Tallinnas avatav Ruum proovib lahenduse leida idufirmade puudumise probleemile

Juba kolmandat aastat kohtuvad Impact Dayl tuhanded äri- ja roheinimesed. Sel aastal on fookuses Eesti ja Euroopa tulevik. Näeme Impact Dayl üheksandal oktoobril Kultuurikatlas.

Tere kõigile ettemate kuulajatele, Taavi Katka, Henrik Roonemaa on stuudios saadet juhtimas ja täna me räägime sellisest vigurist nagu väidetavalt siis Eesti esimene HackerSpace nimega Ruum, mis on Tallinnasse ehitatud ja ruumi ehitasid meile Liisa Jõerüüt, tere, Liisa.

Tere hommikust.

Ja Helery Pops, tere Helery.

Tere, tere.

Te olete mõlemad start-upi maastikul tuntud inimesed Eestis ja. Ja no hakkame sellest kindlasti saates rääkima, aga nii palju, kui ma aru saan, siis üks ruumi loomise mõte on see, et viimasel ajal on väga moodne käia ringi ja korta, et Eestis on vähe idufirmasid peale tulemas, et kus nad siis on. Ja miks keegi ei tee idufirmat, et kümme aastat tagasi tegime, viisteist aastat tegime, tagasi tegime, aga nüüd keegi ei tee ja siis no võimalik ka mõelda, et ei tehta sellepärast, et, et ei ole kusagil nagu teha, et ei ole ruumi neile. Tehti ruumi, otsite, et äkki on asi selles, et neil lihtsalt ei olnud kohta. Aga, aga hakkame peale, ma ei tea, Taavi, sina oled näinud palju idufirmasid, tere hommikust sulle ka. No tšau. Et kas, kas idufirma vajab ruumi või ma, noh, ütleme IT-ajaloost me mäletame, et San Franciscos nad vajasid lihtsalt vanemate garaaži ja siis tehti seal Appleid ja, ja Inteleid.

Kahekümne esimese sajandi müük, ma arvan, et see oli Harvard Business School, kes selle analüüsi tegi, on kaheksakümmend protsenti on suhted või? Ehk siis sa, kui sul ei ole toode, mida, noh, mis on nagu sõna otseses mõttes, noh, ma ei tea, müün Apple siin, eks, on ju, et siis. Siis on suhted, suhte müük ja kuidas need suhted muud moodi tekivad kui läbi suhtlemise. Ja, ja, ja networking'u ehk siis võrgustamise, et, et kui me nagu ühestel üritustel ei käi, kui ma koos ei hängi, et siis seda, seda müüki on ka päris, palju raskem teha, ehk siis, et, et saada seda tähelepanu, saada kedagi ennast kuulama, selleks peab koos olema. Ja, ja no seetõttu on vist mina olen väga suur, kuidas ma ütlen siis nii-öelda kodus töötamise, ma ütlen vastane, aga, aga ma kindlasti ei ole selle suur fänn.

Nii et ruumi on vaja, aga ma tean ise alustame, alustame siis selle küsimusega, suuname sulle, et mis, miks see ruum olemas on või mis, mis, mis tühimikku see ruum Eestis täidab?

No mul on tunne, et tegelikult Taavi juba päris hästi vastas, vastas sellele küsimusele ise juba ära, et. No üksteisele ei müü, aga mul on tunne, et noh, alustame siis tagantpoolt otsast, et, et otsese müügi tegemine ei ole ainus asi, kuidas üksteist toetada saab. Et vahepeal võib see olla ka nii lihtne kui mõne, mõne admin probleemi lahendamine, et keegi teine su kõrval juba on lahendanud või, või järgmise intro tegemine, kellega keegi juba kuskil on rääkinud või tutvunud, et see ei ole, ma arvan, nii, nii lihtne kui, et ainult, ainult müük

Aga, aga

jah, ruum on siis piloot HackerSpace, Eesti väidetavalt esimene, nagu sa intrus mainisid. Eesmärgiga siis tõesti tuua kuskil kuni kümme tiimi ühest ruumist ehitama oktoobrist detsembrini. Niimoodi, et ei võta neilt, ei võta neilt protsenti ettevõttest, ei võta mingeid tasusid, vaid nemad peavad siis tulema ja ehitama. Ja noh, miks, miks, miks see kõik tekkis oligi sellest, et me ise olles osana sellest. Varase faasi ökosüsteemist tundsime, et me ise võib-olla ka nagu nii-öelda investori poole pealt näeme, et tuntakse sellest asjast, asjast ruumi nagu ruumist puudust. Ja, ja kuidagi kogukonna toel, ehk siis kõik võib-olla juba kogenud asutajad, investorite poole pealt inimesed, noored asutajad, potentsiaalsed asutajad, tugiorganisatsioonid, et kõigiga rääkides kuidagi tekkis niisugune tunne, et, et võib-olla meil on üks tühimik, kus tühimikus oleks võimalik katsetada, testida, fail'ida, luua uusi tutvusi, et kõik ei peaks nokitsema iseenda põlve otsas või vanemate garaažis. Et see on see, kust, kust ruum tekkis ja, ja meie eesmärk ongi olla siis võib-olla see stardipatvorm uue põlvkonna, uue põlvkonna asutajatele, koht, kust alustada vähemalt.

Sa pead natuke ikkagi täpsemaks minema, sest noh, ala meil mingi. Mul on

Mellivesti laialt rääkida jah, nii.

Jaa, sest ma just mõtlen, et Workland, Workland näiteks on meil olemas, eks on ju, siis igasugused tehnopoli prototronid on olemas. Ehk siis tundub, et, et see ruum ei ole iseenesest probleem või siis ikkagi on, et mille poolest see ruum nüüd on parem ruum kui need teised ruumid?

Ma võin võib-olla jätkata siit, kui te niimoodi juba alustasite, olekski ruumi nimi pidanud olema hoopiski kogukond, sest et tegelikult see on see, mis me taga ajame. Ja erinevalt igasugustest ja kõikidest kiirenditest, meil on oluline ainult, et inimesed käiksid koos ja näitaksid meile iga nädal, mida nad on ehitanud, et kõik muud programmid või workshop'id ja sellised asjad nendega meie isegi ei tegele, et me lihtsalt anname liivakasti, kus tulla, katsetada. Iga nädal kas või uue probleemi ja lahenduse välja mõelda, aga, aga teha seda koos.

