Omniva juht: pakke hakkavad koju tooma humanoidrobotid või robotkoerad

Tere kõigile Ette Mõtte podcasti kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on stuudios ja meil täna, meil on mõned sellised lemmikteemad siin Ette Mõtte podcastis ja üks on see, et me leiame erasektorist läinud inimese, kes on võtnud vastutusrikka riigi või avaliku sektori koorma endale vedada. Ja siis me kutsume selle inimese siia stuudiosse ja küsime, et mis sul aru see oli ja kaua see veel kavatsed seal kohapeal olla? Ja täna on meil üks selline saade. Me ei, me räägime ettevõttest, mida Facebookis on nimetatud Eesti kõige kohutavamaks ettevõtteks ja, ja selle ettevõtte nimi on Omniva, aga selle ettevõtte praegune juht on Martti Kuldma. Tere, Marti. Tere. Tere, Taavi. No tšau. Sa oled tegelikult, Martti, IT-sektorist läinud Omniva juhtima, eks, et sa olid, no viimati vist Viveos enne seda pikalt Pipedrive'i vice president. Ja veel enne seda Elisas ja Starmanis nagu läbi ja lõhki IT-inimene ja pigem ka nagu tehniline IT-inimene. Kas see on õige niimoodi öelda sinu, sinu mineviku kohta?

Omniva või noh, ütleme vana nimega Eesti Post on ju, peab pakkuma sideteenust. See on kohustus, noh, ala, et inimestel tuleb viia ajaleht kohe, kohale ja nii edasi, eks, et ja nii edasi, kui see ei ole, Henrik, side allub või Eesti Post nii-öelda, allus tegelikult riigis siia jõule. Eks see on nagu side ja, ja telek on asekantslerile. Aga kuna siia Eesti Posti nõukogus on väga magu, magusad nõukogu kohad. Mida riigisektoris ikkagi tavaliselt üksi jagatakse, on ju, siis, siis minul kui asekantsleril sinna väga asja ei olnud, et mis õige naljakas, et nime poolest peaks nagu vastutama valdkonna eest, aga sisuliselt vastutada ei saa. Ma korra küsin seda ikkagi, Martti, et sa ise oled Pipedrive'is olnud ja sa oled näinud seda, et kui tähtis tegelikult on fokusseerimine, et sa nagu ei tooda noh, nii-öelda mingeid. Lisafunktsioone, vidinaid, enda toote külge, sellepärast seda on raske pärast hoida, manageerida ja nii edasi, et. Et mul natuke ikkagi avas seda poolt ka, et, et kas see, et sa pead täna selle Pratislava ja kõige muuga nagu tegelema, et kas see nii-öelda on. No põhimõtteliselt a la, et see on see koht, kus toodetakse nagu kasumit selleks, et kompenseerida sedasama nii-öelda noh, sideteenuse nii-öelda liikulu siin Eestis on ju, et. Et kas seal on nagu mingi strateegiline eesmärk, miks te seal nagu mängite, et noh, võiks ju mõelda, et issand jumal, et aitab siis Baltikumist küll, mis on Kasahstani. Aitab

No tegelikult on sideteenus ikkagi isegi laiemalt reguleeritud, et noh, issand, et igal riigil on kohustus põhimõtteliselt kiri nagu kohale ära viia, eks, et, et see teenus ei saa nagu maha kukkuda. Aga lihtsalt jah, et noh, meeltuletuseks, et ei ole päris niimoodi, et kogu elu on ainult Tallinnas, on ju, et ja maapiirkond keegi ei toeta, et, et on, on tegelikult ikkagi sellised varatud toetused peal küll. Aga lähme sinna, sinna selle, selle, selle ikkagi juurde, lähme nagu selle Omniva nagu selle ägeda poole juurde ja ehk siis selle poole peale, et sa siin noh, juba see, et te olete Baltikumis turuliider. Iseenesest on ülikõva sõna ja noh, ega eestlastel ei ole midagi paremat, ei ole rohkem mokkamööda kui see, et saab lätlastele, leedukatele millestki ära panna jälle, on ju, et me oleme ikkagi paremad kui lätlased ja leedukad, on ju. Et seleta natuke rohkem lahti seda, kust see eelis nagu tuleb, et kas põhimõtteliselt nagu kulupaki kohta on niivõrd palju efektiivsem võrreldes nii-öelda kohalike konkurentidega või, või, või kust tuleb see Omniva super eelis?

