@ ETTEMÕTE // 2025.09.03
delfi_ettemote_1074.mp3
KUUPÄEV
2025-09-03
PIKKUS
45m 27s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse, miks on naiste osakaal tehnoloogia- ja inseneeriasektoris jätkuvalt väike ning milliseid samme saavad ettevõtted ja haridussüsteem astuda selle muutmiseks. Külaline Wise'ist jagab praktilisi näiteid ettevõtte initsiatiividest ja rõhutab varajase kokkupuute ning juhtkonna mitmekesisuse olulisust.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Vaatamata aastatepikkusele pingutusele on inseneerias ja IT-s naiste osakaal endiselt väike nii tudengite kui töötajate seas. Tänases Ettemõtte saates räägime, miks see nii on, kuidas seda suurendada saaks ja kas seda üldse peakski proovima suurendad...
Aga no mina olen lugenud igast taustakirjandust ja Forbes ja kõik on teinud suured, McKinsey on teinud mitu analüüsi selle koha pealt näiteks, et ta ütleb ära, et need Fortune 500 ettevõtted, kellel juhatused on nii-öelda soolises tasakaalus, nende, need perfoomivad oma sektoriga võrreldes kakskümmend kuni kakskümmend viis protsenti finantsiliselt paremini. Et on olemas juhtimisanalüüs, mis ütleb, et sa tegelikult peadki tegema sellist asja, et sa viid oma juhtkonnad tasakaalu. Et selleks, et see on teaduslikult tõestatud, ühesõnaga. Ja noh, teadusega ei ole mõtet ju vaielda, vaid pigem nagu noh, proovi sellest õppida, eks. Et kas see Wise'i otsus on ka pigem sellest tulnud, et te lugesite nüüd teaduskirjandust ja vaatasite, et see on õige otsus. Või see on kuidagi nagu omanike suunis või kuskohas Wise'is tuleb see, et noh, me oleme ikkagi kokkuvõttes noh. Wise ei ole Rootsi ettevõtt, et sul ei ole ühiskondlikku survet, et noh, peaks olema tasakaalus, et pigem on siin need onu Einod kipuvad ütlema pigem teistpidi, et noh, et mis mõttes on ju, et paneme mingi kvoodid või? On ju, et, et kust kohast Wise'il see nii-öelda üldse see, see lähtepunkt on alguse saanud, et kas see ongi, tuleb teist endist, sellest samast meeskonnast, mis on valitud? Või teil on päriselt nagu, ma ei tea, investorid on ette kirjutanud, et me võtame raha ära, kui ei? Kui ei ole tasakaalus, muide, see ei ole üldse nali, meil on olemas fonde, kes ei pane raha, kus ei tee tasakaalus, nii-öelda ei tee tasakaalus juhatust.
See on hea küsimus. Loomulikult me tahame ehitada mitmekesiseid tiime teadlikult, sellepärast et andmed näitavad, teaduspõhised andmed näitavad, et organisatsioonid, kes seda teevad, on kasumlikumad. Me teame, et organisatsioonid, kus on mitmekesised tiimid, nad on üks koma seitse korda tõenäolisemalt turul innovatsiooni liidrid. Nad üldiselt kohanevad igasugu muudatustega palju-palju kiiremini. Ja, ja suurema tõenäosusega laienevad globaalsetele turgudele, et seal on nagu nii palju kasutegureid. Wise loomulikult prioritiseerib seda, et meil oleks mitmekesised tiimid, sest et me ei tooda tooteid, teenuseid, lahendusi Eesti või Skandinaavia turule, vaid me toimetame globaalselt kõikjal üle kogu maailma, kõikides maailma otstes ja tahame. Et kõikides maailma otstes, kes iganes reisib ja kasutab Wise'i kaarti või kes iganes elab teises maailma otses ja tahab osta, müüa, vahetada kasutades Wise'i kaarti, et ta saab seda teha mugavalt. Ja selleks, et luua neid tooteid, teenuseid, lahendusi globaalsele kasutajale, on sul lihtsalt kasulik, kui sul on seda globaalset teadmist tiimides sees, et, et üks on muidugi meeste, naiste sooline mitmekesisus, aga meil on ka väga oluline, et olekski erinevatest maailmaotstest seda, seda mitmekesist mõtlemist koos kokku tulnud, et meil on globaalselt. Enam kui sada kakskümmend viis rahvust esindatud meie töötajate seas, meil on globaalselt üle seitsme tuhat, ligi seitse tuhat töötajat täna. Üle kahe tuhande nendest on Eestis, mis on meie kõige suurem kontor ja ka Eestis on meil ligi sada erinevat rahvust esindatud. Tänu sellele me oskame palju kiiremini ja nutikamalt luua neid lahendusi, mis toimiksid ka Jaapani turul või Brasiilia turul või USA turul, et, et meil on alati tiimist keegi võtta, kes kuskil mingit turunišši oskab meie. Tootetiimidele, inseneridele ja, ja, ja, ja pangandustiimidele, teistele tiimidele lahti seletada, miks see turg toimetab teistmoodi, miks mingisugused meie tootelahendused, mis toimivad väga hästi Euroopas, kus on digilahendused, miks need ei toimi näiteks Indias mingis osariigis? Et, et selles mõttes igal juhul mitmekesine on oluline.
