma arvan, siin eksida ei saa, alusta.
No just, et ma arvan, siin sõltubki inimese enda nagu tahtest, et palju ma olen valmis siin aega panustama, et, et kui, kui ma olen valmis, ma ei tea, kuus panema paar tundi näiteks, et noh, siis sa võid liituda heateo professionaalsete vabatahtlike võrgustikuga ja. Ja me viime sind kokku algatusega, kus sinu kompetentsi on vaja, et oled sa näiteks tarkvaraarhitekt või, või oled sa mingi personalispetsialist või, või finantsjuht, et algatustel on neid kompetentse vaja, saad nagu niimoodi lihtsamalt alustada. Või siis, kui tahad suuremalt sisse minna, et siis võtad oma mõttekaaslased kokku, näed kuskil probleemi. Ja hakkad jällegi nagu asju arendama, et selles mõttes, et, et näiteks siin Kristel Leif on, eks ju, Solaride'i taustaga, kes täna on, näeb väga selgelt patsiendi probleeme ja on nüüd juba mitu aastat kogukonnad kokku toonud, nüüd viimati Garage48-l ehitasid juba platvormi prototüübi ja väga selgelt, et nad näevad probleeme. Nad kaasavad tiimi ja nad kasutavad tehnoloogiat, et seda kõike efektiivsemaks viia, neid võimalusi on väga palju.
Aga sa räägid, Martin, praegu kompetentsi või raha annetamisest?
Praegu ma rääkisin konkreetsemalt kompetentsi osas, aga noh, raha osas täpselt samuti, et, et sa võid, kui sul on väiksemad summad, on sellised, kuidas ma ütlen, jaealgatuse võimalused või jaeannetuse võimalused näiteks armastanaidata.ee, mida me teeme Swedbankiga koostöös või siis on annetustalgud korda aastas ja selliseid kampaaniaid tehakse palju. Et noh, seal jällegi ma soovitaks ka mõelda selle peale, et, et mis. Kui, kui summad on väiksemad, et mis teema sulle rohkem korda läheb ja kas see algatus, kuhu sa siis raha annad, et kas ta mingil kujul ka raporteerib seda mõju, et, et kas sealt midagi tuli tagasi ja noh, mida suuremaks summad lähevad, siis ilmselt tasuks rohkem süveneda. Aga siin on ka, me saame täiesti aru, et on inimesed, kes ehitavad ettevõtteid, kellel on kiire, kellel ei ole aega süveneda, siis järjest rohkem on Eesti turul täna ka heategevusfonde, kus on täna juba professionaalsed meeskonnad. Kellel on mingid fookusvaldkonnad, näiteks meil heateos on kaks fondi, on mõjufond, mis siis tegeleb sotsiaalsete valdkonna algatustega, pere, tervis, sellised teemad ja siis on haridusfond, mis tegeleb haridusteemadega. Et kui mõni nendest teemadest kõnetab, saa fondiga kokku, kuula, mis nad teevad ja, ja, ja anna näiteks neile raha ja. Siis fond juba raporteerib, professionaalselt tegeleb algatustega, toetab neid sisuliselt, rahaliselt, kompetentsiga, nii et, et neid võimalusi on väga erinevaid, sõltubki, mis su huviala on, palju sul aega ja raha on.
Eestis on see käinud väga palju ka, ütleme, kui me vaatame mitte ainult heategevust, vaid üldse sponsorlust, et väga palju on ikkagi nii-öelda juhi või omaniku nägu, et kui juht mängib korvpalli, siis noh, toetame korvpalli ja kui juht mängib jalgpalli, siis toetame jalgpalli, et. Et kui palju või ühesõnaga, kas me saame üldse kuidagi võrrelda, kui kaugel Eesti selline annetus ja sponsorshipi nagu kultuur on, et ütleme, ma ei tea, Rootsis, Inglismaal väga selgelt on, ma ei tea, ettevõtte puhul. Kaks-kolm protsenti kasumist antakse heategevuseks või sponsorshipiks, et, et see on nagu nagu loogiline selline kogus, noh, kui me Eestis vaatame neid numbreid, siis kindlasti ei ole nii suured, need summad, et. Noh, mida võiks ühelt poolt nagu võrrelda või noh, põhjendada sellega, et, et noh, et, et me olemegi alles nii-öelda. Uus noor riik, et me peamegi oma, oma mammode talas koguma, on ju, et, et polegi midagi väga ära anda veel, eks ju, on ju. Samad needsamad Rootsi ettevõtted, kes muidu Rootsis väga kõvasti annetavad, annetavad siin nagu oluliselt vähem, on ju, et noh, et, et. Ei ole nagu sama poliitika, et, et kas see on nagu pigem nagu selles selles sama turuküpsuse probleem või see on pigem see probleem, et, et meie klient. Ma ütleme, ma ei tea, kasutangi, ma ei tea, mingit panka või midagi muud, on ju, et me nagu ei väärtusta seda, et me nagu ei, ei eelda, et, et see, kellelt me ise nagu teenust ostame ja kellelt me ise nagu raha anname, et me vaataksime ka näiteks, et mis tema enda väärtused on või kuhu tema oma, oma, oma fookust ja raha paneb, eks, et kas ta kuidagi saab seda kommenteerida?