Ja, ja tegelikult pigem vaata, vaata siis need näited, mis sa tõid, siis seal tegelikult see sisenemisbarjäär võib olla üpris kõrge, et kui sa oledki just lõpetanud gümnaasiumi või. või, või bakalaureuse või midagi sellist, siis sul ei pruugi olla seda, seda ressurssi, et võtta endale või kuskil analoogses kohas ja prototoni või tehnopoli juurde minekuks teoorias peaks seal olema ka juba ikkagi mingisugune idee, mis ideaalis on nii kaugel, et varsti-varsti võiks juba minna investorite juurde juba, et hakata raha kaasama. Meie eesmärk on pigem innustada lihtsalt ehitamist ja testimist. Et see, see, millega sa hakkad tulema sinna ruumi ehitama, ei pea olema nüüd kohe niisugune idee, mis kolme, kolme kuu pärast on, on juba endal tõstnud. Et pigem ongi inspireerida seda ehitamist ja ilma võib-olla ilma pingeta ehitamist, et see on okei, kui, kui midagi ei tule välja, millegagi failid, tõenäosus on, et nagu tehnoloogiaettevõtet ehitada, siis millegagi saab mingi hetk failid ja. Sa

ei räägi nüüd nagu füüsilisest tootest, selles mõttes, et sa ei räägi ruumist, kus on mingisugused puurid ja masinad või et võib ehitada ka tarkvara või?

Ja võib ehitada tarkvara, võib ehitada ka, võib ehitada ka hardware'i, meil on näiteks on mõned tiimid, tiimid shortlist'is, kes Taltech'is on need laborid ja asjad olemas, kus nad ehitavad oma lahendusi. Aga millest nemad tunnevad puudust, on justkui, kust me alustasime, see kogukond teiste ehitajatega võrgustikuga, et sa ei ole üksinda seal oma laboris, et kui sul lendaks abi vaja commercialization'iga, siis nüüd sul on punt inimesi, kes ümber, kes saavad sind toetada ja kellelt õppida ja saada järgmine samm siis edasi.

No lähme nüüd ikkagi, me peame siit kaks sammu tagasi minema, muidu läheb kuulaja täiesti segaseks see värk, et, et kus missiooned täpselt jooksevad, eks siis, et. Võtame korra üks klassikalise häkatoni, häkatonid tavaliselt käivad niimoodi, et öeldakse, et koguneme reedel, häkatoni pealkiri on selline, inimesed teavad seda formaati, nad teavad, et need jagatakse meeskondadeks, siis antakse teema. Siis nad hakkavad leia teemast nagu oma selle nüansi või rakkursi, mida nad proovivad siis neljakümne kaheksa tunni jooksul lahendada, siis nad seal muudkui saavad pitsat ja lahendavad seda. Ja siis pühapäeval toimub ideede esitlus ja, ja need paremad ideed kokkuvõttes saavad mingi tõuk ja läheb nagu, nagu lahti. Teie puhul on, päris see ei ole, aga on, on, ma saan aru, mingi kas siis nagu, kas siis inimeste või ideede konkurss ja siis on mingi periood, kus inimesed tulevad, no tulevadki esmaspäeval ja teisipäeval, ükskõik mis päevad tulevad ja siis vaatavad, mis ideega saab liituda ja, ja siis, siis te lahendate ja kui see näha, et see idee on surnud. Siis põhimõtteliselt see tiim, noh, läheb laiali ja võib liituda mingi uue ideega või jääda ootama mingit järgmist väljakutset või mismoodi see protsess teie puhul täpselt käib nüüd sellesama hackathon'i analoogiga võrreldes?

Meil on võimalik vastu võtta kakskümmend inimest ja neid kakskümmend inimest ehk siis tõenäoliselt kuskil kümme tiimi on kahte erinevat tüüpi. Sellised, kes on juba mingisugust ideed ehitanud ja sellised, kes saavad kokku alles ruumi formaadis. Need kümme, kes saavad alles ruumi formaadis kokku, nemad valime me välja kakskümmend seitse september häkatoni käigus, sellise sarnase häkatoni, mis sa kirjeldasid, aga ta on kaheksatunnine ja lühem. Ja kui kõik need kakskümmend inimest on välja valitud, siis nad käivad koos kaks ja pool kuud, oktoobrist detsembrini. Ja seal meie poolt ainuke eesmärk on, et nad näitaks iga reede, mis nad on teinud nädala jooksul, et niisugune. Klassikaline retroformaat ja kui kaks ja pool kuud on läbi, siis tuleb selline suurem üritus, kus kõik näitavad, kus nad alguses olid ja kus nad lõpetasid ja siis saab valida sealt välja ka võitja. Et oleks mingisugune plaanik ikkagi ka programmi lõpus, et selline see on. See

kõlab nagu, et ma mõtlen, et ma, et ma, ma ei saa käia, ma pean olema nagu ilma tööta inimene või, et, et ma, ma pean seal ikkagi nagu käima kaks ja pool kuud, et ma ei saa olla kontoritööl ja siis õhtul kell seitse sinna korraks tulla.

Sa võid õhtul kell seitse ka tulla ja sa võid nädalavahetuseti ka käia, et me väga-väga loodame, et me suudame ise luua sellise õhkkonna, et päriselt tahetakse seal käia, aga meie eesmärk on, et nad oleksid selle retro ajal kohal.

Aga noh, šansid on, et need, kes saavad sellisest enda koosolemisest kõige rohkem kasu, on täpselt need, kes ikkagi seal on rohkem ka füüsiliselt kohal, et just see füüsiline kohal käimine on, on, on nii-öelda selle kogukonna, kogukonna kese.

Aga ma mõtlen, et teie mõõ, te nii-öelda edu mõõdikuks on siis mis, et mis, mis peab juhtuma, et saate öelda, et oh, et me tegime ägede asja ja, ja, ja see on täitnud oma eesmärki.

See on suurepärane küsimus ja see on alles selgumisel, mina ütleks, et kuna me seda kõike alustasime selliselt, et vaatame, kas seda on vaja, hakkasime rääkima oma tuttavatega ja teiste startup inimestega, igalt poolt saime rohelise tule, et edasi liikuda. Siis me ei alustanud niimoodi, et meil on vaja siia taha äriplaani ja meil on vaja raha teenida, vaid me mõtlesime, et teeme piloodi ja vaatame, kas sellest on päriselt kasu kellelegi ja ma usun, et seda me saame otsustada umbes novembri keskel, et näha, kas sellest tuleb väärtust nendele ehitajatele või mitte.