Aga me, kuna meil saade on selle, et mõttes see ikkagi, me tahame lõpuks jõuda sinna välja, te tegelikult olete teinud ägedaid asju, et meelitada rohkem naisi tehnoloogia valdkonda, eks. Siis urgitseme nende algpõhjustega alla natukene veel enne, et, et. Et ühesõnaga, kui sa praegu mõtled seesama vastus, et sul on väga vähem valikud praegu, et me ei saa võtta naisinsenere, sellepärast neid ei ole. Miks need ei ole sinu nagu puhtalt personaalne vaade, et enne kui me seal nagu süveneme teadusnumbritesse ja nii edasi, on ju, et, et miks need ei ole, miks on naisi inseneri vähe?
Aga mõtlen, et ma korra viskan nüüd natuke statistikat ja teadust sisse, et, et kuhu maailm on, mis on maailmas nagu üles on leitud, et nõus jah, et töö juures peavadki olema ikkagi segameeskonnad, et küsimus on ikkagi selles õppefaasis või, või selles turvalisuse keskkonna loomise faasis. Et siin on Eesti teadlased läbi lugenud ilge ports artikleid, nii chat GPT-dega kui ilma, on ju, ja. Ja hetkel on ikkagi väga selgelt välja kujunemas see, et teadmine, et põhimõtteliselt, kui lastel või noh, erilge just trükul ei ole kokkupuudet enne teisme iga. Kõrgema, kõrgema, ütleme noh, peab uskumata matemaatikaga hakkama ja inseneeriaga, siis noh, see, et tema saab insener või reaalse teaduste esindaja, on suhteliselt null. Et, et see kokkupuude, see positiivne emotsioon peab tulema enne teisme iga. Ja siis on küsimus nagu korduste arvus, ehk siis mis keskkonnas ja kuidas need korduse arvud, korduste arvud tekivad, tähendab samamoodi, et kui sa oled harjunud jooksmas käima lapsena, siis käid jooksmas ka täiskasvanuna, kui sa mängid tehnilist lapsena, mängid ka täiskasvanuna, eks, et, et asi taandub sellele. Ja kui neid kokkupuuteid on käinud nii palju, et noh, ma ei tea, ma vaatasin telekast Rakett kuuskümmend üheksat, on ju, käisin ühe korra Wise'i kontoris külas. Siis meil oli üks aine ka, kus natuke näidata mingit arvutit, on ju. Noh, ühtegi muud robotit, seadet ma pole käes hoidnud, on ju, progemine oli ainult selles mõttes. Nüüd olümpiaadiprogemine, noh, mis meil tavalises koolis tehakse, et no olümpiaadiprogemine erineb kardinaalselt sellest, mis nagu tegelikult töö juures vaja on, eks on ju, et olümpiaadiprogemine on umbes noh, midagi nagu kõrgema matti eri vormi. Et, et siis sealt ei saa, kui sa neid asju ei loo, kui sa nagu ei panusta sellesse keskkonda, korduste arv ja nii edasi, et siis ei