No Eestlased on kindlasti praktilised inimesed, on ju, et võib-olla sa tahadki parimat intressi, on ju, ja sinna kodulehele surfama lähedki võib-olla nagu natukene vähem. Ja see võib-olla näitab ka, et, et noh, mida meie, me räägime ikkagi ettevõtete omanikega tihtipeale, et noh, nende noh, me oleme ka nagu hästi konkreetne, hästi. Noh, ütleme, et ettevõte on selle jaoks, et sa kasumit teenida ja siis omanik otsustabki, et kas ta, kas ta, kas ta, kas see läheb dividendidena, no ühesõnaga, kuhu see selles mõttes nagu siis suunatakse see kasum, mida, mida teenitakse. Aga, aga nüüd ma nüüd siin saabki jälle eristada, et ongi, ongi need ettevõtted, kus on see hästi noh, kus on Eesti omanikud, siis ikkagi omanik otsustab. Ja on see, et kus see eelarve, mingisugune toetuseelarve on turundustiimi käes ja ma arvan, seal ongi see sponsorlus ja hästi pragmaatilised otsused, et noh, siis sa tegelikult tahad lihtsalt nähtavust. Et, et, et siis sa vaatad, et, et kas see on mingisugune jooks või spordivõistlus või, või mingi kultuurisündmus, et, et, et siin on kindlasti nagu sport ja kultuur sellisel juhul eelisseisus, kui see raha turundustiimi käes või eelarves on.
Aga väärtuspõhine nii-öelda noh, kui mul on sama taseme tooted, on ju, muidu laenuteenuid näiteks, on ju, et või pensioniteenus, mis iganes, et, et ma ikkagi teen otsuseid mitte selle järgi, et kelle logo on must ja kelle logo on oranž, vaid ma teen ikkagi selle järgi, et näed, et nende annetusprofiil või, või, või, või see, mismoodi nemad maailma näevad ja toetavad, et see läheb rohkem kokku minu väärtustega ja sellepärast ma lähen ühe või teise brändi taha.
Ma arvan, et need kliendid on täna olemas ja ma arvan, et, et võib-olla sinu enda algatus on, on, on seda kliendi poolt kõige-kõige lähemalt on ju puudutanud tegelikult, et need kliendid on täna olemas, noh, on ju ka investorid, kes valivad oma portfelli nagu ettevõtete väärtusepõhiselt, mitte ainult nagu kasuminumbri järgi. Aga ma kahtlustan, et see ei ole veel valdav osa klientidest.
Aga kui juht annab nii-öelda, kui me oleme selles olukorras, et juht, keskmine juht annab noh, korvpallile, eks ole, keskmine turundusosakond annab kuhugi, kus logo suurelt väljas on, eks. Et kuidas me üldse siis jõuame, kuidas me, et mis, mis peab siis nagu muutuma või, või kuidas me jõuame selleni, et antakse sinna, kus, mis ei ole korvpall ja kus ei ole logo suurelt väljas, me räägimegi peredest või haridusest või kõigest sellest tegelikult, mida ju noh, Martin, sina näiteks tõid. Mingi klõps peab ju kuskil käima.
