Robert Kitt: võtame maha selle jutu, et meil on vaja püüda ainult välisinvestoreid

Tere kõigile Ette Mõtte podcasti kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on stuudios ja me oleme võtnud sellise, jõudnud vahejaama ikkagi start-up'idest rääkimise vahel. Me pöördume täna, ma ei tea, kas see on õige öelda vana majanduse poole, aga, aga traditsioonilisema majanduse poole ja meie külaline on Robert Kitt, kes on ametlikult Utilitase kaugküte ettevõtete juht, aga ma arvan, et sobib ka kasutada sõna majandustegelane, sest aeg-ajalt sellesuguste inimeste kohta öeldakse majandustegelane. Tere, Robert.

Tere, aitäh kutsumast. Tere, Taavi. Tsau.

Sina oled ka majandustegelane, ma arvan.

Ei ole.

Mis, mis tegelane sa?

Insener. Aga, aga, aga sellepärast no ma ikka igapäevaselt ikkagi proovin ehitada midagi nagu uut, et selles mõttes nii-öelda teist, teistmoodi insener.

Okei, me räägime siis täna majandusest eelkõige nagu siin saates ikka, aga, aga vähem, vähem konkreetse ettevõtte näitel ja rohkem holistiliselt.

Natuke räägin konkreetse ettevõtte näitel ka, ehk siis mina just mõtlesin, et kümme aastat oma elust ma olen pidanud elama niisuguses väikelinnas nagu Paides. Eluaastalt ma ütleks viis kuni viisteist. Ja selleks, et koju saada linnast, ma pidin kõndima mööda Paide siis nii-öelda, kuidas ma ütlen siis nagu suurest katlast või ütleme, sellest kohast keskküttesoojust tuli, et, et meil keset linnas niisugune asutus oli. Ja alati nii väga salapärane ja, ja tore. Et ma mõtlesin, et Robert, et enne kui me hakkame majandusest rääkima, et räägime natukene küttest ja räägime jahutusest ka. Et kui sa mõtled selle peale, et millisest majast mina omal ajal möödapidi kõndima ja mil ja, ja, ja mis on tänapäeval nii-öelda kaugküte ja, ja ka kaugjahutus, et. Et kas sa sellisele inimesele, kes seda podcast'i kuulab ja kes igapäevaselt selle kokku ei puutu. Kas sa suudaksid nagu tuua välja, et mis on nagu suuremad muudatused selles valdkonnas, mis on juhtunud? Alates sellest, et ma saan aru, et noh, torude soojustus ja kvaliteet on läinud paremaks, aga, aga mis on veel muutunud kogu selles valdkonnas võrreldes sellega, kui mina sealt ütleme siis nelikümmend aastat või, või ütleme kolmkümmend viis aastat tagasi meil mööda kõndisin?

Väga hea, väga hea, et, et torude soojustus on loomulikult see, et enam sa ei näe seda talvel, seda muru seal, eks ju. Aga. Ma olen selle peale, see, see on selles mõttes päris noh ka kaugküte jaotatakse generatsioonideks nagu Mobiililevi ja 4G ja 3G ja nii edasi. Et ma julgeks kuidagi öelda umbes sellise mõtte, et tänane kaugküte on umbes nagu, nagu internet versus PC, standalone PC. Ja ma motiveerin, et noh, et, et ma pärinen ikkagi sellest ajast, kui infoturve tähendas seda, et sulle disketikarp käis lukuga kinni või selle võtmega. Et see oli infoturve, et võtsid võtme ära ja siis oli nagu turvalised disketid. Ja, ja noh, nagu arvutite võrku ühendamine oli ikkagi üks, noh, nad olid nagu võrgus, aga nagu päriselt ei olnud ka. Kui ma läksin Tehnikaülikooli üheksakümmend viis, siis olid seal kolmanda põlvkonna. Arvutid, need vist ei olnud, need personaalarvutid, nii et, et üks tuba oli täis külmkappe, teises olid rohelised ekraanid. Aga siis, aga noh, põhimõtteliselt me räägime nagu PC-st, kus oli, disketiga sai Wordi uuendada ja sul oli see pikk kood seal ja nii edasi. Ja noh, nagu rühmatööd kui sellist ei olnud, et noh, isegi kui see internet seal oli, eks ju, viisil või teisel, et noh, see oli nagu ikkagi mingi, mingi muu värk.

Rühmatöö oli, olime kambakesi ühe arvuti taga.

Nojaa, aga no ikkagi ruumi saab mängida kolmkümmend aastat tagasi juba. Aga, aga, et noh, mingi võrk oli, aga sa ei kasutanud seda nagu rühmatööks. Samamoodi kaugküte, et sul oli võrk, aga võrk seisnes alati selles, et see oli üks katlamaja keset linna, kole, tossas, keskkonormid, noh, selles mõttes osundus sellele. Ja seal taga olid majad ja, ja noh, põhimõtteliselt ikkagi sõitis noh, kunagi oli masuut siis kuskil kahe tuhandendatel asendusse maagaasiga. Sõitis kütust sinna sisse, see pandi põlema ja, ja noh, põhimõtteliselt kui inimesed keerasid kraani lahti. Siis, siis kütust põles rohkem ja siis kui mindi tööle, eks ju, siis kütust kulus vähem ja noh, niimoodi toimis. Nüüd sellest, sellest noh, sellisest, sellisest lähenemisest on tänaseks Anu võrgustik, kus sul on selle nagu võrgu küljes mitmed erinevad tootmisseadmed, mis toimivad. Noh, nüüd me ei hakka üldse rääkima sellest, et, et keskkonnanormid on või keskkonnahoid on midagi muud. Aga põhimõtteliselt sul on mitmed erinevad tootmisseadmed, mida sa paned käima vastavalt turusignaalidele. Ehk siis, et kui on. Ma ei tea, noh, viimane moodne asi, elektrifitseerimine. Ma eile käisin ka meie Paljassaare sooduspumbajaama nurgakivi rajamisel, et, et ikkagi, kui elektrisignaal on, elektri hind, siis hinnasignaal on madal, sa toodad elektrist ja kui on. Kui on mingi teistpidi, siis toob teistpidi ja, ja noh, üleüldse, et, et parim energia on üleüldse mitte kulutatud energia, et hoonete soojustamine, pluss on see, et, et sul on salvestid võrgus, eks ju, mis on nii suured soojatünnid, sooja veega tünnid. Kus siis köetakse ette ja noh, sa hoiad nagu kokku energiat sellega, et, et. Hooned reguleerivad ennast maha, kui ei küta, et noh, selles mõttes ma ütleks nagu, et noh, nüüd on tegemist rühmatööga ja see, see olukord, et me paneme kütust ühest otsast sisse. Ja teisest otsast tuleb nagu soe või, või elekter, tegelikult noh, elekter ju samamoodi, et tuleb välja. Et noh, see olukord on tundmatuseni muutunud ja noh, ikkagi nagu meil on siin moodsaks, et seda kõike umbes viimase viie aastaga.

Me saame vaata, Taavi, IT-termineid kasutada, eks ole, et oli monoliitarhitektuur, siis tulid mikroteenused, kus olid väiksemad jaamad ja siis, kui sul on endal paneelid, siis sul on edge computing. Põhimõtteliselt täpselt sama asi.

