Kuidas geeniustele tööd anda ja kuidas panna deep tech Eesti idusektorit kandma?

Ma arvan, et isegi on jah, et vot küberneetika erisus on aegade algusest peale olnud selles, et me oleme üritanud kokku panna teadust ja arendustegevust. Et vaadates seda ajalugu, siis küberneetika kasvas välja ju küber, Teaduste Akadeemia küberneetika instituudis, mis tegeles puhtalt alus- ja rakendusteadustega. Siis, kui see ettevõte sai nii-öelda iseseisvaks era, era, eraettevõtteks, siis tegelikult otsustasid osanikud, omanikud, et see teaduse pool peab alles jääma ja sellest teaduse poolest peaks nagu tekkima ettevõttel. Konkurentsieelis kõikide nende teiste ettevõtete ees, kes siin Eestis või regioonis toimetavad. Noh, sa mainisid Nortalit, tegelikult see maailm täna, IT-arendus on väga-väga kirju. Et me meelega oleme jätnud teaduspoole alles. Meil on eraldi küberneetika struktuuriüksus, infoturbe. Teadus-arendusüksus, mis tegelebki siis nii-öelda alusuuringute ja rakendusuuringutega, mille, mille teadmuse me siis kanname üle kas enda toodetesse või teenustesse. Ja, ja see, mida seal tehakse, see on, on deep-tech ja üldiselt on see, on siis infoturbe vallas nii alusuuringud ka rakendusuuringud.

Ei, ma olen nõus, et mingisugune väga suur success story me ei ole olnud. Me kindlasti ei saa näidata selliseid kasvunumbreid nagu Bolt või tegelikult ka Nortal või Helmes. Et nende, nad on olnud palju agressiivsemad enda kasvus, ütleme alguse aegadest peale. Meie oleme ikkagi pigem olnud. No niisugused rahulikud kulgejad, kui, kui noh, kui mõtelda, et mis eesmärke me endale seame, siis me ütleme umbes niimoodi, et me soovime kasvada kümme kuni kakskümmend protsenti aastas. Nii käibe kui ka töötajate poole pealt, eks ole, ma seda töötajate poolt nagu väga ei tahaks afisseerida, sest et minu jaoks on võib-olla juhina olulisem efektiivsus kui see, kui palju meil inimesi tööl on. Ja see on meid, see on meid tegelikult noh, me oleme rahul tegelikult selle kasvuga ja me näeme ka seda, et kui me väga nagu agressiivselt hakkame kasvama. Me oleme seda siin paar korda tegelikult üritanud selle kaheteist aasta jooksul, millal me oleme küberneetikas olnud või üheteist aasta jooksul. Siis, siis me näeme, et kultuur läheb katki sisemiselt, teenuse kvaliteet kukub ära. Et võib-olla seda ei ole vaja, et me oleme täna sellise mõnusa, mõnusa balansi enda jaoks, enda jaoks nagu saavutanud. Me tunneme, et see hetkel töötab. Kindlasti ma ütleks niimoodi, et, et meie nagu areng, me ei taha jääda nagu SME-ks, et täna me oleme seal kuskil kakssada nelikümmend töötajat, eks ole, kakskümmend neli miljonit eurot on aasta lõpus käive. Et me ei taha SME-ks jääda, et me pigem tegelikult ikkagi tahame orgaaniliselt kogu aeg edasi kasvada. Meie strateegias ei ole kunagi olnud ühinemisi või ülevõtmisi, et see on ka üks viimane. Või noh, see on ka üks asi tegelikult, kui te vaatate, kuidas meie konkurendid kasvavad jälle seesama Nortal, Helmes, aga ka teised, et, et selleks, et mingit suurt kasvu nii-öelda jätkata. Pead sa tegelema ikkagi mingist hetkest ühinemiste ja ülevõtmistega, et sa ei suuda seda kasvu nii, niisama näidata. Ja üks asi, mis ma tahan öelda, et tegelikult. Selle alguse juurde tagasi tulles, et noh, me oleme küll teaduspõhine ettevõte, aga tegelikult on, ma arvan, see saladus on selles, et kuidas sa paned teadlased ja insenerid, tarkvara arendajad, koos tööle. Et kuidas sa tekitad sellise nii-öelda. Vastastikuse, ma ei tea, usaldusliku suhte, et see, mida teadlane välja mõtleb, et seda suudab insener realiseerida ja realiseerida niimoodi, et see kuskile tootesse läheb. Ma arvan, et kui, kui rääkida nagu lihtsalt, teha nagu research instituuti, see on, see on tegelikult palju lihtsam ülesanne. Kui see, et sa võtad nagu tead, raske, mingisuguse krüptograafilise algoritmi, mingi, noh, ütleme näiteks mingi postkvant krüptograafilise algoritmi. Sellise asja, mida sa saad kuskil näiteks Smart-ID sees kasutada.