No ma arvangi, et see on ikkagi ühiskonna arengu faasi küsimused selles mõttes, et kui inimesed hakkavadki mõtestama, et okei, et ma olen nagu kuskile maale jõudnud, et kas ma juba teenin nagu töötajana päris korraliku palka näiteks. Ma ei tea, arendajad saavad ju täna neli, viis, kuus tuhat eurot palka, et, et sellega elab Eestis päris kenasti ära. Et kas ma juba tahaksin, kas mul tekib sealt kõrvalt võimalus, et, et ühiskonnale tagasi anda, et kui ma sealt näiteks viis protsenti ära annetaksin, siis tegelikult ma arvan, et selle inimese elukvaliteedis väga midagi ei muutu. Aga kui ta näeb seda, et vot minu rahaga nüüd päris hulga erinevate inimeste elukvaliteet muutub mõjusate seikumiste ja algatuste tõttu, et, et ma näengi, et see on nagu arengukoht või sama nagu ettevõtjatena, et, et. Et millist nagu millises riigis ma tahaksin elada, et, et mina tahaks elada riigis, kus ma ei tea, lapsed saavadki kooli jalutada mõnusalt või jalgrattaga minna ja ma ei pea lapsevanemana neid sinna näiteks sõidutama, et, et kas meil riigis on olemas jalgrattateed või, või kas näiteks kooli ümbruses on piisavalt turvaline, kuidas see kõik see kultuur ja, ja ühiskond kujuneb, et, et, et kas samamoodi eakad nii-öelda. surevad kodus üksi ära või tegelikult nad on ühiskonda kaasatud, et ma just täna lugesin uudist, et maailmas on kaks riiki, kus näiteks on üksilduse minister ja Jaapan on üks nendest ja, ja Jaapanis seitsekümmend kuus tuhat inimest aastas sureb üksinda ja üle viie tuhande inimese avastatakse nende surnukeha enam kui kuu aega peale surma. Et ma arvan, et me ei tahaks sellist, sellist ühiskonda, vaid me tegelikult tahaks, et inimesed. Oma kas või trepikojast teavad, kuidas kellelgi läheb, nad ütlevad trepikojas viisakalt tere, et see hakkab väga väikestest asjadest peale ja sealt edasi tekib see hoolimine ja, ja tegelikult kogu see kultuur, tervis, ühiskonna kaasamine, et ma märkan asju, mulle tundub, et see on võtmeküsimus.
Ja Hispaaniasse alaga, see oli eelmine aasta juhtum, kust leiti vanainimese surnukeha vist üle kahekümne aasta pärast surma ja see oli keset linna asuv suur kortermaja. Et kujutage ette, noh, kõik on võimalik nagu lõppude lõpuks, et ka nii üksi on võimalik olla ühiskonnas, mis tegelikult ei ole, kus inimesed ei ole üksi.
Okei, aga mõtlen, et teine küsimus siia kohe juurde, et, et noh, paljud sellised initsiatiivid vajavad energiat ja, ja sa, Martin, juba ütlesid, et sa panustad aega ja eestvedamist ja nii edasi, on ju. Aga kui tihti tekib sellest nagu see probleem, et kui sa ikkagi hakkad hingega midagi tegema, siis noh, tahes-tahtmata läheb see projekt nii-öelda sinu nägu, noh, sa räägid sellest, sa püüad teisi kaasata ja nii edasi, et. Et ja mingil hetkel ongi nagu see teema, et, et, et sa tegelikult ei saa noh, enam üksinda hakkama, sellepärast et asi on paisunud juba nii suureks ja kokkuvõttes võtab juba päris suure rahanumbri. Teistpidi keegi nagu ei tahaks nagu juurde ka enam tulla, sellepärast et noh, aga see on sinu projekt ju, et noh, et tee siis, on ju, et, et, et ma parem lähen toetan korvpalli, nagu siin Pirkko ütles, on ju, et.
Kordistaaridki ta ei oleks, kui võib-olla Henn Pant ei oleks raha peal olnud.
Ei, ma ei tahagi öelda, et kurbel on ka vaja toetada, eks. Aga, aga just seesama, et, et sa tegelikult, et kui nagu sa, Pirkko, siis ütlesid, et, et kui läheb asi käima, on ju, et noh, keegi teebki väga hästi ja siis nagu noh. Selle asemel, et seda taimi edasi kasta, on ju, et me vaatame või noh, ühesõnaga pöörame pilgu mujale või, või algatame mingeid uusi teemasid, on ju, et, et kui palju, kuidas nagu ikkagi seda probleemi vältida, et, et keegi jookseb sellesse iseenda nagu innovatsiooni kinni läbi selle, et ta. Noh, ta, kuidas ma ütlen, tahes-tahtmata, on ise selle asja nägu ja siis noh, keegi teine nagu ei mahu sinna kõrvale enam.
Ma arvan, et seal me näeme neid kohti, nüüd väga strateegiliselt näeme ja läheneme, et, et tihtipeale ikkagi ongi see, et kui keegi on ise olnud vedaja ja noh, mõnikord ka enam ei jaksa lihtsalt onju, et ongi, et sa oled kõik juba andnud, panustanud siia haridusse kakskümmend aastat, nüüd tahaks vahepeal midagi muud kurj korvpalli mängida. Et, et siis, siis tegelikult noh, see noh, mida heategu oma portfellialgatusi, kus me nagu toetame, ongi noh, uute professionaalsete võimekate tegevjuhtide leidmine, et keegi, kes nagu viib seda missiooni edasi, et, et noh, samamoodi nagu, nagu iduettevõtetes on ju, sul on alguses see founder, kes paneb täiega ühel hetkel noh, erinevatel põhjustel on ju, mõtleb, et okei, et nüüd oleks võib-olla aeg. Nagu Marko Märtsin astus just kõrvale, on ju, et, et, et tahaks olla perega, et, et noh, neid momente on nagu erinevaid, erinevaid põhjuseid, et noh, siis ongi küsimus, et kas see leiad noh, et, et kas ta, kas see algatus iseseisvuliselt on nagu nii heas kohas, et ta väärib nagu edasi tegemist ja siis küsimus, kes on see hea, hea juht ja, ja vedur, on ju, et. Et ma arvan, seda, seda ruumi peab nagu kindlasti tekitama ja noh, head inimesed on igal pool hinnas, et, et neid, neid on kindlasti nagu siis vaja sellel hetkel.