See ei ole päris uus idee, et ma, Soomes on midagi sarnast nagu tehtud.

On, on, on ja Soomes tehakse väga ägedalt F.R.A.T või Freight on nende nimi, nemad lausa toovad inimesed elama ühte hetkel hotelli, kus siis need kuud elatakse, töötatakse, ehitatakse kõik koos. Leedus on oma analoog, base, base, Pariisis on mitu varianti, Berliinis samamoodi ka Stockholmis. Et see idee iseenesest ei ole uus ja ma arvan, et, et ajal, mil noh, AI käib nüüd igalt poolt jälle läbi, on ju, aga. Aga mingis mõttes on lihtsam jõuda selle esimese MVP-ni ja midagi kuskil hakata näitama ja tõesti testima ja proovima, et kas see on asi, millega võiks minna kaugemale. Et sellisel ajal, kus, kus ongi võib-olla nendel just järgmise astme tutvustel aina suurem, suurem roll, see vajab tegelikult seda kogukonda, sa ei vaja kohe väga suurt et üldse mingit asja valmis ehitada, et tegelikult sul on võimalik testida ja sul on võimalik proovida siis just kogukonna punktid, mis on erinevatesse kohtadesse tekkinud. Et just selle järgi, selle järgi on, on võib-olla igatsus ja kindlasti me ei ütle, et me oleme maailma esimesed ja parimad ja kõige vingemad, et kindlasti see ei ole meil uus idee, et meil endal, kust see ruumi, ruumi inspiratsioon tuli, oligi see, et ma käisin Leedus ühel, ühel finantsitehnoloogia konverentsil, seal endal tundsin, et mina. Mina ise sinna ruumi tegelikult nii hästi ei kuulu, siis üks tuttav, kes ehitas enda, enda startup ja kutsus ehitama sinna Leedu HackerSpace'i, kutsus mind külla. Ja seal ma tundsin, et okei, siin on mingisugune momentum, mida ma tunnen, et võib-olla Eestis meil ei ole, on mingisugune energia õhus, mida Eestisse võiks, võiks tuua või vähemalt proovida tuua. Ja, ja siin me nüüd oleme septembri, septembrikuu lõpus.

Okei, aga nendel Soome ja Leedu asjadel ikkagi on ju mingid eesmärgid, nemad ju on ennast välja mõelnud juba või ei ole nemad ka ennast välja mõelnud?

Praeguseks ilmselt on rohkem välja mõelnud, et nemad on juba oma piloodid, oma testimised teinud ja ma arvan, noh, öelda, et meil täiesti üldse eesmärke pole, on ka võib-olla, võib-olla ei ole päris õige, et ilmselgelt üks, üks selge viis, kuidas, kuidas vaadata, kas meil on, on mingi mõju, on see, et on võtta tiimid päeval null ja siis päevad tiimil X, kui me siis lõpetame selle Kui kaugele ta on oma ehitamistega jõudnud, mis Malsstoon nüüd on, on, on ehitinud. Mitu korda ta on ideed pahetanud, kas on mingid uued tiimid tekkinud, kõik need sünergiad on, ma arvan, indikaatorid sellest, kas, kas asjal on mõju või ei ole. Aga, et jah, me ei ole täpselt pannud nüüd mingeid kindlaid numbreid ja mõõdikuid ja, ja sellised, sellised nii-öelda määramised on meil veel, veel töös.

Sellise asja, see asi kõik kõlab nagu ütleme, ütleme noh, nagu mingi eelversioon üht inkubaatorist või ütleme, ütleme lihtsalt üks mingi teine tuletis inkubaatorist, et. Ja inkubaatorid ikkagi ajaliselt elasid selle pealt, et nad võtsid nendest start-up'idest osalust ja siis nad lootsid, et noh, mõni start-up'ist ikkagi kasvab ja läheb suureks ja siis neil on noh, kogu maailm on nende, eks, et, et see oligi nagu mõnes mõttes majandusmudel. Et siin noh, kokkuvõttes sa võid õhinapõhiselt ju mingi pool aastat midagi teha, eks, võib-olla isegi aasta, eks, aga kuskil peab ikkagi lööma sisse see majandusmudel, et. Et see asi peab hakkama nendele, kes on investeerinud või kes seal töötavad, noh kuskil peab see raha tulema, eks ikkagi, et. Mul jääb see pool praegu natuke segaseks, et kust kohast teie raha lõpuks tulema hakkab, et okei, praegu paneb õhinaga veel pool aastat, on ju, aga, aga, aga kust teie palgaraha tuleb?

See on ka meile segane küsimus veel. Me oleme seda endale defineerinud hetkel kui hobi ja kireprojekti ja meil on suur, suur õnn ja rõõm, et Scala ja Startup Estonia on praegu meid toetanud sellega ja me näeme seda kui hariduslikku projekti. Ja pärast seda pilooti ongi otsustus hetk, et kas me tahame, nagu sa ütlesid, liikuda edasi mingi equity programmiga või mingi finaal või midagi, aga selle esimese piloodi osas meil oli oluline, et kõik, kes sinna tulevad, saavad seda teha tasuta. Ja et nad ei pea enda ideest, mis ei pruugi isegi olla kolme kuu pärast sama idee, mingisugust osalust ära andma.

Aga ma mõtlen, et seal Soomes ja Leedus ka seal ei ole noh, ütleme nii, et samamoodi kohalik omavalitsus toetab ja, ja mingi lapsed parem pusige, niisugune see juhtumine ongi või on ikkagi seal ka mingi ärrimudel?

