Mida saaks teha, et naisi inseneeriasse ja IT-sse tuua?

Tere kõigile kuulajatele, ettemõtte podcast on eetris Taavi Kotka, Henrik Roonemaa juhtimisel ja meie tänane külaline esindab tänast teemad. Tänane teema on naised tehnoloogia sektoris, meie tänane külaline on Wise'i personalijuht Tuuliki Poom, tere Tuuliki. Tere. Meie tänane kaassaatejuht on Taavi Kotka, tere Taavi. No tšau. Mina olen see inimene, kes meile ikkagi regulaarselt toob seda naised tehnoloogias teemat saatesse. Mul ei ole mitte kõige vähematki selle vastu, aga mina kuidagi igeseisvalt ei komista nende teemade otsa ja sina komistad. Ja, ja see tüdrukute unicorn'i liikumine, kõik see käib nagu sinuga kaasas, eks ole, või on hästi sinu, sinu nagu sinuga seotud. Et miks, miks see teema? On sinu jaoks nii oluline, kogu aeg, juba väga pikki aastaid olnud.

Ta on minu jaoks oluline aastast kaks tuhat kaheksateist. Et see on siis, mis on seitse-kaheksa aastat tagasi jah. Ja see on väga lihtne põhjus, et sul on vaja tütart. Et kui sul on tütar, no näed, noh, et ja kui sa oled nagu vastutustundlik vanem ja mõtled, et ma. Väga hea, et kui sa tahad oma lapsele nagu teha seda võimalust, et tal oleks elus valikuid laialt, et ei oleks väga kitsalt, noh. Ma mõtlen, et kui, kui kunagi olid näiteks söökaevanduse linnad, oli võimalik minna ainult kaevuriks või noh, põllumehe farmeri esimene laps läks ikkagi ka põllumeheks, on ju, noh, võtame Eesti kõik kirjandusklassika näiteid ja nii edasi, on ju, et käid, õpid mõisavalitsejaks ja siis hakkab põllumeheks, on ju, et siis noh, valikud on kitsad. Siis mina tahtsin seda, et minu lapsel oleks laiad valikud, et ta ei peaks valima ainult humanitaarerialade seast, vaid võiks võtta ka reaalerialade seast ja veel ka inseneeriast. Ja sellepärast ma selle teemaga tegelema hakkasin, sest oma töös, ma olin töötajant IT-sektoris, et ma olen märganud. Et nais tippinsenere IT-s ei ole. Ehk siis on olemas, me hakkame kohe rääkima naised tehnoloogias, ehk siis on olemas pool pehmed ametid, ehk siis. Ei, mitte seda, ma päris, ma ütlen, et noh, et kui sa oled tehnoloogiaettevõttes personalijuht, et kas siis oled sa tehnoloogia insener või. Kohe saame teada, eks. Aga just, et, et nendest probleemidest peaks rohkem rääkima, miks meil neid naisinsenere nii vähe on. Ja miks neid peaks, neid peaks olema palju rohkem, seda kokkuvõttes, kui neid sinna tipu on välja murdnud, need on ikka väga head. Ja, ja, ja vot sellepärast, et, et tekitada rohkem lastele neid võimalusi, sellepärast tegime meie oma liikumise. Ja sellepärast mina, kui niisugused teemad radarile tulevad ja on nõus tulema, siis mina olen alati hea meelega räägin nendest. Ja Wise'il on päris palju erinevaid initsiatiive, mida nad teevad naistel tehnoloogias ja ma arvasin, et oleks hea, kui me räägime sellest natuke laiemalt. Et see on selle saate nagu taustalugu.

Me saame Tuulika käest ära küsida äkki kohe, et oleks selge, et mis siis nais-meestöötajate protsent Wise'is on?

Alustan sellest, et aitäh, et te üldse mind kutsusite siia saatesse, et mul on väga hea meel kaasa mõelda nendel teemadel ja, ja jagada Wise'i lugu ja, ja rääkida sellest, kuidas me tööandja poole pealt proovime seda väljakutset lahendada. Et kui me mõtleme meie selle meeste-naiste osakaalu, siis meil on naisi üle viiekümne protsendi, viiskümmend kaks protsenti. Muidugi, mida ülespoole minna juhtimistasandeid pidi, siis seda vähemaks naisterahvaid jääb ja loomulikult ega kõik rollid Wise'is ei ole ju tehnilised, tehniliste erialade rollid, et meil on väga palju erilaadseid rolle. Et aga meil on selline suur suur eesmärk, praegu meil on juhtkonnas naisi täiesti juht, juht, juhtkonnas, siis on naisi kolmkümmend protsenti ja tahame, et see oleks veelgi kõrgem.

Aga no mina olen lugenud igast taustakirjandust ja Forbes ja kõik on teinud suured, McKinsey on teinud mitu analüüsi selle koha pealt näiteks, et ta ütleb ära, et need Fortune 500 ettevõtted, kellel juhatused on nii-öelda soolises tasakaalus, nende, need perfoomivad oma sektoriga võrreldes kakskümmend kuni kakskümmend viis protsenti finantsiliselt paremini. Et on olemas juhtimisanalüüs, mis ütleb, et sa tegelikult peadki tegema sellist asja, et sa viid oma juhtkonnad tasakaalu. Et selleks, et see on teaduslikult tõestatud, ühesõnaga. Ja noh, teadusega ei ole mõtet ju vaielda, vaid pigem nagu noh, proovi sellest õppida, eks. Et kas see Wise'i otsus on ka pigem sellest tulnud, et te lugesite nüüd teaduskirjandust ja vaatasite, et see on õige otsus. Või see on kuidagi nagu omanike suunis või kuskohas Wise'is tuleb see, et noh, me oleme ikkagi kokkuvõttes noh. Wise ei ole Rootsi ettevõtt, et sul ei ole ühiskondlikku survet, et noh, peaks olema tasakaalus, et pigem on siin need onu Einod kipuvad ütlema pigem teistpidi, et noh, et mis mõttes on ju, et paneme mingi kvoodid või? On ju, et, et kust kohast Wise'il see nii-öelda üldse see, see lähtepunkt on alguse saanud, et kas see ongi, tuleb teist endist, sellest samast meeskonnast, mis on valitud? Või teil on päriselt nagu, ma ei tea, investorid on ette kirjutanud, et me võtame raha ära, kui ei? Kui ei ole tasakaalus, muide, see ei ole üldse nali, meil on olemas fonde, kes ei pane raha, kus ei tee tasakaalus, nii-öelda ei tee tasakaalus juhatust.