Ma arvan, et siin tuleks tõmmata võib-olla ikkagi eraldusmärk sõnade sponsoreerimine ja annetamine vahel, et need on võib-olla kontseptsioonis erinevad asjad, et ja võib teha nagu mõlemat.
No ühesõnaga, ma just mõtlesin pigem seda, et ma ei tea, Tõnu Peck tegi vist arendid koju näiteks mingi aeg, ma mäletan ja, ja siis. Mul endal või projekti ei olnud, siis ma olin ka seal nii-öelda kambas ja, ja, ja, ja, ja, ja panustasin sinna, eks, aga. No aga kui oma projektid tekkisid, siis oli jällegi, et noh, et, et noh, näed, et oma asjad vajavad nii palju rohkem nagu tähelepanu ja raha ka, eks, et, et ma tõmban ennast mujalt nagu välja, eks, et. Aga Eestis on
potentsiaali vaata veel kasvada, et noh, et näiteks annetajate mõttes on siin potentsiaali, on ju, et kui sina lõpetad, siis tegelikult nii-öelda tuleb järgmine pea, põlvkond peale, kui mingi asi on juba nagu nähtav ja tuntud, seda on ka mõnes mõttes nagu lihtsam sinna nagu raha kaasata versus siis väiksed tundmatud asjad Et, et mida keegi ei tea ja ei julgegi kampa tulla, on ju.
Ja ma pigem mõtlen nagu mingid sellised näited, on ju, et kui me vaatame siin. No ütleks, ma ei tea, kood Jõhvi oli väga hea näide, on ju, kus nii-öelda rahvas läks kampa, tegi koos asja, mis väga hästi noh, kokkuvõttes adresseeris mingit probleemi väljapool tõmbekeskusi lisaks veel ja nii edasi, eks, et. Et noh, väga suurepärane näide sellisest nagu noh, panustame kõik, teeme ühe asja korda või, või seesama haridusfond näiteks on ju, mida Martinson siin ise vedasid, on ju, et väga hea näide näiteks selle koha pealt, et. Et, et noh, see, see on suur valdkond, see vajab palju tähelepanu ja noh, paneme õlad kokku, on ju, et, et teeme seda asja koos, eks, et. Et ma pigem just nagu mõtlesin nagu seda poolt, et, et, et tundub, et need on nagu õigemad suunad. Ja ma arvan, et
see suur kamp on abiks, et, et ma arvan, et need, kui noh, näiteks mingi väga võimas ettevõte tõmbab ühe algatuse käima, on seal nagu nii-öelda suurelt logoga taga, siis on palju keerulisem nii-öelda nagu teist, kolmandat, neljandat, viiendat, kuuendat noh, nii-öelda nagu natuke väiksema logoga sinna kõrvale panna, isegi kui see on väga väärtuslik asi ja missiooniga tehtud, et, et see strateegia võibki olla see, et natuke, et need. Nii-öelda nimed on nagu natuke samaväärsemad ja siis noh, siis ei ole võib-olla selle ühe nime lahkumine sealt nimekirjast nii dramaatiline, on ju, kui seal oligi ainult üks suur nimi ja seda enam ei ole.
Martin, sinu jaoks ei ole, sinu jaoks, Martin, ei ole investeerimine ju võõras selline tegevus, eks ole, projektidesse, ideedesse, start-up'idesse. Kui palju sa vaatad või kui palju peaks vaatama seda heategevuse asja läbi investeeringu, noh, paradigma või mõtteviisi, et? Et palju üks annetatud euro nüüd tagasi, no kas ma saan anda sinna, kus see impact, mõju oleks nagu kõige suurem. Ma tahaks saada, ma ei tea, kvartalis või aastas mingit ülevaadet, et kas mu raha ikkagi läks õigesse kohta, kulutati hästi ja, ja nii edasi, et, et täpselt need tegevused, mida investor oma portfelli vaadates nagu teeb.