Ja nemad on läinud eriteid, eks ma arvan, et siin ongi kaks, kaks viisi, kust minna, et kas sa lähed sellise, ütleme, Venture Studio laadse või Laadse tooteni, mida, mida on tegemas näiteks siis Leedu. Et nemad hakkavad teile mitu, mitu rada, mida möödunud ettevõtetega töötavad, et need eeldavad siis kõik, kas siis mingi protsenti ettevõttest või siis, või siis muud nii-öelda feed. Soome näitel aga nii palju, kui ma tean, siis nemad, nemad näinud nii-öelda sedasama haridusliku ja toetustepõhist teed. Et ja neil on väga tugev toetus tahe taga, nii, nii nii-öelda kohalike omavalitsuste poolt, nagu sa mainisid, aga samamoodi on kambas ka. Sellelemaid regiooni VC-d, sest ma arvan, et nagu nende poole pealt see soov näha uut deal flow'd ja kuidagi mingit uute energiat ökosüsteemi tuua on, on väga relevantne. Ja tõesti, see Soome, see Soome näide, ma arvan, on väga vinge ja kõik võiksid korraks sinna sisse vaadata ja, ja, ja mõelda, et kuidas tegelikult päriselt startup ökosüsteem eraldada just üks, üks Berliinis tegutsev Saksa ökosüsteemi, siis siuke. Just ei näita, kuidas Saksamaal nii-öelda sarnaste või kogukondade loomiseks grante jagatakse, neid grante võidavad tavaliselt juba ajaloolised institutsioonid, kes on juba teinud sama mudelit mitmeid aastaid ja tegelikult midagi ei muutu, versus see, kuidas Soome on nüüd teinud ja olnud põhimõtteliselt tudengitele. Et rahakoti, palun manageerige sinu hotell ja, ja looge midagi vinget ja nad tõesti on loonud midagi väga võimsat, toonud maailma tippülikoolidest koht kokku ehitajaid ja, ja tõesti see kogukonna, kogukond on sinna tekkinud. Et, et saab läheneda erinevat moodi.

Neid ühistöökeskusi, nagu Taavi ütles, et neid ju on, on ju, ja on ka Eestis. Nii palju, kui ma nendest käinud olen, et siis noh, kui sa teed kodulehe lahti, et ka siis keegi ei räägi, et meil on laud ja tool, eks ole, et tule tööle, vaid kõik räägivad community'st. Ja et noh, see on nagu maailma parim koht, kus täpselt sinusugused inimesed kõik käivad ja noh, siin on fantastiline, et, et kõik, mis sa teed, saab, kasvatab endale tiivad ja hakkab lendama. Ja tegelikult praktikas seda on nagu väga raske saavutada, eks. Et, et noh, kui sa lähed sinna kohale, siis tegelikult on seal laud ja tool ja kõik nohisevad seal oma läpaka taga ja käivad klaaskapis vahepeal kõnesid tegemas ja siis tulevad tagasi, on ju, ja noh, võib-olla heal juhul. Seal kord nädalas või noh, on mingisugune rõdul mingi õlle, õlle joomine ja siis lähevad kõik läpakad üha tagasi. Et see, see on nagu hästi raske tegelikult nüüd, isegi kui sa inimesed saad kokku, siis sellest mingit ühisasja ehitada on noh, suur samm edasi. Kuidas teie seda mõelnud olete, et kas on läpakas, tool, laud ja klaaskapp või kuidas see kommun, kuidas see community loomine siis nagu ruumi puhul peaks käima?

Väga hea küsimus, ma arvan, et esimene selline praktiline kokkutulemise koht on need retrod, et kui iga reede kõik tiimid üksteisele räägivad, mis nad on teinud ja küsivad tagasisidet, siis see juba tekitab sellise natuke nagu vastutustunde teiste eest ka, et kui sa tead midagi, millega aidata teist, siis ma arvan, et seda, seda saab teha. Siis need retrod iga teine nädal kutsume kellegi targema ja kogenuma ka kaasa mõtlema ja kaasa vaatama. Ja kaks korda selle programmi jooksul teeme sellise täiesti avatud retro, kus kõik, kes vähegi huvituvad sellest, mis seal ehitatakse, saavad tulla kuulama, vaatama, kaasa mõtlema sedasama rõdu peal olut jooma ja abitsat sööma võib-olla. Ja siis üks nagu selline väike eesmärk on, et tahaks ka, et kõigi oleks hästi tore. Seega praegu mõtleme, et kuidas neid saada koos padelit mängima, kuidas saada koos üks väike jooksugrupp korraldada ja nii edasi, et sellist nagu läpakast väljaspool ambiantsi ka luua.

Juba kolmandat aastat kohtuvad Impact Dayl tuhanded äri- ja roheinimesed. Sel aastal on fookuses Eesti ja Euroopa tulevik. Näeme Impact Dayl üheksandal oktoobril Kultuurikatlas.

Kes see inimene, keda te sinna näete tulemast, kes ta nagu ikkagi on või mida, millega ta täna tegeleb? Kus ta praegu näiteks on või, või mis, mis tüüpi selline tüüp, ruumi kasutaja terve teie arvates võiks olla?

No mõtleme oma kristallpallikese välja ja mõtlesime, kus nad kõik praegu hetkel pesitsevad, aga. Ei no ma mõtlen, kas see

on kõik nagu töötavad või töötud või tudengid

või? Jah, võib-olla tuleks korraks selle peast üldse ruumi saada, et see protsess iseenesest on väga lihtne, kuni kahekümne esimese septembrini on meil ruumtallinn.com avalduste link, kus on vaja enda kohta natuke infot jagada. Sellest teeme shortlist'i kuni viiskümmend inimest, kes tulevad siis kahekümne esimendal meile häkatonile, kakskümmend seitse september. Ja siis sealt edasi valime siis need viimased tiimid, kes saavad siis, tulevad siis meile ruumi residentideks. Ja nende avalduste põhjal, mis meil on praegu, praegu tulnud, siis ütleks, et üks kolmandik ehitabki full time mingit enda projekti, mingit enda ettevõtet. Siis ülejäänud, ülejäänud inimesed, kas on hetkel täiskohaga töötamas kuskil mujal, aga tegelikult soovivad vaikselt midagi, midagi nikerda. Näiteks eelmine laupäev kohtusin, Kohtusin ühe, ühe noormehega, kes, kes siis eelmine, terve eelmine aasta ehitas erinevaid projekte, proovis katseta, aga tundus, et jäi kuidagi üksi nendega, läks tagasi nii-öelda palgatööle, on seda teinud kaks kuud ja tunneb uuesti, et tegelikult. Tegelikult tahaks teha midagi, midagi enda oma, et ma arvan, see on enam-vähem see tüpaaž, keda mõtlesime, et inimesed, kellel tegelikult on soov ja tahtmist ja võimekust ehitada midagi rohkemat kui palgatöö või kool või, või mis need hetkel teevad, meile lubab. Ja inimesed, kes tegelikult otsivad ka sellist kogu kogukonda, et kust me, kui ma kõige seda asja alustasime, et esimene samm oli, oli, me tegime endale väikselt uuringut ja tõesti rääkisime üle kahekümne noore asutajaga ja kõik peale ühe mõni tegelikult tahaksid olla millestki mingist sellisest, sellisest. Koos ehitamisest, kui nii võib-olla selle kohta, et, et kui sul endal on see tung tunned, et sa tahaks midagi, midagi nokitseda, testida, proovida, samas otsid ka kellegi nii-öelda kuulumist kuhugi suuremasse, mis on ainult sina, siis ma arvan, et sina oled see, kes võiks ruumi väga hästi sobida.