See on hea küsimus. Loomulikult me tahame ehitada mitmekesiseid tiime teadlikult, sellepärast et andmed näitavad, teaduspõhised andmed näitavad, et organisatsioonid, kes seda teevad, on kasumlikumad. Me teame, et organisatsioonid, kus on mitmekesised tiimid, nad on üks koma seitse korda tõenäolisemalt turul innovatsiooni liidrid. Nad üldiselt kohanevad igasugu muudatustega palju-palju kiiremini. Ja, ja suurema tõenäosusega laienevad globaalsetele turgudele, et seal on nagu nii palju kasutegureid. Wise loomulikult prioritiseerib seda, et meil oleks mitmekesised tiimid, sest et me ei tooda tooteid, teenuseid, lahendusi Eesti või Skandinaavia turule, vaid me toimetame globaalselt kõikjal üle kogu maailma, kõikides maailma otstes ja tahame. Et kõikides maailma otstes, kes iganes reisib ja kasutab Wise'i kaarti või kes iganes elab teises maailma otses ja tahab osta, müüa, vahetada kasutades Wise'i kaarti, et ta saab seda teha mugavalt. Ja selleks, et luua neid tooteid, teenuseid, lahendusi globaalsele kasutajale, on sul lihtsalt kasulik, kui sul on seda globaalset teadmist tiimides sees, et, et üks on muidugi meeste, naiste sooline mitmekesisus, aga meil on ka väga oluline, et olekski erinevatest maailmaotstest seda, seda mitmekesist mõtlemist koos kokku tulnud, et meil on globaalselt. Enam kui sada kakskümmend viis rahvust esindatud meie töötajate seas, meil on globaalselt üle seitsme tuhat, ligi seitse tuhat töötajat täna. Üle kahe tuhande nendest on Eestis, mis on meie kõige suurem kontor ja ka Eestis on meil ligi sada erinevat rahvust esindatud. Tänu sellele me oskame palju kiiremini ja nutikamalt luua neid lahendusi, mis toimiksid ka Jaapani turul või Brasiilia turul või USA turul, et, et meil on alati tiimist keegi võtta, kes kuskil mingit turunišši oskab meie. Tootetiimidele, inseneridele ja, ja, ja, ja pangandustiimidele, teistele tiimidele lahti seletada, miks see turg toimetab teistmoodi, miks mingisugused meie tootelahendused, mis toimivad väga hästi Euroopas, kus on digilahendused, miks need ei toimi näiteks Indias mingis osariigis? Et, et selles mõttes igal juhul mitmekesine on oluline.

See on kõik ilus jutt, on ju. Aga noh, kõik, kes me oleme Kristoga kokku puutunud, me teame, et Kristo on pragmaatik. Et Kristo nagu never teeks otsuse seda, et ta jätab nagu hea inimese ukse taha, sellepärast et ta on teisest soost, on ju, et ta ei ole niisugune juht. Tema jaoks esimene tähtsus on ikkagi see, et, et mis on selle inimese kvaliteet. Ja kui tema ikkagi soovib sinna tiimini kõige paremini, siis ta võtab selle inimese nagu ära. Kas siin on, toimub mingi muutus või? Kas Kristo on hakanud teistmoodi mõtlema?

Kristol on väga tarkasid nõuandeid ja Kristo on tark mees, ta võtab kuulda oma tarkasid nõuandeid, kui ta, kui ta näeb, et sellel on head tulemused. Et ilmselgelt igasugu muudatuste läbiviimiseks organisatsioonis, toodete juhtimisel, uute toodete lahenduste väljatöötamisel sa saad terviklikumad, paremad lahendused, rohkem innovaatilisi lahendusi, kui sul on mitmekesist mõtlemist.

Ei, me saame sellest aru, aga mõtlengi, et kas ta praegu on sõna otseses mõttes siin mingi otsuse ära, et ei, et et kui meil on ikkagi fifty-fifty, et siis me nagu seis, et ma ei tea, kahe kandidaatiga valime, et kas siis ma võtan, et võtame ikka juhul naise, sellepärast et me peame vaatama seda protsenti ka. Ei, jaa.

Wise'il on täna väga hea võimalus, kuna me oleme kasvufaasis, siis me, kui on kaks head kandidaati, siis me võtame mõlemad.

Okei, no väga hea vastus. Räägime ühest teisest elevandist toas, milleks on seesama, mis sa natuke otsast puudutasid ka sees, et naised tehnoloogias. Ehk siis, kui sa ütled naised tehnoloogias, siis inimesel kohe kangastub, et noh, meil on saadetäied programmeerijad, kellest nüüd rohkem kui viiskümmend protsenti tuulikese jutu järgi on nüüd plõmsti nagu naised. Noh, tegelikult ei ole, et sul on asjatehnoloogias, see teema jaguneb väga mitmesse kategooriasse. Wise'i puhul tõenäoliselt on teil väga palju compliance inimesi, teil on nagu noh, nii-öelda hoopis teistsuguseid ametipositsioone, mida võib-olla klassikaliselt pigem peaks seostama, ma ei tea, finantsteenusega või finantsmaailmaga üldse ja mitte nagu tehnoloogiaga. Et kui me vaatame nüüd, kuidas sina seda üldse mõtestad praegu, et, et kui sa vaatad ja mõtled tehnoloogia peale, mõtled inseneeria peale, siis sul enam ei ole fifty-fifty, on ju.

Inseneerias ei ole fifty-fifty, eriti kui me räägime väiksematest turgudest, tööjõuturgudest nagu näiteks Eesti. Kui me lähme vaatame ülikooli saali inseneeriatudengeid, siis seal ei ole lihtsalt neid liiga palju. Aga tore on, kui need, kes seal on, lõpetavad lõpuks peale lõpetamist või lõpeta või, või õpingute ajal liituvad Wise'iga. Et lihtsalt kuna inseneeria eriala ei ole veel piisavalt populaarne tüdrukute seas või, või naiste seas, siis lihtsalt on väga keeruline saada fifty-fifty sellist soolist koosseisu. Ja see, aga sellele aitab kaasa, kui me toome ka välismaalt naisinsenere siis juurde, et aidata seda meeskonda mitmekesistada.

No iseenesest see probleem on üle maailma ega selles mõttes üks kirik ei saa sellega väga nagu öelda, et oh, meil on, tuleb siit ülikoolist nagu Vändras saja lauda, eks. Lähme korra hästi isiklikuks, sina ise oled personalivaldkonnas, et sina ei ole tehnoloog, sina oled humanitaar.

