Kuidas geeniustele tööd anda ja kuidas panna deep tech Eesti idusektorit kandma?

Tere kõigile, Ette Mõtte kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on stuudios, järjekordne saade on käes ja me räägime täna deep-techist mõnes mõttes. Ja ma arvan, et teises mõttes Eesti, Eesti IT ja Eesti e-riigi jaoks tõenäoliselt kõige, ühe kõige olulisema, võib-olla kõige olulisema IT-ettevõttega. Ja selle ettevõtte nimi on Cybernetica ja selle juht Oliver Väärtnõu on meie tänane külaline. Tere, Oliver. Tere. Tere, Taavi. Tsau. No peale Nortali, kes on pooled asjad progenud nagu Eesti e-riigil, mul on nagu, mul on tõesti raske leida sellist paralleeli, et noh, kui vundament on ikkagi päris palju nagu Cybernetica ja Cybernetica kuidagi seotud inimeste ehitatud Eesti e-riigil või ma, või ma eksin, lükka kohe ümber.

Jaa, diagnoos on õige, et meie tänane nagu põhiaur on või läheb ikkagi välismüügi peale. Et me Eestis vaatame väga spetsiifiliselt hankeid, kus osaleda, hoida referentsi, aidata mingeid konkreetseid domeene edasi. Aga põhiline aur meil läheb ikkagi selle peale, et, et ennast nagu väljapoole müüa. Ja noh, selles suhtes oleme nagu huvitav ettevõte, et kui kõik küsivad minu käest, et okei, et kas Cyberil on mingisugune nagu müügistrateegia, et mis nagu, kus nagu, kus riikides te tahate läbimurret saavutada, siis ma ütlen niimoodi, et noh, et me oleme hästi valvsad, silmad-kõrvad lahti, vaatame, kes kus toimetab, eks ole. Ja proovime, me, kui meil hakkab signaale tulema, siis proovime neid asju siis ära close'ida või, või noh, jõuda seal kiiresti nagu lepinguteni. Et kus me nagu, kus me nagu viimasel, viimastel aastatel oleme, kuhu me oleme end energiat suunanud, eks ole, üks suur teema on meil Brasiilia. Et tohutult suur riik, kakssada viiskümmend miljonit elanikku, ma ei tea, pindala sama suur kui, kui, kui Euroopa, aga mis on nagu huvitav, eks ole, kaheksateist eraldi föderaalriiki, seda paljud eestlased ei tea. Ja iga föderaalriik on tegelikult ikkagi suhteliselt iseseisev. Et ta ei ole nagu noh, ikkagi suhteliselt Ameerika mudel, et, et kui sul on, kui sul on, eks ole. Osariik, siis nad pakuvad kodanikele teenuseid, annavad välja isikud, tõendavad dokumente. Jah, nagu, nagu kogu selline e-riigi stack võiks olla ühes osariigis, on ju. Ja me oleme seal, esiteks me näeme seda, et need brasiiliasid on väga palju Eestis käinud, nii keskvalitsuse tasemel kui ka osariikide tasemel. Meie oleme täna seal töötamas ühes osariigis, Sierra, mis on niisugune, ma ei tea, kolme ja viie miljonine paras, meile paras tükk, eks ole, kus näidata, et Eesti mudel võiks Brasiilias töötada. Aga see on tegelikult väga palju huvi ka teistelt osariikidelt ja ka keskvalitsusest, et me suuname üsna palju energiat sinna. Praegu selle account'i kasvatamisse. Ja noh, kui seal Brasiilias käia, siis saatke aru, et noh, et see terve Brasiilia võib sind ära nagu. Süüa, ta neelab sind alla ja sa ei jõua mitte millegi muuga tegeleda. Kuidas me oleme seal lähenenud, on see, et meil on strateegiline partner, üks Brasiilia ettevõtte nimega Valid, kes on seal kohalik börsiettevõte. Kes on kolmkümmend aastat andnud välja Brasiilias isikut tõendavaid dokumente ja nüüd näeb, et e-government või, või digiriik on see, mis kasvab ja üritab sellist. Passide väljaandmist, passide ja ID-kaardi väljaandmist organisatsiooni keerata siis digiorganisatsiooniks. Päris, päris tõsine challange. Aga mulle tundub, et, et me võidame seal vähemalt nagu liigume õiges tempos ja, ja oleme kaasas. Kus me veel toimetame, üksikud riigid Aafrikas. Aga noh, Aafrika, esiteks Aafrika jälle ei ole üks, on ju. See on ikkagi kohati on väga challanging või noh, väga nagu väljakutseterikas, et. Et leida riike seal, mis noh, kultuuriliselt meile võiks sobida, on ju, kus on ka ütleme, inseneride tase selline, et, et, et on kuhu peale no ütleme, niisugust muru või puid kasvatada, on ju, mõnikord on niimoodi, et tead, et läheb. Presidendi või, või, või, või ministri juurde ja see räägib sulle, kui äge kõik on ja digiriik tuleb ja seda on muidugi järgmisteks valimisteks vaja, eks ole. Ja siis lähed sinna kuskile IT house'i, kes ütleb sulle, et kuulge, kas te meile Linuxi ja Windowsi koolitusi teete, on ju, et väga raske. Aga Aafrikas meil on täna. Beniin on tubli, elevandil, urannikul toimetame praegu, Tuneesia suhteliselt keeruline koht, Marokos on meil mingeid referentsi, Namiibias, Keenias, et noh, vaikselt toimetame. Siis Aasiast Malaisia, Malaisia tegelikult, ma arvan, liigub selles suunas, et, et võtta üle nii see siis X-tee kontseptsioon. Kogu täna me oleme nagu sinna müünud enda X-tee tooteversiooni unified exchange platvorm, seal on kakssada viiskümmend organisatsiooni. On varsti peaaegu liidetud, nad vaatavad digiidentiteedile väga sarnaselt ja tegelikult nad üritavad nagu kopeerida seda, seda, seda Eesti riiki ikkagi või e-riigi arhitektuuri ikkagi väga täpselt, kõik need portaalindused, teenused, eks ole, kõik on väga-väga sarnane. Indoneesia vaatab samas suunas, aga noh, Indoneesia on ka, eks ole, ütleme järjekordne Brasiilia ja, ja noh, seal see ärikultuur on veel keerulisem, et meile on nagu paras pähkel see. Kuhu me ei ole vaadanud, on, on, on Kesk-Aasia riigid, ütleme, Usbekistan, ma ei tea, Kasahstan ja nii edasi. Natuke oleme eemale hoidnud, ei ole, ei ole tahtnud sinna ennast väga, väga liigutada.