Jah, nõus, et, et noh, maailmas, ma arvan, on juba üks kakskümmend aastat, ma arvan, kas tuli ta Londonist või Silicon Valleyst, aga et kui finantsinimesed hakkasid rohkem heategevusse panustama, et siis nad vaatasid, et, et seda mõju oli nagu keeruline hinnata. Ja noh, sealt on välja kasvanud siis selline liikumine nagu efektiivne altruism, mis nagu vaatabki, et. Et mis on nagu ühe dollari annetamisel kõige suurem mõju, et, et on see siis eluaastate pikendamine, elukvaliteedi parandamine, midagi sellist, et et, et kui selle märksõna ka otsida, et, et siin on liikumine nii Eestis olemas kui tegelikult ka siis. Kui ka globaalselt, et näiteks on üks selline, kes siis maailmas kõik heategevusorganisatsioone võrdleb ja paneb, paneb nagu paika. Ja ma olen ka iga aasta ise mingi osa sinna raha annetanud, aga noh, ma ikkagi tunnen ka seda, et, et kuna me oleme Eestis, ma olen ise siin, ma olen Eesti patrioot, siis ma tegelikult tahan ikkagi ka Eestisse panustada. Ja noh, siin võib-olla see nii-öelda euro kohta see väärtus on natukene väiksem, aga noh, samas ma nagu tunnetan emotsionaalselt, et, et siin on ka vaja panustada ja siin ma saan ise olla rohkem nendes asjades kaasas, nii et. Et, et ma arvan, et sellise efektiivse altruismi koha pealt kindlasti ma arvan, Jaan Tallinn on Eestis võib-olla kõige kõige tuntum ja kõige suuremaid summasid annetab just sellist tüüpi algatustesse, aga, aga siis, kui me jah, vaatame rohkem seda, et mis, mis ka sind ennast kõnetab ja kus see mõju on, et siis Heateo Sihtasutuses me ka, kui te meie kodulehekülje lähete kohe esilehel on tegelikult mõjuraport. Ja seal me iga kahe aasta tagant praegu oleme seda välja andnud, kus me siis toomegi välja, et, et millised on praegused meie portfelliettevõtted, mis on nende mõõdikud, eesmärgid ja, ja kuidas me seal siis mõju mõõdame, nii et, et siin me teeme seda Eesti tasandil veidi teistmoodi, sest meie skaala on väiksem. Aga loomulikult me ikkagi noh, proovime seda vaadata tõesti, et, et oleks mõistlik ja, ja see mõju oleks olemas.
Kusjuures õudselt hea näide, kui kaua võib mõju saavutamine aega võtta, et ka ju Heategevuse Sihtasutus kunagi või haridusfond toetas meie tüdrukute kooli liikumist. Ja seal oli üheks mõõdikuks, et kui paljudesse koolidesse me suudame sisse minna nii-öelda õppekavasse, et me ei ole nagu huviharidus, mis on väljapool kooli, vaid me oleme ikkagi päriselt õppekava sees. Ja noh, kus ikkagi suure energia hurraaga alustada, et see on tõesti lootus, et noh, et issand jumal, et need ju. See ei saa ju väga raske olla, et, et küll me saavutame selle. Ja nüüd siis, mis see siis seitse-kaheksa aastat hiljem või? Et me oleme jõudnud õppekavades noh, umbes kolmekümnesse kooli, ehk siis, et kus me oleme päris nagu õppekava sees, eks, et. Et, et kokkuvõttes nagu mingi ka väga lihtsa nagu eesmärgi saavutamine võib võtta nagu meeletult aega, et. Et täna küll meie inseneeriaõppes on rohkem kui viisteist protsenti Eesti lastest, on ju, aga, aga, aga jah, et, et see nagu päris nagu sellesse nagu nii-öelda õigesse mõju, mõju eesmärgi nagu, nagu, mis sa oled kunagi fondiga kokku leppinud ja tahad saavutada, et, et nende saavutamine võib võtta ikka väga palju aega.
Aga, Martin, kuidas sa, vaata, on ju olemas ka noh, sellised, ma ei tea, mis klassi, A-klassi või, või kõrgema klassi annetajad, no näiteks nagu George Soros, eks. Et ta on, on võtnud, et mitte otseselt, et ma toetan peresid, emasid või kasse, aga ma, ma toetan, ma ei tea, demokraatiat, avatust või noh, siis on, eks ole, Bill Gates, kes. Ma ei tea, üksinda enam-vähem katsub tervet Aafrikat toetada või lõpetame, kaotada Malaariat, eks ole, maa pealt või noh, mingid või, või, või globaalse soojenemise vastu just megasuure pika skoobiga projektid. Kas, kuidas sina nendest nagu mõtled, et kas, kas selleks peab olema nagu nii palju raha nagu Bill Gatesil või Sorosel, et üldse seal nagu liigas oleks mõtet mängida või, või mitte?