Mina olen humanitaar. Miks? Miks ma olen humanitaar, sest mulle meeldivad inimesed, organisatsioonid, töötamine juhtidega, et ma olen tänaseks kakskümmend aastat ja natuke peale toimetanud personalijuhtimise valdkonnas. Ja kusjuures mu mõlemad vanemad olid insenerid ja mulle tundus, et see keskkooli matemaatika on neile nii lihtne ja siis selle võrra see tundus mulle isiklikult piisavalt keeruline, kuigi mul olid head hinded ja ma tegelikult sain täitsa hästi hakkama. Matemaatika ja füüsika ja kõige muu, muu sellisega. Aga ma lihtsalt ise tundsin, et mu tugevused on inimestega suhtlemised ja, ja humanitaarvallas. Ehk et ma ise oma valiku tegin humanitaarvaldkonda ja personali valdkonnas ma saan ju rännata organisatsioonist organisatsiooni ja sektorist sektorisse, mida ma olen ka teinud, aga viimased ligi kümme aastat ma olen olnud tehnoloogiasektoris.

Aga me, kuna meil saade on selle, et mõttes see ikkagi, me tahame lõpuks jõuda sinna välja, te tegelikult olete teinud ägedaid asju, et meelitada rohkem naisi tehnoloogia valdkonda, eks. Siis urgitseme nende algpõhjustega alla natukene veel enne, et, et. Et ühesõnaga, kui sa praegu mõtled seesama vastus, et sul on väga vähem valikud praegu, et me ei saa võtta naisinsenere, sellepärast neid ei ole. Miks need ei ole sinu nagu puhtalt personaalne vaade, et enne kui me seal nagu süveneme teadusnumbritesse ja nii edasi, on ju, et, et miks need ei ole, miks on naisi inseneri vähe?

Sellepärast, et miskipärast see ei ole populaarne, see tundub keeruline, võib-olla mitte kättesaadav ja, ja miskipärast seda valikut ei tehta. Et näiteks ka Wise tegi ühe uuringu, me teeme juba mitmendat korda, kuuendat korda juba. Norstatiga koos uuringut, et kaardistada Eesti noorte huvi IT ja tehnoloogiasektori vastu ja sealt väga selgelt tuli välja, et ainult kuusteist protsenti tüdrukutest kaalub alustada õpinguid tehnoloogiaga seotud erialal, kui poiste seas oli see nelikümmend üks protsenti. Ja, ja kui selle tehnoloogia hariduse vastu on huvimadal, siis õnneks vähemalt tehnoloogiasektoris töötamise vastu on natuke suurem, aga ainult kolmkümmend neli protsenti, et, et miskipärast tundub ikkagi meie ühiskonnas ka see, et poisid paneme robootikaringi ja tehnika ja matemaatikaklassi ja tehnilistes, mis iganes. Hobid on tehni, tehniliste erialadega seotud, aga tüdrukud paneme ainult tantsima ja muid asju tegema, et muidugi see on natuke muutumas, mis on väga-väga tore, aga see võtab aega, kui see uus generatsioon kasvab peale. Aga samas mind hirmutab ikkagi seesama selle kevadine uuring, et ma lootsin, et see uus generatsioon juba me oleme. Ma ise olen sellest üle kümne aasta rääkinud kogu aeg, kui oluline see on ja ja, ja et neid naisi proovida, olen proovinud, proovinud ka aidata inseneeriasse meelitada. Ja kui ka tänane näitaja on see, et ainult kuusteist protsenti kaalub tehnoloogia erialasid, siis midagi me peame tegema väga teistmoodi juba hariduses ja, ja kodudes.

Ma just sain nimekirjad selle aasta sügisest on kuuendate klassi põhikoolis võimalik, kas siis õppekava osana või valikainena võtta kaasaegset inseneeriat, inseneeriat, mis ongi droonide, robotik, muusika pool. Ja see on küll limiteeritud, limiteeritud grupid, ehk siis kõike pääse ligi, kes nagu soovi avaldasid. Ja ma sain just reaalkooli numbrid, et, et kuusteist last rühmas, neliteist poissi ja kaks tüdrukut. Ehk siis täpselt see, mille pealt ma kunagi alustasin kogu seda liikumist, et mu oma tütar oli samas situatsioonis, on ju. Et, et, et sealt ei tule nagu head nahka. Nii, aga lähme nüüd selle korda, et ikkagi me näeme seda probleemi, seda probleemi, noh, me pärast saate poole lõpupoole jõuame sinna, kustkohast see pihta hakkab, aga, aga mida Wise täna teeb, et sellel on, teete nüüd uuringud, saate need numbrid teada, eks, aga mis on siis teie panus? Kuidas teie lahendate seda teemat?

Proovin, proovime seda probleemi lahendada või väljakutset lahendada erinevate nurkade alt, sest see on kõige, kõige mõjusam ja suuremam, ühesõnaga annab kõige paremat tulemust. Et loomulikult me pakume üli, ülikoolides erinevaid stipendiume. Me pakume erinevaid selliseid programme tehnikahuvilistele naistele, näiteks me teeme juba alates kaks tuhat kaks, kaks tuhat kakskümmend kaks aastast Wise Women Code, sellist kolmepäevast programmi. Kus ongi praktilised töötoad, seal on töövarjutamised, võrgustiku loomise võimalused. Põhimõtteliselt on võimalus näha, milline see inseneritöö või toote, tootetiimide töö. Tootejuhi töö või, või analüütikute töö sealjuures, milline see päriselt välja näeb. See on suunatud tegelikult ennekõike esimese kursuse tudengitele, et selles mõttes, kes juba on teinud oma otsuse liikuda tehnoloogia valdkonna suunas. Aga see võib olla ka värsked karjäärivahetajad, aga ikkagi tehnoloogia valdkonna ukse nii-öelda enda jaoks juba avanud, et hari, õpinguid juba alustanud. Ja me tegime seda sellel aastal ka, tahtis kaks tuhat kakskümmend kaks aastast, iga aasta oleme teinud ja sellel aastal osales kuuskümmend kaks naist neljas riigis, Tallinnas, Singapuris, Londonis ja Budapestis. Ja väga huvitav oli see, et me uurisime nende käest esimesel päeval, et kui tõenäoliselt te kandideeriksite tehnilisse rolli. Ja vastus oli, või see skoor oli kaks koma kuuskümmend neli viiest ehk et suht fifty-fifty ja programmi järel oli see neli koma üksteist. Et mina mõtlesin, kui kolme päevaga on võimalik selline mõju avaldada ja niimoodi enesekindlust suurendada ja, ja, ja tekitada huvi, et siis kõik tööandjad võiksid avada uksed, kas on see kolmeks päevaks või, või, või, või kasvõi üheks päevaks. Ja, ja noh, sellistest programmidest meil on häid näiteid ka, kus on inimesed, on, on tublid naist, naistudengid Eestis saanud selle ka stipendiumi ja on tulnud ka Wise Women Code'i ja, ja meil täna näiteks on ka, on nad juba meie inseneride tiimides töötamas. Siis me teeme sellist asja nagu Product Academy, mis on selline kaheteist nädalane põhjalikum programm neile ka, kes juba ikkagi õpivad seda valdkonda. Ja neile, kes soovivad tootejuhtimise valdkonda siseneda, et seal on ka erinevad töötoad, sellised sisekoolitused. Nad on päris meie tootetiimidega koos, näevadki seda igapäevaelu ja, ja neil on ka mingisugused töölõigud või mingisugused päris projektid, kus nad aitavad mingite tegevustega. Et see annab väga hea ülevaate, et aitab nagu seostada koolis õpitut, nagu teha huvitavamaks ja, ja seostada, kuidas seda päriselus rakendada. Et Product Academy on meil väga-väga nagu, nagu suur, suur osa nendest pärast jätkab ka töötamist, et see on nagu väga-väga äge asi, mida me, mida me teeme ja kus meil alati on naistele suunatud. Kohad, et me püüame leida need piisava hulga naisi sinna ikkagi alati osalema.