Mina olen teinud ettevõtteid üheksateistkümnendast eluaastast saadik, noh, Vartsi saab peaaegu kolmkümmend aastat. Ja sellel teekonnal ma olen näinud, et ettevõtjad on ikkagi üks teatav liik ja üks iseloomuomadus, mida ma isegi, ma arvan, et paljud ettevõtjad, kui nad seda kuulavad, ütlevad, ei, mul seda ei ole, on ju, aga on nahhaalsus. Ja nahaalsus, ühesõnaga ükskõik millisel viisil liikuda oma eesmärkide poole, saavutama eesmärgid ja tihti see nahaalsus isegi ei väljendu mingis noh, mingites kriminaalses või, või selles tahtlikus, ütleme niimoodi. Kus ma nagu ütlen siis, et nad ei, nagu isegi mõtte, et nad võib-olla tegid kellelegi haiget või, või nad noh, ühesõnaga. Nemad noh, nende see kinnisitee või, või liikumise suund, ma räägin just edukatest ettevõtetest. Et nad on sihikindlad ja sellega nad lähevad nagu noh, ühesõnaga tank läbi, läbi rukki on ju, et ja keegi saab alti pihta. Ja, ja siis ma olen nagu vaadelnud kõiki nende aastate jooksul erinevaid organisatsioone ka enda omasid ja, ja, ja mismoodi need kasvavad, liiguvad, ma ise kindlasti olen samamoodi nahhaalne, ma üldse ei aita, et ma ei ole nahhaalne, olen, et. Ja, ja üks asi, noh, kui sa saad juba vanemaks kogenumaks, sa vaatad, et okei, et kuidas noh, teha nagu see, et sa saavutad oma eesmärke nii, et sa teed vähem kellelegi haiget ja, ja kuidas ma ütlengi siis. Vastupidi, noh, oled tänulik selle eest, et selle teekonna need inimesed sind on ju aidanud, eks, et pead nende panuseid meeles ja nii edasi, eks. Kuidas sellel uuel põlvkonnul praegu on, et, et kas see community, noh, tihti ka needsamad. Inkubaatorid või community'd mõnes mõttes on sellised, et sul on nagu mõned nahaalid, kes noh, kokkuvõttes ongi need ettevõtjad, need on ühiskonnas, noh, neli kuni viis protsenti. Ja ülejäänud on niisugused nagu noh, ma ei taha öelda, et ullikesed, on ju, aga ongi noh, et noh, tore on ju, lähme mängin pudelit ja teeme koos häkatone ja nii edasi, on ju. Aga lõpuks, kui see nahhaal on saanud oma asjal nagu jalad alla, on ju, siis me oleme kõik meelest läinud ja, ja on ju, et noh, kuigi ütleme niimoodi, et tänu meile sa võib-olla et sa saidki jalad alla, eks, on ju. Et, et kuidas seda nagu vältida või, või, või kas see ei ole üldse nagu probleem või see ongi nagu normaalsus, et noh, võtame ajaloos samasugused näited kui te olete Steve Jobsi elu lugu või mis iganes, et noh. Need on näited täis, kuidas ta tegelikult unustab ära neid inimesi, kes, kes noh, olid väga olulised selle, sellel teekonnal.

Kas, kas ma saan õigesti aru, et sa küsid, et kas me loodame, et meid peetakse meeles pärast seda? Ei, ei, ei, mu,

ei, selle küsimuse mõte on pigem nagu selles, et, et kuidas see nagu noh, ühesõnaga te pakute kogukonda, community'te, on ju. Ehk siis, et mis on need väärtused ikkagi noh, kus eesmärk on see, et noh, et sealt ikkagi tekib uued ideed, mis lähevad kasvama ja nii edasi, on ju, et, et ikkagi, kas see noh, kas, kas, kas on ootus ja eeldus, et peegeldatakse tagasi ka sellele kogunolega sellele ruumile ja nii edasi, on ju, noh, mis on ikkagi jälle veeljendub selles, et noh, oleks ju loogiline, kui te saaksite, kogu ruum, saaks sellest asjast nagu osaluse, on ju, või need inimesed, kes sinna panustasid, on ju. Või see on ikkagi noh, ongi niisugune nagu noh, puhas altruism, et ongi meil on ajaliselt head pinnast ja see on nagu tegelikult väga hea, kui noh, ongi ja see on elu osa, et, et mõned heidetaksegi kõrvale, on ju, ja, ja, ja nii-öelda elu läheb edasi, on ju. Et see oli mu küsimuse nagu mõte, et kas ma tahtsin küsida, et kas tänapäeva noortel te olete nii palju nooremad inimesed, on ju, et, et, et kuidas nemad nagu seal, kui nad räägivad koostoimetamisest, siis kas see on nii-öelda noh, suures koguses tasuta lõunaid või see on ikkagi koostoimet

Liisa kui noor inimene kindlasti kohe saab vastata, aga ma võib-olla toon ühe väikse aspekti siia sisse, mis on oluline, et ma rääkisin väikses präänikust seal programmi lõpus. Mis saab siis olema reis San Franciscosse, sest et see kaks ja pool kuud ongi nagu samm enne mingisuguseid päris tegevusi võib-olla. Seega mõtlesime, et sellist nagu sularaha auhinnaks anda võib-olla ei olegi mõtet, et pigem viia nad seal kuhugi päris häkatonile kohtuma, päris VC-dega, päris ettevõtjatega ja siis sealt saaks sellise nagu. Launch'i, et mina ise arvan, et see kaks ja pool kuud olla osa sellest kogukonnast pole üldse traagiline, kui nad pärast seda liiguvad edasi, aga muidugi lõbus, kui, kui nad jäävad ka ühendusse nii meie kui teistega, aga Liisa, mis sina

