Kuidas geeniustele tööd anda ja kuidas panna deep tech Eesti idusektorit kandma?

Meil oli kõige suurem võib-olla selline initsiatiiv start-up'i osas, oli sellise tootega nagu Sharemind, mis. Initsiatiiv, kus me siis lõime tarkvara, mis võimaldas töödelda konfidentsiaalseid andmeid, konfidentsiaalsete andmete pealt teha päringuid. Ja me tõesti jooksime selle asjaga, ütleme, ma ei tea, kaks tuhat viisteist, kuusteist aastal noh, nii kaugele, et me olime nagu sisemiselt valmis selle üksuse küberist välja spinnima. Looma eraldi ettevõtte, andma ära ka enamusosaluse. Aga mis juhtus, oli see, et turg ei tulnud järgi. Et tegelikult sellist asja nagu ma ei tea, konfidentsiaalsete nagu andmetöötluse turgu polnud olemas tol hetkel. Ja, ja investorid ei olnud nõus kaasa tulema ja tegelikult noh, miks nad ei olnud nõus kaasa tulema, oli see, et, et me ei suutnud neile näidata adekvaatset pipeline'i, et kes seda toodet ostab. Väga äge tehnoloogia Tarpast välja kasvanud teadusgrante seal hunnikutes peale pandud noh, ikka miljonites. Aga ei suutnud seda teha. Võtsime sammu tagasi, ei lõpetanud selle tehnoloogia arendamist ära. Aga otsustasime niimoodi, et me jätame ta nagu selliseks rakendusuuringute platvormiks ja vaatame, et kas see, kas see turg siis kasvab järgi. Sest et noh, huvitav benchmark on see, et kui vaadata neid projekte, mida Tarpa rahastab, siis nad ütlevad, et tegelikult see tehnoloogia, mida me täna rahastame, et see peaks jõudma kuskilt tooteküpsuseks kümme kuni viieteist aasta pärast, on ju. Täna on aasta kaks tuhat kakskümmend viis, kaks tuhat kakskümmend, kakskümmend neli me sõlmisime Eurostatiga esimese lepingu, kus sellist konfidentsiaalset andmetöötlust nagu noh, toote tasemel nagu rakendati. Et Tarpa pani väga täppi oma asjadega, meie hoidsime asja elus, täna me saame näidata, et meil on esimene nii-öelda noh, kommertsiaalleping selles vallas. Aga me oleme, me ei ole nagu. Töötamas edasi tõesti selle start-up'i teemaga, et me täna vaatame, et see on küberneetika osa, eks ole, pigem me mõtleme, et võib-olla me ehitame. Struktuuriüksuse selle sharemind'i ümber, eks ole, sest seal on ka täna väga palju noh, kaasnevaid tehnoloogiaid, mida saab seal. Selle, selle väärtuspakkumusega nagu lisada nagu mingid AI aspektid, eks ole, kogu see privaatsete andmete teema on väga-väga kaugele arenenud. Et see on üks nagu kõige, kõige nagu käega katsutavam asi, mida me, mida me tahtsime välja spinnida. Me oleme kaks struktuuriüksust Küberist maha müünud, ühe, mõlemad kusjuures naljakal kombel Kanada ettevõtetele, me tegelesime visuaalnavigatsiooniga, merevisuaalnavigatsiooniga. Selle struktuuriüksuse müüsime maha sabikule ja hiljem selleks Garmanach tehnoloogiale. Me tegelesime lennujuhtimistorni arendamisega nagu remote tower arendamisega, selle me müüsime Adacel tehnoloogiale maha. Me nägime, et nad ei muutu, nad ei olnud nagu head meie portfelliosad, et me ei jõudnud näiteks lennundusega tegeleda, et see on ikkagi nagu väga, väga spetsiifiline asi või, või. Või merenduses visioalne navigatsioon, eks ole, meremärgid, poid, tuletornid, see ei ole nagu meie, meie teema. Aga. Praegu ka, ma ütlen, et me tegeleme ikkagi küberis uute tehnoloogiate arendamisega, mida me noh, arendame sellise mõttega, et võib-olla me kunagi tõstame nad välja, et me ei tea ka, kuidas see läheb. Aga kui on vaja, kui, kui me näeme, et nagu küberi keskkond ei soosi sellist agressiivset kasvu või et keegi tuleb ja tahab. Meiega väga tugevalt mingit joint venture'it või mingit mudelit teha, siis me oleme seda, oleme nõus seda kaaluma, aga, aga me jah, praegu nagu väga nagu järjekindlalt sellise eesmärgiga kallal ei tööta. Ja see valdkond, kus me täna nagu otsime kasvu või nagu uut toodet, on tegelikult küberturvalisus.