Üks sellise on, on selgelt ajalooline, et, et Eesti oli esimene riik globaalselt, kus ehitati pakiautomaatide võrk üleriigiliselt välja. Ja, ja, ja miks see niimoodi juhtus noh, tänu riigile, kes väga jõuliselt surus digitaliseerimist ja mis tähendas seda, et, et see riigi suhtlus ettevõtete, kodanikega liikus digikanalitesse ja meie. Jaoks või ütleme, tollase Eesti posti jaoks kadus väga suur osa turust ära ja, ja siis olid. Briljantsed strateegid, kes otsustasid teha panuse pakiautomaatide tehnoloogiale. Ja, ja kui sa teed tootearendust raamatu järgi, ehk et noh, mis sa teed, sa küsid kliendi käest, et, et mida sul vaja on, et, et ja kui sa küsid kliendi käest. Et, et kas sa soovid, et sulle tuuakse pakk koju, eks, või, või sa tahad minna kaubakeskuse juurde, siis kui ei ole selle kontseptsiooni turul, siis üheksakümmend viis protsenti inimesi ütleb, et, et, et toome koju, mis pakki automaatist sa räägid. Ja, ja väga keeruline on teha seda otsust, et nüüd läheme automatiseerima. Aga teisest küljest, kui sa võtad kulubaasi, eks, et siis kulleri kulubaas puhtalt see vedamise osa on, on üle kahe euro maapiirkonnas veel oluliselt palju rohkem, eks, ja kui sa ootad pakiautomaadi, siis see on kümnetes sentides, eks. Ja kui sa paned sinna isegi selle pakiautomaadi investeeringu ja mordi otsa, et, et siis, siis see kanalina, see on nagu oluliselt soodsam. Ja kui nüüd täna püsid kliendi käest, et. Et, et kas Baltikumis, et, et kas tahad kullerit või, või pakiautomaati, siis Paldava enamus ütleb, et too pakiautomaati. Ja, ja nüüd siit edasi oli, oli järgmine samm, kus mindi Lätti ja Leetu ja tegelikult võeti kogu see nagu green field turgu üle, et, et ehitati esimesena võrgud valmis. Ja see andis selline seitse, kaheksa aastat kui väga sellist mõnusat siis positsiooni.

Jah, et, et miks see vajalik on, on see, et, et tegelikult me, me samamoodi jätkates. Oleksime päris, no põhimõtteliselt me ei, me ei, me ei saaks, saaks tagada seda, et, et, et vot. Oleks kasumlik ja, ja üldse tegevuse mõttes võimeline samamoodi jätkama, et. Et, et meil ongi valida, et, et kas me tõmbame oluliselt oma tegevust kokku. Kogu, ütleme sellise arenduse poole, backoffice'i poole või me läheme ja otsime kasvu, eks, ja see otsus, et, et me läheme kasvu otsima, see tehti paar aastat nagu tagasi ära, eks. Ja noh, miks see seis selline on, on see, et, et kuivõrd pakijäris konkurents on, on väga oluliselt tihenenud. Siis, siis meil ei ole enam sellist kasumi. Mootorit ja, ja teiselt poolt meie tehnoloogiakulud, backoffice'i kulud on oluliselt suuremad kui, kui me võtame konkurendi, kelle peakorter on kas Soomes või, või Prantsusmaal, eks. Et, et nende backoffice on võib-olla ütleme Eestis siin kolmkümmend, nelikümmend inimest, eks meil on kuussada. Et, et siit tuleb see vahe, eks, et, et meil on loomulikult ka oluliselt keerukam äri, eks, et meil on lisaks postiteenused, meil on rahvusvaheline äri, aga, aga see ei muuda olukorda, kus meil on tegelikult väga kõrge nagu püsikulude baas peal. Ja nüüd, et sellest olukorrast välja tulla ongi noh, kaks asja, et tuleb oma põhiteenused efektiivsemaks saada ja teiselt poolt tuleb minna otside kasvu. Ja, ja seda siis nii koduturgudel, ehk et me peame saama siis välja commodity staatusest, et kui me räägime pakiautomaatide võrgust pakiautomaatide tehnoloogiast. Siis meie uus strateegia on minna inimestele lähemale, ehk et me oleme tegelikult, kui meil praegu on Eestis siin ütleme, niisugune nelisada pakiautomaati, noh ümmarguselt suuri. Siis ka paari aasta jooksul me lisame Eestisse üle tuhande viiesaja väiksema pakiautomaadi. Ja me tahame olla selgelt inimestele kõige lähem pakiautomaat, et kui, kui praegu on pakima automaat kaubakeskuse juures, siis tulevikus. Mõelge külakeskus, bussipeatus, korrusmajade nurgad ja noh, teiselt poolt, mis me teeme koostöös riigiga. Tahame jõuda sinna, et me saaksime ka postiteenused, siis pakiautomaati, ehk et meil oleks üks võrk. Meil ei oleks eraldi seda postiteenuste võrku ja kivina jala küljes, eks, ehk et me saaksime tegelikult pakkuda sedasama kasutuskogemust, mis sul on pakiautomaadis ka kirjale, et noh, võib-olla nägite ka Facebookis siin. Noh, iga kord, kui president jälle mingi ürituse korraldab, et siis võib lugeda pärast seda, et aga. Mul oli, kutse oli postkastis ja, ja nüüd kaks nädalat hiljem leidsin selle sealt, eks. Ehk et tulevikus see, see kogemus on selline, et, et sul on kiri, on, on reaalne track'itab, sa saad teavitused selle kohta oma mobiiliäppi, eks, saad seda edasi tagasi suunata, eks. Et, et, et see on nagu see üks, üks suund, mis me teeme.