UK-s on see, mina kirjutasin oma bakalaureusetöö sellest digiidentiteedist kunagi avalikus halduses, peale seda, kui ma olin programmeerijana ühe suve Londonis töötanud ja, ja kui esimest korda Tony P tõstatas ID-kaardi teema. Need ei ole kuskile kadunud, nad kardavad suut Orwelli riiki ja nad ei usalda absoluutselt ja toovad kohe esimese näitena, kuidas. Hitler läks Saksamaale või vabandust Austriasse sisse ja võttis rahvastikuregistri ja, ja see nende jaoks on ka digiidentiteet lahti ja, ja tegi sealt omad järeldused on ju. See on, see on Inglismaal olemas, see, et nad nagu selle narratiivi tõstsid läbi siis. Migratsiooni on ka tegelikult huvitav. Ma arvan, et see nagu lõpuni ei lenda, et tegelikult peaks ikkagi rääkima teenustest, efektiivsusest ja kuidas nagu sa, kuidas sa nagu inimesele, kodanikule lähemale tuled. Ja kuidas sa otsid, ütleme, universaalset digitaalset identiteeti, et noh, erinevad osapooled kokku tuleks. Aga no elame-näeme, sest Talmeri valitsus on praegu päris hapras kohas, aga, aga Taavi, ma tahtsin sulle öelda ühe, ühe huvitava repliigi, et kunagi ütleme üks niisugune viis või seitse aastat tagasi saime ka kutse Küberist, et minna tegema workshop'i Baden-Württemberi. Kuidas võiks kasutusele võtta siis seda Eesti XD mudeli? Ja, ja seal oli väga innovatiivne, eks ole, osariigi juht kutsus meid laua taha, ta oli sinna võtnud linnapead, eks ole, siis KOV-ide juhid. Siis föderaaltasemelt inimesed ja siis ma rääkisin, me, me tegime workshop'i, et mis asi on X-tee, kuidas ta töötab, kuidas ta Eestis kasutatakse ja siis saadeti need. Need, need erinevad osapooled nii-öelda siis töögruppidesse tööle. Ja noh, parim use case, millega nad suutsid välja tulla, erinevatel põhjustel oli mingisugune koerte ja hobuste registrite infovahetus ja siis ma ütlesin, noh, selle jaoks ei ole küll vaja, eks ole, XT-d või, või noh, ütleme seda Eesti andmemudelit, aga põhimõtteliselt nendel on see asi noh, nii läbipõimunud, see seadusandlus. Et, et, et sul ei ole nagu mandaati selle teemaga tegeleda, et ongi noh, keegi, keegi kirjutas selle riigi lihtsalt nagu nii kinni. Et, et sa ei saa jagada erinevate osapoolte vahel andmeid ja oligi kõik, ma tulin sealt ära, ütlesin, et, et. Tore, et noh, seda probleemi tuleb lahendada kuskilt mujalt, eks ole, on see föderaaltasendil ja, ja saada mingi erimandaat või mida iganes. Teie,

Jah, ma arvan kindlasti ja tegelikult seda ju toetab ka nagu üldine statistika, et kui vaadata nagu teadus-arenduskulutused ettevõtetes, siis tegelikult need lähevad ju, ju pidevalt ülesse. Ja, ja kasvavad kiiremini viimastel aastatel kui riigi omad, et ma arvan, et ettevõtted on aru saanud, et nagu see vana mudel ei tööta, et me peamegi otsima unikaalsust ja nii edasi. Mis ma võib-olla nagu selle deep-tech'i koha pealt tahan öelda, versus selle SaaS-i koha pealt, et ma arvan, et vaata. Kui me teeme teadust, siis ta ei ole nagu skaleeritav, et kui sa paned nagu kümme teadlast, siis sa saad nagu kümme korda kiiremini tulemuseni, et, et aga ma arvan, et noh, näiteks kui sa SaaS-is nagu paned serverid throughputi, siis seal see skaleerub palju kiiremini. Et me peame olema selle deep teeki osas kannatlikumad. Ja, ja, ja ma, siis ma arvan, me jõuame nagu tulemuseni. Et ja ma, ma olen positiivselt, positiivselt meelestatud, aga ma tahaks, et nagu, et see ökosüsteem hakkaks sellest aru saama, et kuidas deep-tech'i teha, on ju. Ja, ja, ja siis, ja siis me jõuame nende asjadeni. Ma arvan, et hästi oluline on mõelda nagu. Kuidas öeldes nagu terminoloogias nagu capability'te loomisele või nagu võimekuste loomiseni, et, et siis, siis tekib ka meil nagu deep-tech ettevõtted, et kui meil on mingisugused nagu baasvõimekusest siin riigis olemas. Ülikoolides koostöös ettevõtetega, et siis järjest rohkem hakkab tekkima nende, neid, neid deep-tech ettevõtteid.