@ ETTEMÕTE // 2025.12.17
delfi_ettemote_1059.mp3
KUUPÄEV
2025-12-17
PIKKUS
46m 42s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Bolti kaasasutaja Martin Villig ja Heateo Sihtasutuse juht Birko Valge arutlevad strateegilise heategevuse ja annetuskultuuri üle Eestis. Saates rõhutatakse, et hea sissetulekuga inimesed võiksid panustada rohkem süsteemsetesse ja ühiskondlikku mõju omavatesse algatustesse.
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Head palka teenivatel Eesti inimestel oleks võimalik senisest rohkem raha tegevuseks annetada ilma, et see nende elukvaliteeti eriti muudaks, kuid samas aitaks abivajajaid märkimisväärselt, rääkis tänases Ettemõtte podcastis Bolti kaasasutaja Martin Villig.
Mul on hoopis teine filosoofia. Mul on see, et, et noh, nii hariduselt kui peast, ma olen ikkagi insener ja inseneride suurim ambitsioon on tõestada ära maailmale, et mingi asi töötab teistmoodi paremini. Või noh, ehitada kõige suurem sild või noh, ühesõnaga teha mingi uus masin, mis on lahendab ära noh, kõik asjad maailma probleemid, eks, et. Ja, ja kui sul on mingi challenge, mida sa usud, et seda, et see on lahendatav. Et see on alati nagu kaks varianti, et sa võid minna ja ma ei tea, hakata ühiskonda veenma, et näete, et sinna võiks raha panna ja, või minna poliitikasse ja, ja siis teha nagu poliitiline otsus, eks. Ja kolmas variant on see, et sa võid selle ise oma rahaga ära katsetada. Ja kui sul tuleb välja, siis tuleb välja ja kui ei tulnud välja, siis noh. Keegi kahju ei saanud, et maksumaksja raha ei kulunud, eks ju, on ju. Et, et, et see on mind väga palju nii-öelda kanustanud, ehk siis noh, kui ma mõtlen kas selle oma tüdrukute kooli või, või kurja kotka, eks, et, et, et siis ma nii-öelda panen oma rahadega asjad käima ja kui nad töötavad, siis äkki ei võtanud üle ja kui ei tööta, siis noh, ise olid süüdi. Ehk siis mul on nagu pigem see, et minu heategevus on seotud sellega, et ma usun, et ma tean seda võtit või lahendust, kuidas mingit probleemi lahendada.
Ja ma arvan, et eks see valiku tegemine ongi väga keeruline, aga noh, ma ei tea, kui siin tuua paralleeli näiteks võib-olla investeerimisega, et siis mina olengi proovinud mõelda selles võtmes, et, et võib-olla, kus mul. Minu kogemusega saaks rohkem ära teha ja teiseks võib-olla ka, mis teemad mulle endale rohkem huvi pakuvad, et et mina olen proovinud selle järgi seda valida ja eks teatud määral mingi mingi hulk on seal ka juhust ilmselt, aga, aga noh, idealistina mina ikkagi. Mõtlen selliselt, et selleks, et meil ühiskond saaks paremaks, see tuleneb väga palju sellest, et, et kas inimesed on saanud hea hariduse ja selle baasilt siis tegelikult oskavad ka mõelda, mitte lihtsalt ei tea fakte. Ja kui nad oskavad mõelda, saavad aru, et, et kuidas ühiskond toimib, kuidas ma kõigepealt iseendaga peaksin hakkama saama, ma ei tea, liikumine. Tervislikum toitumine, vaimse tervise ja oma pere küsimus ja siis, kui ma sellega saan hakkama, siis ma juba suudan, ma ei tea, töö juures hästi panustada, ühiskonda tagasi anda ja kõike muud, nii et, et seetõttu ma ütleks, et haridus on, on täna nagu minu panuses üks nurgakivi ja noh, hariduses sisse minnes mina näen, et noh, see omakorda tuleb tagasi ettevõtluse juurde, et hea juhtimiskvaliteet. Ehk et kui ma, kui koolides on pädevad ja kompetentsed juhid, kes tänapäeval saavad aru, mis, mis on ühe organisatsiooni juhtimine, noh, siis sealt juba väga paljud küsimused lahenevad ära, et see on olnud, ütleme viimase kuue-seitsme aasta minu selline kõige kandvam mõte.