välismaale ka veel müüa, see tähendab seda, et sa pead seda tegema kuidagi avatult, läbipaistvalt, eks ole, et see on sertifitseeritav ja nii edasi. Et see teekond on väga-väga pikk ja tavaliselt see teaduse osa, noh, teadlane on uudishimulik, teadlane ütleb, et näed, tegin artikli valmis, okei, tegin patendi valmis, eks ole, me oleme, leiutis on olemas, on ju. Aga seda, et seda leiutist tuleb nii-öelda paketeerida, optimeerida, kõige selle teemaga tuleb tegelema, see on väga-väga suur töö ja selleks on väga talendikaid insenere ikkagi sinna vastu vaja selle teadlasega töötama. Ja sa pead teiselt poolt nagu seda teadlast ka motiveerima, tulema sellest nagu teadusest välja ja ütlema, et näed, et aga ma tulen ka teile engineering'ule appi. Ja, ja mis on võib-olla veel nagu huvitav, nagu minu tähelepanek on see, et kui sa oled nagu väike ettevõte, noh nagu Cyber siin kümme aastat tagasi oli, meil oleme sada töötajat, eks ole, see teadusüksus oli seal selline nelikümmend, viiskümmend inimest, on ju, või noh, see teadus-arendusüksus. Siis tänaseks, kui me oleme nagu kakssada viiskümmend, siis sellist nagu koos töötamist, niisugust personaalset vastutust, seda mentaliteeti nagu alles hoida. On, on päris raske, et tegelikult kipud sa ikkagi seda ettevõtet nagu viima nagu silodesse, eks ole, sina vastutad teaduse eest, sina vastutad arenduse eest, selle toote eest. Et kuidas sa tekitad selliseid nagu, nagu ma ei tea, üleosakondade projekte ja distsipliine ja nii edasi, et see juhtimine muutub palju keerulisemaks, jah.