arvad? Jah, mina kui noor inimene, siis ma arvan, et noh, nii-öelda inimloomuse filosoofilised nagu nii-öelda laiemad küsimused kõrvale jättes, ma arvan, et nagu sa mainisid, tegelikult. See ökosüsteem ja see nii-öelda tippettevõtte ehitamise loogika, noh see varasem ajalugu, mingid mustrid tõesti ma arvan, aitab, et sellele on raske vastu vaielda, aga ma arvan ka, et, et kui võtta kokku tõesti kamp inimesi, kes nii-öelda loodetavasti on kõik nii-öelda seesama. Nii-öelda seesama hangryness inglise keeles siis, eesti keeles nalg, võib-olla see ei kõla, kõla päris niimoodi, aga et meil on see, see valmisolek ja mingisugune niisugune drive, et edasi, edasi push'ida ja, ja minna kaugele, et siis iseenesest ma arvan, see ei ole, see ei ole halb asi. Ja ma kindlasti, ma arvan, meie ootma, et nüüd kõik oma tänukõnedes kümne aasta pärast tänavad, et nüüd ilma ruumita me ei oleks siia jõudnud. Et see täiesti tavapärane, et, et kuskil ka ju noh, ma ei tea, poolteist Wise'is töötanud inimesed mingi hetk lahku teevad oma ettevõtteid, praegu näiteks USA näitel on üks niisugune AI startup nagu Gruly ja, ja, ja sealt nii-öelda ärimine suur, nemad ise on tõstnud juba. Täitsa, täitsa okeisid raunde ja nüüd järgmine suur trend asutajate jaoks on töötada paar, pool kuud või pool aastat kruulis ja sealt edasi tõsta oma järgmine raund. Tegelikult niisugune kogemustest õppimine, nii-öelda enese kasvatamine läbi erinevate kasvamiste, ma arvan, on siin, siin sektoris täiesti okei ja ma arvan, et keegi, keegi ei vaata sellele nii-öelda viltu ja ma arvan, et meie kindlasti ei eelda, et nüüd. Nüüd meie oleme suured muutuste loojad, me eeldiselt tahame näha, kas, kas meie hüpotees, et ühest niisugusest kokkutulemise kohast on hetkel puudus, kas see peab paika, kui see peab paika, siis vaatame edasi, kuidas seda kogukonda edasi kasvatada, nii et ta tõesti annaks osalistele seda, mis ta peab andma, et midagi teha tegemise pärast, ma arvan, see ei ole meie eesmärk. Ja ei hakka olema meie eesmärk, et me siin ka testime ja vaatame, proovime ise võib-olla filmi ja võib-olla mitte, et ma arvan, see on, ma arvan, see on väga okei.

Me alustasime seda saadet sellest punktist, et Eestis on noorte uute peale kasvavate idufirmadega natukene kehvasti, eks ju, see jutt on. No ma vaatasin, mina, mina esimest korda nagu laiemalt kuulsin seda eelmise aasta Startup Dayl, millest nüüd varsti-varsti hakkab aasta saama, eks ole, no ju ta oli enne veel podisenud natukene aega. Et ütleme, aasta poolteist, kaks on see jutt nagu vana, et, et noh, mingi jama on õhus. Helery, sina, kui sa viimati meil siin saates käisid, siis sa ju toimetasid investorina, eks ole, et sinu töö oligi leida neid, kuhu seda raha panna. Ja, ja no meil siin oli ka mälestusväärne saade sellest rohefondist, kes tõstis raha Eestis ja pani ennast kinni, ütles, et ei ole kuhugi panna raha. Kuidas sina, et millal sina seda nagu nägema hakkasid ja, ja kuidas sa vaatad sellele, et kas see on olemas päriselt selline probleem? Või on see lihtsalt nii-öelda liiga laiskade riskikapitalistide mure, kes noh, on harjunud istuma ja võtma vastu seda, mis kontorisse tuleb ja, ja ise tööd pole harjunud tegema.

Mina alustasin seda investori karjääri aastal kaks tuhat kakskümmend ja kaks tuhat kakskümmend üks ja kõik mäletavad, et siis oli niimoodi, et kui neljapäeval tegid founder'iga esimese kõne ja pühapäevaks polnud raha üle kantud, siis oligi nagu, olid deal'ist ilma. Et selle ajaga võrreldes on kindlasti väga, väga palju muutunud, nüüd ma muidugi alates detsembrist juba pole otseselt VC-s töötanud, et võib-olla mu informatsioon on veits vana. Aga, aga eelmise aasta jooksul oli küll näha, et ikkagi pidi kaevama rohkem neid ettevõtteid välja ja võib-olla ka rohkem on sellist mõtteviisi, et ei tahagi kohe mingit VC raha tõsta, vaid tahaks ise. Bootstrapida, võib-olla ise nii kaugele jõuda kui võimalik, sellepärast et seda raha tagasi maksta on võib-olla keeruline, et kuidagi need roosad prillid pärast aastat kaks tuhat kakskümmend kaks võib-olla võeti eest ära ja hakati mõtlema natuke rohkem, et mis see VC raha tegelikult tähendab, et iga teine ei hakanud ettevõtet ehitama. Aga kui sellest nagu probleemi space'ist natukene lahenduse poole liikuda, et siis me, ma arvan, et see ruum ei saa seda probleemi lahendama, aga ta võib olla üks väike pusle tükk seal terves suures pusles, et mis pakub natukenegi leevendust.

Selles mõttes on Helery õigus, et ma natuke väikse märkuse teen, et igaks kuulajal jääks vale arusaam, et üldjuhul, kui on start-up investeering tehtud ja kui start-up ei tule välja, siis see ei ole võlg, eks. Et, et, et selles mõttes investorid arvestavad sellega, et see võib-olla on kaotusel läinud raha nii-öelda. Välja arvatud, kui sa oled kasutanud mingit instrumenti, mis on sõna otseses mõttes noh, võlakiri, eks, et see on midagi muud. Aga, aga, aga selles mõttes on Heleryl õigus, et hetkel ikkagi mingi selgushetk on saabunud. Ja noh, valuation, valuation, eks, aga, aga ikkagi ka investorite ootust on see, et, et sa ikkagi palju kiiremini peaksid näitama reaalset klienti ja, ja reaalset rahavoogu. Kui see ei ole nüüd üldse nii-öelda see suure teadusmahuka start-up'i näide, eks, et. Ja selleks on, selleks, et saada kas või väike raha nagu liikuma, selleks tegelikult tänapäeval just need tehnoloogiad on niivõrd heaks lindud, et sul ei ole vaja noh, kaks aastat või kolm aastat toodet kruvida. Et ja, ja, ja selle koha pealt sellised väiksed nagu kogukonnad või, või viisid teha kiire test ära, et kas üldse on nagu mingigi nagu. Nii-öelda huvi selle toote vast olemas, et ja, ja selles mõttes sellised noh, ruumi sugused projektid iseenesest, ma ütlen ka muudes riikides, on, on häid tulemusi andnud, et mul küll on väga suured lootused, et teil, teil see asi õnnestub, et. Ma tahaks