Birka, sina juhid Heateo Sihtasutust, no kuidas sina sellest mõtled, et meil on tegelikult täitsa normaalne riik, eks ole, kus normaalsed maksumaksjad, meil on valitsus, Riigikogu seadused, eesmärgid, strateegiadokumendid, on ju. Mingisugune heaolu võrgustik, haridust, noh, kõik nagu toimib, et mis, mis sellise annetamise või Heateo süstemaatilise? Võib-olla me võime öelda strateegilise, siis sellise annetamise roll sellises ühiskonnas peaks nagu olema, kus me tegelikult ju igaüks meist annab päris suure jupi oma sissetulekust iga kuu ära, selleks et need asjad ju tegelikult toimiks. Et mida siis me peaks nüüd veel sellise lisa heateoga ühiskonnas tegema? Ja ütleme, et me siis, ma ei tea, idee maksumaksja raha eest või kust sa paned selle süstemaatilise heateo sellises, sellises korralduses?
Heateovaatest me vaatamegi, et, et mis siin riigis juba olemas on ja mis on puudu ja võib-olla noh, tõstame võib-olla tähelepanu alla ka neid valdkondi, noh, mida riik ei ole võib-olla nagu ise märganud kohe nagu parandama hakata. Ja noh, mul on nagu meeletu usk tegelikult siin kohapeal nagu kodanikuühiskonda, et ma noh, me tegelikult ei aeva näiteks, et noh, kunagi oli meil niisugune ju riik ka, kes ka arvas, et majanduses noh, ongi, et riik teeb plaani ja täidame seda plaani ja saame kõik koos rikkaks, on ju. Ja õnnelikuks, aga noh, see ei töötanud, et noh, seesama asi, et, et sama asi, et, et meil, meil on rahandusministeerium, aga noh, meil on ikkagi ka pangad, on ju, et, et samamoodi, et, et meil on sotsiaalministeerium ja meil on siis need algatused, kes tegelikult nagu loovad seda muutust. Ja noh, ma näen, et, et kus see filantroopilise kapitali võib-olla nagu võti on, ongi mingid lahendused nagu ära testida, mida veel ei ole või, või noh, riik ise teeb näiteks halvasti või ebaefektiivselt või mittemõjusalt. Et me tegelikult loome selle, selle võrgustiku või, või noh, nagu hulga toimivaid mõjusaid algatusi ja riik saab siis need noh, saab kas ise toetada või, või partnerluses erasektoriga neid võimendada. Aga et ühesõnaga, et ma arvan, et me ei taha seda riiki, kus, kus riik kõik asjad meie eest ära lahendab, et me oleme seal olnud, see ei toiminud ja, ja millegipärast me arvame, et noh, need niisugused hariduses, et see, et riik justkui hoiab noh, kõik nüüd nagu noh, meil ongi hea tase, aga tegelikult me näeme, et siin hariduses on ka probleeme ja seal on vaja seda nii-öelda seda kodanikukätt ja julgust, mida Taavi ise on, on korduvalt nagu näidanud, et, et, et selles on nagu mega meeletu nagu jõud, et. Tulevad inimesed, kes näevad probleeme ja võtavad neid lahendada.