Meil oli kõige suurem võib-olla selline initsiatiiv start-up'i osas, oli sellise tootega nagu Sharemind, mis. Initsiatiiv, kus me siis lõime tarkvara, mis võimaldas töödelda konfidentsiaalseid andmeid, konfidentsiaalsete andmete pealt teha päringuid. Ja me tõesti jooksime selle asjaga, ütleme, ma ei tea, kaks tuhat viisteist, kuusteist aastal noh, nii kaugele, et me olime nagu sisemiselt valmis selle üksuse küberist välja spinnima. Looma eraldi ettevõtte, andma ära ka enamusosaluse. Aga mis juhtus, oli see, et turg ei tulnud järgi. Et tegelikult sellist asja nagu ma ei tea, konfidentsiaalsete nagu andmetöötluse turgu polnud olemas tol hetkel. Ja, ja investorid ei olnud nõus kaasa tulema ja tegelikult noh, miks nad ei olnud nõus kaasa tulema, oli see, et, et me ei suutnud neile näidata adekvaatset pipeline'i, et kes seda toodet ostab. Väga äge tehnoloogia Tarpast välja kasvanud teadusgrante seal hunnikutes peale pandud noh, ikka miljonites. Aga ei suutnud seda teha. Võtsime sammu tagasi, ei lõpetanud selle tehnoloogia arendamist ära. Aga otsustasime niimoodi, et me jätame ta nagu selliseks rakendusuuringute platvormiks ja vaatame, et kas see, kas see turg siis kasvab järgi. Sest et noh, huvitav benchmark on see, et kui vaadata neid projekte, mida Tarpa rahastab, siis nad ütlevad, et tegelikult see tehnoloogia, mida me täna rahastame, et see peaks jõudma kuskilt tooteküpsuseks kümme kuni viieteist aasta pärast, on ju. Täna on aasta kaks tuhat kakskümmend viis, kaks tuhat kakskümmend, kakskümmend neli me sõlmisime Eurostatiga esimese lepingu, kus sellist konfidentsiaalset andmetöötlust nagu noh, toote tasemel nagu rakendati. Et Tarpa pani väga täppi oma asjadega, meie hoidsime asja elus, täna me saame näidata, et meil on esimene nii-öelda noh, kommertsiaalleping selles vallas. Aga me oleme, me ei ole nagu. Töötamas edasi tõesti selle start-up'i teemaga, et me täna vaatame, et see on küberneetika osa, eks ole, pigem me mõtleme, et võib-olla me ehitame. Struktuuriüksuse selle sharemind'i ümber, eks ole, sest seal on ka täna väga palju noh, kaasnevaid tehnoloogiaid, mida saab seal. Selle, selle väärtuspakkumusega nagu lisada nagu mingid AI aspektid, eks ole, kogu see privaatsete andmete teema on väga-väga kaugele arenenud. Et see on üks nagu kõige, kõige nagu käega katsutavam asi, mida me, mida me tahtsime välja spinnida. Me oleme kaks struktuuriüksust Küberist maha müünud, ühe, mõlemad kusjuures naljakal kombel Kanada ettevõtetele, me tegelesime visuaalnavigatsiooniga, merevisuaalnavigatsiooniga. Selle struktuuriüksuse müüsime maha sabikule ja hiljem selleks Garmanach tehnoloogiale. Me tegelesime lennujuhtimistorni arendamisega nagu remote tower arendamisega, selle me müüsime Adacel tehnoloogiale maha. Me nägime, et nad ei muutu, nad ei olnud nagu head meie portfelliosad, et me ei jõudnud näiteks lennundusega tegeleda, et see on ikkagi nagu väga, väga spetsiifiline asi või, või. Või merenduses visioalne navigatsioon, eks ole, meremärgid, poid, tuletornid, see ei ole nagu meie, meie teema. Aga. Praegu ka, ma ütlen, et me tegeleme ikkagi küberis uute tehnoloogiate arendamisega, mida me noh, arendame sellise mõttega, et võib-olla me kunagi tõstame nad välja, et me ei tea ka, kuidas see läheb. Aga kui on vaja, kui, kui me näeme, et nagu küberi keskkond ei soosi sellist agressiivset kasvu või et keegi tuleb ja tahab. Meiega väga tugevalt mingit joint venture'it või mingit mudelit teha, siis me oleme seda, oleme nõus seda kaaluma, aga, aga me jah, praegu nagu väga nagu järjekindlalt sellise eesmärgiga kallal ei tööta. Ja see valdkond, kus me täna nagu otsime kasvu või nagu uut toodet, on tegelikult küberturvalisus.