seal ikkagi nagu edasi urgitseda, et, et kui me nagu paneks, noh, teeks sellise tabeli, et mis on hästi, mis on halvasti või mis on nagu sellised positiivsed eeldused ja mis, mis on probleemid nagu Eesti startupi ruumis, siis sinna. Nende, sellele poolele, et mis on hästi, et sellele kaalukausile me saaks laduda no rohkem asju kui kunagi varem. See on nüüd seesama Nestori ja Kopli juttu umbes, et noh, et Eesti inimene elab noh, meil on paremini kui kunagi varem, on ju, aga tegelikult on ikka halvasti. Aga noh, mõtleme, meil on tõenäoliselt raha on rohkem kui kunagi varem, eks ole, selles

sektoris. Tema kättesaamine ei ole praegu nii lihtne kui Heleride näite kaks tuhat kakskümmend üks, eks.

Kes teavad, mis on start-up, eks ole, neid on nagu järjest rohkem, töötajaid on tõenäoliselt noh, võrreldes see viie aasta taguse või seitsme aasta taguse ajaga start-up'i sektoris oluliselt rohkem. Noh, ärme üldse hakka rääkima AI-st, mis peaks lihtsustama kõike, mida üks, üks idufirma asutaja nagu teeb, eks ole, ja igasuguseid kogemusi ja. Ja, ja kontakte ja network'e ja noh, meil on nagu põhimõtteliselt kõik on olemas, no meil on nagu see, mulle tundub, et see Eesti start-up'i maastik on natuke nagu need tühjad Hiina linnad, mis on valmis ehitatud. Kus nad ilmselt on?

Ei, aga Henrik, sa panid praegu plussikaalukausi nagu täis, eks on ju, nii. Proovi nüüd sama harjutust teha, pane miinus klaasiga, aga miinus pool täis, mis sa miinuse poole peale paneksid.

Ma võin sinna igasugu õudusi maalida, aga noh, mina ei ole nagu investor, on ju, et ma ei ole ka founder, et ma ei tea, öelge teie, mis sinna miinuse poole, mis see nii suur asi on, mis sinna miinuse poole panna, mis siis kaalub üles kõik selle, mida mina praegu plussile ladusin, sest ma arvan, et ma ladusin väga palju.

Ma ei ole kordagi seda niimoodi vaadanud, nagu sina praegu kirjeldad, pigem ma mõtlen ise sellel teekonnal selle peale, et igale founder'ile ma olen öelnud, et kui sa ilmtingimata ei pea seda ettevõtet asutama, siis palun ära tee seda, et ära siis sinna VC track'ile mine. Ja minul on andnud terve aeg tunne, et see ruum peab saama asutatud lihtsalt, et, et see on, mis me peame tegema, sellest tuleb väärtus ja, ja ma ei saa niimoodi ka mõelda, et okei, meil on siin hullult hästi praegu ju siis polegi midagi vaja teha, et ma ei tea, et kas seal miinus. Meil ei ole

hästi, sest kui nagu probleem on sellest ettevõtteid ei tule peale, noh, et siis, siis ei ole hästi, siis ongi ikkagi mingi jama on kuskil.

Jah, no ma arvan, et siin on veidi võib-olla ka see, et noh, kui me vaatame seda statistikat on ju, mis talle on, Martin, see on eelkõige eriti talle meeldib jagada tõesti väga tore, et ta seda teeb. Et kui tõesti varada selle nii-öelda hiilg aega kaks tuhat kakskümmend kakskümmend üks, et tegelikult seal oli ka väga palju ettevõtteid, mis võib-olla ei oleks pidanud saama raha ja võib-olla ei oleks pidanud saama asutatud. Et võib-olla, et ma ei tea, et kui võtta nagu see selleks võrdluseks, siis, siis võib-olla meil oligi mingi, et võib-olla liiga pal Et võttes kasvõi selle, et iga, iga tehnoloogiaettevõtte peaminema VC track'ile nagu Helery ütles, et on eriti praegu muid viise pluss, et kus see tegelikult nagu meie Eesti kui ühiskonna see nii-öelda ideaalpunkt on, et see nagu järgmine küsimus, et aga noh, kui ikkagi võtta sellest vaatepunktist, et kuskilt on vaja neid juurde tekita, siis ma arvan, et geopoliitiliste ebastabiilsuste ja, ja nii-öelda selle majandusliku olukorraga. On võib-olla midagi, midagi raske teha, aga jah, et võib-olla võtta ikkagi mingid nagu riskid ära selle ettevõtte asutamise juures, kasvõi see, et sa ei pea maksma paar kuud laua eest kuskil Workspaces või, või et sa, et sa ei pea minema kohe nüüd mingid kindlad summad kaasama, vaid seal on mingisugune niisugune. Mingisugune turvavõrgustik, et see on võib-olla siis see, mida meie omalt pakume. Aga jah, et kui teha, teha nii-öelda see lõplik nimekiri kõigest, mis on nagu halvasti ja kuidas sellega kohe tegeleda, et ma ei tea, see vist ei ole jah nii lihtne. Aga ma olen nõus, et tegelikult mul on tunnetada Eestis harta ökosüsteem tegelikult väga hästi saab aru, et meil on vaja mingit uut hingamist ja tegelikult see sügis ja ka isegi suvi on väga palju uusi algatusi tekkinud. Eelne nädalavahetus oli technical party. Ehk siis nii-öelda vabamas õhkkonna startup kogukonna kokkutulemine ja õhtune, õhtune häng ka siis. EstVCi, Lift99, Startup Estonia asutajate selts läksid käima enda potentsiaalsed asutajate nii-öelda tuvastamisprogrammi ja sarja, sarja üritustest. Et tegelikult mingeid niisuguseid algatusi on ja mingi momentum on tekkimas. Et ma arvan, et nüüd peab, nüüd peab seda momentumit jätkama ja vaatama, kuhu me jõuame poole aasta pärast, et, et näha, kas mingid õiged valikud said tehtud või mitte, et ma arvan, väga palju nagu midagi sügavamõttelisemat me ei oska hetkel, hetkel siin välja mõelda.