Palju seal osa, palju seal on osalehed?

Need on üldjuhul sellised väiksemad grupid, et sõltuvalt aastast, et alla viieteistkümne tavaliselt, et kuna see on väga mahukas programm, siis me näiteks pakume kõikidele koolidele võimalust üleüldiselt sellist ettevõtluse pisikut suurendada, et on Wise ettevõtluskool, et Wise ettevõtluskooli workshopi või, või töötoa materjalid on meie koduleheküljel kõikidele. õpetajatele kättesaadavad, see on suunatud seitse kuni üksteist klassi õpilastele. Seal on erinevad juhised siis kuidas mingit uut toodet või teenust välja töötada ja siis sinna lõpu, lõputundi saab kutsuda siis Wise'i poolse toote või inseneritiimi mentori, kes annab siis tagasisidet. Siis me teeme igasuguseid erinevaid üritusi ülikoolides, avatud uste päevi, hackathone majas ees teiste tehnoloogiaettevõtetega ja, ja, ja püüame proovida võimalusi ka rohkem avada uksi, et teha neid rohkem nagu väljapoole ka.

Aga kui sa ütled väikse matemaatika on ju, siis nagu stipendiumid, need erinevad kodeerimised, tootejuhtimised, siis nagu otsene mõju, noh, kui ma loen nagu sõnatuses mõttes nagu, et kes siis nagu päriselt puutuvad kokku, see on umbes sada, on ju. Kes puutuvad

kokku millega?

No selles mõttes nagu selle teie selle, selle püüdlusega nii-öelda, nii-öelda, kas nagu saab otsese, otsese nii-öelda mõjutuse, et näed, et tegelikult on see äge asi. Ja, ja võiks teha, et nad umbes siin, ma, noh, siin ma ka praegu lugesin siin, kuidas sa siin rääkisid, et ma ei tea, mitte stipendiumid teil on ja nii edasi, on ju, aga, aga et noh, et umbes sada aastas.

Selles mõttes meil on palju erinevaid tegevusi veel, mis on nagu globaalselt ja et kui ma mõtlen jah, Eesti, Eesti konkreetselt Eestile suunatud tegevusi, m

Jah, no me oleme eesti keeles. Ütleme

sada, ütleme sada, jah.

Okei, aga ma ütlen, et palju noh, ja sa ütled, et nagu päris suur protsent ning kokkuvõttes maandub ka siis lõpuks Wise'i.

Arvestatav hulk ja kõik ei pruugi alustada või, või, või, või liituda inseneri, inseneeria või tehnoloog või tootmistiimidega, meil on ka erinevaid teisi tiime, kus on vaja tehnilist taiplikust. Et meil on väga erilaadseid rolle, kus, kus neid oskusi edasi kasutada.

Taavi, sinu kogemus selle tüdrukute kooliga, kui ma õigesti mäletan, on, on see, et see, kui pandi tüdrukud ja poisid kokku samas rühmast, siis see ei töötanud.

Ja, kõik absoluutselt, meil on nüüd kaheksa aasta kogemust, on ju, kõik segarühmad on laiali läinud. Kõik, sada protsenti.

Tuulike, kas see on? Kuidas te, kuidas teie seda manageerite või kuidas sa näed seda Wise'i puhul, et üks on see, kui on selline õppimis, noh mänguline õppimiskeskkond nagu Taaviil on, eks ole, ja tegemist on pigem lastega. Kas täiskasvanutel see asi jätkub või kas naiste tiimid peaksid olema kuidagi eraldi, koosnema ainult naistest ja siis on naisinseneride tiim. Ja nad teevad või, või, või seal see selline segunemine toimub paremini?

Kindlasti töökeskkonnasse segunemine toimub paremini. Meil ei ole naistiime ja meestiime. Me tahame, et meil oleks mitmekesised tiimid kõikides alamtiimides ka. Et ma arvan, et siin, siin tulebki väga olulisele kohale tuleb mängu see juhtimiskultuur. Ja üldine, üldised töötamise viisid ja, ja väärtused ja kuidas me midagi teeme. Et Wise on nüüdseks neli, neliteist aastat vana. Meil on väga palju juhte ja kõikjal üle kogu maailma ja me väga teadlikult tegeleme sellega, et hoida oma seda tugevat väärtusruumi, et kuidas me toimetame, teeme, et meil on hästi kaasav keskkond, me tahame, et kõikidel oleks. turvaline koht, kus jagada oma arvamust. Toetame juhte, et nad kaasavalt küsiksid kogu tiimi arvamust, leiaks võimalused, kuidas saada ka ka naisterahvastelt või lihtsalt introvertidelt ka nende sisendi, et, et selleks on väga erinevaid meetodeid, kuidas seda teha. Et, et kui me lihtsalt mõtleme tiimide mitmekesisuse olu, olulisule, olulisusele taas, et kui meil on üks, ma ei tea, seitsmene inseneride tiim, nad on kõik vanuses kakskümmend viis kuni kolmkümmend viis, meesterahvad lõpetanud Taltechi. Kui nad peavad ühte probleemi lahendama, siis tõenäoliselt see, see, see lahendus sellele probleemile on üsna sarnane, aga kui sa liidad selle tiimiga ühe inseneri juba Tartust või, või Riiast või Helsingist. Ja, ja, ja liigud veel kaugemale, et sa, sa mitmekesistad seda tiimi, nad hakkavad küsima hoopis teistsuguseid küsimusi, et kas me oleme kaalunud seda või, või teist asja. Ja, ja noh, Wise'il on muidugi väga suur eelis see, et meil on väga paljud tiimid on globaalsed, et ei ole ainult see väike Eesti rakuke ühte probleemi lahendamas, vaid, vaid erinevad tiimid toimetavadki globaalsel tasandil, pluss siinsamas Eestis ka meil on see mitmekesine teadmine juba või teadmus juba tiimide sees olemas, ehk et sul ongi see kogemus, ma ei tea, Jaapani insenerilt ja Austraalia insenerilt ja Brasiilia insenerilt ja, ja Saksa insenerilt, et. Et, et kindlasti töökeskkonnas see nagu ühtlustub ära, aga mida, mida me kindlasti näeme, on see, et, et naised tihtipeale siiski ka töökeskkonnas, isegi kui see on vais, siis me peame neid jõustama enesekindlust suurendama, et meil on majasisesed erinevad kogukonnad selleks loodud, et on. Naised inseneerias ja, ja erinevad teised veel, et, et neil oleks oma selline võrgustik, kus nad saavad rääkida oma nendest väljakutsetest, mis neil on töökohal, kui, kui neid esineb. Et jah, et, et me püüame nagu mitmetahuliselt seda, seda toetada, aga mida me näeme, on küll, et naised tihtipeale vajavad seda. lisatõuget, et julgelt tehke oma ettepanekuid, julgelt võtke riske, julgege julgeda.