Jah, kusjuures aga noh, ütleme siin on võib-olla nagu mingit pidi teine, teine, et, et sul on nagu oluliselt efektiivsemad toimivad niisugused noh, ütleme näiteks samad soojuspumbad, kui nad on tööstuslikud, no Paljassaare jaama tuleb sada kümme megavatti. See on hiigelsuur võrreldes tavalise soojuspumbaga, mis on võib-olla seal alla tuhande, eks ju. Et ja tema tööparameetrid ja meid huvitab talvel. Sest meid, noh, suvel on sooja üle. Meid huvitab talvel, talvel tema töö parameetrid on umbes sellised nagu väiksel sooskumbel suvel. Noh, see on süsteemi efektiivsus ja süsteemi. Aga ma ütlen, et

kas sa suudad seda efektiivsust ka mingi numbri ka iseloomustada just selle koha pealt, et me mäletame seda nii-öelda roheliseks sulanud lumeriba, eks, on ju, et. Et ma ei tea, iga tonni kohta, mis hulga soojus kätte saadi versus see, mis või vahepeal kaduma läks, et versus sellega, mis praegu on.

See on, ütleme, sihukese kolmekümne aastaga on noh, ma arvan, et rohelise mururiba ajal läks ikkagi kolmandik kütusest soojuskadudeks. Võrgus juba, noh, ma ei räägi tootmisseadmete oma, see, need on suhteliselt kõrged. Aga kolmandik kütustest soojuskadudeks, siis täna me oleme jõudnud ikkagi sellisesse kuskile, sihukesse madalatesse. Teismee numbri, kus eesti keeles on noh, niimoodi Tallinna kork on alla kolmeteist protsendi. Mis on noh, ikkagi mitu korda on vähenenud ja seal on noh, seal on, seal on kaks draiverit, üks on see, et, et sul on torud on sellised, kus on tehases ümber pandud isolatsioon. Sa paned nüüd otse maha, see on niisugune noh, nimetatakse eelisoleeritud torud, aga noh, nende soojuspidavus on oluliselt parem. Pluss on see, et kuna. Sul on süsteemis nii koostootmisjaamad kui soolustuspumbad, siis on lastud maha ka energia kokku huvides pealevoolutemperatuur, et kui. Nõukogude ajal voolas torudes saja kolmkümmend kraadi vesi ja paljudes muuseas linnades siiamaani üle maailma, siis tänaseks meil on ikkagi. Üheksakümmend prossa ajast on kuskil seal seitsmekümne tuuris, see peale poole, et noh, siit enam oluliselt alla ei saa, sest muidu hakkab üle konellabakter tulema, kus sa soojutad teha.

Aga see, okei, aga ma ütlengi, et need uued torud tähendavad ikkagi seda, et kogu vana infra tuleb üles võtta ja seda te olete ka juba kõvasti teinud, eks, et. Et teistpidile mõttele te olete nüüd päris niimoodi küll Tallinnas näinud, et nagu kõik oleks välja vahetatud, et. Et kas see tähendab ikkagi seda, et jälle sa kaevad kõik tänavad lahti ja siis nagu jupi ajal vahetad, on ju? Või, või mismoodi või, või on täna peal mingid moodsamad tehnoloogiad, et teed ühe augu ja siis nii-öelda vana augu kaudu lähed, käid noh, umbes nagu käib, täna peal tehakse südameoperatsioone jalaartri kaudu, on

ju? Ilma ajalata sa saad teha, et, et soojustoorustikes üldiselt mitte, aga, aga noh, ütleme, linnas on infrat veel, et sul on vesi ja kanal. Ja kanalitorusid pannakse küll niimoodi, et nimetatakse sukka, mis meetodiks, ja siis pannakse teise sisse. Et reaalselt sa ei kaevagi üles, vaid, vaid sa olemasoleva toru sisse lükkad, noh väiksema diameetriga, aga, aga et saab seda teha, no sojatorud, ütleme, kuna sul on noh, infra vaja ära vahetada. Sest vanad, vanad torud olid betoonist, sellistes künades. Seal sees oli vatiga mingi pufaikadega isoleeritud toru, millel olid. Elusloodus oli ära hävitanud, siis erinevad eluslooduse allikad, siis tänaseks need pannakse need eelisoleeritud, mis on terast toru, seal on ümber on. Sisuliselt MacroFlex, mille peal on plastmass, seal on leketraadi andurid, need pannakse otse maa sisse. Et ja siis ta tekib ka sinna ümber. Termiliselt selline stabiilne keskkond, et on maa sees ja siis seetõttu ikkagi on vaja kaevata, aga me oleme enamus ära kaevanud. Et ma arvan, Eestis on kaks kolmandikku kuni kolmveerand torudest ära vahetatud, sest noh, ütleme nõukogude aeg hakkab kippuma meil jääma. Nüüd, cut-off on kuskil üheksakümmend neli, et enne seda olid nagu, peale seda hakkasid ainult uued tulema ja üldiselt on enamuse, on ära vahetatud neil.

Väga hea. Aga te ei tee ju ainult soojust, uus nii-öelda moeräägatus on ju ka jahutus. Et, ja seda vist Tallinnas peamiselt, et te pakute, hakkate pakkuma jahutust?

Jaa, tõepoolest. Kus ma, see on mul nagu lemmikteema, et ma.

Ma ei teadnud seda.

Et noh, kui sa vaatad hoonetel, eks ju, niimoodi drooniga lendad üle, siis sul on katusel on mingid ventilaatorid või noh, halvemal juhul, halvemal juhul need ventilaatorid on kuskil seal tänava pinnal, et noh, selle asemel, et jääb häälikohviks, see müriseb ja lärmab ja mingid asjad, eks ju. Pluss nende tootmisseadmete nagu efektiivsus on suhteliselt madal. Ja noh, loomulikult neid on kõiki korraga vaja, eks ju, et siis kui on väljas niiske ja kolmkümmend kraadi, siis nad kõik pannakse tööle, siis nad dimensioneeritakse üle, et jah, põhimõtteliselt mõte täpselt sama, aga torudes ei voola mitte siis tuline, vaid külm vesi. Hoonetesse liigub külm vesi, hoonete jahutussõlmed võtavad selle vastu ja annavad siis natuke soojemat vett tagasi. Ja. Aga see on uus

turustik

jah, aga seepärast ongi seda mõistlik, mõistlik ikkagi teha, investeerida ainult sellisest piirkondadesse, kus sul on tihe asustus. Aga

suvel Roberti kütet ei ole, miks ma ei saa läbi sama turustiku seda teha?

Tegelikult on ju, sa oled ka duši all käid ju.

See on tõsi, kui mul ei ole just oma elektri, noh, kui soe vesi vaata ei tule omalt, siis, siis

küll.

Eramõeldus on muidugi lihtsam, et näiteks meil siinkandis, näiteks maakütte peal on teinud tegelikult selle lahenduse, et sul on tarbevesi radikad ja põrandakütte on kolm erinevat kanalit kõik. Ja. Ja siis sa saad tegelikult nii ka radiaatoritesse kui, kui põrandasse saad lasta ka külma vee ja põhimõtteliselt sama augu kaudu.