Mulle tundus, et Taavi oskas, ma ei tea, mis, mis sa paned sinna miinuse peale, siis sul oli selline nägu, et sul seal taskus olemas. Taavi,

tuleb terve list praegu.

Ja ei, tuleb loomulikult. Noh, tahes-tahtmata, ma jõudsid siin, pean ise tegutsema, eks, et, et no üks, mis on kindlasti, mis on negatiivse poole peal, on see, et väga palju on õpitud. Et ei ole ainult kuld, mis hiilgab, vaid on ka noh, ikkagi enamus on kõrvata saanud, ehk siis väga paljusid investeeringud on ju läinud kortsnesse, eks, et ka selliseid, kus sa tõesti vaatad, et kõik. Nii-öelda elemendid olid olemas, aga noh, ei tule välja, eks, et ei, oli üks vale ajamoment, oli vaja, ma ei saanud toodet paika, mis iganes see põhjus on, eks, on ju. Meil on mingi tagasilöök, on praegu ka nendest founder'itest, kes siis suure hooga said selle raha läksid põletama ja, ja, ja selles mõttes põletama, mitte raha põletama. Aga ennast ja oma meeskonda, ehk siis nad ju lähevad heas usus, nad lähe seda ju raha investoritelt varastama, eks, et, et nad ikkagi. Kokkuvõttes, kui sa vaatad pärast kontojääke, nad on teinud, nad on palkasid maksnud, nad on investeerinud, nad on tegelikult teinud õigeid asju. Lihtsalt see ei õnnestunud, see noh, see ongi sellesama kõrge R-riski. Point, et sa nagu noh, riskidki suurelt ja, ja ka failid suurelt, kui ei tule välja või siis võidad suurelt, kui tuleb välja, eks. Aga meil on terve, ma arvan, et terve mingi, mingi, mingi, ma ei saa öelda põlvkond, aga ütleme nii-öelda väga suur punt, väga häid ettevõtjaid, kes nagu on nii-öelda riskijulgus ja nii edasi. Nad said kõrvetada, nad väsisid ära. Ehk siis nad praegu peavad taastuma, ehk siis meil on praegu sellekohalt madalseis. Ja sellepärast ongi hästi oluline see, et tuleks uusi noori peale, kellel on seda energiat ja kellel on seda tahtmist ja, ja tegutsemist. Me oleme suuremas konkurentsis kümme aastat tagasi, ma isegi ei võrreldaks seda nagu niivõrd selle kahe tuhande kahekümne ühega, aga, aga kui Eestisse start-upide laine tuli, siis meie naaberriigis pole midagi. Noh, me olime põhimõtteliselt nagu siin, siin, siin regioonis enam-vähem üksi ja kuna kõik investeerimisfondid oli ikka Eestis ja paljudel olid nagu kusjuures piirangud peal, et nad ei tohtinudki väljapoole väga palju investeerida, on ju. Siis ei olnudki nagu muud võimalust, kui otsida siin ja siin tekkis nagu kohalik mull ja, ja konkurents. Täna leiavad meie investeerimisfondid ülesse ka, ma ei tea, Taiwani ja, ja Singapuri start-up'ideks. Kellel on ka väga palju häid ideid ja kes tegutsevad väga palju suurematel turgudel, eks, võrreldes sellega ja siis on jällegis oma. Investori esimene mõte, et, et kurat küll, et noh, et noh, alati esimene probleem on ju müük ja mida suuremal turul saab katsetada, seda parem on ju. Ma parem nagu riskin oma rahaga seal, kus on nagu see risk on juba väiksem, et noh, et äkki müük ei tule meil, eks, on ju, et. Et, et selles mõttes nagu see kõik asi on globaliseerunud, see nii-öelda see valdkond on saanud täiskasvanulikumaks. Ja, ja see on kindlasti, mis ka on selle nii-öelda noh, ma ei ütle, et ta on miinuspoole peal, aga ta tasakaalustab seda õhinat ja seda, seda kõike seda plussi, mis me aastate jooksul oleme näinud. Mis ei tähenda seda, et Eesti oleks nagu halb start-upide ehitamise keskkond, vastupidi. Ülikogenud, ülitark, lihtsalt on vaja õigeid ideid leida ja need lihtsad ideed on otsas. Või siis noh, neid tuleb jälle hakata uuesti sütitama, nii

Nojah, ma saan aru, et kui meie San Francisco poole vaatame, et siis seal on see valem, tundub täna olevat siin random ID pluss AI, võrdub nagu raha, onju. Et, et me vist, mul on tunne, et me jäime ka sellest AI rongist nagu maha, me jääme kuidagi noh, me tegelesime oma nende pasteedi SaaS-idega sel hetkel, kui nagu laksaki tulid, tulid AI-d ja noh, siis meil oli, tekkis mingi vaakum, et, et ühed ei olnud veel need pasteedid ei olnud piisavalt suured, et teha exit'it ja, ja siis noh. Teistpidi seda sellist AI ja asja nagu noh, kellelgi ei olnud nagu aega selgelt tegeleda sellel õigel hetkel.

Ei Henrik elu käib lainet täna, ehk siis ja Eesti pole kunagi olnud, me oleme alati olnud selles mõttes pisut kiiksuga, et me võime alati öelda, et noh, me jääme, ma ei tea. Et Skype jäi IP telefonide lainest maha ja nii edasi, noh, ei jäänud, on ju, et, et, et kokkuvõttes me tuleme õigel hetkel õige, õige rongiga mürina sisse, on ju, et küsimus on nagu jah, et. Ma

arvan, et lõpetame see ka sõja, me tuleme veel. Väga hea, optimismi nood siia tänasesse peale, aga aitäh teile, Liisa ja Helery, ruumtallinn.com siis. Seal on ruumi veel või ei ole või? Paljudel on juba täistoolid.

Leiame ruumi.

Konkurss alles käi, kakskümmend seitse oli kuupäev ja et kes tahab, noor inimese tahad.

Et ühesõnaga, inimene, kes tahab, on aga ilusti öeldud. Aitäh kõigile kuulajatele, me oleme tagasi nädala aja pärast, nii et kohtumiseni.