Baltikumi suurimat droonitehast kavandav ärimees: sõja jaoks peab kõik valmis olema

Tere tulemast Ettemõtte saatesse, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa juhivad podcasti ja meil on täna külas inimene, kes tahab ehitada Eestisse Baltimaade suurima droonitehase. Välja on öeldud kaks tuhat drooni ööpäevas, põhjus loomulikult seotud Ukraina sõjaga, mitte me oma lõbu pärast neid siin ei tooda. Ja see inimene on Nemo Vunk, tere, Nemo.

Tere päevast, jah.

Ja tere, Taavi sulle, see peaks olema sinu teema, kaks tuhat drooni ööpäevas tuleb Eesti inimestele kätte, igaüks paneb kodus kapi jahipüssi kõrvale. Täitsa sinu unistus.

Ja muidugi, ehk siis ma arvan, et me peaksime seda asja alustama hoopis teise koha pealt, et me peaksime tegema Nemole andma sõna, et ta teeb väikse tutvustuse, sest mul on tunne, et, et eestlased või ka meie kuulajad ei taju, kui ägeda valdkonnaga ja Nemo tegeleb ja kui suure asja ta juba tänaseks on ehitanud, et ma arvan, et see on sissejuhatuse mõttes nagu oluline. Et Nemo, kui sa viitsid, räägi kaks sõna nagu oma tänasest nii-öelda tööpõllust ja, ja, ja numbritest.

Ma kõigepealt täpsustaks paari asja, et kaks tuhat drooni ööpäevas on ikkagi täisvõimsusel ja, ja eks see on ikkagi vajaduspõhine, et, et kui selleks vajadust tekib, me paneme kolm vahetust ööle ja siis eesmärk on saavutada kaks tuhat drooni. Tehas Eestisse ei ole kuskil öeldud, et see saab olema Eesti, et tehas Baltikumi. Et täna me peame siiski läbirääkimisi juba ja olema ka Eesti vastavate distantside inimestega kohtunud, et leida parim võimalus teha see siis avamiseks, kas Eestis, Lätis või Leedus.

Ja aga mõtlengi, et su oma taust on ikkagi droon.ee.

Jah, et tegelikult droone J on jah, loodud kaks tuhat üksteist, kaks tuhat kuusteist me avasime kaupluse Pillari kakskümmend kaks. Seitseteist, kui ma ei eksi, siis laienesime Leetu ja kakskümmend neli september avasime siis Lätis oma. Esinduse ja see aasta nüüd jaanuaris ka Soomes, et, et tegutseme siis kogu Baltikumis ja nüüd ka siis Soome laienema.

Aga põhimõtteliselt sa tegelikult aitad ka ju ukrainlasi, et sa ei ole ainult Baltikumis.

Jah, et oleme tegelenud sellega päris tugevasti ja tegeleme ja, ja need on erinevad tahud, kuidas me seda teeme. Aga sellest on saanud väga suur osa ja, ja mida me väga palju ei ole tegelikult avalikult presenteerinud ja, ja kindlasti ka siin podcast'is väga palju seda ei tee.

Ja, ja seda peaaegi tegema, aga kokkuvõttes me võime õiget öelda, et sa tegelikult oled kogu Baltikumi kõige suurem drooni müüja.

Ja, seda võib öelda.

Jah, ja need käibed on külmetes miljonites, ehk siis, et ei ole lihtsalt jälle mehed metsast, vaid tegemist on ikkagi oma valdkonna tippspetsialistidega, kes teavad, mida nad teevad ja mida nad ehitada tahavad. Räägime korra veel, enne kui me selle tehase juurde räägime, kuidas sina täna vaatad just seda nagu Ukraina sõda. Siin on tulnud järjest nagu uudised selle kohta, et nagu tank kui ütleme siis väeliik või üldse me, üldse. Melitaarvahend on oma aja ära elanud selles, et on põhimõtteliselt on tegemist liikuva kirstuga, et küsimus on, et, et kui lähedale rindejoonel sind nagu põlema pannakse, on ju, et, et selles, üldse, üldse enam mingit küsimust. Et kui sa nagu kahe sõnaga võtad kokku selle eelloo, mismoodi sina täna vaatad seda oma. Lahingul välja toimuva arengut, et miks seda tehast just praegu väga vaja on siia piirkonda, et niisugune väike taustakokkuvõte.

Sellega olen igati nõus, et, et tank ongi nagu sihuke, et sa oledki lõksus on ju, et see ongi, ongi möödanik on ju. Täna öeldakse, et kui sul ei ole droone, siis, siis, siis sa võid ju istuda binokliga siis kaebikus. Et kumba lahingut sa pidada tahad. Ja seesama väide kehtib ka täna selle peale, et kas meil on piisavalt Euroopas toodetud droone, just ISC droone, millega siis tuvastada, näha erinevaid liikumisi. Ma ei räägi siin HPV ründedroonidest. Me näeme, et selles valdkonnas on võimalik teha tegusi ja pakkuda konkurentsi. Droonitehase idee on tegelikult ikkagi meie peades olnud juba päris pikka aega, me lihtsalt tulime ta ka nüüd avalikuks ja, ja põhjus on see, et. Otsisime koostööpartnereid, otsisime teatud komponente, otsisime arendajaid ja nii edasi, edasi ja meie üllatuseks oli see pressiuudis väga. Hea ja tõi meile väga palju tagasisidet, et me saime teada, et Eestis asub selliseid komponentitehaseid, mida, mida ma ei osanud uneski näha, on ju. Ja näiteks Lätis plastikutootjad ja Eestis ja valuvormidest rääkimata ja metallid ja pingid ja. Ja nii edasi, edasi, et seda on väga palju, et tänaseks ma julgen öelda, et meil on circa pooled. Teemad üle vaatamata, sest et meile, emaile on nii palju, et me loodame, et selle kuu lõpuks me oleme ära sortinud kogu selle Laviini.