Et see probleem nagu täiskasvanute maailmas mingis mõttes nagu kandub edasi, et kui sul on tarkvarainseneride tiim ja see on üheksa meest ja sa paned sinna ühe naise. Et siis noh, me oleme tagasi nagu seal, kus Taavi oma kooli alustas, et sul on, eks ole, kuusteist poissi ja kaks tüdrukut ja siis need kaks tüdrukut mingil hetkel lihtsalt lähevad. Vaikselt teevad mingeid muid asju, et sellest ei õnnestu nagu vabaneda tegelikult ka isegi täiskasvanueas ja isegi töökeskkonnas, kuigi noh, sina ja su kolleegid väga püüate.

Täielikult seda on jah, keeruline sellest, ma arvan, vabaneda, aga ma arvan, et see tulebki niimoodi ajaga, et, et võib-olla kümne aasta pärast.

Aga kui palju see sõltub juhtidest, et vaata, et Wise, Wise juht on ka, eks ole, nagu keskealine valge mees, eks ole. Et see maailm on nagu väga palju ka firmajuhi nagu ja ega neid tehnoloogiaettevõtteid, noh, Ameerikas võib-olla see ei ole valge mees, aga keskealine mees on ta suht kindlasti, eks ole. Kui palju see sõltub sellest, kes firma juht on näiteks, kui firma avalikud näod on näiteks naised. Kas see muudab nagu pilti, kas, kas naised tulevad parema meelega inseneeringu rollidesse kui, kui neid palkab nagu TV juht või, või üksusejuht või lausa tippjuht ise on naine?

Ma arvan, et sellel on kindlasti väga oluline mõju, kui naised on pildis ja naised tehnoloogias peaksid olema rohkem pildis, et olgu nende karjäärilood või, või, või, või needsamad värbavad juhid, et mida me ise teadlikult teeme, et kui me inimesi värbame, et siis värbamispaneelides oleksid. Ka mehed ja naised, et ei ole viis meest ühte naist hindamas, vaid on mitmekesised paneelid ka värbamisprotsessis, et, et mitte, et ainult kandidaadil oleks meeldivam ja, ja mugavam, vaid, vaid, et ka see hindamisprotsess oleks rohkem läbi, läbimõeldud ja erinevaid aspekte arvesse võttev. See, kas nüüd tegevjuht või omanik on, on mees või naine, ma arvan, et see on natukene vähem oluline. Mis tegelikult enamus inimestele kõige olulisem on, on vahetu juht ja, ja tema siis nagu funktsioonijuhid. Et ja, ja kui sõltub ka sellest organisatsioonist muidugi, et, et, et Kristo kindlasti ei ole selline juht, kes oskab, ta oskab väga palju probleeme Wise'is ise ka lahendada, aga, aga meil on kindlasti ka suurel määral. Sellist autonoomsust juhtidel endil, otsida neid lahenduskäike erinevatele probleemidele, ehk et ma arvan, kõige olulisem on see vahetu juht ja, ja see oma oma funktsiooni juhid, kui see, kas tegevjuht on, on mees või naine.

Aga mõtlen, et ma korra viskan nüüd natuke statistikat ja teadust sisse, et, et kuhu maailm on, mis on maailmas nagu üles on leitud, et nõus jah, et töö juures peavadki olema ikkagi segameeskonnad, et küsimus on ikkagi selles õppefaasis või, või selles turvalisuse keskkonna loomise faasis. Et siin on Eesti teadlased läbi lugenud ilge ports artikleid, nii chat GPT-dega kui ilma, on ju, ja. Ja hetkel on ikkagi väga selgelt välja kujunemas see, et teadmine, et põhimõtteliselt, kui lastel või noh, erilge just trükul ei ole kokkupuudet enne teisme iga. Kõrgema, kõrgema, ütleme noh, peab uskumata matemaatikaga hakkama ja inseneeriaga, siis noh, see, et tema saab insener või reaalse teaduste esindaja, on suhteliselt null. Et, et see kokkupuude, see positiivne emotsioon peab tulema enne teisme iga. Ja siis on küsimus nagu korduste arvus, ehk siis mis keskkonnas ja kuidas need korduse arvud, korduste arvud tekivad, tähendab samamoodi, et kui sa oled harjunud jooksmas käima lapsena, siis käid jooksmas ka täiskasvanuna, kui sa mängid tehnilist lapsena, mängid ka täiskasvanuna, eks, et, et asi taandub sellele. Ja kui neid kokkupuuteid on käinud nii palju, et noh, ma ei tea, ma vaatasin telekast Rakett kuuskümmend üheksat, on ju, käisin ühe korra Wise'i kontoris külas. Siis meil oli üks aine ka, kus natuke näidata mingit arvutit, on ju. Noh, ühtegi muud robotit, seadet ma pole käes hoidnud, on ju, progemine oli ainult selles mõttes. Nüüd olümpiaadiprogemine, noh, mis meil tavalises koolis tehakse, et no olümpiaadiprogemine erineb kardinaalselt sellest, mis nagu tegelikult töö juures vaja on, eks on ju, et olümpiaadiprogemine on umbes noh, midagi nagu kõrgema matti eri vormi. Et, et siis sealt ei saa, kui sa neid asju ei loo, kui sa nagu ei panusta sellesse keskkonda, korduste arv ja nii edasi, et siis ei saagi midagi tulla. Ja nii naljaks, kui see ei ole, noh, mina, minu enda kogemus on täna, ütleme siis algklassides kuni gümnaasiumini. Aga tuleb välja, et see läheb kuni ülikooli lõpuni, niisugune tuulikit kuulama, siis vaatamata isegi edasi, et. Et näiteks ülikoolides on see, et tüdrukutest programmeerimise õppijad otsivad või eelistavad neid aineid, kus on näha, et abiõppejõudu on ka naine. Et minna oma probleemi või soovi ka nagu sellesama naisabiõppejõu juurde, et ja kui ei ole seda naisabiõppejõudu, siis ta noh, tihti jätab selle aine üldse valimata, kui ta on valikaine. Et noh, mingid niisugused ühesõnaga tõesti nagu, et see, et see teekond, et see ei ole, et see hõbekuul ei ole selline, et noh, et ma teen natuke siit ja nüüd natuke sealt, on ju, ja küll ta siis tulema hakkab, on ju. Et see peab olema mõnes mõttes nagu sportlase kasvatamine. Et kui sa kasvatad sportlast, et noh, see, see, et noh, käi natuke trennis, on ju, sealt on midagi, on ju, et noh, tuleb lihtsalt sportlik inimene, eks. Aga see, et kui sa tahad ikkagi teda suunata inseneeriasse, et siis tuleb noh, päris nii palju tule sisse panna, kui sportlase tuleb sisse panna. Aga et sa pead nagu, see korduste arv peab olema oluliselt suurem kui see, midagi meil praegu harjunud olema. Ja sealt tuleb ka see, et kuna poisid saavad soopõhiselt eelistatud need robotid enda kätte, nad tegelevad nendega, paned seda rohkem tunde sisse. Siis tead, sealt tuleb ka see, see pool, miks nad, poiss on selles valdkonnas niivõrd palju rohkem. Et see hakkab kõik sealt pihta. Ja see on nüüd teadus ja see ei ole mitte siin, et mina siin vaatlen, vaid seda teevad täna Eesti antropoloogia keskus ja Jaan Aps ja kes seal kõik taga on, et kes seda kõike uurivad, et, et see teadus tuleb muide välja nüüd Eestis aasta lõpus ja. Ma arvan, et mis puudutab üldse naiste tehnoloogiahariduse andmist, et Eesti hakkab saama selles valdkonnas üheks tippriigiks. Et me teame, kuidas seda teha, see veel ei tähenda, et kõik välja tuleb, aga me oskame vähemalt.

