Tere kõigile Ette Mõtte podcasti kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on stuudios. Tere, Taavi. No tsau. Teeme siis sellist drooni-slash-tehnoloogia saadet, mis on otsapidi seotud või väga suuresti seotud Ukraina ja sõja ja sellise lahinguvälja innovatsiooniga. Natuke rohkem kui aasta aega tagasi oli meil külas Ragnar Sass, kes. On, kes on silma paistnud Ukraina rindel alguses sellega, et korraldas hästi, hästi suurel määral humanitaarabi ja üldse abi. CR-i korraldamine, aga siis mingil hetkel hakkas Ragnar tegema Darkstaari nimelist investeerimisfondi, mis, mis osaliselt proovib seda. Mingis osas proovib seda Ukraina sõja innovatsiooni ja eelkõige vist drooni innovatsiooni idufirmade kujule keerata ja, ja, ja sellest muidugi ehitada. Ja siis nüüd sel suvel teatas siis Eesti kaitsefond ehk põhimõtteliselt riigi raha teatas, et panid ka kümme miljonit tarkstaari, et. Et sellesse valdkonda investeerida ja me teeme siis pärast natukene rohkem kui aastat Ragnariga täna ülevaate sellest, mis aastaga juhtunud on, nii et tere, Ragnar Sass.
Koduses, koduses stuudios jah. No meil on Eestis juhtunud siin vahepeal nii palju, et. Et mõned droonid, ma ei tea, ma ei mäleta, kas neid oli üks või kaks, aga midagi on kuhugi siia Eestisse alla potsatanud, eks ole, mis, mis ei olnud meie oma ja tuli ikkagi üle piiri ja poleks pidanud siia tulema. Ja, ja teine asi, mis tuleb lähiminejärikust meelde, on Taavi Kotka nimeline kurja kotka drooniõpetuse programm ehk me oleme nüginud seda, noh, me oleme ühest küljest näinud, on ju, et need droonid on päriselt tõesti olemas, on ju. Ja et nad päriselt tõesti siia Eestisse võivad jõuda. Ja tõsest küljest me oleme natukene ühiskonnas nüginud edasi seda. Nagu teadmist, et äkki, äkki nagu uue põlvkonna riigikaitse võib olla päris palju droonidega seotud. Ma ei tea, Taavi, paranda mind, kas on mingeid suuri asju?
mis, esimene, mis ma võiks, võib-olla äkki on mingi Ragnarile sõna pigem just selle koha pealt, et minu meelest nagu väga suur hüpe on tehtud droonitõrjes. Ma mõtlen
Ma arvan, et mis on nagu positiivne, on sellega, et täna ma näen, et Eesti. On liikumas Euroopas kõige kiiremini, et Eesti kaitseväga reformida uutele oludele. Sest meil on ju alates esimesest juunist või juulist eraldi osakond Eesti armees, mille juht on Ivo Peets, mis tegelebki sellega, kuidas neid reforme luua ja seal ei ole mitte plaanid, vaid seal on selgelt juba edusammud nagu nädalate kaupa, mis seal tehakse. Et selles mõttes nagu selle koha pealt on. Toimunud tohutu, tohutu liikumine sellega, et ohust saadakse arv. Ja selle ohu, ütleme, ütleme riskide allaviimisega tegeldakse. Ja noh, samamoodi, et just nimelt, et võib-olla suurim muudatus nüüd sellise kaheteist kuuga ongi, mis sa oled maininud, et kui täna on nii-öelda punkti, kus rindel on kaheksakümmend protsenti sellisest nagu. Lahingust tihtipeale toimub droonide kaasabil tõsi oluline, et inimesed ikkagi juhivad neid. Siis on kõige kiiremini arenenud, ütleme, vertikaal minu jaoks olnud täna just nimelt siis need droonid, mis teisi droone jahivad. Ehk siis nagu me olemegi jõudnud täpselt sellisesse nagu robotite ajastusse, kus siis nagu täna küll mõlemalt poolt drooni juhivad inimesed, aga on esimesi ju keisse, kus siis juba vene poole pealt näiteks lendab. Kus on sisestatud tal sihtmärk kätte, sisuliselt ta liigub ikkagi poolautomaatselt ja Ukraina poole pealt liigub teine droon, mis on tuvastanud oma vastase ja nüüd siis nüüd üritavad üksteist üle kavaldada. Ja siis me oleme jõudnud selle kaheteist kuuga, selle viimase kaheteist kuuga punkti, kus droonid domineerivad, aga me näeme selgelt robotite esimesi selgeid tugevaid jooni, et meil on käes robotite sõda.
Kui palju meil praegu ikkagi Euroopat takistab jätkuvalt see, et noh, meil on siin NATO doktrii, mis tähendab seda, et noh, lihtsas keeles öeldes. Eesti reamees ja, ja, ja, ja prantsuse kindral suudavad rääkida samade terminitega, ehk siis need, neil on noh, samad nii-öelda definitsioonid, arusaam nii-öelda selles keeles on, on ühesugune. Ja siis tuleb selline uus tehnoloogia, nagu meil siin droonide droonitõrje on näiteks, et ja siis läheb umbes nagu ma ei tea, kolm aastat, et leppida kokku, et mis sõnadega me seda kõike kirjeldame, eks, selle ajaga on juba tehnoloogia muutunud, eks, et. Et kui palju see maailm praegu nüüd üldse takistab näiteks seda, et Eesti veel, veel kiiremini edasi võiks liikuda?