Noh, seda saab teha mitut pidi, et tõesti, kui sul on endal see raha ja sa oled, sulle tundub, et, et sa noh, oled jõudnud mingile tasemele, et su enda perel ei ole mingil kujul mõistlik seda raha ise ära kulutada enda elamiseks. Et noh, siis, siis tekibki küsimus, mis mu elu siis see kutsumus on ja ma usun, et nende puhul ongi see, et, et, et nad näevad, et neil on vahendid, neil on võimalused ja nad tahavad päriselt maailma mingis vaates siis paremaks muuta ja eks nad on valinud need valdkonnad. Aga, aga noh, teistpidine näide, et, et kui meie alustasime Boltiga kolmteist aastat tagasi äritegevust, siis samal ajal Hollandis alustas Ocean Cleanup.com projektiga. Ta nägi seda, et, et maailmas on see tohutu suur siis pacific garbage patch ja mitte keegi selle probleemiga ei tegele, et see on kolme Prantsusmaa suurune ulpiv sellise. Noh, plastiku ja, ja prügisaar Vaikses ookeanis ja ta hakkas sellest oma koolitööst edasi pusima. Ta sattus teed, TED Talki tegema, kus sai kõlapinda ja tänaseks on tal viie, kuuekümne miljonilise aasta eelarvega siis heategevusorganisatsioon, kus on insenerid, turundajad, kõik, kõik, kõik ja ta käis meil kevadel siin Eestis rääkimas ja noh. Tema ambitsioon on täna selline, et, et tal on vaja umbes viis miljardit dollarit nüüd, kui tal on tehnilised lahendused on nüüdseks selle kümne aastaga valmis arendatud. Ehk siis, et panna maailmast tuhandele kõige enam plastikut ookeani toovale jõgede suudmetesse, siis need kogumisseadmed, et uut plastikut ei tuleks ja puhastada ära ka ookean, et noh. Ta on mõnes mõttes ta jah, ta on nagu Bill Gatesi vastand selles mõttes, et ta hakkas ideega töötama, ta on leidnud endale rahastajaid ja noh, täna ta proovib siis nii, nii riikidelt kui linnadelt selle idee jaoks raha saada, aga ühe inimese algatasu, algatusega on tegelikult jõutud väga-väga kaugele.
Aga Eestis, kas sa näed, et võib-olla Pirko, sa võid ka vastata, et kas nagu Eesti annetaja on ikkagi? Praktiline inimene kahe jalaga rohkem maa küljest kinni, et noh, sellist paneme kahekümne aasta kaugusele tulevikku või kolmekümne aasta kaugusele tulevikku selle mõju, et seda raske maha müüa või ei ole? Ma
arvan, et siin on hästi, tule päris seda ongi väikeannetajaid, kes noh, kes näevadki, et, et meil on tervisemurega laps või, või pereema või pereisa või, või mõni armas loom, kes vajab operatsiooni, kus seda raha on vaja kohe ja siis on need annetajad sellised. emotsionaalsed annetajad, palju annetajaid, kes kõik teevad väikse annetuse, kokku tuleb suur summa ja siis on noh, teised nagu sellised strateegilised probleemid, mis Martin rääkis või, või nagu haridus, kus tegelikult noh, kiiresti sa ei tee mitte midagi, et noh, et, et siin tulevadki mängu need, et, et siin on fond, kes, kes võtab nagu pika perspektiivi, näeb probleeme, panustab nagu erinevatesse idudesse. Loodab. Ja toetab neid algatusi, et nad nagu jõuaksid punktist A punkti B ja sealt C ja D ja, ja noh, et ühtepidi me peame tundma jube hästi neid probleeme, me peame tundma neid tiime, me peame suutama hinnata neid sekkumisi ja, ja täpselt nagu Taavi rääkis, et kannatlikkus ja järjepidevus on nagu super skill siin. Et, et sa saad kiiresti nagu võib-olla nagu noh, nii-öelda reach'i või mingisuguse asja nagu üles ajada, aga see, et, et see saaks osaks nagu haridussüsteemist, siis noh, see on nagu, see on nagu teekond. Mõnikord see läheb paari aastaga, mõnikord lähebki kümme aastat, et inimesed, kes näiteks on noh, kuna me oleme ka rahvusvaheliste selliste filantroopiafondide võrgustiku osa, siis, siis inimesed, kes on Aafrikasse panustanud kakskümmend aastat noh, räägivad, kuidas nad läheksid mõttega kakskümmend aastat tagasi, et noh, et meil on siin Rootsis juba. kõik nagu meditsiin digitaliseeritud, et teeme sama Aafrikas, on ju, siis, siis kakskümmend aastat hiljem nad näevad, et ministeerium nüüd räägib nendega sama juttu ja võib-olla järgmise kümne aasta jooksul midagi nagu toimub, et noh, et, et see on see perspektiiv, et ehk siis me, me ei saa muidugi võrrelda Aafrikaga, meil on liiguvad asjad ikkagi kordades nagu kiiremini ja, ja nagu teistel alustel. Aga lihtsalt tegelikult