Ja ma kõigepealt kommenteerin ühe teise punkti ära ja siis vastan kohe küsimusele, et miks teadlased on tegelikult ülihead ettevõtete tegevjuhid ja startupperid on sellepärast, et teadluse, teaduses sa oled harjunud läbi kukkuma ja kuulma EIS-id pidevalt. Ehk ma mäletan sellist olukorda, kui ma olin oma magistris, mis oli Tartu Ülikoolis. Esimene katse, esimene aasta ja mu kukkus see kolinal läbi ja ma reaalselt helistasin oma emale ja nutsin telefonis, ma olin nagu. Mul ei tulnud see katse välja, mingi kelle öösel kell üks see oli. Ja siis mu imps oli nagu, et mida sa teed, Karme, lõpeta see hala, mine maga, mine homme tagasi laborisse ja hakka uuesti pihta. Ja nüüd ma olen seda teinud aastaid, kaksteist aastat teadvuses saadud, ei iga päev, vaatad su katse tulemused vastu ja see ei ole see, mida sa ootad ja loodad. Ehk siis minu arvates teadlased on just väga harjunud selle, selle vaimse, vaimsete raskustega. Aga tulles tagasi päris küsimuse juurde. Kindlasti ei ole toode sealmaal ja ma tunneks, et see ei vea alt. See ja ma arvan, et AI on praegult sellise või tehisintellekt on praegult sellises positsioonis, kus, kus peaaegu keegi ei saa seda öelda, et sa kunagi ei tea, mis sealt umbes välja võib tulla, aga see ongi see võlu ja, ja kui lahe see kogu see tootearendusprotsess on olnud, et nüüd me saame. Me tegime näiteks just eelmisel nädalal oli reedel üks demo ja nad küsisid meie käest ühte demo jaoks ühte lisa, lisaosa nagu sellel platvorm, mida meil ei olnud. Me tegime selle nelja päevaga valmis, nagu teisipäeva alustasime, neljapäeva õhtuks oli valmis, reedel natuke veel põrandasime ja reede õhtul oli tema, et sellist kiirust noh, ma ei kujutaks nii-öelda ilma tehisintellekita isegi ette.