Ma kuulasin, seda mõtlesin, kas see on selline inseneeria võib-olla sihuke kitsamalt. See IT nagu spetsiifiline probleem, et kui ma mõtlen, noh, meil mõni saade tagasi, eks ole, meil oli külas bioteadlane naisterahvas, eks ole. Et kui ma mõtlen, noh, eelmine saade meil oli külas, eks ole, akude taaskäitluse firma nagu. Teaduses seda probleemi nagu ei ole miskipärast, kas ma eksin?

Ja ei, selles mõttes seal on, teaduse tipp on ka hästi terav, ehk siis me ei räägi viiest tuhandest puuduvast keemiaprofessorist, on ju, Eestis. Aga me räägime viiest tuhandest puuduvast insenerist, on ju, et, et see teaduse tipp on tihedam ja seetõttu ka seal see nii-öelda, nii-öelda noh, selleks need välja murravad, et see on nagu ühtlasem, et kui sa olid. Noh, koolis olümpiaadikas, et siis on sul väga suur potentsiaal olla kui ülikoolis potentsiaal, nagu olümpiaadikas või noh, ütleme parem, eks on ju, kes lõpuks siis läheb ka ja valib ka selle karjääri, et olla, olla siis teadlane, eks, et, et ta on nagu teadlik valik. Seal, seal on kõige väga palju halba näiteid ka, et sa oledki eluaegne õpilane ainult nagu põhimõtteliselt, sa ei oskagi muud teakond ainult õppida, on ju, et teed ühe doktori kraadi ja teise ja siis teile kolmanda ja. Ja meil näiteid on näiteks küll, et ma, ma ütlen, et ma tean väga väh

Lihtsalt kui ma su juttu teistpidi pööran, Taavi, ma võin siia peegeldada seda nii-öelda kõverveeglist vastu, et siis sa põhimõtteliselt ütled, et. Et need inimesed, kes on milles, kes on väga targad ja millestki väga head, teavad seda tõenäoliselt juba varem. Ja kui see valdkond neid huvitab, siis põhimõtteliselt ei ole vahet, kas tegemist on mehe või naisega, et noh, kui ta on juba, juba tark inimene, ta lähebki seda ülikooli õppima, ta jõuab niikuinii kaugele, et mingis mõttes see. On selline nagu kesktase, ma ei tea, see võib-olla kõlab halvasti, aga no ühesõnaga, et me, et me tegeleme nagu nende inimestega, kes ei ole noh, oma valdkonna absoluutselt tipud ja geenused. Et kes on noh, nii-öelda tavalised inimesed, kes võiksid ka minna siis inseneeriasse või IT-sse näiteks, aga et, et nad lihtsalt ei lähe.

No sa ise tegid ühe analüüsi, sa tegid ühe näituse Eesti IT-ajaloo kohta ja Andres Kütt on seda nagu lähemalt uurinud, teinud intervjuusid nende inimestega, kes siis nii-öelda muutsid e-Eestit või noh tegid.

Kõik mehed selles raamatus.

Ja selles raamatus on kõik mehed jah, et aga neil kõigil üks ühine joon. Mis, mis ühendab, oli see, et neil kõigil on ligipääs arvutitele võrreldes oma, oma vanuseealistega olulisel määral parem. Ehk siis, kui inimesed said noored, said arvutid seal võib-olla kaksteist, üksteist, kaksteist klass, siis meie need nii-öelda IT-gurud said kõik selle juba noh, päris väiksena. Ja no sealt tuleb vahe sisse, eks, et kes on rohkem trenni teinud mingis valdkonnas. Et see kokkuvõtt, see korduste arv on ikkagi siin. Sorry, ma olen siin nagu kaassaatekülaline nüüd, et järsku kukkusin sinna rolli, aga, aga, aga ma proovin, noh, ühesõnaga me väga otsime neid viise, kuidas, kuidas seda trendi muuta. Ja mul on hea meel, et, et Eesti on olnud nagu noh, väga valmis, koolidel on olnud väga palju võimalust neid asju katsetada, meil on ju täna ka, et. Et üks muudatus, mis me täna koolidele palume teha, ongi see, et nad inseneeriat õpetaksid nagu kehalist kasvatust. Et me, tüdrukud ei pane poisse, poistega võrdselt jooksma Kekas, see tundub täiesti normaalne, et me seda ei tee, et nad, nad on ikkagi erinevad rühmades, on ju. Noh, millest mina näiteks aru ei saa, sest kuni kümnenda eluaastani kindlasti tüdrukud on kiiremad kui poisid, on ju, et miks me peame nagu eristama enne seda, on ju. Pärast ma olen nõus, aga enne seda ei ole probleemi, et, et. Aga see tundub normaalne, et me peame võtma endale omaks täpselt samamoodi asja, et kui me õpetame või tekitame huvi sellises valdkonnas nagu inseneeria, vahet pole, mis tüüpi inseneeriumid on, eks. Et siis teadus näitab, et kui sa lööd nad erinevatesse, erinevatesse rühmadesse, sa saad paremad tulemused. Ja Tuulika sulle muide sama protsent, et, et ka meil on see näitaja, et kui truu käest küsida algklassidesse enne inseneeria kokkupuutumist, et kas inseneeria võiks olla tulevik. On see jah, vastus on alla kümne protsendi, noh, tugevus korrelatsioonis sellega, kas su vanemad on insenerid või mitte. Noh, ma tean, sinu puhul läks see käbi natuke kaugel kännust, aga, aga, aga need, kes juba on kokku ära puutunud ja kellel on see enesekindlus olemas, et nende vastuse protsent on kaheksakümmend kuus.