Sellise ettevõtte juhtimine ja, ja on see sinna viimine, kus ta peaks olema, on ju. On ja kindlasti omaette väljakutse, mida Taavi oma küsimusega ka puudutas, et sul on seal hulk teadust, hulk teadlasi, eks, et kuidas sa hoiad neid nagu huvitatuna. Ma oleks küsinud või ma tegelikult võib-olla vist võiks küsida, et omanike survet, teil on asjad targasti korraldatud, et omanike survet nagu selles mõttes ei ole, eks, et, et ikkagi võtmeisikud ise on valdavalt ju küberneetika osanikud, ei ole mingit investorit kuskil, kes istuks. Istuks kuskil ja, ja noh, nõuaks, eks ole, et poisid, kus on, kus on, et rohkem, rohkem, rohkem, et, et te saate nagu mingis mõttes ise valida seda tempot. Kas sa, aga kas sa näed, et see oleks teistmoodi Eestis võimalik? Kas sa näed, et on võimalik juhtida sellist noh, tugevasti teadusel baseeruvat ettevõtet niimoodi, et ta ikkagi allub mingisugusele noh, tavabörsi, ma ei tea, tavastart-upi loogikale ja oodatakse, oodatakse kogu aeg?

Nojah, päris raske on, ma arvan, et palju vähem oleks sellist eksperimenteerimist, palju vähem oleks sellist, ma ütleks, et niisugust sotsiaal. Sotsiaalprojektidesse panustamist, noh näiteks, et ma ei tea, meie, meie see research unit, eks ole, annab ülikoolides loenguid, Jan Villemson andis välja võistlusmatemaatika raamatu, eks ole, mida me sponsoreerisime. Tegelikult on niimoodi, kui me teeme alusteadust, ega mina juhi, juhtkonna, juhi, juhtkonna poolt ei küsi, eks ole, et mida me täpselt ja milleks me teeme. Et ma tegelikult ikkagi ütlen, et noh, et teeme alusteadust selleks, et olla nagu konkurentsivõimelised. Et ma aeg-ajalt nagu kasutan seda research pool'i mingite nii-öelda kõrte tõmbamiseks, projektide tõmbamiseks, et aitame nüüd asju edasi. Et ma arvan jaa, et see, kui me oleks börsiettevõte, siis me oleks palju rohkem, ma ei tea, inglise keeles on sõna stream-line'd, eks ole, selleks, et, et me peame toetama ainult oma. Tooteid või siis väga agressiivselt otsima kogu aeg uusi nii-öelda toote plaane. Et tegelikult, mis sellel research instituudil või sellel teadusüksusel ma ütlen, et tehke teadust, eks ole, et tulge nagu breakevenisse ja, ja, ja noh. Toetage meie neid ärisuundi oma uute ideedega, uute mõtetega, eks ole, et aidake neid edasi. Ja mõnikord ma ütlen, et okei, et noh, seal tekivad iseenesest mingid patendi ideed, siis me istume maha, vaatame, et, et. Kuidas, kas me peaks neid kuidagi nii-öelda kaitsma või mitte, on ju. Ja üldiselt on niimoodi, et ma arvan, et kümnest ideest võib-olla kahel ma näen mingisugust kommertsväärtust, on ju, enamus on ikkagi selline, et aa, me näeme, et siin ei ole mida patenteeritud, et see on nagu meil võimalus saada patent, eks ole. Aga kas see noh, jah, kas sellel on nagu kommertsmõte, seda ma ei, ma ei, ma ei usu.