Ma, ma just niimoodi see, see realiteet on riik, riikide puhul erinev, Eesti puhul on see ikkagi suhteliselt kiire, et Eestis on, on toimunud selged katsed ja asjad, kus on tõestatud ära, et kakskümmend drooni aparaatorit suudavad ühe brigaadi põhimõtteliselt seisma panna. Ja see, ütleme selline nagu õppetund on mõjutanud kõiki inimesi, kindreleid, ministeridega teganes. Aga neid õppetunde ei ole paljude Euroopa riikides saanud veel. Tõsi küll, noh tänu, tänu kurbadele asjadele nagu, et meil täna lendavad. Droonid Kopenhaageni lennuväljal, et meil lendavad õhupallid Leedu lennuväljal. On hakatud aru saama sellest, kui palju peab tegelema just nimelt bürokraatia nagu kontrollile võtmisega, sest meie suurim probleem on just nimelt selles, et tehnoloogia täna areneb. See on Ukraina Vene sõjamehele tohutu helikeerusega. Aga me, meie elame jätkuvalt rahuaja, ütleme bürokraatlikke reegliteid, mis tihtipeale on suur probleem. Näiteks kui meil oli nüüd, suvel oli Ukrainas Bootcamp, kus meil oli siis kaheksateist firmat, meil oli seitse, oli juba väljastpoolt. Siis üks Saksa firma ütles, et selle nädalaga, mis ta oli Ukrainas, rääkides seal kolmekümne unit'iga ja kogu see vastukaja esindatud, sai tal, läheks aega Saksamaal kaks aastat. Sest et kõigepealt on vaja luba saada, et üldse rääkida nendega. Ja siis noh, iga asi tuleb läbi mingite reeglite võtte, siis noh Ukrainas loomulikult toimuvad ka protsessid, aga need tehakse kiiresti ja siis sa saad istuda ja su vastas ongi inimene, kes. On märkimisväärse üksuse juht, kes on, kes teab kõige paremini maailmas, mis ta töötab, mis ei tööta. Aga sul on võinil õige, et see bürokraat takistab, õnneks Eestis on noh, näeks see vaeva, võiks kiiremini, aga ma võin nii-öelda julgelt, et nähes. Et meil ongi tegelikult kaks teed ja meil on põhimõtteliselt Balti riigid, Põhjamaad, Poola ja siin natukene veel kindlasti tuleb Hollandit ja, ja Inglismaad sisse, kes tahavad liikuda kiiresti. Ja siis on nagu Saksamaa, kes on otsustanud, et me teeme midagi, aga. Mida täpselt tehakse sellega läb veel aega. Ja siis on vist lõunariigid, kes, kes arvavad, et ikkagi, et mis ta te siin paanitseb, olge, olge nüüd rahulikumad.
Kui me selle otsese lahingutegevuse korraks kõrvale jätame, ma arvan, me tuleme saates veel selle juurde tagasi. Siis noh, tõesti, Eesti kontekstis on muutunud teemaks see, et, et me, et probleem on selles, et meil on rahu, on ju. Et aga, aga samas me peame nagu tegelema, leidma mingisuguse raamistiku, kuidas rahu olukorras. Nende droonidega tegeleda, on ju, isegi siis, kui nad meie riiki nagu satuvad ja siis hakkab tekkima müriaad küsimusi, on ju. Et kas me noh, kas me laseme nad alla, on ju, kes laseb, kas me anname mingitele, ma ei tea, Eesti Energiatele või, või Tallinna lennujaamale, on ju, õiguse neid ise maha tuua sealt, kes. Sinna kuhugi nagu lendama lähevad, on ju. Mis asjaoludel me anname või ei anna, mis relvadega nad tohivad neid maha tugu, on ju. Või nad peavad nagu drooni ja näevad, pannakse lennujaam kuueks tunniks kinni, on ju. Kutsutakse siis mingit sõjavägi kohale, noh, kes kunagi tuleb või ei tule. Et, et, et sellises nagu asümmeetrilises olukorras on üliraske, üliraskeks osutunud sellist droonikaitset nagu korraldada. Kuigi teoreetiliselt me ilmselt võiksime noh, vastavad relvad kas või mingitele talunikele kuskil kätte anda, eks ole, kes seal piiri juures on. Aga no jällegi nagu bürokraatia on vastas, kas sul on? Kogemust või mingit näidet või, või mingit mõtet, et kuidas paganamoodi me peaksime seda asja nagu korraldama Eestis?