Vabandust, sul on, seal on puhad Excel, et see, sul on sellise lahenduse, kuhul on sul, eks ju, see, sul on maad vaja. Et see kontuur ära paigutada, sul on seda tootmisseadet vaja hooldada ja, ja noh, vertikaalis on jällegi kallis puurida, kui sa hakkad linna, kui sul on vaja puurida. Ja noh, lõppude lõpuks ongi, et noh, kumb odavam on, et kas sul on mõtet ühendada kaugkütte või kaugjahutuse torustikku või siis on mõistlik teha lokaalselt ja sealt tulebki see, et tarbib vist tihedus, et kui on eramajade rajoon, siis tõenäoliselt on soojuspumba lahendus väga mõistlik. Kui on tiheasustus, siis tõenäoliselt on mõistlik ühise võrk.

Ma korra veel nii palju veel seda küsiksin, et, et see kaugküte teemas, et, et kui sa ikkagi võrdleidki selles mõttes nüüd need baasallikaid, on ju, gaas, biokütus ja nii edasi, et kas sa oskad paarsada selle kohta ka öelda, et, et mis siis nagu nendest asjadest täna nagu teie jaoks kõige nii-öelda mõistlikum valik on?

No täna on niimoodi, et gaasist me tuleme välja, seda näitas meile, noh, tegelikult täie, noh, ma, ma ütleks.

Aga see on ainult sellepärast, et see on nagu Venemaa pärast või sellel on ka mingi muu nagu põhjus?

Must-luik, sul on, sul on imporditud kontrollimatu allikaga kütus, sul on ikkagi mõistlik üldiselt kasutada midagi sellist, mis sa kodust kätte saad. Metsajäätmeid saab kodust kätte ja noh, suhteliselt lähedalt meil on varustuskindlust tagatud, sest no ütleme, küta on elutähtis teenus. Et sa võid, ütleme, elutähtis teenus tähendab seda, et, et kui väljas on kakskümmend kraadi külma, siis sa võid külmuda surnuks. Et ja seda pead sa tagama. Biokütused ehk siis biomass, puiduhake on Eestis valdav ja väga põhjendusega, sest meil on metsapuidutööstus ja neid jäätmeid tekib alati. Ja seda nagu siis väärindada energeetikas on igatepidi mõistlik, kui me räägime mõistlikust kasutegurist ja kasutegur noh, ütleme, on. Asi üldse, mida nagu peaks rohkem rääkima, et. Et sellest ühest oksa hunnikust peaks maksimaalse välja võtma. Nüüd, mis veel peale tuleb, aga on ikkagi puhtalt elektrifitseerimine. Et meil on seaduses ju kirjas, et me tahame jõuda taastuvenergiaga bilansini kaks tuhat kolmkümmend. Jah, me oleme kõik raadiost kuulnud ka seda, et me ei taha sinna enam jõuda. Aga, aga et ütleme, tootmisseadmete elektrifitseerimine, et meil on Tallinna võrgus on. Juba kaks aastat on kaks elektrikatelt, me paneme juurde neid. Siis soojuspumbad on tegelikult ka väiksemad maht, väiksemas mahus soojuspumbad on võrgus olnud. Need piloodid on väga hästi ka toimima läinud, et noh, seesama koostootmisjaam, mis on Väos ja mis on Mustamäel. Et sinna on paigaldatud seadmed, mis suitsugaasides, see mis sul korstnasse läheb. Katlast tuleb laias laastus sada viiskümmend kraadi see suitsugaas, siis esimese astme kondensaatoritega sa võtad selle viiekümne peale ja sinna ei ole eriti palju sisendenergiat vaja. Sealt sa võtad täiendava efektiivsuse välja, mis on nagu selle suurte tootmisseadmete point ja nüüd me oleme pannud teise astme. Mis siis jahutab selle viiekümne kraadilise suitsugaasi kahekümneni. Nii et, et teoreetiliselt on võimalik, et kuskil maikuus on, kui ilmad hästi palju kõiguvad, et päeval võib tulla korstnast külmemat õhku kui, ja kindlasti puhtamat, kui on välisöö. Aga need on soojuspumbad, et see suund on eetrifitseerimisel ja selgelt. Ja no elektrikatel on lihtsalt põhimõtteliselt hiiglaslik keeduspiraal, eks.

Jah, aga prügi põletamine kõik see pool, et no üks on see oksaruhunikus teha nagu maksimum välja võtta, teine on meie jäätmetest võtta maksimum välja, et kas see on ka veel jätkuvalt mingi trend või see on kuidagi nagu ära unustatud?

Ei, ma jah, pean, pean vabandama, et, et see on ka väga oluline, eks ju, kütteallikas, eriti, eriti just siin Tallinna võrgus, kus on Enefit Greeni suur tootmisseade on olemas ilus. Ja see on kindlasti trend, aga noh, ütleme siin regulatiivselt ma arvan, on, mis on juhtumas, on see, et prügi ikkagi sorteeritakse. Et lauspõletust kõikidele asjadele on nagu ausalt öeldes natuke raske näha, et see niisugusel puhul jätkub. Aga noh, meil on mingisugused plastmassiformatsioonid, mida ikkagi ei õnnestu päris ära sorteerida, et noh, mingis koguses kindlasti selline tegevus jätkub.

Ma just mõtlen seda, et ma olen käinud jõelähtmel golfi mängimas paarkümmend aastat oma elus ja see jõelähtmeprügimägi on nii-öelda mäena kerkinud, nii et on visuaalselt, et noh, polnud nagu mäge ja siis järsku vaatad, kuidas ta järjest kerkib ja kerkib ja kerkib, onju. Siis tekib see küsimus, et kas me jõuame kunagi nagu olukorda, kus noh, nii-öelda noh, prügimäe kerkimine ei olegi võimalik, sest noh, kõik sorteeritakse ära või siis otsast põletatakse ära, põhimõtteliselt meil hakkab tekkima mingi hetkel prügimäe puudus.

No üldiselt võiks ju. Ma ausalt öeldes olen natuke isegi, nüüd ta võiks ju enam mitte kerkida, see prügimägi, et ladestus on ikkagi kõige halvem mõte, mis üldse saab jäätmetega teha, et aga. Noh, sorteerimine, taas ring, ringlusesse andmine, aga noh, sa, sa ei jõua, sa elu sees nulli. Noh, ta peid, tegelikult ei olegi võimalik, ma arvan, teoreetiliselt jõuda sada protsenti ringmajanduseni. No kui

me suudaksime poole isegi ära ringeldada.

Absoluutselt, aga noh, ütleme siis kindlasti ka prügipõletusele on oma roll.

Jah.

Ja jällegi, aga noh, see on nagu parem väärindamine kui ladustamine.

