Tere kõigile Ette Mõtte podcasti kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on stuudios. Tere, Taavi. No tsau. Teeme siis sellist drooni-slash-tehnoloogia saadet, mis on otsapidi seotud või väga suuresti seotud Ukraina ja sõja ja sellise lahinguvälja innovatsiooniga. Natuke rohkem kui aasta aega tagasi oli meil külas Ragnar Sass, kes. On, kes on silma paistnud Ukraina rindel alguses sellega, et korraldas hästi, hästi suurel määral humanitaarabi ja üldse abi. CR-i korraldamine, aga siis mingil hetkel hakkas Ragnar tegema Darkstaari nimelist investeerimisfondi, mis, mis osaliselt proovib seda. Mingis osas proovib seda Ukraina sõja innovatsiooni ja eelkõige vist drooni innovatsiooni idufirmade kujule keerata ja, ja, ja sellest muidugi ehitada. Ja siis nüüd sel suvel teatas siis Eesti kaitsefond ehk põhimõtteliselt riigi raha teatas, et panid ka kümme miljonit tarkstaari, et. Et sellesse valdkonda investeerida ja me teeme siis pärast natukene rohkem kui aastat Ragnariga täna ülevaate sellest, mis aastaga juhtunud on, nii et tere, Ragnar Sass.
Ma, ma just niimoodi see, see realiteet on riik, riikide puhul erinev, Eesti puhul on see ikkagi suhteliselt kiire, et Eestis on, on toimunud selged katsed ja asjad, kus on tõestatud ära, et kakskümmend drooni aparaatorit suudavad ühe brigaadi põhimõtteliselt seisma panna. Ja see, ütleme selline nagu õppetund on mõjutanud kõiki inimesi, kindreleid, ministeridega teganes. Aga neid õppetunde ei ole paljude Euroopa riikides saanud veel. Tõsi küll, noh tänu, tänu kurbadele asjadele nagu, et meil täna lendavad. Droonid Kopenhaageni lennuväljal, et meil lendavad õhupallid Leedu lennuväljal. On hakatud aru saama sellest, kui palju peab tegelema just nimelt bürokraatia nagu kontrollile võtmisega, sest meie suurim probleem on just nimelt selles, et tehnoloogia täna areneb. See on Ukraina Vene sõjamehele tohutu helikeerusega. Aga me, meie elame jätkuvalt rahuaja, ütleme bürokraatlikke reegliteid, mis tihtipeale on suur probleem. Näiteks kui meil oli nüüd, suvel oli Ukrainas Bootcamp, kus meil oli siis kaheksateist firmat, meil oli seitse, oli juba väljastpoolt. Siis üks Saksa firma ütles, et selle nädalaga, mis ta oli Ukrainas, rääkides seal kolmekümne unit'iga ja kogu see vastukaja esindatud, sai tal, läheks aega Saksamaal kaks aastat. Sest et kõigepealt on vaja luba saada, et üldse rääkida nendega. Ja siis noh, iga asi tuleb läbi mingite reeglite võtte, siis noh Ukrainas loomulikult toimuvad ka protsessid, aga need tehakse kiiresti ja siis sa saad istuda ja su vastas ongi inimene, kes. On märkimisväärse üksuse juht, kes on, kes teab kõige paremini maailmas, mis ta töötab, mis ei tööta. Aga sul on võinil õige, et see bürokraat takistab, õnneks Eestis on noh, näeks see vaeva, võiks kiiremini, aga ma võin nii-öelda julgelt, et nähes. Et meil ongi tegelikult kaks teed ja meil on põhimõtteliselt Balti riigid, Põhjamaad, Poola ja siin natukene veel kindlasti tuleb Hollandit ja, ja Inglismaad sisse, kes tahavad liikuda kiiresti. Ja siis on nagu Saksamaa, kes on otsustanud, et me teeme midagi, aga. Mida täpselt tehakse sellega läb veel aega. Ja siis on vist lõunariigid, kes, kes arvavad, et ikkagi, et mis ta te siin paanitseb, olge, olge nüüd rahulikumad.