Robert Kitt: võtame maha selle jutu, et meil on vaja püüda ainult välisinvestoreid

Läheks üks sammu tagasi, et enne kui me jõuame, noh, ütleme see. Majanduste juures on ka, eks ju, et, et sul on nagu output, on funktsioon, kapitalist. Tööjõust ja kompetentsist. Ja noh, et, et, ja see on siis alati see immigratsioon, see viib alati sees nagu noh, sellise. Sellise nagu ühele, ühele nagu sellele nagu noh, teljele, eks ju, ja no on Kopp-Taglase funktsioon ütleb, et noh, kui inimesi on rohkem, siis majandus on suurem, eks ju. Kopp-Taglase funktsioon muuseas ütleb täpselt sama palju, et kui inimesed on targemad, siis on majanduse funktsioon ka suurem või kapital ja osutakse paremini suurema tootluse investeerida, see on ka kapital, siis on ka suurem, nii et noh. Alustaks ikkagi noh, võib-olla selle pealt, et selline lemmikteema on see Schumpeteri loominguline lammutamine. Nüüd tema mingid järglased said Nobeli preemiaga see aasta, ma isegi ühte olin intsiteerinud, täitsa vabaltamatu. Aga see valu tuleb ise. Et noh, me, me tegelikult noh, mina, ma absoluutselt ei usu sellesse, et ma istun ja kuidagi finantsvabadus ja noh, see on minu meelest niisugune vabadus ilma vastutuseta. Et kes mulle garanteerib, et mul need noh, indeksifond, et noh. Jaapan tegi ju nüüd uudise, et, et jõuti, Nikkeigas jõudis nüüd peale kolmekümmend viite aastat nulli. Et noh, tänan tähelepanu eest, eks ju, et, et. Et ma, ma absoluutselt ei usu sellesse, et, et me noh, kuskil on mingi finantsvabaduse võlupuu. Et noh, lõppude lõpuks needsamad ettevõtted noh, kes on, kes on olnud, eks ju, et sul tekib kuskil majandus muutub, sul tekib kuskil mingi konkurentsiprobleem ja noh, sa ei saa hakkama. Noh, näiteks sama töö, ma, ma, ma lihtsalt ma oponeerin, eks ju, et töö. Töötajate defitsiit on viinud väga kiirele palgatõusule, on viinud väga kiirele noh, ütleme innovatsioonile. Noh, võib-olla see on natuke liiga high flying, aga noh, ta on, ta on toonud, ta on, ta on põhjustanud investeeringuid ja innovatsiooni, sellepärast et noh, ütleme selline töö, tööstusmudel. Kus me olime üheksakümnendatel õnnelikud, et soomlased tõid oma tootmise siia, see on, see on läinud, seda ei ole enam. Ja noh, seda omal majandus, see on siuke kühmlik tee või pumpy road, et noh, ikkagi jällegi Heldur nelikümmend kaks algharidus, minu üks kangelasi, tema on ikkagi noh olnud töötaja juba üle kümne aasta, eks ju. Et noh, sul on ja miks see probleem on, see probleem on sellepärast, et kui Heldur nelikümmend kaks algharidus on liiga kaua töötaja, siis ta ostab ühe otsa pileti Austraaliasse, kus ta saab selle töö ja lõppude lõpuks noh, kellele me eestikeelseid raamatuid tõlgime, eks. Et noh, see spiraal või tipping point võib käia väga ruttu, et noh, ma arvan, et selles mõttes on see ülioluline, et Eldur saaks ka töökoha. Ja nüüd tagasi, et tööjõudefitsiit on hästi ebakuraarne, võib-olla, aga tööjõudefitsiit on sundinud tegema päris palju innovatsiooni. Ja noh, samal ajal, eks ju, turu piiratus on teine kitsendus, mis on start-upper'id otsinud üle piiride kliente väljaspoolt. Ja noh, siis ongi, et noh, ma arvan, et. Kui sul toodangu omahind on täiendava toote väljalaskmine on marginaalse, olematu lisakuluga, ehk AppStore'ist laadid alla, no see on ülilihtne skaleerida, kus on täiendav toode, ehk. Uue maja ühendamine kaugkütesse eeldab projekti koppa toru keevitajat ja nii edasi, sul on seda skaleerida oluliselt keerulisem. Et noh, meil erinevad mudelid, on ju.

Nojaa, aga lõppude lõpuks probleem on ju see, et seda teiste inimeste raha saab otsa. Jah. Et, et, et ma arvan, et see vastutus ja ma arvan, mis meil on täna võib-olla natukene sümptomaatiline, on see, et, et kui me kakskümmend viis aastat tagasi tegelesime pensionireformiga. Ma käisin suhteliselt palju rahandusministeeriumis ja, ja noh, see oli lihtsalt minu kokkupuude, teised tegelesid teiste asjadega. Kus meil oli nagu ministeeriumis ametnikke, kes ka ütleme, sünniaastase kakskümmend kahekümnendast, kolmekümnendast ametnikke, kes tahtsid ehitada Eestit, kes ehitasid Eestit. Käisid koolitustel, kutsuti rääkima ja, ja väärtust loodi ja kõik olid Eesti ehitamise poole pealt. Nüüd me oleme jõudnud nagu kakskümmend viis aastat edasi ja meil on selline hulk. Üles kasvanud ülikooli haridusega majandustegelasi, kes teavad, et raha tuleb projekti toetustest ja kuskilt Euroopast või noh, siis nagu halvemal juhul riigieelarvest. Vot see, et mul on ka endal mingi vastutus seal taga, et see kuidagi nagu vaikselt ära kadunud.