Meil on poole saatemärk kerinud ette ja ma arvan, katsuks jõuda ka teise teemani oma saates, ehk läheme sealt suurest Eesti ettevõttest väga suure Eesti majanduseni. Tahaks küsida Robert, ma käisin eile ühel konverentsil, kus tuntud Eesti majandustegelased pidid ka avaldama arvamust, et noh, et mis, mis seis meil siin üldse nüüd siis nagu riigis ikkagi igasuguste asjadega on, on ju. Ja tuli üks neist lavale, ütles, et noh, A, et me ikkagi, et on tõsi, et me vingume ennast vaeseks, on ju. B, majanduses numbrite järgi tegelikult läheb kohutavalt palju paremini, kui me ise arvame ja meile endale nagu tundub, on ju. Ja C, ei, ei ole mitte mingit lootust, et. Et lähemal ajal noh, sellist nagu suurt Lääne institutsionaalset raha Eestisse tuleks, me võime pea peal seista või noh, veel kolm tuhat raketti endale juurde osta, on ju. Ta ütles, et see on täiesti lootusetu, et ikkagi noh, Lääne lipsudega onud ja, ja tädid on otsustanud, et Eesti on ebastabiilne imelik koht ja siia lihtsalt ei tulda ja seetõttu, et kui me tahame, kui me tahame ennast nüüd uuesti suuremaks ja suureks teha, siis me. Peame ennast ise, iseendal võtma juustest kinni, on ju, ja iseenda sellise tegutsemise ja, ja võib-olla ka iseenda kapitaliga seda nagu alustama. Ja võib-olla siis millalgi, kui me ise oleme väga entukad ja noh, tohutult lendame, siis hakkavad teised ka kaasa tulema. Mis, mis sinu arvamus ja pilk sellele, sellele on?

Ma, ma, ma, ma hakkaks oponeerima. Enam-vähem, välja arvatud sellele, et me vingume ennast vaeseks, sellele ma ei oponeeri, aga, aga ülejäänud loole vähemalt me rohkem aru hakkaks ja ma ei tea, kas see on hea või halb, aga.

See on väga hea, sest muidu meil oleks väga igav saade, kui sa ütleks lihtsalt jah, siis me peaks saate ära lõpetama.

Loomu, loomult optimist, et hakkame siis kuskilt otsast pihta, et objektiivselt võttes meil on neli korda väiksem piir Venemaa kui Soomes. Aga Soome investeeritakse, noh, me oleme mõlemad NATO liikmed, mõlemad EU liikmed, Soome investeeritakse, investeeringud tulevad, meile mitte. Nii, noh, lihtsalt objektiivselt. Teine asi, et meil on, me, me nagu, meil on mingi rahvuslik sport enda saavutusi varjata. Ja vigasid võimendada, et see on kuidagi nagu käinud kaasas, et kui midagi on halvasti, no kindlasti see müüb, eks ju, ma saan aru, aga, aga et noh, me oleme objektiivselt väga palju saavutanud, meie nagu heaolu on täna oluliselt paremas kohas, kus ta noh, me elame paremini kui ealeski varem. Ja et noh, meil on kindla peale, meil on statistikad, muuseas noh, kõige, seesama absoluutne suhteline vaesus, et suhteline, kui sa arvutad seda mingisse noh keskmisesse palka, et noh, ma ei tea, et ma, ma ei ole majandusteoreetikaga, et noh, kindlasti on olemas paremaid väljendeid või noh, teine asi, mis mulle ei meeldi, on see. SKT ostu pariteega korrutades, et noh, lõppude lõpuks, et noh, see on näidanud, et kümneid aastaid juba leedukad elavad paremini kui meie. Aga siis, kui me Berliinis kokku saame, siis meie keskmise palga eest sa saad osta kolm õlut ja nemad saavad kaks, noh, noh, ei mahu pähe, et noh, et tegelikult. Objektiivselt meil läheb hästi, aga meil on mingi rahvuslik sport seda kõike nagu varjata ja noh. Mõelda, et noh, et, et aga tegelikult saaks ju veel paremini, no muidugi saab, aga noh, et, et tegelikult võiks nagu, noh, korra nag Olla nagu noh, ma ei ütelda rahul sellega, aga noh, et hinnata nagu adekvaatselt. Nüüd seesama viimaste aastate majanduslangus, mida on näidatud no eriti minu meelest poliitilises konjunktuuris nagu, nagu ülihalva asjana. Et majanduslangust mõõdame reaalses SKT, see reaalne SKT on siis nagu ettevõtete ja inimeste numbrid korrigeerituna inflatsiooniga. Ja kuidas seda inflatsiooni arvutatakse, on müstikaga Keskpanga suurimatele ekspertidele ja nüüd hiljuti tuli välja, et arvutasimegi natuke valesti. Ehk siis, et objektiivselt meie majandusel ei ole läinud nii halvasti kui meie, meie siis reaalne SKT, ehk inflatsiooniga korrigeeritud SKT, ehk see üks number, millest keegi aru ei saa, kõik räägivad. Et kui see on läinud, aga noh, sellel mündil on ka teine tahk, on see, et, et kui meil nüüd hakkab väidetavalt minema palju paremini, et noh. Noh, võib-olla number on parem, aga ega inimesed seda ei tunne. Ja see, et meil majanduses ei ole läinud väga halvasti, seda näitab ikkagi nominaalse SKT pidev kasv kombineerituna palgakasvu ja kombineerituna suhteliselt madala tööpuudusega. Et ikkagi noh, need, need, need nagu need on need objektiivsed asjaolud, mis Eestis on tegelikult hästi. Ja nüüd, kui ma olen selle ära öelnud, ma tean, et meil on tegelikult on regionaalne probleem. Et meil võib hästi minna Tallinnas ja Harjumaal ja, ja noh, Kagu-Eestis ei lähe objektiivselt hästi, et seal ei ole töökohti, seal ei ole seda, ta ei saa osa sellest Eesti keskmisest majandusest. Ja siis meil on, meil on noh, päriselt on probleem. Nüüd see oli niisugune üks asi, et noh, tea, kus me, et termomeet, mis on keskmine temperatuur haiglas, et noh, ütleme selle rääkisime natuke selgemaks, et minu arust ei ole asjad nii halvasti ja me ei peaks ennast nagu halvemaks kogu aeg mõtlema. Ja, ja miks see nagu oluline on, kui me nagu ka kuuleme meediast pidevalt noh, halbu uudiseid, noh, nii majanduse või, või siis julgeoleku või, või noh, ütleme siis nagu sõjateemadel. Et ega investeerimisotsused ei ole ju sellised, et, et ma noh, Taavi tuleb hommikul läheb kontorisse, mõtleb, mul on siin raha. Näed, siin on investeerimisettepanek, siin on signaaltuled, ma olen välja arutanud, mul on viis asja, mida ma jälgin, kõik viis signaaltuld on tumerohelised ja investeerimisotsus. No ei ole ju, reaalne elu on selline, et sul mõned on punased, mõned on rohelised ja siis sa oled seal kuskil keskel. Et kas teen otsuse või mitte, noh, niisugune nelikümmend viis, viiskümmend viis või nelikümmend üheksa, viiskümmend üheksa või nelikümmend kuuskümmend, aga noh, niimoodi. Ja nüüd ma kogu aeg saan peale nagu uudisvoogu, et, et kõik on õudselt halvasti. Siis uskuge mind, viiskümmend üks kukub neljakümne üheksaks, otsust ei tule. Ja noh, seda ma olen nagu sada korda öelnud, et, et me oma majanduslang Igasugune investeering on hea, on ühemõtteliselt hea, mis loob väärtust. Ja nüüd noh, mulle saab nii-öelda kinni karata, et noh, need investeeringud, mis rikuvad keskkonda, ei ole head. Muidugi noh, me ju noh, selles mõttes kõik on nagu kõik saavad aru, et ikka kui sa täna teed investeerimisotsuse, siis sa ju ei tee nagu otsuseid, mis. Mis kellegi nagu huvisid või kuidagiviisi tallavad või noh, sa ei taha meelega kellelegi halba nende asjadega, okei, võib-olla kui sa teed. Nende laskemoontehase, siis sa äkki tahad kellegile halba lõpuks, kui sa toodang kasutusse läheb, aga, aga noh, see selleks. Ehk siis, et. Me peame, me, me, me nagu majanduse noh, kasv või areng, see sõna kasv on ka võib-olla, sest see viib mingi sellisele tasaarengu narratiivile, et noh, lõpmatuseni ei saa kasvada. Noh, kuigi ma, ma arvan, et see konstruktsioon, kuidas me seda mõõdame, saab ka lõpmatuseni kasvada. Sest me noh, tootestame ära järjest järgmisi väärtusahelaid ja noh, siis lõppude lõpuks see, see kasv on noh, juba viimased ju aastakümned olnud virtuaalvääringus, eks ju. Nii, aga, aga, aga, aga tagasi, et me peame ennast ise välja investeerima. Nüüd on küsimus, mis sa Hendrik küsisid, eks ju, et, et, et noh, kas seda teeme meie või noh, välisinvestorid või, või kes? Ja noh, ma, ma julgeks arvata, et ikkagi. Et esiteks ei ole olu, esiteks see narratiiv, et meil on vaja püüda välisinvestoreid, võtame selle, ahah, meil on vaja püüda investoreid. Ja meil on täna kaks noh, niisugust nagu head trendi või noh, ühesõnaga kaks nagu megatrendi, üks on see, et, et esimese generatsiooni ettevõtjad hakkavad pensionile minema, annavad vara üle. Ja teine on see, et meil on ikkagi ülitugev start-upi kogukond, kus on ka raha ja noh, see on akumuleerunud rikkust, mida on tegelikult ka siis kasutatud välisinvestorite väljaostuks ja nii edasi, et noh, ütleme investeerimismuskel on olemas. Kui vähegi nagu sentiment oleks parem, ju siis investeeritakse. Välisinvesteeringute kaasamine on täpselt see, et, et ega noh, me, me ei pea seda kõike ise tegema. Ja seal on ka teatud turvalisuse aspekt, et, et me ei pea seda nagu kõike ise tegema, et noh, tore oleks, kui teised tuleks ka. Et noh, me, meie ju investorid lähevad ka teistesse riikidesse ja noh, ütleme kõvemat, kõvemad ettevõtted võib nimetada, ühesõnaga on tagurpidi, et nimeta riike, kus neid ei ole, on ju.