Aga Tuulik, me võtame siin hetkel nagu väga iseenesestmõistetavana seda, et me peame naiste osakaalu ja rolli tehnoloogia ettevõtluses, tehnoloogia sektoris suurendama, eks ole, kõik erinevad meetodid, noh, sina rääkisid, mis te olete teinud ja Taavi on nagu palju teinud. Samas Eesti nii-öelda eestlasena, hästi kodanikuna, hästi maksumaksjana, ma võin ju vastu küsida, et aga, aga miks peaks, et meil on puudu ka õpetajaid, meil on puudu ka arste, meil on, meil on terve plejaad inimesi, eks ole, kus Eestis on nagu tuhandete kaupa inimesi puudu. Ja, ja kui tüdrukud või naised tahavad sinna rohkem minna ja õppida näiteks arstideks, noh, et siis riigi seisukohalt vaadates, noh, andke minna, et miks me peame eraldi kuidagi panustama ja hullut energiat kulutama millelegi, mis, noh, mis nii-öelda loomulikul teel ei tule, et noh, see on selline muud, kui nad tõesti ei taha seal progreda, miks nad peavad?

Selles mõttes, ega seal ei ole mustvalget head vastust, aga ma arvan, et väga oluline on, et need, need samad tehnoloogia, tehnoloogilised rollid, on see siis programmeerija või mingid muud tehnilised erialad, need rollid aitavad ka nendel arstidel ja õpetajatel teha oma tööd efektiivsemalt, et meil võib-olla ei oleks vaja nii palju arste, et meil võib-olla poleks vaja nii palju. Õpetajaid, et, et on igasugu nutikaid tehnilisi lahendusi, kuidas osasid töö, tööülesandeid automatiseerida. Et, et, et selles mõttes meil kindlasti on vaja naisi suunata tehnoloogiasektorisse juba ka sellepärast, et aidata meil majandust elavdada, et me teame, et tehnilised erialad üldjuhul loovad suuremat lisandväärtust. Nad toovad rohkem. Suuremapalgalisi töökohtasid, et kui me räägime programmeerijatest, tihtipeale nad programmeerivad midagi, mingeid tooteid, lahendusi, mida on võimalik skaleerida globaalsetele turgudele ja seeläbi siis taas luua rohkem töökohtasid, loodetavasti siiasamma Eestisse, teha väga põnevat tööd, lahendada mingit suurt globaalset, globaalset probleemi. Ja, ja, ja töötada veel ka rahvusvaheliste tiimidega koos ja nii edasi. Loomulikult meil on vaja õpetajaid ja, ja arste ja, ja teisi eelpool mainitud erialade esindajaid. Aga, aga kindlasti needsamad tehnoloogilised rollid aitaksid töötada targemalt, me oleme väike riik, meil ei ole seda luksust siin. Ühesõnaga, me peame olema innovaatilised ja, ja leidma neid viise, kuidas nutikamalt teha vähemaga rohkem, nagu me seni oleme teinud.

No Henrik sõid täpse sama küsimuse, mille vastas Lina Kersna kunagi meil minu meelest isegi meie enda mingis debatis sinuga, kus ta ütleski, et mingu õdadeks, et mis nad sinna progremisse ronivad, et noh. Et see on isegi lindis, see on Arvamusfestivalil öeldud, see on lindis, aga, aga no okei, mitte päris sellise häälatooniga kindlasti ja nii edasi. Aga, aga ikka ma tulen tagasi sinna juurde, et, et noorel inimesel peaks olema valik. Noh, näiteks Tuulikil, kellel Tuulikil inseneride perekonnast on ju, valis teise järele, jumala fine, ega sellel nüüd ikka halba ei ole, ega ma ei taha öelda, et see nüüd on muidugi pahasti. Aga küsimus on see, kus seda valikut ei ole ja kus uks on kinni, et see pole isiklikult irvakil. Ja, ja vot sellest on kahju sellepärast, et nagu Tuulik ütles väga õigesti, selles valdkonnas on noh, nad on paremini tasustatud, nad on ka, kuidas ma ütlen siis nagu oma koormuselt, keerukuselt, nad on, kuidas ma ütlen siis, mentaalselt nagu tasakaalukamad, et, et noh, nad on. On teist tüüpi nagu võimalused ja, ja kui need uksed on kinni, noh, täpselt samamoodi nagu ma, ma siin Viimsis jälgin, et ma olen väga mures, et, et kaheteistkümnendast klassi matemaatika riigieksami keskmine hinne on alla kuuekümne, onju, et noh, et, et see tegelikult tähendab, et okei, nüüd noh, me ei suru neid lapsi, neid piisavalt, nad ei õppinud piisavalt, eks, aga kõik, kellest on nagu see keskmine hinne on alla kaheksakümne, nende jaoks nagu reaalained ja reaalerialad ülikoolis on kinni, noh, ei saa sinna sisse. Et sa oled panna ukse kinni, tehes nagu mingeid valikuid kuskil nagu lapsepõlves valesti. Või noh keegi, et siis nagu mingil hetkel nagu push'imata on ju, et noh, et, et, et, et me peame sellest rääkima ja kui me räägime näiteks naiste ja meeste vahelisest palgalõhest, siis jah, väga palju nagu kontsentreeritakse sellele, et sama töö eest saadaks ebavõrdselt palka ja see on tõesti probleem ja sellega on vaja tegeleda ja ma arvan, et siin on tehtud väga suure samme edasi. Aga veel suurem probleem on see, et see palgaerinevus, ma, mina ütleks ausalt, et noh, et, et IT-s ei ole palgaerinevusi, et kui sa ikkagi saad vähem, siis sa oledki tavaliselt kehvem. Sul on kogemus väiksem ja kogemus ongi väiksem, sellepärast ma olen seda näidatud, tuhat korda toonud, aga kui sa tood ülikoolist välja, sa oled kolm aastat ülikoolis õppinud tüdrukuna. Ja su kogemus on kolm aastat ja siis tuleb poiss kõrvale, kes on kolm aastat veel olnud samal kursil kus sina, aga on kümme aastat teinud veel eriprojekte koolis, on ju, ja ise ja nii edasi, on ju, et siis ma loomulikult olen ainult eelistanud seda poissi ja maksan talle rohkem, on ju. Et, et ärge öelge, et see on sama töö eest teine palk ei ole, see on teine kogemus, see on teine tase hoopis. Et, et selle koha pealt ma olen väga väga vendunud, et, et, et seda peab nagu kunstlikult sõna otseses mõttes nagu selle probleemi pealt tegelema, see peab nagu tähelepanu pöör