No siin on esiteks see on selles, et ega kui me mõtleme ka Ukraina näite, siis näiteks ütleme, õhukaitsega tegeleb seal ma arvan, et neli-viis ametkonda. Et ega ka neil on, ütleme see asi jätkuvalt niimoodi, et kindlasti annab soovida parema, et, et tegelevad linnavalitsus, tegelevad tippüksused, tegeleb lennuvägi, tegelevad helikopterid ja jumal teab, kes veel. Nüüd sisuliselt me, see kõik hakkab sellest pihta, et sisuliselt ju me oleme jõudnud sellisesse väga huvitavasse olukorda, kui meie modernne maailm on kogu aeg tegelenud sellega, et meil on sellised vabatahtlikud tuletõrjeüksused, siis me peame jõudma, et meil on lõpuks vabatahtlikud droontõrjeüksused. Ja seda ei ole võimalik lihtsalt ja, ja lahendada ainult niimoodi, et kusagil Toompeal on minister ja ütleb, et nüüd tehke niimoodi, see peab tulema altpoolt ja ülespoole. Ja tõsi on see, et, et selle peabki võtma sellega, et kui sul hoone põleb, siis sa ei helista Toompeale, et küsida, kuule, et kas ma võin nüüd panna nagu põhimõtteliselt tööle vooliku, vaid sa lähed ja kustutad ära selle. Ja samamoodi peab olema selles, et me peame, sul on väga õige punkt, et me me jõudame punkti, kus me, kus me selgelt tuvastame ära, et droon on risk, kui ta on val Ja noh, tegelikult põhimõtteliselt peab olema, siis vastupidi, sa pead tõestama, et droon peab olema selle, kui sa ei suuda tõestada, noh, siis võtad ta maha lihtsalt on ju noh. Ja siis see on lihtsalt, ütleme selle alla, alla toomine on küsimus, on ju noh, aga selge on selles, et noh, kui sa lähed tuletõrjumis, siis lased veega noh, ja vesi teenimise liiga, aga kui sa võtad pump püssi, tuled selle alla, noh, siis on küll see oht, et noh, et, et sõltub, et droonist sa võid mööda lasta, mis iganes, et. Ega see peab toimuma, see saab ainult toimuda niimoodi, kui meil on ikkagi selgelt koostöö nii riigi kui ka vabatahtlikkuse vahel, sest seda lihtsalt ei saa lahendada tsentraalselt. Ja ma näen, et just nimelt sellised kurjade lindude programmid on ainukene viis seda tegelikult, seda edasi viia. Sest et lihtsalt me ei saa oodata, just nimelt oodata ei saa. Aga me
peame need õigused siis ka noh, mingites seadustes inimestele andma, noh pahandus tuleb, eks ole, kui ma lähen kuhugi püssiga paugutama pärast, vaid tundus, et oli droon, tuleb pahandus.
Tuleb, aga ma olen ju sellega, et sellega tuleb legaalselt tegeleda, võib-olla see, see pool on nagu noh, nii, nii palju, kui ma olen siin erinevate poliitikutega rääkinud, siis nende poolt on kindlasti nagu nad tahaks liikuda kiiresti, võib-olla lihtsalt siis nagu. Konkreetselt selline droonitõrje seadus tõesti
Ei, selles mõttes päris nii ei ole, aga noh, ma ütlengi, et ega see bürokraatia ei ole ainult seal, on ju, et sa ise ütlesid ka, et, et hetkel lendavad droonidega ikkagi veel inimesed, eks, mis tähendab seda, et noh, meil on tähtsad inimeste oskused. Ja kui ma vaatan jälle näiteks Eestis seadusandlust, on ju, noh, üks pool, mis ongi väga õige, sa pead olema sertifitseeritud, et lennata raskema drooniga, ehk siis selle, ta on ohtlik, on ju. Aga teistpidi näiteks, et noh, niisama, et kuidas õpetada kukutamist, noh, inglise keeles troppamist, on ju, noh, sorry, aga tsiviilis täna troppata ei tohi. Ja nüüd ongi küsimus, et noh, et, et aga mismoodi me siis treenime selleks, et kellelegi oleks granaat pähe kukutada, on ju. Noh, see peale on granaat, on ju, et see võib olla ka Actimeli pudel, on ju, aga, aga ütleme nii, et kui me ei loo nagu seda regulatsiooni. Ja selleks, et selliseid harjutusi teha, siis ei olegi ju võimalik seda rahvast välja koolitada.
No nad ikkagi peavad minema harjutusväljakutele, aga seal on, aga sa pead ikkagi, seal on vist üks ametkond ja sa pead selle mingisuguse lennundusametiga ikkagi nagu hoidma kontakti, noh, seal on küll see on nagu see, mis ta koordineerib. Aga muide, Eestis on olemas ju droonid meil tegelikult liiguvad, need on Starshipi drooned liiguvad ringi. Ma ei ole kunagi süüvinud, et huvitav, mis, et nad siis lihtsalt nagu liiguvad mööda maad pidi ringi ja noh, neid, ja neid troppa midagi, nad troppavad.
Aga ma arvan, et see kukutamine on küll oluline, aga see on nüüd ainult üks osa sellest ju noh, kõige suurem oht on, kui droone on vales kohas ja kõige rohkem just nimelt igasuguste lennuväljade, muude asjadele, see on tegelikult reaalselt kõige suurem oht ja seal vist ikkagi on mingisugune asi, et neid ikkagi võetakse alla ju.
No meil oli, minu meelest oli siin, hiljuti oli uudis, et, et, et võeti kuskil sõjaväeosa lähedusest lennanud droon, võeti alla, aga lennujaama kohta ma ei tea, no Vilniuse lennujaam on siin viimasel ajal rohkem kinni kui lahti, on ju. Kopenhaageni ka noh, sama olukord, okei, Vilniuses õhupallid, aga mõte on ju sama, eks ole, et kuskilt liigub läbi õhu midagi, mis noh, viisteist aastat tagasi ei saanud liikuda põhimõtteliselt, ei olnud tehnoloogiat, täna on.
Kui hästi või kui palju tegeletakse start-up'i tasemel ka kogu selle? Õhuruumi seirega, no meil mõni saade tagasi, siin oli ettevõte, eks ole, mis, mis teeb sensoreid ja tarkvara, et, et, et õhuruumi seirata, aga noh, see küsimus, et, et mis meil siin lendab, et rahumeelsed droonid on ka olemas, eks ole. Võib-olla mingid postidroonid varsti olemas, et me enne, kui me midagi tulistama hakkame, peaks ikkagi väga täpselt aru saama, mis asi see on.