Nojah, aga sa pead nagu, kuidas sa leiad nagu kommertsprojekti, eks ole, et ei ole niimoodi, et noh, et kui, noh, kui sa ütlagi võtad nagu teadlase ja, ja ütleme, mingisuguse tugeva tark, tarkvaraarhitekt, ega nad nagu väga tugevad müügiinimesed ei ole. Et kuidas see leiab nagu kogu aeg nagu küberisse sellised, oh näed, et nüüd teeme selle asja ja siis järgmine aasta on meil see asi ja see ja lõpuks tõmbad ennast nii kinni, sest sa tunned, et sa oled nagu nii palju pannud ja sa ei, ei suuda nagu ise nagu seda uut järgmist projekti nagu saavutada. Et meil on täna nagu selles suhtes, nagu me oleme, me võime olla õnnelikud, et tegelikult küberil on väga palju, peaaegu meil on, eks ole, kuuse nagu viis äriüksust ja see teadusjuunit, et meil tegelikult igas üksuses ikkagi on põnevaid väljakutseid ja kui sa küberisse tuled, siis sa tegelikult ei pea tegelema mingi nüri, noh, ma ei tea, kodulehega arendamisega või mida, vabandust teiste eest. Et sa tegelikult, sa saad nagu, noh. Päris ägedaid projekte teha, et see on kindlasti meie. Aga see

Hakkasin rääkima sellest ees, Eesti ID, ID-kaardi kriisist, eks ole, et oli niisugune case, et, et oli vaja siis luua see tarkvara selle põhjal. Selle teadusavastuse põhjal, mis tõestab ära, et näed, et Eesti ID-kaart on katki. Ja siis ma küsisin oma teadlaste käest ühe vanemteaduri käest, et noh, et kaua sa seda tarkvara siis teed? Ta ütles, et noh, et ma ei tea, ma siin mingi kuu aega, kaks kuud, midagi sellist. Siis. Härra helistab mulle kahe päeva pärast, ütleb, valmis. Ma küsisin, mis sa tegid? Ei, ma käisin teatris ja ma mõtlesin selle teema peale natuke, natuke tõsisemalt.

Deep tech on, ma arvan, et deep tech'i raames me peame nagu teadvustama endale seda, et see mäng on palju pikem. Et meie, kui, kui noh, Eesti edulood on täna tulnud, eks ole, SaaSist, et software as a service teenuste ettevõtete loomisest. Siis kui me hakkame rääkima deep-tech tehnoloogiate loomisest, siis kõigepealt me räägime siin tehnoloogilist või tähendab omavalitsust teadusprobleemide lahendamisest, siis tehnoloogiliste probleemide lahendamisest ja siis. Eks ole vastava mingisuguse organisatsiooni müügi ja organisatsiooni sinna ümberloomisest. Ja ma, ja ma näen ka seda, eks ole, et, et mujal maailmas, kuidas nagu see deep-tech ökosüsteem töötab, on see, et nagu riik tuleb ikkagi väga tugevalt sellise rakendusteadusliku. Toe, nagu finantstoega sinna taha, et, et need, et need ideed viiakse mingisugusesse faasi, et siis ütleme, riskikapital ja, ja, ja, ja siis. Jah, riskikapital ja siis hiljem nagu private equity tuleb ja võtavad need teemad ülesse. Ja ma näen, et nagu meil täna sellist ökosüsteemi veel ei ole, võib-olla see Skeleton on nagu esimene näide, kus selline deep-tech hakkab nagu tekkima, kus on tõesti see kogu see ahel läbi, läbi, läbi käidud. On ju, et noh, ma olen, ma olen kindlasti nagu positiivselt meelestatud, aga ma arvan, et need tulemusi nii kiiresti ei tule, võib-olla kui tul, ja kui tulevad, siis need tulemused on kindlasti nagu väga püsivad ja väga ägedad. Aga, aga ma arvan, et noh, et me homme ütleme, et nagu deep-tech'ist tuleb nagu, nagu suur. Edulugu, ma arvan, vara on veel loota ja ma näen nagu, ja üks asi, mis nagu mida ma nagu võib-olla peaks mainima siin, on see, et ma arvan, et meie see policy mindset ütleme, Haridus-Teadusministeeriumis ja EIS-is ei ole sellele veel järgi jõudnud, et vaadake seda Eesti deep-tech programmi EIS-is, on ju, noh, see ei ole nagu tõsiselt, vabandust, see ei ole tegelikult väga tõsiseltvõetav. Et noh, seal peaks olema nagu kordades suurem, kordades suurem. Nagu tugi sellele teemale. Ja deep tech'is ka võib-olla, et me peaksime hakkama mõtlema, et mis need meie deep, deep tech'i nišid on, eks ole, et. Et me ei saa öelda, et deep tech ja kõik, on ju, et võib-olla me peaks hakkama vaatama, et kus meil on, eks ole, haridus-teaduskomponendid ja siis hakkama nagu selle kallal nagu süstemaatiliselt töötama.