Meil on need saade peaaegu läbi või sisuliselt läbi, ma tahaks siia sellise traditsioonilise aastale kaks tuhat kakskümmend viis kohase AI küsimuse küsida. Kas selline agendi abilprogemine ja no ütleme suuremas plaanis arvutiga suhtlemise muutumine teistsuguseks võib-olla hiinlikumaks, et huvitav, kas see lihtsustab tüdrukute ligipääsu tehnoloogiale? Mulle, mulle tundub, et seal mingi loogika võib-olla, et noh, selle, et sellisest nagu toorest matemaatikast, eks ole, või sellisest toorest struktuursest nagu lähenemisest ja toorest inseneeriast. Ka, ka progemine võib muutuda millekski muuks. Mis, mis nõuab hoopis võib-olla natuke rohkem suhtlemisoskust kui seni. Ma ei tea, kas, kas te näete seda juhtumus?

Minul on pikk vastus, et Tuurika tahab ka vastata, et siis muidu ma tapan ära sellele vastuse kohe nagu, et.

Täna ma saan aru ikkagi AI-d peab kontrollima, et kui sa seal, mina saan oma töös kasutada AI-d, sest et tekstilisi osasid ma saan lihtsalt kellegagi teha ajurünnakut ja saan lisa ideesid ja, ja ma saan küsida need viited ja need ise üle kontrollida. Koodi mina ei oskaks üle kontrollida, aga töökeskkonnas sa saad ikkagi võtta AI-ga endid appi, et nad saavad teha sul selle eeltöö ära ja siis see, kes oskab koodi kontrollida, teeb seda kontrolli, ta ei pea ise, paneb sinna ülesse oma mingid vigased. Tooted ja küsib, kus on viga ja, ja kontrollib, et kas see tundus loogiline ja, ja ta saab ikkagi ajaefektiivsust seal. Aga ta peab ikkagi ise oskama ka seda tööd täna veel vähemalt järgnevad, järgnevad paar aastat, aga Taavi on kindlasti selles vallas kogenud.

Ei, ma ei vasta vastast hästi lühidalt tegelikult, et progemist on erinevat taset. Et kui sul on vaja teha nagu uus Skype'i nii-öelda IP-telefon, eks, ja sul on vaja kirjutada uus protokoll, mismoodi need seadmed omavahel suhtlevad, on ju, see tõesti peab olema Ahti Heinla, eks. Et ja, ja noh, seal on ka, ei seda lihtsustab, aga ütleme niimoodi, et seal peavad olema ikkagi endal ka noh, väga selge arusaam sellest, mida sa tahad luua ja kuidas sa üldse toimida võiks ja nii edasi onju. Enamus progemist, ma ütleks isegi üle üheksakümne protsendi, on progemine, et ole ja tee see nupp natuke suuremaks ja teada siniseks. Ja no sorry, see on nagu noh, noh jällegi, selle enesekindluse küsimus, kui sa seda noh, kui sa oskad seda teha, sa noh, ütleme noh, mõnes mõttes sa tahad sa kõik sellega hakkama Excelis, on ju, et noh, et, et ega see progemis maailmas väga palju ei erine sellest, mis on Excelis, on ju, et noh, et, et teha mingi tekst siniseks, tekst siniseks, on ju, et noh, et, et. Et ta ei ole midagi keerulist, aga küsimus ongi selles enesekindluses, et see on mingi, on mingi aura on seal ümber, et see progemine on tohutult keeruline valdkond või üldse inseneerium ole Ja noh, mina olengi hakanud rääkima tegelikult ikkagi ainult nagu kaasneks tehnoloogiaõpetusest, mitte niivõrd nagu progemisest enam. Et noh, seal peab olema probleemi lahendamise julgus, et sa võtad selle probleemi ette ja sa nagu katsetad, et sa ei ütle seda, et aa, et oota, oota, oi, see on meeste töö, mul isa tegi seda alati, et see on meeste töö, et. Et sa ei ütle lava pealt teda välja korduvalt, et, et noh, mul ema ei osanud matemaatikat, ma ka ei oska, on ju, et noh, et, et sa võtad kohe selle poosi, on ju. Ja, ja need head töökohad ja need hästimaksud töökohad tegelikult peavad olema sulle kättesaadavad ja nad on sulle kättesaadavad, et noh, haara lihtsalt kinni. Et, et see on minu vastus, et, et aga, aga ma ütlen küll, et see AI selles mõttes, et ta lihtsustab, et ta on, ta on, teeb selle keskkonna mugavamaks.

Ma tahaks siia lõppu jätta ühe soovituse. Üks naismatemaatik on kirjutanud raamatukid, aga ma hakkasin nüüd teist korda lugema ja selle nimi on Is Maths Real? Kus ta kulutab algatuseks kohe esimese laksuga, kulutab väga mitu lehekülge selleks, et. Et mängida mõttega, et kas üks pluss üks on alati kaks ja väga lahedalt ja tagantselt tõestab ja ma isegi arvan, et tõesti selleks on võib-olla vaja naist. Kes, kes kirjutaks mitu lehekülge sellest, et üks pluss üks ei võrdu alati kaks ja, ja number ei ole alati see, mida, mida sulle koolis õpetati, et see on number. Ja, et mis, mis selle taga on kuidagi täitsa teistmoodi sellele küsimusele lahendada või läheneda. Nii et, et ma arvan, et nii mehed kui naised ja poisid kui tüdrukud võiksid lugeda raamatut Ees Math3-i. Ja, ja võib-olla sellele kogu sellele matemaatika ja reaalteaduste teemale äkki hakkab hoopis teistmoodi kuidagi paistma see asi. Mul rohkem neid soovitusi ei ole, selle, et kuulata, kuulata meie saadet nädala aja pärast, kui meil on uued külalised ja uued teemad. Nii et aitäh kõigile ja kohtumiseni.