Eesti idufirma plaanib uut droonikuplit, mis tuvastab kõik lennumasinad alates mänguasjadest ja lõpetades Shahedidega

Vahet pole, kas see on Hiina või kelle iganes kohver, me võime samamoodi asja kohverisse panna, aga need täna need seadmed, mis enamus tuvastavad, nad tuvastavad ikkagist, seal on kahte tüüpi tuvastusi. Esimene on see remote ID tuvastus, mis on kõikidele droondele eelmise aasta alguses kohustuslik Euroopa Liidus, mis kaaluvad rohkem kui kakssada viiskümmend grammi. Ehk seda on tuvastada väga lihtne, kuna droon ise karjub seda välja, et näed, ma olen siin, mu koordinaadid on see, mu piloot on seal, ma teen seda, seda teist, kolmandat. Teine, teine tüüp, kuidas droone, noh, ja teine tüüp, kuidas droone tuvastada, on siis tegelikult droonise raadiosignaali sõrmejälg. Ehk see tähendab seda, et drooni see sõrmejälg peab olema kuskil andmebaasis ja see andmebaas peab olema siis nendel sensori süsteemis olemas. Ehk see, mis teil oli arvatavasti, võib-olla oli kombinatsioon, aga reeglina need, mis nii kaugele võtavad, on siis nad tuvastavad remote ID-d ja remote ID on siis wifi baasil kaks koma neli ja viis koma kaheksa, noh, tavaline wifi sagedus. Ja seal on kõige suurem väljakutse, mitte see tuvastamine, vaid siis selle tuvastusraadius ja olenevalt nagu piirkonnast. Et noh, metsas, kui wifi signaal ümber ei ole, on suhteliselt lihtne tuvastada. Aga linna keskkonnas on see nagu meie, meie näitel on see, et kui sul sensor on linna keskel, siis on tuvastusvõimekus seal kaks-kolm korda väiksem. Aga kui sensor on linna servas või linnast väljas, siis tegelikult tuvastusraadius meie sensori puhul jääb viieteist, kaheksateist kilomeetri peale. Ehk ja noh, ta võtab ka linna sees lendavaid droone. Et noh, et väga lihtne, et ma, ma olen päris veendunud, et see, mis teil oli, oli remote-ID tuvastus, et, et noh, siin on ka teine või üks veel, mis on nagu selline DJI põhine tuvastus, et näiteks aeroskoop. Mis DJI enda drooni tuvastussüsteem oli, siis see tegelikult suutis tuvastada kõiki DJI droone. Aga täna DJI või aeroskoopi sõnul on Euroopa nende jaoks sõjatsoon ja nemad neid süsteeme siia enam ei paku. Et, et täna on suur probleem selles, et. See drone ID, mida siis droonid omavahel siis puldi ja drooni vahel liigutavad, see protokoll, siis seda krüpteerimata lahendust on võimalik siin erinevate SDR seadmetega tuvastada. Aga nüüd see, mis on krüpteeritud ja ehk uutel, alates eelmise aasta kuskil oktoobrist tulnud see OCC4. Siis protokoll, siis selle tuvastamine on võimalik. Aga sa ei saa mitte ühtegi infot seal kätte, sa ei tea, kus droon asub, sa ei tea, kus ta lendab, kui kõrgel ta lendab, kus piloot asub ja see on täna siin väga suur väljakutse. Ja noh, ma ei tea, kui me jõuame, siis me, me tegelikult täna oleme selle tuvastamisele ka väga-väga lähedal juba, et see on meie üks uus sensor, aga jah, vastus su sellele küsimusele on remote ID tuvastus suure tõenäosusega.