No tegeldakse see nagu, et ma ei ole nüüd siin riigi esindaja ega armee esindaja, et öelda, mis on olemas, aga fakt on selles, et, et on olemas erinevad vahendid, kuidas neid tuvastada ja on olemas eraldi. Vahendid, kuidas neid riske alla võtta, me aru saame ka sellest, et droonitõrje ei olegi üks hõbekuul kunagi, vaid see on põhimõtteliselt layer'ite kaupa erinevad lahendused. Noh, kindlasti ma loodan, et me lähemal ajal ei näe Eestis, et on vaja panna pickup'id ja põhimõtteliselt school'i build'ud sinna peale. Aga kui sul neid tuleb hästi palju, siis Ukraina põhjal või nagu ma nägin ka eile öösel, isegi üks pickup oli Kremlist, vist kilomeetri kaugusel. Et, et nii see on.
Räägime nendest, nendest Ukraina ettevõtetest veel, et sa näed neid seal nendel erinevatel üritustel, kui palju see nii-öelda maismaa droonide ja maismaa robotite valdkond arenenud on? Ehk siis aasta tagasi nad hakkasid miine panema, mis seal on muutunud, kas need, et noh, umbes nagu. Kihutan vaenlasse tagalasse ja kõik, mis liigub, saab tina, on ju, et noh, et, et kui kaugel me sellest oleme?
Kusjuures väga oluline punkt, eks me oleme jõudnud punkti, kus võib-olla see on kõige, kõige kiiremini kasvava drooni vertikaal. Koos interseptoritega, ehk siis need droonid üks teisi. Ehk siis täna Ukrainas endas on vähemalt seitsekümmend, kaheksakümmend maismaa drooni. Ja need funktsioonid on juba väga laiad, noh, meil ei mõeldud punkti, kus on olemas ka esimene case kolmanda brigaadi poolt, kus siis maismaadroon võttis vangi vene sõduri. Lihtsalt, et nii ongi, et saab ka võtta vangi inimesi nendega, lihtsalt lähed lähedale ja saadad talle, ütled talle käsklused ja kui tal on vähegi oi, muud ta saab aru, et. Et kus on droon, seal on järelikult temast pilt on ju, aga võib-olla, mis on kõige suurem asi, mis on juhtunud nüüd siis nagu viimase üheksa kuni kuue kuuga, näed. Et kuna droon lendavate droonde hulk on jõudnud sellistesse kogustesse, siis sisuliselt kümme kilomeetrit frondist enam ei liigu väga palju tavalist logistikat. Ja logistika liigub kahte moodi. Üks on see, et, et sul on, viiakse kogu seda kraami transpordi droonidega, mis siis nagu liigutavad, need on need kümme, kakskümmend, kolmkümmend kilo. Aga hästi palju on ka maismadroone ja need on väga otsustavaks saanud näiteks inimhaavatute evakueerimisel, nad seal päästavad elusid. Tõsi on ka selles, et nende hinnatase. On selgelt selline viis kuni kümme tuhat, et kui siin näiteks Eesti au ja õhkus Milrem ehitab, siis ma võin eksida, aga ma eeldan, et nende uniprice on viis kuni kümme tuhat. Siis Ukraina puhul on hinnad hoopis teistsugused, kuna sul on neid droone vaja tohutus kogustes. Ja näiteks just paar päeva tagasi ma rääkisin ühe Ukraina start-up'iga, kes ainult fokusseerib sellele, kuidas ehitada tarkvara. Mis suudaks maismaa drooniga siis liigutada, kui sul lihtsalt side katkeb ja jam'imine on kosmos. Et ainult isegi mitte tegeleda sellega, et võib-olla see on üks vertikaal, mis on toodud, arenenud ja võib-olla üks oluline asi veel on ka sellega, et, et, et kõige lootustandvama asi viimase sellise, selle aastaga on juhtunud selles, et kui me alustasime, kui me läksime aasta tagasi, siis meie esimesel bootcamp'il oli vist üks välismaa start-up siis nagu ühest batch'ist. Siis täna me liigume ühe lähemale sellele, et meil on batch'is peaaegu pooled erinevatest riikidest, Eestist, Leedust. Saksamaalt, ehk siis nagu Islandit näiteks, et me oleme jõudnud sinna, kus Euroopa ütleme kogu tehnoloogia community on üles ärganud ja jõudnud sinna, et neil on, mida näidata ukrainlastele. Noh, loomulikult on olemas ka firmad, mis tõstavad siin kuuesaja miljardi kaupa nagu Helsingi, onju, aga millest ei ole väga räägitud, on selles, et. Spotify founder on ka täna ise alustanud defentsfirmat. See on ainult käinud läbi Rootsi meediast, et mille eesmärk on tegeleda data analüütikuga, ehk siis ta läheb sinnamaale, kus täna istub, Ballantyre.