Kusjuures, siin on üks hästi huvitav väike nii-öelda kõrvalpõige või, või küsimus on ju, et, et kui Skype'i mehed mingil hetkel said oma miljonid kätte on ju, et siis päris ruttu nad avastasid, et noh, kohe polegi midagi väga siin kohapeal investeerida, tehti mõned kinnisvarainvesteeringud ja nii edasi. Ja siis mindi ka ikkagi väljapoole, sest noh, väljapoole need põenäoliselt olid väga palju nii-öelda noh, laialdusemad, oli rohkem valida, mille, mille, mille, millegi hulgast, eks. Ja ütleme nii, et meie enda selline start-up buum läks ikkagi alles siis lahti, kui me saime jälle noh, Euroopa nii-öelda fondidega koos hakkasime investeerima ka nii-öelda Eesti raha. Ja, ja siis tekkis alles mingi uus laine ja, ja uus tulemine ja uus minek. Et, et täna, kui me vaatame, räägime, hästi, räägiteks väga palju finantsvabadusest ja indeksfondidest ja nii edasi, on ju, et noh, palju lihtsam tundub, et selle asemel, et hakata ise mingeid riske võtma, on ju, et viske raha nagu indeksfondi, istu ja oota, on ju. Millest tekib siis see, nii-öelda see, vabandust, see nii-öelda vana peeru efekt, et noh, et ma. Okei, Lätist käisin ära, Lätis tegin ära mõne noh, nii-öelda tütarettevõtte kaugemale väga ei viitsi, sellepärast et noh, enam-vähem tiksub ja. Ja, ja näed, et kasum jookseb indeksfondi ja sealt tuleb nagu aastast kaksteist protsenti peale ja aitab küll, on ju. Et kas, kui palju sina tunnetad seda, et meid ikkagi nagu. Läbise globaliseerumise ikkagi tabab meid mõni, mõnendal määral nii palju nii-öelda. Finantsmugavus, et noh, et, et meil on nagu esimene mammuna käes see, mida meil ei olnud üheksakümnendatel on ju, igal juhul oli vaja teenida esimene miljon, eks. Nüüd on endal miljon olemas, lastel olnud ka miljoni saanud, on ju, et noh, et, et. Et noh, et äkki nagu ongi nagu eestlaslik, et noh, polegi rohkem nagu vaja, et oleme see väike rahvas vabal maal ja vaikselt siin tiksume ja oleme, et. Et seda saab nõhku täitlema selle, et sa tegelikult tood nagu nälga juurde, ehk siis sa põhimõtteliselt nagu, nagu avad ukse immigratsioonile, et sa tood väljast nagu inimesi, kes, kellel noh, kellel ei ole seda miljonit, kes siis tahavad teine seda miljonit, on ju. Ja see on aidanud täna nagu väga palju Lääneriike, eks, et, et sinu nägemus selle koha pealt, et, et kas me peaksime, noh, tänu ukrainlastele me oleme saanud praegu palju immigrante juurde, et kui palju me ikkagi oma piire peaksime avama ja seda uut nälga juurde tooma endale?

