@ ETTEMÕTE // 2025.11.19
delfi_ettemote_1063.m4a
KUUPÄEV
2025-11-19
PIKKUS
49m 51s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Podcasti „Ettemõte“ episoodis on külas Utilitase juht Robert Kitt, kellega arutletakse Eesti majanduse hetkeseisu ja tuleviku üle. Fookuses on vajadus vähendada sõltuvust välisinvesteeringutest ning suurendada Eesti ettevõtete endi julgust investeerida suurprojektidesse.
KÜLALISED
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Eesti majandusel läheb tegelikult palju paremini, kui me ise räägime ja usume ning siit edasi järgmise käigu sisse panekuks pole meil mõtet arutada, kuidas saada välisinvestoreid, vaid Eesti ettevõtetel endil peab olema julgus investeerida ja suuri projekte teha, rääkis tänases Ettemõtte podcastis Robert Kitt.
Kusjuures, siin on üks hästi huvitav väike nii-öelda kõrvalpõige või, või küsimus on ju, et, et kui Skype'i mehed mingil hetkel said oma miljonid kätte on ju, et siis päris ruttu nad avastasid, et noh, kohe polegi midagi väga siin kohapeal investeerida, tehti mõned kinnisvarainvesteeringud ja nii edasi. Ja siis mindi ka ikkagi väljapoole, sest noh, väljapoole need põenäoliselt olid väga palju nii-öelda noh, laialdusemad, oli rohkem valida, mille, mille, mille, millegi hulgast, eks. Ja ütleme nii, et meie enda selline start-up buum läks ikkagi alles siis lahti, kui me saime jälle noh, Euroopa nii-öelda fondidega koos hakkasime investeerima ka nii-öelda Eesti raha. Ja, ja siis tekkis alles mingi uus laine ja, ja uus tulemine ja uus minek. Et, et täna, kui me vaatame, räägime, hästi, räägiteks väga palju finantsvabadusest ja indeksfondidest ja nii edasi, on ju, et noh, palju lihtsam tundub, et selle asemel, et hakata ise mingeid riske võtma, on ju, et viske raha nagu indeksfondi, istu ja oota, on ju. Millest tekib siis see, nii-öelda see, vabandust, see nii-öelda vana peeru efekt, et noh, et ma. Okei, Lätist käisin ära, Lätis tegin ära mõne noh, nii-öelda tütarettevõtte kaugemale väga ei viitsi, sellepärast et noh, enam-vähem tiksub ja. Ja, ja näed, et kasum jookseb indeksfondi ja sealt tuleb nagu aastast kaksteist protsenti peale ja aitab küll, on ju. Et kas, kui palju sina tunnetad seda, et meid ikkagi nagu. Läbise globaliseerumise ikkagi tabab meid mõni, mõnendal määral nii palju nii-öelda. Finantsmugavus, et noh, et, et meil on nagu esimene mammuna käes see, mida meil ei olnud üheksakümnendatel on ju, igal juhul oli vaja teenida esimene miljon, eks. Nüüd on endal miljon olemas, lastel olnud ka miljoni saanud, on ju, et noh, et, et. Et noh, et äkki nagu ongi nagu eestlaslik, et noh, polegi rohkem nagu vaja, et oleme see väike rahvas vabal maal ja vaikselt siin tiksume ja oleme, et. Et seda saab nõhku täitlema selle, et sa tegelikult tood nagu nälga juurde, ehk siis sa põhimõtteliselt nagu, nagu avad ukse immigratsioonile, et sa tood väljast nagu inimesi, kes, kellel noh, kellel ei ole seda miljonit, kes siis tahavad teine seda miljonit, on ju. Ja see on aidanud täna nagu väga palju Lääneriike, eks, et, et sinu nägemus selle koha pealt, et, et kas me peaksime, noh, tänu ukrainlastele me oleme saanud praegu palju immigrante juurde, et kui palju me ikkagi oma piire peaksime avama ja seda uut nälga juurde tooma endale?