No see on vastupidi, see on kõige õigem oleg rääkida, sest et me hakkame täna nägema Ukrainas huvitavat momenti, esiteks Ukraina suurimad tegijad on jõudnud punkti. Noh, Ukrainas on kusagil kakskümmend droonifirmat, kes on suutnud teenida lausa viis või kümme või näiteks viisteist miljonit kasumit. Läbi selle, et nad on müünud riigile droone ja nemad on vist esimene laine, kes täna vaatavad väiksemaid start-uppe, keda nagu ära ostab Ukrainas endas. Nüüd teine laine väga õieti, mida te räägite, on siis nagu Euroopa prime'id, Euroopa prime'id täna on väga hoolselt Ukrainas olemas, vaatavad ringi. Quantum system, mis on siis uue ajastu prime, on juba näiteks teinud ka, ka vähemalt ühe investeering, mida ma tean, mis sisuliselt viib ütleme sellele, et selle firma ära ostab. Ehk siis nagu see pilt on selles mõttes tohutult muutunud, et võib-olla esimene hakkabki, et, et kas turg on tekkinud noh tänu sellele, et Saksamaa on. On nagu selgelt planeerinud oma eelarve sellisena, et tal on tohutu investeeringud lähevad kaitse just, siis, siis on ta arendanud kõik, kõik üles. Ja, ja prime'id saavad väga hästi aru, et selleks, et olla võimeline, peab olema sul tooted, mis on täna Ukrainas kasutusel nagu rindejoonel. Ja siis kolmas element, nüüd siis nagu riskikapital, siis seal on piltkirjum, et seal on kõige rohkem ärganud üles Euroopa põhimõtteliselt pere investeerimisfirmad, family office'id, kes nagu, kes ei pea kelleltki luba küsima. Kas see on siis nagu neil on seal keegi, kes otsustab üksinda või on seal kolm-neli inimest, kes nagu täna vaatavad samamoodi kaitseväistuse investeeringuid. On tekkinud selliseid väiksemaid fonde, kes teevad siin kakssada tuhat, kolmsada tuhat, nelisada tuhat. Meil on mingi kümmekond, noh, võib-olla Tarkstar on sellest liigast nõksa üleva poolt, sest me saame investeerida oma mandaadi järgi kuni üks koma viis miljonit ühte, ühte firmasse, mis on siis põhimõtteliselt seed lävel. Ja nüüd siis kõige õhem täna on just nimelt see asi A ja B ja C. Aga seal käib väga viljas tegevus ja mis on kaks suundi, esiteks on tekkimas täiesti uusi fonde. Kes siin tegelevad sellega, et teha sada, kakssada, ei tea, pool miljardit fonde, mis teevad siis täpselt A ja B C-d. Ja siis need olemasolevad, näiteks indeks või grandum, et nemad täna siis nagu uurivad, kui palju nende olemasoleva mandaat võimaldab investeerida, et kaitsta ühtse firmadesse, aga seal tuleb kindlasti mängu sõna nimega Kui sa oled ikkagi olnud eluaeg tegelenud sellega, et sa investeerid põhimõtteliselt kõikse asjasse, mis tohutult kasvab, siis sa ei saa lihtsalt öelda ühel hetkel oma LP-tele, et ma nüüd hakkan investeerima relvasüsteemidesse. Aga no ma toon näite veel sellisest ajamuutusest, et näiteks. Isegi Harvard, kes on nende investeeridifondide üks suurimaid LP-sid, nemad täna analüüsivad defentsi. Ja see on nagu suunanäitaja, et kui Harvard, kes on see Qoyade ja kõikide nagu suur nagu põhimõtteliselt LP, täna uurib seda, siis see näitab, et, et asi on muutnud tõsiseks ja kõik saavad aru, et me räägime ikkagi kümnendist, et seda muuta.
Kui palju sa näed seda, no sa natuke alguses ütlesid, et, et need Vene šaheedid ja, ja vist ka Vene raketid, kui ma uudistest õigesti mäletasin, on saanud päris tõsiseid selliseid riistvaraga ilmselt ka tarkvara uuendusi, et nad teevad enne sihtmärgi tabamist selliseid pettemanöövreid ja põikeid, eks ole, mida nad nagu enne ei teinud, et see. Noh, justkui nagu vihjab mulle, et tarkvaramäng on siin nagu suuremaks läinud ajaga või võib-olla selle aastaga. Et kui palju sa näed seda, et kas on mingit standardiseerimist nagu tekkimas, et, et kirjutataksegi neid, ühed kirjutavad drooni põikealgoritme, eks ole, ja teised kirjutatavad algoritme, et nendest nendele põikajatena nagu pihta saada. Ja et see, see asi võtab ka tarkvaratööstuse mõõteid.
Räägime natukene sellest orkide armeest ka on ju, et noh, et, et ühelt poolt on ju noh, on lootustandev see kuulata seda, et, et näed, et maailm on ärganud ja innoveerib ja aitab Ukrainast ja testib ja, ja noh, noh, võiks ju nagu mõelda, et nagu. Ma ei tea, me ajujõud või brain power on nagu lääne poole peal, eks on ju, samas ikkagi orkide maa ka ikkagi noh, väga tõsiselt tegutseb, et mulle teeb ikkagi muret näiteks sama, et. Et kaheksanda klassi Venemaa drooniõpik on, on vaata et kõrvem kui meie. Leilno kolledži nagu õppematerjalid, eks, et ja see on kaheksateist klass ainult on ju, rääkimata, mis juba gümnaasiumis ja mujal toimub, eks, et kust kohast tuleb see, see Venemaa innovatsioon, kas tõesti nad panevad seda riigi raha nii palju sinna sisse, et nad suudavad ise innoveerida või on seal taga veel ikkagi ka, ka, ka muid riike?
No kindlasti on selle taga ka muid riike ja kõige ainukse, kõige kummalisem, ma usun selles, et kui nüüd keegi näiteks täna on nii julge, läheb Hiin ostma optilist kaablit droonidele ja ostabki ära ja siis lahkub kontor, siis okse taga ootab Vene esindaja, kes samast kohast ostab Venemaa poolele need kaablid. Ma tean nagu ameeriklase, kes on selle kohtmusega avastanud, et Hiina, Hiina ettevõtjad müüvad kõigile, kellel raha on ja Venel on raha. Ehk siis ütleme, vaenlase võimekus tuleb kõige rohkem sellest, et kui ta leiab millegi, millest seda usub, et see on nagu väärt skaleerida, siis tal on sisuliselt piiramatud vahendid. Ja see ongi see, et, et võib-olla Vene poolel on neid erinevaid droonitüüpe vähem, aga neid on tohututes kogustes. Ja Ukraina poolel on vastupidi siis neid droonitüüppe saad, ütleme mingi, ma ütlen, mäletan mingi paarsada, paarsada.