Läheks üks sammu tagasi, et enne kui me jõuame, noh, ütleme see. Majanduste juures on ka, eks ju, et, et sul on nagu output, on funktsioon, kapitalist. Tööjõust ja kompetentsist. Ja noh, et, et, ja see on siis alati see immigratsioon, see viib alati sees nagu noh, sellise. Sellise nagu ühele, ühele nagu sellele nagu noh, teljele, eks ju, ja no on Kopp-Taglase funktsioon ütleb, et noh, kui inimesi on rohkem, siis majandus on suurem, eks ju. Kopp-Taglase funktsioon muuseas ütleb täpselt sama palju, et kui inimesed on targemad, siis on majanduse funktsioon ka suurem või kapital ja osutakse paremini suurema tootluse investeerida, see on ka kapital, siis on ka suurem, nii et noh. Alustaks ikkagi noh, võib-olla selle pealt, et selline lemmikteema on see Schumpeteri loominguline lammutamine. Nüüd tema mingid järglased said Nobeli preemiaga see aasta, ma isegi ühte olin intsiteerinud, täitsa vabaltamatu. Aga see valu tuleb ise. Et noh, me, me tegelikult noh, mina, ma absoluutselt ei usu sellesse, et ma istun ja kuidagi finantsvabadus ja noh, see on minu meelest niisugune vabadus ilma vastutuseta. Et kes mulle garanteerib, et mul need noh, indeksifond, et noh. Jaapan tegi ju nüüd uudise, et, et jõuti, Nikkeigas jõudis nüüd peale kolmekümmend viite aastat nulli. Et noh, tänan tähelepanu eest, eks ju, et, et. Et ma, ma absoluutselt ei usu sellesse, et, et me noh, kuskil on mingi finantsvabaduse võlupuu. Et noh, lõppude lõpuks needsamad ettevõtted noh, kes on, kes on olnud, eks ju, et sul tekib kuskil majandus muutub, sul tekib kuskil mingi konkurentsiprobleem ja noh, sa ei saa hakkama. Noh, näiteks sama töö, ma, ma, ma lihtsalt ma oponeerin, eks ju, et töö. Töötajate defitsiit on viinud väga kiirele palgatõusule, on viinud väga kiirele noh, ütleme innovatsioonile. Noh, võib-olla see on natuke liiga high flying, aga noh, ta on, ta on toonud, ta on, ta on põhjustanud investeeringuid ja innovatsiooni, sellepärast et noh, ütleme selline töö, tööstusmudel. Kus me olime üheksakümnendatel õnnelikud, et soomlased tõid oma tootmise siia, see on, see on läinud, seda ei ole enam. Ja noh, seda omal majandus, see on siuke kühmlik tee või pumpy road, et noh, ikkagi jällegi Heldur nelikümmend kaks algharidus, minu üks kangelasi, tema on ikkagi noh olnud töötaja juba üle kümne aasta, eks ju. Et noh, sul on ja miks see probleem on, see probleem on sellepärast, et kui Heldur nelikümmend kaks algharidus on liiga kaua töötaja, siis ta ostab ühe otsa pileti Austraaliasse, kus ta saab selle töö ja lõppude lõpuks noh, kellele me eestikeelseid raamatuid tõlgime, eks. Et noh, see spiraal või tipping point võib käia väga ruttu, et noh, ma arvan, et selles mõttes on see ülioluline, et Eldur saaks ka töökoha. Ja nüüd tagasi, et tööjõudefitsiit on hästi ebakuraarne, võib-olla, aga tööjõudefitsiit on sundinud tegema päris palju innovatsiooni. Ja noh, samal ajal, eks ju, turu piiratus on teine kitsendus, mis on start-upper'id otsinud üle piiride kliente väljaspoolt. Ja noh, siis ongi, et noh, ma arvan, et. Kui sul toodangu omahind on täiendava toote väljalaskmine on marginaalse, olematu lisakuluga, ehk AppStore'ist laadid alla, no see on ülilihtne skaleerida, kus on täiendav toode, ehk. Uue maja ühendamine kaugkütesse eeldab projekti koppa toru keevitajat ja nii edasi, sul on seda skaleerida oluliselt keerulisem. Et noh, meil erinevad mudelid, on ju.

Kuidas sa seda ette kujutad või mida see tähendab sinu jaoks, et me, et me peame ennast ise nagu sellest välja investeerima, et kes see meie, sa mõtled nagu Eesti sellist ärieliiti või me noh, läheme, et me peaks nagu uuesti siis sellisele rahva investeerimisel või rahvamajandusele selle Eesti börsiusu ja ma ei tea, Eesti projektide usu nagu sisse puhuma, et noh, täna on ju Tallinna. Need asjad, mis mu Tallinna börsil on, neid ma ei vaata hea pilguga, sellepärast et sealt juba, kui sa tahad mõne tuhande eest midagi müüa, siis noh, see kujutab, kujuneb omaette seikluseks, on ju, et, et noh, ma teen äppi näiteks lahti, no maailm avaneb, mul on jumala kama kaks, eks ole, kuhu, kuhu seda raha paigutada.

Finantsturu transmissioon on noh, üks asi, et tõenäoliselt meil ei ole niisugune, nii suuri ettevõtteid. Ma arvan, et niisugune mure oli ka kakskümmend aastat tagasi, kui Rootsased kaks tuhat viis ostsid Hansapanga börsit välja. Noh, see Skype'ile väga analoogne olukord oli ju Hansapanga börsit väljaostmine, et what's next, eks ju. ATP pank Ungaris on uus Hansapank Ida-Euroopas, noh, see diskussioon täna kakskümmend aastat tagasi, eks. Aga ei, ma ei mõtle seda investeerimist, Hendrik, ma mõtlen. Ma mõtlen seda, et, et kas ma tootmisettevõttena peaks looma uue tootmisliini või, või äkki investeerin. Noh, me oleme toruettevõte, eks ju, aga tegelikult enam ka ei ole, et investeeriks tarkvarasse, sest noh, ma olen suhteliselt veendunud, et kui me kaks tuhat kakskümmend seitse saame maagaasi osa alla kümne prossa Tallinna võrgust. Siis järgmine viis tuleb tarkvarast, mitte riistvarast. Just tarkvarast, et noh, tundide kaupa, sõltuvad elektrihinna signaalist, välisõhutemperatuurist ja nii edasi. Kasutada ära olemasolevat võrku, olemasolevaid hooneid, hooned lähevad targemaks ja nii edasi. Et, et see investeering ikkagi noh, ma, mina, kui ma ütlesin, et tuleks, peame ennast siit välja investeerima. Siis ma ei mõelnud mitte seda, et, et meie kolmekesi eraisikuna börsilt aktsiaid valime, noh, mis on ka tore. Aga ma mõtlesin just seda, et, et. Et tööandjad ja noh, ütleme ettevõtted julgevad teha projekte ja mitte ainult ei julge, vaid ka avalikkus tervitab neid projekte. Et noh, me, me näeme avalikus ruumis kahjuks väga palju kriitikat, kui tuleb uus investeering. Olgu selleks Rail Baltic, mis on loonud meeletult. Tuulikud. Ehitajatele, eks ju. Aga noh, seal on ütleme keskkonna aspekt või mida iganes. Või me, või mõni tehas või tuulik või, või et noh, meeletult kriitikat. Aga, aga, aga me käisime, me ühendasime Valga ja Valka kaugküütesüsteemid ja siis olid noh, kohalikud mõlema linna. Tegelased noh, võtsid seal sõna ja tegelikult see retoorika oli, et jube tore, et te tegite investeeringu meie linna. Toru on hea investeering, see on maa all, kõik ei häiri kedagi. Aga, aga et me tegime sinna investeeringu, et selles mõttes just, et. Investeeringute tegemine ka noh, ütleme selliste ettevõtete tasandil ja ka avalikkuse positiivne suhtumine, et see, et meile tuleb siia uus kortermaja või, või uus tööandja, uus tehas, et see tegelikult on ju hea uudis.

No võiks olla, aga teistpidi jälle vaatad tuulikute vastast võitlust Lõuna-Eestis, on ju, et sa just ütlesid, et Edala-Eestis on investeeringuid vähe ja tuulik kokkuvõttes, okei, teisega annab vähe, aga ta ikkagi annab ka kohalikule omavalitsusele, annab aastas, ma ei tea, sada tuhat eurot juurde, on ju, et sellest saab juba nii mõndagi teha, eks, on ju, kui sa oled väike omavalitsus kuskil Lõuna-Eestis, on ju, et. Et mismoodi me ikkagi neid asju peaksime siis ikkagi vaatama, et kas me peaksime nagu Nursipalust sõna otseses mõttes nagu või no Teerulliga üle panema, on ju, või, või ühesõnaga, kuidas siin üldse nagu algatada mingit mõistlikku diskussiooni, sellepärast et noh, kohe läheb emotsionaalseks, on ju, et tehke ise oma Viimsisse oma tuulikud, on ju, et noh.