saagi midagi tulla. Ja nii naljaks, kui see ei ole, noh, mina, minu enda kogemus on täna, ütleme siis algklassides kuni gümnaasiumini. Aga tuleb välja, et see läheb kuni ülikooli lõpuni, niisugune tuulikit kuulama, siis vaatamata isegi edasi, et. Et näiteks ülikoolides on see, et tüdrukutest programmeerimise õppijad otsivad või eelistavad neid aineid, kus on näha, et abiõppejõudu on ka naine. Et minna oma probleemi või soovi ka nagu sellesama naisabiõppejõu juurde, et ja kui ei ole seda naisabiõppejõudu, siis ta noh, tihti jätab selle aine üldse valimata, kui ta on valikaine. Et noh, mingid niisugused ühesõnaga tõesti nagu, et see, et see teekond, et see ei ole, et see hõbekuul ei ole selline, et noh, et ma teen natuke siit ja nüüd natuke sealt, on ju, ja küll ta siis tulema hakkab, on ju. Et see peab olema mõnes mõttes nagu sportlase kasvatamine. Et kui sa kasvatad sportlast, et noh, see, see, et noh, käi natuke trennis, on ju, sealt on midagi, on ju, et noh, tuleb lihtsalt sportlik inimene, eks. Aga see, et kui sa tahad ikkagi teda suunata inseneeriasse, et siis tuleb noh, päris nii palju tule sisse panna, kui sportlase tuleb sisse panna. Aga et sa pead nagu, see korduste arv peab olema oluliselt suurem kui see, midagi meil praegu harjunud olema. Ja sealt tuleb ka see, et kuna poisid saavad soopõhiselt eelistatud need robotid enda kätte, nad tegelevad nendega, paned seda rohkem tunde sisse. Siis tead, sealt tuleb ka see, see pool, miks nad, poiss on selles valdkonnas niivõrd palju rohkem. Et see hakkab kõik sealt pihta. Ja see on nüüd teadus ja see ei ole mitte siin, et mina siin vaatlen, vaid seda teevad täna Eesti antropoloogia keskus ja Jaan Aps ja kes seal kõik taga on, et kes seda kõike uurivad, et, et see teadus tuleb muide välja nüüd Eestis aasta lõpus ja. Ma arvan, et mis puudutab üldse naiste tehnoloogiahariduse andmist, et Eesti hakkab saama selles valdkonnas üheks tippriigiks. Et me teame, kuidas seda teha, see veel ei tähenda, et kõik välja tuleb, aga me oskame vähemalt.
Ma kuulasin, seda mõtlesin, kas see on selline inseneeria võib-olla sihuke kitsamalt. See IT nagu spetsiifiline probleem, et kui ma mõtlen, noh, meil mõni saade tagasi, eks ole, meil oli külas bioteadlane naisterahvas, eks ole. Et kui ma mõtlen, noh, eelmine saade meil oli külas, eks ole, akude taaskäitluse firma nagu. Teaduses seda probleemi nagu ei ole miskipärast, kas ma eksin?