Mingi loogika nagu ütleb, et, et sellises olukorras, kus rinne on droon ja noh, siin meediast võib lugeda, et. Kümme, kakskümmend kilomeetrit kummalgi pool rindejoont, erilist tegevust, kui ei käi, onju, droonid lendavad ja paugutavad ja noh, siis inimesed katsuvad nende all kuidagi väikeste salkadega roomata, võib-olla siis, kui, kui väljas on udu või midagi sellist. Et loogika ütleb, et see peaks toetama kaitsjat rohkem kui ründajat, sest kaitsta sa saad niimoodi, et sa istud ja lased droone, aga no ütleme, droonid ikkagi territooriumi hõlva, on ju, mis ise te ühe inimese vangi võtsid. Kas, kas, kas sa oled nõus sellega või kas sa näed seda, et, et drooni, droon soosib kaitsjat?
Jah, ta soosib, aga noh, me peame arvestama, nagu sa räägidki, et ega täna on inimese element hästi suur ikkagi. Et sisuliselt nagu õige, et sa võid kaitsta mingi piirini, aga lõpuks on sul igas kohas on inimenelement sees. Ja võib-olla see, kuidas täna nagu just nimelt on jõudnud punkti, kui siis vaenlane täna halvale ilmale just nimelt on toonud tagasi sellised nagu suured tankirünnakud. Mis kokkuvõttes saavutavad väga suure hinnaga, aga küll selle, et ta võtabki järgmise metsatuka ära. Sest et sellest kahekümnest, kolmekümnest kokkuvõttes viis ikka jõuab nagu sihtmärgini. Nii et selles mõttes nagu kui sa massiga lähed, siis sa tegelikult suudad ja kokkuvõttes, aga sul on jah õige selles, et võib-olla see liikumine, liikumise efektiivsus vaenlasel täna on väiksem kui oli aasta tagasi, kuna lihtsalt see kogus droone, mis lendab, on suur, aga see on ka matemaatika. Sul sisuliselt läheb ikkagi niimoodi kümme minutit, et reageerida sellele, et sul vaenlane ründab ja kümne minutiga sa suudad näiteks mootorrattaga konkreetselt ikkagi jõuda suht mingisse punkti, kus sul vaja jõuda on. Ja niimoodi see aeg liigubki.
Me räägime praegu noh, nii-öelda pigem nendest transporteritest ehk siis maismaa droonidest ja, ja lendavatest droonidest, eks, aga. Aga kas midagi on toimunud ka nii-öelda siis siin kui lõhkeainete rakettide ja selles valguses, et. Et noh, sõna otses mõttes nagu noh, viskab midagi ülesse ja selle ise otsib endale nagu, nagu, nagu objekti, et või on, ma ei tea, noh. Raketipuu saame rääkida kiirustes näiteks on ju, et, et mida kiirem ta on, seda raskem ta maha võtta ja nii edasi, eks, et. Või tükihinnast, et kas sa näed ka siin mingit olulist läbimuret?
No ma olen kindel ikkagi esimesed sellised nagu grupirünnakud täna toimuvad mõlemalt poolt tõsi, noh, selles mõttes, et sul on näiteks, ma ei tea, viis või kümme drooni koos. Ja tuvastavad märklaua ja siis lähevad, võtavad selle märklaua kontrolli alla. Et sellesse punkti me oleme jõudnud jah, et sul põhimõtteliselt on esimesed arendatarkud, mis suudavad siis kas siis seda target'it või siis nagu sihtmärki. Panna lukku ja sinna nagu sõita peale, et need on nüüd see, mis on juhtunud, selles mõttes me selgelt näeme selliseid esimesi elementi, kus võib öelda, et ikkagi. Pool automaatset süsteemid täna rindel töötavad ja see automaatika läheb järjest paremaks, see on üks, aga muidugi, me näeme täna väga halba ilma. Ilm mängib väga suurt rolli igasuguses automaatikas. Ehk siis kusagil, ma arvan, november, detsember, jaanuar, veebruar, me pigem ma ei usu, et me näeme selliseid tehnoloogilisi, ütleme nagu, ütleme suuri edusaamu, kuna lihtsalt tihtipeale minna läks öelda, see töötab sul näiteks, ma ei tea juulis. Ja siis ta novembris ei tööta lihtsalt, sest kui on väikene udu ja mingi muu asi, avastada näiteks ka see, et, et nüüd opsikaabliga endale droonidega neile ka tegelikult vihm ei meeldi muideks. Nii et selliseid väikeseid elemente või noh, tuul või muu asi noh, tegelikult nii peaaegu sul ilm vähegi, ilm täna toetab seda, et droonide efekti vähendada. Aga see efekt siis nagu tuleb uuesti välja märtsis. Kas
seda asja on talvel ka proovitud, et mida sellised lumesajud, lumi üldse droonisõjas tähendab?
Kõige rohkem ta mõjub pakkudele, et kui sul ikkagi miinus on kõrge, siis ta põhimõtteliselt vähendab nende droonid lennukaugust. Sest seal on ikkagi, jah.