Väga, väga õige ja kui tahate Ironman triatloni teha, siis kurat te siin Tallinnas sõidate, et mingi sõitke Otepääl, et seal on kõik harjunud ratturitega, on ju. Et ma arvan, et see on tegelikult. Eks, eks ma arvan, kas see nagu nii-öelda võime kogukondadega rääkida ja leida kompromisse noh, vajab kahte, et tangot tantsida, et, et sul on ühest küljest. Noh, ühest küljest on sul nagu kogukondade poole pealt, ma olen nagu ikkagi vaba maailma poolt, et ma arvan, on täielik õigus otsustada, mis mulle sinna hoovi tuleb ja ei tule, eks ju, kui ei hoovi taha. Absoluutselt on õigus otsustada. Aga samal ajal mul on ka vastutus, et kui seda ei tule. Mis mu järgmine plaan on, et kust siis see raha siia valda peaks tulema? Et noh, tegelikult noh, see on, see on ju sellesama võrrandi teine pool, et noh, et siin on, näed täna on tuulikud, eks ju. Okei, need me võib-olla, siis neid ei tule, aga mis siis tuleb?

No Robinhood, võtame rikestelt ära.

Nojaa, aga lõppude lõpuks probleem on ju see, et seda teiste inimeste raha saab otsa. Jah. Et, et, et ma arvan, et see vastutus ja ma arvan, mis meil on täna võib-olla natukene sümptomaatiline, on see, et, et kui me kakskümmend viis aastat tagasi tegelesime pensionireformiga. Ma käisin suhteliselt palju rahandusministeeriumis ja, ja noh, see oli lihtsalt minu kokkupuude, teised tegelesid teiste asjadega. Kus meil oli nagu ministeeriumis ametnikke, kes ka ütleme, sünniaastase kakskümmend kahekümnendast, kolmekümnendast ametnikke, kes tahtsid ehitada Eestit, kes ehitasid Eestit. Käisid koolitustel, kutsuti rääkima ja, ja väärtust loodi ja kõik olid Eesti ehitamise poole pealt. Nüüd me oleme jõudnud nagu kakskümmend viis aastat edasi ja meil on selline hulk. Üles kasvanud ülikooli haridusega majandustegelasi, kes teavad, et raha tuleb projekti toetustest ja kuskilt Euroopast või noh, siis nagu halvemal juhul riigieelarvest. Vot see, et mul on ka endal mingi vastutus seal taga, et see kuidagi nagu vaikselt ära kadunud.

Võib-olla need community'd ka ei tunneta äkki seal kohapeal, et noh, et isegi kui valda tuleb raha on ju, et äkki tal ei ole selle, tal ei ole seda tunnetust inimesena, et, et kui valda tuleb raha, see tähendab, et mulle, noh, minu elu läheb ka paremaks, eks ole, et äkki see, äkki see link on puudu. Aga

ongi, et on kaks nagu, et. Ma, ma arvan, et on, ongi nagu kaks osapoolt, et noh, ta on ka tantsida nii-öelda, et meil on, võib-olla on noh, ettevõtjate poole pealt ka, et noh, mis kasu siis sellest on, kui siia see asi tuleb, et noh, sellel on mingi kohalik kasu, eks. Ja kui ei ole, noh, sorry.

Kas midagi on sinu meil, muide üks asi, mis meil peaks sellest saates kindlasti ära mainima, mis tänu Robertile juhtus, et me mõlemad oleme selles. Grokodilli komisjonis, see, mis peaks bürokraatiat vähendama ja majandust edendama, et. Meie esimene poolaasta või kolmveerand aasta on läinud peamised bürokraatia vahendamise fookusega vähem olema mõelnud selle peale, mis on nii-öelda majanduse edendamine või majanduse paremaks tegemine, noh, iseenesest kui bürokraatiat on vähem, siis peaks juba olema nagu majandus lihtsam ja parem ja edasi, aga. Aga, aga üks mõte, mis meil viimases komisjonis oli, oli see, et me hääldasime välja ühe numbri. Ja see oli see number, et, et, et mis numbrist alates peaks investeering saama kõrgendatud tähelepanu kogu ühiskonna poolt. Ehk siis, et kui keegi ütleb, et ma toon, noh, mingi uue tehase või mingi, me ei teenud suure investeeringu Eestisse, mis on väga pika, noh, nii-öelda pikaajaline ja nii edasi, et, et mis numbrist alates peaks saama see inimene nagu noh, võimalused noh, tõesti. Ma ei tea, tema detaili arendatakse, vaadatakse kiirendatud korras või, või kui on vaja mingeid norme üle vaadata, et siis vaadatakse neid norme peale, et kas saab teha seal mingit järeleandmist või mida iganes, on ju. Et mis number see on? Ja Robert, sa tegid ühe kalkulatsiooni, sa jõudsid ühe numbrini, et sa võiksid sellest ka kaks sõna rääkida.

Jah, see oli, ma, ma jah, ma hakkasin niimoodi mõtlema, et, et noh, mis meid siis, mis meid nagu reaalselt nagu õnnelikuks võiks teha või kus see, kus see piir on. Ja siis ma mõtlesin niimoodi, et. Noh, hästi väikest asjast alustada, et noh, kui ma teen korteris remonti, siis mul läheb umbes pool raha läheb materjalide peale ja teine pool läheb ehitajameeste tasu peale, noh, see on rusikareegel ehituses. Kui ehitajameestele maksame tasu, siis nad maksavad kõik tööjõumaksud, asjad ära, oot-oot-oot, et noh, sellest osast ju riik saab endale, kui pool on ehitajameeste tasu, siis poolest nelikümmend prossa, kakskümmend prossa on juba nagu riigimaksudena olenud. Huvitav mõte, materjalid, materjalid on käivekas. Käibemaksust, noh, sealt on ka juba kümme protsenti olemas ja siis noh, seal on väärtusahel, eks ju, võib-olla see ehitusmaterjal toodet Eestis. Ja siis ma hakkasin uurima, et aga huvitav, et noh, et, et see on niisugune korteri remondi või selline näide, et kas on ka mingeid üldisemaid trende. Ja peale väikest nagu niisugust noh populaarteadusliku majandusanalüüsi, veel kord, ma noh, peaks Urmas Varlase käest küsima, kui ma tahan päris majandusanalüüsi. Aga et, et mis on siis see transmissioon, et kui investeering on üks euro või sada eurot, kui palju jõuab SKT kasvu? Ja no vastus oli, et, et koefitsient null koma üks kuni kaks koma null sõltuvad konjunktuurist, sektorist ja millest iganes. No võtame keskmise üks. Seega, kui ma investeerin ühe euro, siis SKT peaks suurenema ühe euro võrra, okei. Seega, mis on suur? Jällegi. Lihtsuses peitub võlu, noh, me majanduskasvu mõõdame SKT-s protsendina, noh, siis ütleme null koma üks protsenti on tüvenumber, mis paistab välja. Seega null koma üks protsenti SKT-st võiks olla see, mis meid nagu kõigutab või mis meid kõnetab. Ja kui see on null koma üks protsenti, nelikümmend miljardit, nelikümmend miljonit. Ja siis jõudsingi sellise hüpoteesini, et, et suur investeering on see, mis suurendab Eesti SKT, et neli, suur investeering on see, mis suurendab Eesti SKT, et null koma üks protsenti, milleks on tänasel juhul umbes nelikümmend miljonit eurot. See ei kula

nagu väga suure investeeringuna tegelikult.