Aga iseenesest on hea, et me sinnapoole ikkagi liigume, sellepärast et uusi mõtteid ja ideid on vaja ja, ja, ja selles mõttes praegu tõesti pasteet tundub, et. Et selles osas on muu maailmale järgi jõudnud, et meil on vaja jälle mingit uut suunda, millega eest, eest edasi, edasi ära liikuda ja, ja just see, et. Noh, mulle isiklikult küll, kui ma vaatan kas või neid vestlusi, mida me teeme siin saates või need vestlused, mida me teeme erinevates seltskondades, et. Et ikkagi sellise nagu teaduse komponendi osakaal igas ettevõttes, no ma seal igas Eesti ettevõtlusega ütlen, suuremates ettevõttes on ikkagi kasvanud. Et see, millest me ütleme kümme aastat tagasi rääkisime, et oih, et näed, et ettevõtted teevad liiga vähe teadust, teevad liiga vähe koostööd ülikoolidega, eks, on ju. Ma arvan, et see koostööd ülikoolidega kindlasti ongi veel, veel väheldane. Aga, aga see sisemine teadus, et me anname oma inimestele võimaluse ikkagi ideid ellu viia, toetame neilt kuhugi maani. Võib-olla kas see isegi, mis startup välja, mis iganes, on ju. Et see on küll, noh, minu sõpruskonnas kõvasti parem, et ma ei tea, kas sul on sama pilt, sa näed seda kaubandus-tööstuskorras ka, on ju.

Jah, ma arvan kindlasti ja tegelikult seda ju toetab ka nagu üldine statistika, et kui vaadata nagu teadus-arenduskulutused ettevõtetes, siis tegelikult need lähevad ju, ju pidevalt ülesse. Ja, ja kasvavad kiiremini viimastel aastatel kui riigi omad, et ma arvan, et ettevõtted on aru saanud, et nagu see vana mudel ei tööta, et me peamegi otsima unikaalsust ja nii edasi. Mis ma võib-olla nagu selle deep-tech'i koha pealt tahan öelda, versus selle SaaS-i koha pealt, et ma arvan, et vaata. Kui me teeme teadust, siis ta ei ole nagu skaleeritav, et kui sa paned nagu kümme teadlast, siis sa saad nagu kümme korda kiiremini tulemuseni, et, et aga ma arvan, et noh, näiteks kui sa SaaS-is nagu paned serverid throughputi, siis seal see skaleerub palju kiiremini. Et me peame olema selle deep teeki osas kannatlikumad. Ja, ja, ja ma, siis ma arvan, me jõuame nagu tulemuseni. Et ja ma, ma olen positiivselt, positiivselt meelestatud, aga ma tahaks, et nagu, et see ökosüsteem hakkaks sellest aru saama, et kuidas deep-tech'i teha, on ju. Ja, ja, ja siis, ja siis me jõuame nende asjadeni. Ma arvan, et hästi oluline on mõelda nagu. Kuidas öeldes nagu terminoloogias nagu capability'te loomisele või nagu võimekuste loomiseni, et, et siis, siis tekib ka meil nagu deep-tech ettevõtted, et kui meil on mingisugused nagu baasvõimekusest siin riigis olemas. Ülikoolides koostöös ettevõtetega, et siis järjest rohkem hakkab tekkima nende, neid, neid deep-tech ettevõtteid.