Eesti drooni võimekus ühikutes peaks olema? Noh, et väga lihtsustatud nüüd
See on huvitav küsimus, see on üks hea küsimus, et. Vot see ongi me tegelikult küsimus, et meil on vaja luua võimekus interseptoritest ja kui sa küsid, kui palju neid võiks olla, ma arvan, et Eesti riigi reserv peaks olema siis ikkagi nagu. Ütleme tuhandetes, sest et, et siis nagu interseptorid, mis kõige rohkem siis nagu fokusseerivad sellele, et näiteks selliseid suhheedi-suguseid asju välja võtta. Sest et me just peame valmistuma stsenaariumiteks, kus keegi, kes iganes saadab meile nüüd peale, nii et noh, ja mis on oluline, et see droon iseenesest on adekvaatne. Noh, mingisugune kuuskümmend, kaksteist kuud ja sa pead siis mingeid mooduleid vajadusel vahetama, kas siis nagu kommunikatsiooni või muu asja edasi, tegelikult mootor ei aegu. No see on nagu ma usun, et kui keegi ütleb, et ärge ostke droone, et kuue kuu pärast mõtlema, tegelikult ei ole noh, sa lihtsalt nagu teed sellist nagu noh, nagu. Teenindust, noh, autode teate teenindust ja lennukitele teate teenindust, noh, samamoodi droonidele. Aga ma arvan, niimoodi on punktlikkus jah, et riigi reserv peab olema siis tuhandetes ja pigem sellest kümnest tuhandest kõrgemal siis ja seal on veel eraldi alaliigid just nimelt, millised ja me ei tea, mis on muidugi kõige naljakam, sellest täna. On sõda, kes on kolm pool aastat ja üks firma, mis täna juhib kaheksakümmend protsenti luure droonides ja Taavi ka nendest droonidest, mis teeb trappe, on jäänud kui DJI.
No soovijaid on üle saja unit'i mul siin Pipedrive'is kohe või sulle öelda peast. Tänu, meil on ikka sellised nagu suured, suured nagu toetajad või noh, või kes nagu on sellised nagu community juhid, noh näiteks. Ajaloolane, kelle nimi on Snyder, näiteks hetkel teeb meiega kampaania, et, et see aidata Hartia korpust. Siis on Fake Pro, nii et kokkuvõttes on niimoodi, et mis siis alati, meil on täna üheksakümmend kaheksa protsentsest toetusest, mida me kogume, kogu tuleb Euroopast ja USA-st, et Eesti noh, on hea riik, et siin neid operatsioone juhtida. Aga kus toetust tuleb ikkagi maailmast, USA-st kõige rohkem. Nüüd septembis oli meil vist kõige suurim konvoi, mis oli kolmkümmend kaks autot. Aga täna nägin numbrit, et, et saaksite aru, mis te numbriteni on jõudnud, et üks sõjaanalüütik, kes tegeleb videote analüüsimisega, võtab, vaatab kõik krooni videod läbi, ütles, et ta julgelt võib öelda, et ta suudab ühes kuus lugeda kokku üle tuhande purustatud auto Ukraina poolel. Tuhat. Ehk siis nagu see, see, kui palju neid täna hävitatakse droonidega või hävitatakse üldse, on jõudnud nagu kõrgemale kui selle sõja alguses, sest et just nimelt droon on täpsem kui võib-olla suurtükk. Ja me täna ikkagi seda suudame niimoodi väga suure hooga, aga jah, mis on muutunud, on selles, et sisuliselt ikkagi me pakume neile konkreetset logistilist võimekust, ehk siis küsimus pole mitte sõidukis, vaid et tal on vaja, tal on vaja jammeraid. Me, me lisame, et kaasa ka sellise aparaadi, kus on sul põhimõtteliselt nagu peo peal on nagu mobiil, aga selle vahega, et ta tuvastab, kas keegi on lähedal, lendab. Ja siis, kui see on analoog signaal, ta suudab näidata sulle ekraani pealt pilti, mida see droon näeb. Ehk sisuliselt sa võid näeda, et sind ründab hetkel FVB droon, mida see FV droon näeb. Et nagu selliseid asju me analüüsime nüüd, ma loodan, et nüüd vist Eesti üks väga raju arendaja, kes ehitab drooni peale käivat pump-püssi, millega teist droonid lasta. Et ka selle süsteemi nagu võimekus jõuab punkti, kus ta juba suudab ennast tõestada Ukraina sõja, siis me hakkame vist juba neid ostma autode peale.
See drooni peal olev püst laseb siis teist drooni või inimest või vahet pole?
Ei, ta laseb ikkagi, ta on mõeldud just nimelt teise drooni vastu, aga ma arvan, et tal on suurim, suurim võimalus olla kõige esimesena võib-olla näiteks soomusautode peal, paned neid kolm tükki, tuvastab, siis ta laseb põhimõtteliselt, tal on suurem kaliiber, ta teeb oma kaliibri. Ja ta teeb, tekitab sellise nagu suure pilve, noh, et ta lähed nagu linde jahtima Haabli püssiga. Aga ta on siis nagu ütleme, et elektroonikat täis, tal on olemas kõjalikud litsentsid. Siis on arendajad, kes on ehitanud selliseid asju, ei olnud mingi litsentsid, mis on uskumatu. See võtab mingi aasta aega aega. Ma saan aru, et
Kusjuures need simulaatorid, millega me siin harjutame, mis on Ukrainast pärit, et enamikul nendes ülesannetes on jammerid sees. Ehk siis sa pead arvestama sellega, et kui sa nüüd midagi pihta lendad või, või midagi kukutad kuskile, et siis see objekt juba kaitseb ennast, et, et see on nagu nii-öelda harjutustest tuleb arvesse võtta, et selle koha pealt on. Aga ma sellesama nii-öelda pumppüsside selle koha pealt, et meil olid ka siin. Eesti kaitseliitlased, kes arvasid, et noh, et kurat, mis see droon alla võtta on, et pumppüss kätte ja, ja aseme ja siis me. Seal testkoolituste käigus lasime meie enda Eesti FBV pilootid, lasime lennata nende nina all. Ja need kiirused, millega need poisid lendasid, olid muidugi sellised, et, et vanad, vanad olid, noh, ütleme nii, et sul on vaja siin automaatikat, et see, et sa nagu inimesena nagu saad pump-püssiga FB droonile pihta, et see on ikka vedamine, ütleme pigem mitte nagu reegel.