No ma ei tea, ma arvan, et hea näide haridusvaldkonnas on asendusõpetajate programm, et, et kunagi ta kasvas välja nulainkubaatorist, sai sealt esimese kodanikuühiskonnas hiidkapitalilt väikse starditoetuse kakskümmend viis tuhat, esimesed mõned seda tunnid said asendatud. Et täna liigume nagu saja tuhande tunni suunas ja, ja noh, tuli eetikeelsele õppele üleminek, sul on jube palju õpetajaid korraga koolitustel, võib-olla mõned õpetajad liiguvad koolist välja, et nad ei täida neid nõudeid ja sul on tegelikult noh, totaalne ikkagi õpetajate kriis. Ja siis noh, näeb nagu riik, et, et siin on keegi, kes suudab tegelikult seda üleminekut nagu väga efektiivselt toetada. Ja, ja noh, ongi, ongi väga suures mahus partnerina juures. Teine näide on lapse
Praegu ma rääkisin konkreetsemalt kompetentsi osas, aga noh, raha osas täpselt samuti, et, et sa võid, kui sul on väiksemad summad, on sellised, kuidas ma ütlen, jaealgatuse võimalused või jaeannetuse võimalused näiteks armastanaidata.ee, mida me teeme Swedbankiga koostöös või siis on annetustalgud korda aastas ja selliseid kampaaniaid tehakse palju. Et noh, seal jällegi ma soovitaks ka mõelda selle peale, et, et mis. Kui, kui summad on väiksemad, et mis teema sulle rohkem korda läheb ja kas see algatus, kuhu sa siis raha annad, et kas ta mingil kujul ka raporteerib seda mõju, et, et kas sealt midagi tuli tagasi ja noh, mida suuremaks summad lähevad, siis ilmselt tasuks rohkem süveneda. Aga siin on ka, me saame täiesti aru, et on inimesed, kes ehitavad ettevõtteid, kellel on kiire, kellel ei ole aega süveneda, siis järjest rohkem on Eesti turul täna ka heategevusfonde, kus on täna juba professionaalsed meeskonnad. Kellel on mingid fookusvaldkonnad, näiteks meil heateos on kaks fondi, on mõjufond, mis siis tegeleb sotsiaalsete valdkonna algatustega, pere, tervis, sellised teemad ja siis on haridusfond, mis tegeleb haridusteemadega. Et kui mõni nendest teemadest kõnetab, saa fondiga kokku, kuula, mis nad teevad ja, ja, ja anna näiteks neile raha ja. Siis fond juba raporteerib, professionaalselt tegeleb algatustega, toetab neid sisuliselt, rahaliselt, kompetentsiga, nii et, et neid võimalusi on väga erinevaid, sõltubki, mis su huviala on, palju sul aega ja raha on.
Aga kui juht annab nii-öelda, kui me oleme selles olukorras, et juht, keskmine juht annab noh, korvpallile, eks ole, keskmine turundusosakond annab kuhugi, kus logo suurelt väljas on, eks. Et kuidas me üldse siis jõuame, kuidas me, et mis, mis peab siis nagu muutuma või, või kuidas me jõuame selleni, et antakse sinna, kus, mis ei ole korvpall ja kus ei ole logo suurelt väljas, me räägimegi peredest või haridusest või kõigest sellest tegelikult, mida ju noh, Martin, sina näiteks tõid. Mingi klõps peab ju kuskil käima.
Ma arvan, et seal me näeme neid kohti, nüüd väga strateegiliselt näeme ja läheneme, et, et tihtipeale ikkagi ongi see, et kui keegi on ise olnud vedaja ja noh, mõnikord ka enam ei jaksa lihtsalt onju, et ongi, et sa oled kõik juba andnud, panustanud siia haridusse kakskümmend aastat, nüüd tahaks vahepeal midagi muud kurj korvpalli mängida. Et, et siis, siis tegelikult noh, see noh, mida heategu oma portfellialgatusi, kus me nagu toetame, ongi noh, uute professionaalsete võimekate tegevjuhtide leidmine, et keegi, kes nagu viib seda missiooni edasi, et, et noh, samamoodi nagu, nagu iduettevõtetes on ju, sul on alguses see founder, kes paneb täiega ühel hetkel noh, erinevatel põhjustel on ju, mõtleb, et okei, et nüüd oleks võib-olla aeg. Nagu Marko Märtsin astus just kõrvale, on ju, et, et, et tahaks olla perega, et, et noh, neid momente on nagu erinevaid, erinevaid põhjuseid, et noh, siis ongi küsimus, et kas see leiad noh, et, et kas ta, kas see algatus iseseisvuliselt on nagu nii heas kohas, et ta väärib nagu edasi tegemist ja siis küsimus, kes on see hea, hea juht ja, ja vedur, on ju, et. Et ma arvan, seda, seda ruumi peab nagu kindlasti tekitama ja noh, head inimesed on igal pool hinnas, et, et neid, neid on kindlasti nagu siis vaja sellel hetkel.