Ja ei, selles mõttes seal on, teaduse tipp on ka hästi terav, ehk siis me ei räägi viiest tuhandest puuduvast keemiaprofessorist, on ju, Eestis. Aga me räägime viiest tuhandest puuduvast insenerist, on ju, et, et see teaduse tipp on tihedam ja seetõttu ka seal see nii-öelda, nii-öelda noh, selleks need välja murravad, et see on nagu ühtlasem, et kui sa olid. Noh, koolis olümpiaadikas, et siis on sul väga suur potentsiaal olla kui ülikoolis potentsiaal, nagu olümpiaadikas või noh, ütleme parem, eks on ju, kes lõpuks siis läheb ka ja valib ka selle karjääri, et olla, olla siis teadlane, eks, et, et ta on nagu teadlik valik. Seal, seal on kõige väga palju halba näiteid ka, et sa oledki eluaegne õpilane ainult nagu põhimõtteliselt, sa ei oskagi muud teakond ainult õppida, on ju, et teed ühe doktori kraadi ja teise ja siis teile kolmanda ja. Ja meil näiteid on näiteks küll, et ma, ma ütlen, et ma tean väga väh
Ja selles raamatus on kõik mehed jah, et aga neil kõigil üks ühine joon. Mis, mis ühendab, oli see, et neil kõigil on ligipääs arvutitele võrreldes oma, oma vanuseealistega olulisel määral parem. Ehk siis, kui inimesed said noored, said arvutid seal võib-olla kaksteist, üksteist, kaksteist klass, siis meie need nii-öelda IT-gurud said kõik selle juba noh, päris väiksena. Ja no sealt tuleb vahe sisse, eks, et kes on rohkem trenni teinud mingis valdkonnas. Et see kokkuvõtt, see korduste arv on ikkagi siin. Sorry, ma olen siin nagu kaassaatekülaline nüüd, et järsku kukkusin sinna rolli, aga, aga, aga ma proovin, noh, ühesõnaga me väga otsime neid viise, kuidas, kuidas seda trendi muuta. Ja mul on hea meel, et, et Eesti on olnud nagu noh, väga valmis, koolidel on olnud väga palju võimalust neid asju katsetada, meil on ju täna ka, et. Et üks muudatus, mis me täna koolidele palume teha, ongi see, et nad inseneeriat õpetaksid nagu kehalist kasvatust. Et me, tüdrukud ei pane poisse, poistega võrdselt jooksma Kekas, see tundub täiesti normaalne, et me seda ei tee, et nad, nad on ikkagi erinevad rühmades, on ju. Noh, millest mina näiteks aru ei saa, sest kuni kümnenda eluaastani kindlasti tüdrukud on kiiremad kui poisid, on ju, et miks me peame nagu eristama enne seda, on ju. Pärast ma olen nõus, aga enne seda ei ole probleemi, et, et. Aga see tundub normaalne, et me peame võtma endale omaks täpselt samamoodi asja, et kui me õpetame või tekitame huvi sellises valdkonnas nagu inseneeria, vahet pole, mis tüüpi inseneeriumid on, eks. Et siis teadus näitab, et kui sa lööd nad erinevatesse, erinevatesse rühmadesse, sa saad paremad tulemused. Ja Tuulika sulle muide sama protsent, et, et ka meil on see näitaja, et kui truu käest küsida algklassidesse enne inseneeria kokkupuutumist, et kas inseneeria võiks olla tulevik. On see jah, vastus on alla kümne protsendi, noh, tugevus korrelatsioonis sellega, kas su vanemad on insenerid või mitte. Noh, ma tean, sinu puhul läks see käbi natuke kaugel kännust, aga, aga, aga need, kes juba on kokku ära puutunud ja kellel on see enesekindlus olemas, et nende vastuse protsent on kaheksakümmend kuus.
Ma tahaks siia lõppu jätta ühe soovituse. Üks naismatemaatik on kirjutanud raamatukid, aga ma hakkasin nüüd teist korda lugema ja selle nimi on Is Maths Real? Kus ta kulutab algatuseks kohe esimese laksuga, kulutab väga mitu lehekülge selleks, et. Et mängida mõttega, et kas üks pluss üks on alati kaks ja väga lahedalt ja tagantselt tõestab ja ma isegi arvan, et tõesti selleks on võib-olla vaja naist. Kes, kes kirjutaks mitu lehekülge sellest, et üks pluss üks ei võrdu alati kaks ja, ja number ei ole alati see, mida, mida sulle koolis õpetati, et see on number. Ja, et mis, mis selle taga on kuidagi täitsa teistmoodi sellele küsimusele lahendada või läheneda. Nii et, et ma arvan, et nii mehed kui naised ja poisid kui tüdrukud võiksid lugeda raamatut Ees Math3-i. Ja, ja võib-olla sellele kogu sellele matemaatika ja reaalteaduste teemale äkki hakkab hoopis teistmoodi kuidagi paistma see asi. Mul rohkem neid soovitusi ei ole, selle, et kuulata, kuulata meie saadet nädala aja pärast, kui meil on uued külalised ja uued teemad. Nii et aitäh kõigile ja kohtumiseni.