Jah, no ma saan, ma saan aru, et, et sõjaväelased ikkagi näevad lahendust, noh, me ei saa nende miljoneid maksvate raketidega, eks ole, võtta maha tuhandeid maksvaid droone nagu lõputult, eks, et. Et, et sellistes automaatsetes kuulipilduja või vumpüssi pesades, mis iganes kujul, nähakse nagu mingit lahendust, aga ma ei, ma ei tea, kas, kas need on kuhugi pole nagu edasi arenenud, et noh, et ongi võimalik mul kasvõi oma maja katusele siin neli tükki panna.
ole, ei ole, just nimelt, et ma arvan, et järgmine suur, ütleme, ütleme väljakutse või noh, nagu läbimurre, ma arvan, saabki olema järgmise aasta alguses, kui kindlasti esime sellised kineetilised automaatnerlevad jõuavad punkti, kus nad suudavad neid droone põhimõtteliselt lasta. Mis alati, ka meie oleme siin, vaatame seda väga pingsalt ja oleme lõpetamas investeeringuid ühte, mis ehitab seda laseri peal ehk siis nagu, aga laseri miinuseks on selles mõttes, et sa saad laseri panna näiteks lennujaama kõrvale. Aga see, sa, sa ei suuta seda ehitada selliseks, et see hind oleks nii väike, et sa paned seal iga auto peale. Auto peale tulevad just nimelt mängu sellised väiksemad süsteemid, mis siis nagu on pump-püssi selline tuleviku arendus. Ja just nimelt see, kuidas kineetilised droone võetakse siis alla erinevat viidi, see saab olema tõesti järgi, noh, see on täna nagu tohutult arenev ala ja siin on sa, sadu tiime julgelt, kes iga päev treenivad, katsetavad. Aga see ikkagi, siis tuleb jällegi mingi kiirem droon, mis on seitsesada kilti, siis seda jälle ei saa alla võtta, nii et selles mõtt See, kas see kiire mäng kahjuks jääb, noh ma toon näite, meil järgmises bootcampis on kaks vähemalt venda, kes ehitavad rakette, mis nendavad reaktiivmootoriga, noh lihtsalt nagu noh, ütleme, et see, see on nagu crazy või näiteks on mingi firma, mis ehitab laser kommunikatsioonisüsteemi, et see on tõestatud ära kosmoses noh. Ehk siis me oleme jõudnud sinna, kus deep-tech on nagu väga tugevalt jõudnud kohale ja nagu no ütleme, teadlased täna ikkagi vaatavad, et see on võimalik füüsika seaduste kohaselt ja vot see ei ole.
Ja ma arvan, et just nimelt me ei mäleta punkti, kus juhtub huvitav asi, et meil on vaja igas pataljoni tehnikajuhti ehk siis kas innovatsioonijuhti või CTO-d, kellel oleks oma eksperimentaaleelarve ehk sisuliselt just nimelt iga kuu kulutada näiteks viiskümmend kuni sada tuhat. Ütleme, lihtne süsteem tuleb, keegi ütleb, et ma tahan seda, ütleme, katsetada, teha. Ja siis ta siis nagu läheb ja proovib seda. Singapur muideks on, mis siin ees, nad on jõudnud, nad nimetavad inglise keeles seda Spot Procurementiks. Nad olid septembris kohal ja tegid paar lepingut Eestis, kus nad seisnud, ostsid siis start-up'i käest mingi asja. Ja siis nad ütlevad, davai, meil tuleb meeskond Singapurist, kes seda katsetab Eesti polügoonil ja me maksame sulle põhimõtteliselt selle katsetuse kinni. Ja see protsess kestis neil siis, nagu nad ütlevad, paar päe Ehk siis nagu see on see, et nagu Ukrainal on ka olemas, et noh, Ukrainal on ju iga pataljoni, pataljoni komandöril on olemas, ütleme suurusjärk sada kolmkümmend tuhat euri kuus, kus ta siis ostab kas autosid või ütleme droone, iseautostamist ostab. Ehk siis me peame jõudma just nimelt sinna, kus meil on vaja teha seda, et see innovatsioon oleks desentriseeritud ja see tuleks mitte siis ülevalt ministeeriumist, vaid tuleks ikkagi pataljoni levelit.
No siis, kui meil on vaata liiga palju selliseid reaktiivmootoriga, siis läheb asi huvitavaks, aga kui sul on droonid, siis meil nagu neid polügoone hetkel on vist veel piisavalt jah, aga. Ei, ma mõtlen
Muide jällegi üks firma, kellega läks paar päeva tagasi, ehitab ka ainult seda süsteemi, et saaks aru, et need on minu droonid, need on vaenlased droonid. Sest et just nimelt sul tekib nagu see, et sul on õhk täis neid ja kuidas see õiget asja hinded ja alla ei võta. Et jällegi väga õige, siin tekib, et kus eraldada neid.
Ja võib-olla me mingis saates peame rääkima, et kui naftatööstus või kui elektrit ei ole, siis või kui bensiini ei ole, et kust droone elektrit saab ja kõik see küsimus on ka, ma arvan, huvitav, et. Et see on selline elektrisõda võib-olla juba rohkem kui diisilisõda, aga okei, nüüd meil on uus saade juba peaaegu peal. Meie Taaviga oleme tagasi nädala aja pärast, nii et aitäh kõigile ja kuulmiseni.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]