Ja ma pigem mõtlen nagu mingid sellised näited, on ju, et kui me vaatame siin. No ütleks, ma ei tea, kood Jõhvi oli väga hea näide, on ju, kus nii-öelda rahvas läks kampa, tegi koos asja, mis väga hästi noh, kokkuvõttes adresseeris mingit probleemi väljapool tõmbekeskusi lisaks veel ja nii edasi, eks, et. Et noh, väga suurepärane näide sellisest nagu noh, panustame kõik, teeme ühe asja korda või, või seesama haridusfond näiteks on ju, mida Martinson siin ise vedasid, on ju, et väga hea näide näiteks selle koha pealt, et. Et, et noh, see, see on suur valdkond, see vajab palju tähelepanu ja noh, paneme õlad kokku, on ju, et, et teeme seda asja koos, eks, et. Et ma pigem just nagu mõtlesin nagu seda poolt, et, et, et tundub, et need on nagu õigemad suunad. Ja ma arvan, et
Kusjuures õudselt hea näide, kui kaua võib mõju saavutamine aega võtta, et ka ju Heategevuse Sihtasutus kunagi või haridusfond toetas meie tüdrukute kooli liikumist. Ja seal oli üheks mõõdikuks, et kui paljudesse koolidesse me suudame sisse minna nii-öelda õppekavasse, et me ei ole nagu huviharidus, mis on väljapool kooli, vaid me oleme ikkagi päriselt õppekava sees. Ja noh, kus ikkagi suure energia hurraaga alustada, et see on tõesti lootus, et noh, et issand jumal, et need ju. See ei saa ju väga raske olla, et, et küll me saavutame selle. Ja nüüd siis, mis see siis seitse-kaheksa aastat hiljem või? Et me oleme jõudnud õppekavades noh, umbes kolmekümnesse kooli, ehk siis, et kus me oleme päris nagu õppekava sees, eks, et. Et, et kokkuvõttes nagu mingi ka väga lihtsa nagu eesmärgi saavutamine võib võtta nagu meeletult aega, et. Et täna küll meie inseneeriaõppes on rohkem kui viisteist protsenti Eesti lastest, on ju, aga, aga, aga jah, et, et see nagu päris nagu sellesse nagu nii-öelda õigesse mõju, mõju eesmärgi nagu, nagu, mis sa oled kunagi fondiga kokku leppinud ja tahad saavutada, et, et nende saavutamine võib võtta ikka väga palju aega.