Räägime korra sellest organisatsioonist ka, et kui sa ikkagi tuled, oled kunagi olnud, noh, siiamaani oled tegelikult ikkagi riigiettevõtte, et siis need mängureeglid on pisut teised, et teil on see erastamine veel pooleli, Aivo Adamson on käinud meil kunagi ka saates rääkimas, kuidas tema pööras organisatsiooni, et. Et sinagi sa tulid ka ikkagi erasektorist ja, ja, ja oled näinud nagu kõiki erinevat tüüpi ettevõtteid, et. Et missugused nagu markantsemad näited või, või, või probleemid sul on olnud sellega, et sa oled ikkagi nüüd riigiasutuses?

Ja et, et võib-olla kõige kõne keerulisem oli, oli, oli hankeprotsess, eks ju, et. Et, et sa oled ka riigiga kokku puutunud, sa tead, millest ma räägin, eks. Ehk et, et hankeprotsess, mis on mõeldud tegelikult selleks, et tuua ettevõttele ja noh, riigiasutusele nagu parim ja soodsaim tulemus, tegelikult töötab pigem nagu vastupidi. Et, et me näeme, et, et meil on, on, on hankeid, kuhu noh, keegi ei viitsigi enam pakkuma tulla, sest et nad teavad, kui, kui, kui palju bürokraatiat selle kõigega nagu seotud on. Et, et, et siin me oleme tegelikult oluliselt nüüd nagu lihtsustanud, oleme saanud ka riigihanke erisuse siin pakiteenustele, et, et siin läheb kindlasti asi lihtsamaks. Ja noh, teine pool on, on kõik, mis puudutab sellist nagu üldist compliance'it ja nagu riskijuhtimist, et riigiettevõttes sul ei ole lubatud teha vigu ja, ja noh, äris sa ei saa tegelikult kasumit teenida, kui selle riski ei võta, eks, et, et. Ja noh, siit edasi tulevadki siis erikontrollid ja igasugused muud, muud menetlused, et, et mis ei ole nagu meeldiv, et, et, et see on niisugune asi, mis, mis paneb mõtlema.

Kui palju see, noh, te peate tegelema ka tollimisega, kuna te toote ju, minu ühesõnaga teile, kas siis on, vah, palju nüüd, kus, kus te olete, Meet, Meet maili või, või laastmaili peal, et. Kui palju need tollisüsteemid riigiti teile peaaolu valmistavad, et Eestis tundub, et on suhteliselt ära automatiseeritud, et minu meelest on üle üheksakümne protsendi, on selline masin-masin liides juba. Aga kuidas ta teistes riikides on?