Aga kui sa teed neljakümne miljonilise tehase. Siis väga suure tõenäosusega ilma selle tehaseta oleks SKT muudatus null koma üks protsendipunkti väiksem.

No kui me suudaksime teha igas kuus sellise investeeringu, oleks juba väga kõva sõna, on ju, et. Et aga, aga põhimõtteliselt, mis on oluline, ongi see, et me oleme, noh, erinevad siin valdkonnad on toonud välja, et oih, et näed, me ei saa tähele panna, ministeerium ei tegele meiega, on ju, meil on vaja siin näiteks mingid. eritingimusi, mingit liivakasti ehitada või mis iganes, kus testida ja nii edasi, on ju, et, et tahaks tuua raha, aga ei saa tuua raha, eks, on ju, et, et ma, et mul on kogu aeg selline tunne, et meil see mõõdupuu oli nii-öelda avalikust diskussioonist puudu. Et iseenesest meil võiks olla nagu, või tekitab see ikkagi printsiip, et ikkagi, kui ettevõtjad või investorid, noh, näevad võimalust, et vähemalt nelikümmend milli, noh. Oleks, oleks selle asja nagu mõju ja, ja panus, on ju, et nad võiksid vähemalt saada uksest sisse, nad saaksid ta laua taha, et kui neil on mingi pisike eritingimus, miks neile üldse uksest sisse on vaja saada, et no üldjuhul peaks meil olema nii, et sul ei ole vaja nagu taotleda mingit eriluba selleks, et äri teha, eks ju, on ju. Et aga selles mõttes minu jaoks on see väga tähtis ja väga hea, et see tehtud sai, otsustatud.

Aga jah, aga jah, et, et see on, kui meil Stenrik ütles praegu väga hästi, et noh, tegelikult see on üldse palju. Aga no neid on vaja pidevalt, sest vast see paas kukub ära aasta aja pärast, eks.

No too mingi näite näite, näiteks, ma tean sama Starshipi need robotid on ju, mis sõidavad tänava peal. Et noh, selleks oli vaja eriluba, et robotid ei tohitanud sõita kõnnitee peal. Nüüd on küsimus, et kui me teame seda, et see on vaja periluba, siis kas me peaksin sellega tegelema üldse, me hakkame just prioriteediga, et kui ma võtan näiteks MKM-i tööde nimekirja, siis mitmest nimekirjas, või mitmest töö seal nimekirjas on see, et me lubame väikestel robotitel kõndida, noh, kõnniteelt sõita. Ehk siis ja, ja kui tal on ikkagi väga väike mõju majandusele, siis me ei tegele sellega, me viskame selle tööplaanist välja. Aga kui tal on potentsiaal olla vähemalt nelikümmend miljonit business, on ju, või investeerime meile Eesti riiki, eks, et noh, siis peaks tegelema kõrgendatud korras.

Jah, aga nelikümmend miljonit peaksid olema ühe aasta sees, eks ju.

Just, just, just, just.

Jah, tegelikult jah, see on selles mõttes päris hea ja ülitriviaalne lakmuspaber, eks ju, et kas see on nagu majandust mõjutav. Tegelikult küsimus, kas on oluliselt majandust mõjutav või mitte Ja noh, kui on alla null koma ühe protsendis, võib nagu mingit pidi öelda, et noh, ta muidu võib-olla tore, aga, aga ei ole, ei ole oluline.

Aga mõtlen, et noh, siitsamast edasi ongi sama, et noh, ettevõtted ise ka tegelikult juhivad oma fookust ja investeeringuid läbi selle, et mis on nii-öelda oodatav tulem ja, ja ka korda riskid, on ju. Ehk siis sa valid su mingite kogu aeg prioriteetidega ümber aastalt sellele, et kui mul nüüd tuleb, näed, võimalused, kuulge, paneme siia raha juurde, me saame siit nagu efektiivsust juurde või saame siit käivete juurde või kasumite juurde, mis iganes, onju. Siis me teeme kogu aeg, et igapäevaselt neid otsuseid me vaatame, et, et kuidas ma maksimeerin oma tulemuse, onju. Ja see ongi samamoodi, et noh, mingi hea analüüs, et. Näiteks Eesti politsei juures või ütleme, ütleme siis nagu sisevulge, sisevulgeoleku teenindamine selline asutus nagu SMIT, et on siseministeeriumi IT on ju. Ja täna ma tean, et näiteks e-resentsusega seotud lahendused valmivad kahe tuhande kahekümne seitsmenda aasta lõpuks. Ja me oleme nagu noh, üldises plaanis kõiki muude töödega, sellepärast et seal asutus ei tehta neid otsuseid mitte selle pärgi, mis on Eesti majandusele kõige kasulikum, vaid ongi lihtsalt nagu tööplaan. Ja vot see ongi see, et, et, et kui sa tegelikult, kui sa teed sellised nagu finantsmõõdikud juurde, siis on sul võimalik seda nii-öelda väljundit nii-öelda noh, nii-öelda efektiivistada või saada nagu parem tulemus kokkuvõttes. Kui sina juhid praegu oma noh, nii-öelda küttesüsteeme, on ju, et sa võtad nagu igalt poolt maksimumi välja ja tõesti nii-öelda ajad seda nii-öelda maksimumvõimsust tagamise nagu ühe süsteemi sees suuda nagu saavutada, on ju. Aga kui sul selliseid nii-öelda laakmuspabereid ei ole, kui sa li Panin sunna viimaseks ja sina tuled nüüd mul kolme aasta pärast, et kolme aasta pärast vaatame.

Nojah, võib-olla, ma, ma peaks ka mitte nõustuda, et võib-olla lihtsalt üks erisus on, on see, et, et noh, sul on mingid asjad, mida sa pead tegema, kuna keskkond või õiguskeskkond on muutunud, et noh, kui mingi, mingi, mingid asjad, noh, seadus muutub, sa pead nagu olema. Sa pead tegema need, noh, see compliance investeeringud ära, mis muidugi avab uue ukse teadusele, mille nimi on, kuidas tõlgendada enda projekt seadusega nõutavaks projektiks.

Nii, aga Henrik, meil vist on aeg läbi.

Meil on aeg ammu läbi ja tegelikult on nagu väga huvitav. Nii palju küsimusi oleks veel, et me peame sind tagasi kutsuma Robert, see järgmisi küsimusi lahkama, aga me täna tõesti ei saa rohkem rääkida, sellepärast et muidu saab internet täis ja meie fail ei mahu ära sinna. Aga, aga ma tänan sind ja täname kõiki kuulajaid ja kohtume nädala aja pärast uute külaliste, uute teemadega. Tänud. Aitäh.