see, see kannatlikkus ja järjepidevus on jube oluline ja see on üks asi, mida muuseas ka haridusministrid on, on, on nagu meile tagasisideks öelnud, et teid on nagu jubedalt vaja, sellepärast noh, et ministrid, me oleme juba seitsme ministriga selle seitsme aasta jooksul töötanud, et, et seal tuleb iga natukese ajad olnud, võib-olla uus perspektiiv ja siis tuleb keegi, kes ütleb, et aga et kas te mäletate, et kooli juhtimine on tähtis, noh, siin peavad toimuma need asjad, et teeme need nüüd ilusti ära, on ju. Et, et, et seda järjepidevust on nagu igal suunal vaja, et algatustel on vaja järjepidevust, sest kui sa lähed sisse ainult noh, ühe korra, ühe summaga noh, siis, siis see toetab sind võib-olla nagu üks aasta, et sa tegelikult pead seal kõrval olema nagu mitu aastat ja nägema neid võimalusi, kui kuskil on suurem võimalus, siis panustama suuremalt. Mingis kohas võib-olla hoidma mingit taset, aga ühesõnaga olema nagu valmis nagu pikalt siin kõrval olema, sest ühe päevaga sa ei, sa ei muuda midagi, et. Et see võib-olla väike loom saab selle operatsiooni tehtud ja aga, aga jah, need suurannetajad tegelikult on siis ka need, kellel see kannatlikkus on, et, et siin on palju need sellised noh, suuremad, jõukumad perekonnad on teinud nagu oma, oma fonde näiteks ka, mis haridusse panustavad, et selline kannatlikkus on, on meeletult oluline. Ja ma
isegi tooks võib-olla skaala siin väga heaks eeskujuks, kes tegelikult on, ma ütleks ilmselt Eesti kõige suurem annetaja tänaseks päevaks, et nad alustasid umbes ühe miljonise panusega viis aastat tagasi ja täna nad panustavad aastas juba üle viie miljoni erinevatesse, siis ongi demokraatia, haridus, kaitse erinevatesse valdkondadesse, nii et teevad väga süsteemselt ja, ja väga äge näide, nii et, et. Et, et ma usun ja väga loodan, et Eestis tuleks sellist tüüpi nagu strateegilisi filantroope veel juurde.
Ja siis on, no vot see see valdkondade küsimus, eks ole, tekib, et noh, ma teoreetiliselt võin näha, eks ole, siin ohtu, et kuna startupperitel on palju raha, startupperid on peast insenerid, siis, siis rahvaluule annetust nagu ei tule, eks ole, mitte kuskilt, et, et kes peaks seda või kas peaks üldse ühiskonnas seda nagu tasakaalu jälgima? Et ma
arvan, et see Henrik tormad sisse praegu mingist uksest, mida kas ei ole või on see väga lahti, et, et meil on väga tuntud, ma ütleks niimoodi, Eesti ühed mõjukamad ja rikkamad inimesed, kes paanustavad kultuuri. Kunsti, talentide, muusikatalentide arengusse ja nii edasi, eks, et nad lihtsalt ei ole selle saate külalised, ehk siis nad ei satu meie radarile, aga ma alles hiljuti sain ülevaate, kuidas, kuidas meie nii-öelda. Suured magnaadid, heda kohta võiks, või isegi oligarhid, keda me võiksime Eesti, neil, neil päris ei ole need päris oligarh, aga ütleme, et kes nagu seda tiitit nii-öelda võiks kanda. Et kuidas nemad panustavad ja nemad panustavad just sellesse, millest sa rääkisid praegu. Rahvaluule, kultuur ja kõik selle säilimine, eks, et, et, et mul on tunne sellega päris hästi.
Ja kui siin vaadata ka annetajate arvusid ja mahtusid, siis, siis kui me ütleme, et, et noh, sa annet, eelmise aasta annetused, mis on isikustatud, kus me noh, on ka sellised, kus sa paned kuhugile kasti, kus noh, sinu isikukood ei lähe kaasa, on ju, aga, aga seal, kus isikukood või, või ettevõtte registrikood kaasa läheb annetusega, et neid annetusi oli viiskümmend miljonit eelmisel aastal. Ja kolmkümmend üks miljonit neist tuli eraisikutelt ja, ja enamus nagu ikkagi need nii-öelda väiksed summad. Siis noh, ma ei tea, alla kahesaja euro aastas ja, ja ettevõtete pool oli siis nagu kakskümmend miljonit, et see natukene nagu näitab seda. Et tegelikult täna meil nagu see annetuste turul on ka see demokraatia, et, et tegelikult need väiksed noh, mitu, sada, sada nelikümmend, sada viiskümmend tuhat inimest, kes, kes panustavad oma summasid, et ma arvan, et, et siin on, ei ole päris seda ohtu, et, et kõik on. on siis nii-öelda suurannetajate poolt kuidagi nagu kaetud või, või noh, nemad teevad siin otsuseid, et tegelikult täna ikkagi Eesti inimene on, on helde. Ja, ja nüüd, et see on nagu laiem ring.