arvan, et siin on hästi, tule päris seda ongi väikeannetajaid, kes noh, kes näevadki, et, et meil on tervisemurega laps või, või pereema või pereisa või, või mõni armas loom, kes vajab operatsiooni, kus seda raha on vaja kohe ja siis on need annetajad sellised. emotsionaalsed annetajad, palju annetajaid, kes kõik teevad väikse annetuse, kokku tuleb suur summa ja siis on noh, teised nagu sellised strateegilised probleemid, mis Martin rääkis või, või nagu haridus, kus tegelikult noh, kiiresti sa ei tee mitte midagi, et noh, et, et siin tulevadki mängu need, et, et siin on fond, kes, kes võtab nagu pika perspektiivi, näeb probleeme, panustab nagu erinevatesse idudesse. Loodab. Ja toetab neid algatusi, et nad nagu jõuaksid punktist A punkti B ja sealt C ja D ja, ja noh, et ühtepidi me peame tundma jube hästi neid probleeme, me peame tundma neid tiime, me peame suutama hinnata neid sekkumisi ja, ja täpselt nagu Taavi rääkis, et kannatlikkus ja järjepidevus on nagu super skill siin. Et, et sa saad kiiresti nagu võib-olla nagu noh, nii-öelda reach'i või mingisuguse asja nagu üles ajada, aga see, et, et see saaks osaks nagu haridussüsteemist, siis noh, see on nagu, see on nagu teekond. Mõnikord see läheb paari aastaga, mõnikord lähebki kümme aastat, et inimesed, kes näiteks on noh, kuna me oleme ka rahvusvaheliste selliste filantroopiafondide võrgustiku osa, siis, siis inimesed, kes on Aafrikasse panustanud kakskümmend aastat noh, räägivad, kuidas nad läheksid mõttega kakskümmend aastat tagasi, et noh, et meil on siin Rootsis juba. kõik nagu meditsiin digitaliseeritud, et teeme sama Aafrikas, on ju, siis, siis kakskümmend aastat hiljem nad näevad, et ministeerium nüüd räägib nendega sama juttu ja võib-olla järgmise kümne aasta jooksul midagi nagu toimub, et noh, et, et see on see perspektiiv, et ehk siis me, me ei saa muidugi võrrelda Aafrikaga, meil on liiguvad asjad ikkagi kordades nagu kiiremini ja, ja nagu teistel alustel. Aga lihtsalt tegelikult see, see kannatlikkus ja järjepidevus on jube oluline ja see on üks asi, mida muuseas ka haridusministrid on, on, on nagu meile tagasisideks öelnud, et teid on nagu jubedalt vaja, sellepärast noh, et ministrid, me oleme juba seitsme ministriga selle seitsme aasta jooksul töötanud, et, et seal tuleb iga natukese ajad olnud, võib-olla uus perspektiiv ja siis tuleb keegi, kes ütleb, et aga et kas te mäletate, et kooli juhtimine on tähtis, noh, siin peavad toimuma need asjad, et teeme need nüüd ilusti ära, on ju. Et, et, et seda järjepidevust on nagu igal suunal vaja, et algatustel on vaja järjepidevust, sest kui sa lähed sisse ainult noh, ühe korra, ühe summaga noh, siis, siis see toetab sind võib-olla nagu üks aasta, et sa tegelikult pead seal kõrval olema nagu mitu aastat ja nägema neid võimalusi, kui kuskil on suurem võimalus, siis panustama suuremalt. Mingis kohas võib-olla hoidma mingit taset, aga ühesõnaga olema nagu valmis nagu pikalt siin kõrval olema, sest ühe päevaga sa ei, sa ei muuda midagi, et. Et see võib-olla väike loom saab selle operatsiooni tehtud ja aga, aga jah, need suurannetajad tegelikult on siis ka need, kellel see kannatlikkus on, et, et siin on palju need sellised noh, suuremad, jõukumad perekonnad on teinud nagu oma, oma fonde näiteks ka, mis haridusse panustavad, et selline kannatlikkus on, on meeletult oluline. Ja ma
isegi tooks võib-olla skaala siin väga heaks eeskujuks, kes tegelikult on, ma ütleks ilmselt Eesti kõige suurem annetaja tänaseks päevaks, et nad alustasid umbes ühe miljonise panusega viis aastat tagasi ja täna nad panustavad aastas juba üle viie miljoni erinevatesse, siis ongi demokraatia, haridus, kaitse erinevatesse valdkondadesse, nii et teevad väga süsteemselt ja, ja väga äge näide, nii et, et. Et, et ma usun ja väga loodan, et Eestis tuleks sellist tüüpi nagu strateegilisi filantroope veel juurde.