Konteksti võib-olla siia saate kuulajad ka, kui ma proovin ette kujutada, et ikkagi, kui ta on nagu noh, hea palgaga inimene. Täna, kes Eestis ära elab, et siis, kui sa annetad aastas kaks tuhat nelisada eurot, mis on kakssada eurot kuus, siis sa oled Eestis top kümme protsenti annetajate hulgas. Ja kui sa annetad kaheksa tuhat üheksasada eurot, siis sa oled top null koma ühe protsendi hulgas. Et noh, tegelikult ma näen, et siin on seda potentsiaali väga-väga palju rohkem, et selles mõttes, et. Et, et jah, lihtsalt konteksti mõttes, et inimesed mõtestaksid, et need summad täna on noh, ma ütleks ikkagi keskmist või head palka teenivate inimeste hulgas, need ei ole suured summad, et siin on potentsiaali mitmeid kordi seda kasvatada.
Aga kas te arvate, et täna see süsteem on Eestis olemas, ma saan aru, kui sa oled Martin Villig, eks ole, ja lähed siis see, noh, sa oled nagu, nagu privaatpaganduse klient mõnes mõttes ka annetamise maailmas, eks ole, et, et sinuga räägitakse väga tõsiselt. Et aga kui ma tahan annetada tuhat eurot aastas või kaks tuhat eurot aastas, kus on see süsteem, et, et ma nagu kuidagi tunneks, et mind ka tõsiselt võetakse või? Et mul mingisugune valik tekib midagi, ma saan otsustada, jälgida, kas või mõelda, et, et kas minu kaks tuhat euri, mis võ Et see läks, et kas see päriselt läks nagu õigesse kohta, mul endale on tundunud, et see on pigem selline maailm, et saada raha teele ja noh, siis
järgi otsustada, et kas nüüd läks hästi või läinud.
Ma armastan aidata annetuskeskkond on, on noh, üks nii-öelda platvorm, kus sa tegelikult saad valida nagu erinevate valdkondade, erinevate algatuste vahel. Ma arvan, et see kindlasti ruumi on seda tagasiside andmist parandada, aga mis on hästi huvitav, et jällegi on GDPR, et sa pead tegelikult lubama sellel organisatsioonil endale sõnumeid saata, et täna on tegelikult selline probleem ka, et, et kui sa seda luba ei anna, siis organisatsioon näeb, et. Henrik Roonemaa teeb mulle iga kuu kahesaja eurose annetuse, aga see ei tohi Henrikule isegi aitäh öelda. Et, et, et see on tegelikult üks asi, et, et nagu kindlasti anda luba endale tagasisidet nagu saata, et, et võib-olla tihtipeale annetajad nagu võtavad ennast sellest nimekirjast välja, et ärge mulle teavitusi saatke või me tegime ka siin mõni aasta tagasi niisuguse annetajate uuringu, siis oligi selline lugu, et. Et, et, et kõik jätsid ennast sellest tagasiside saajate ringist nagu välja ja siis pärast ütlesid, noh, et kui nad oleks kirjutada, me kindlasti oleks uue annetuse teinud, on ju. Aga jah, et, et see muidugi noh, see, see julgus ka võib-olla siis. Reguleerima ennast üle ka.
Ma lähen siin ruumi võib-olla uuteks annetusteks, et sellest pagana värgist, legaalvärgist ennast läbi närida. Meie saade on mitte ainult läbi, vaid konkreetselt lõhki. Aitäh kõigile, kes kuulasid ja siis saame soovida, et. Et mõelge selle peale algaval aastal, et kas, kas sellisel asjal võiks olla koht teie maailmas ja loodetavasti võiks olla. Aitäh, Martin, aitäh, Pirko, aitäh kõigile kuulajatele ja kohtume nädala aja pärast. Ei, mitte nädala, kahe nädala pärast, sest nädala aja pärast on jõulud ja jõule. Me kohtume kahe nädala pärast.
Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka räägivad igal kolmapäeval sellest, kuidas Eesti tuhat korda suuremaks teha. Ette mõte.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]