Aga kui sa räägid droonitehasest, siis ikkagi, et kas see on noh. Mida ma ei ole näinud veel siin piirkonnas, kõik, mis sa praegu üles nimetasid, neid tõesti me oleme, oleme siin kogenud, aga, aga noh, ütleme mootorite mähiseid ikkagi väga siinkandis ei tehta või sa oled leidnud need kohad ka ülesse, kus, kus meil see enam Hiinale toetama ei pea, et täna tundub, et mingi sats, mingid jupid ikkagi peavad tulema Hiinast.

Et selle jaoks meil on olemas eraldi inimesed, kes tegelevad komponendi tasemel varuosadega ja kindlasti saab olema tehasejuhi ülesanne leida sobivat partnerit igasse valdkonda. Mina olen küll paraku kahjuks see vihatud inimene, kes ei laida Hiinat kõiges maha. Et, et paraku on see, et kui me tahame olla majanduslikus arenduses kümme aastat või viiskümmend aastat tagasi, siis me võime selle Hiina välistada, on ju. Aga siin me võime ka välistada kõik muud asjad. Et selge on see, et Hiina on täna Ameerikast ees, kaubanduses ja arengust ja, ja aegapoliitilisest teistest. Kui on võimalik, siis muidugi me asendame Hiina komponendid Euroopa omaga. Aga kui see tähendab seda, et Hiina komponent tuleb, ütleme Singapuri või tuleb USA-sse ja sinna pannakse label peale ja see maksab neli korda rohkem ja lõpuks teda öeldakse, et vot siin on. Euroopa toode, aga maksab neli korda rohkem, siis noh, me seda ei hakka salvama, et, et siis me võime öelda otse, et me kasutame Hiina komponenti kuskil mingi asja sees. Et ja seda, sihukest label'i asja tehakse Euroopas tohutult palju, et järjest, järjest välja ettevõtteid, kes on väitnud, et neil on sada protsenti Euroopa toode, kuigi tegelikult kasutavad Hiina omas, on ju.

Aga miks me teeme ikkagi oma droonitehase, mis on põhimõtteliselt ühe Iskanderiga nagu maha võetav, on ju, et see versus seda, et me teeme, noh, sõna otseses mõttes tuginemegi nendele Hiina komponentidele ja meil on merekonteinerid, komplekteerimisvalmis seadmeid üle riigi laiali, eks. Erinevates põõsastes, on ju, ja selle piirkonna inimesed ongi valmis vilekorral minema sinna ruumi sisse. Ja panema raami külge neid mootorid, tiivikud, aju, kaamera ära kalibreerima ja õhku, on ju, et noh, et, et aku ka muidugi. Et, et miks seda tehast vaja on?

Kõigepealt see esimene pool sellest, et mina ei usu sellesse, et meil on konteinerid erinurkades, kus oleks vaja kaameraid panna, ma usun ainult sellesse, et sinna saatja moodulid panna juurde. Kõik üled peab valmis olema, ehk siin Eestis ei hakka toimuma sihukest olukorda nagu Ukrainas, meil ei ole maad selle jaoks, kust lahingut pidada. Seega meil on kaks võimalust, et kas on valmis konteineris asjad, kuhu läheb plõks pistik külge ja minek või meil ei ole mitte midagi. Et seal ei ole kolmandat variantid. Keegi ei hakka siin tinutama, nii nagu seal. Et olen külastanud väänest tehaseid ja näinud, kuidas see toimib. Eestis seda ei juhtu. Et see on nagu esimene osa sellest vastusest ja teine osa see, et miks tehas, siis see ei koosne ainult ühest tootest, ei ole ainult. Me räägime ESC droonist ehk vaatlus droonist, me räägime täna juba ka fix-hing lennukitest odavamast otsast. Me räägime ka lisaks erinevatest tarvikutest, mis on meil kogemustega tulnud, mis on näiteks nii detail, autol või kolmandal tootjal puudu sortimendis. See tähendab mingid spetsiifilised asjad, mida me oleme juba turustanud tükk aega. Aga nüüd oleks aeg neid asju massiliselt toota ja sellega tuua toote oma hind ka alla.

Ma, ma võib-olla panen selle küsimuse nagu militaarvaldkonda praegu, aga no on ju räägitud, eks ole, et selline noh, et kui peaks juhtuma Eestis mingisugune sõjaline olukord, on ju, siis tõenäoliselt ei saa kesta väga kaua. No minu arusaama, et keegi ei näe ette siin, kui Eesti pinnal mingisugust. Kahe-kolme-nelja-viieaastast sõda, et noh, selline noh, kiiresti ja kas kõik või mitte midagi ühele või teisele poole, eks ole, kas oleme üksi või ei ole üksi, tuleb appi, keegi ei tule appi. Ja esimene kui tuleb, siis see kõik käib nagu kiiresti. Nüüd sellest johtuvalt, no ma võiks nagu küsida, et aga, et miks me, miks me neid üldse toodame, et kas meil üldse selline. Lahingu või ütleme sõjaolukorras mingit tootmise aega üldse läheb, et noh, äkki tõesti me peaksime hindama ära, et palju me, ma ei tea, aasta jooksul neid kul Ja, ja panemagi need valmis ja noh, lihtsalt lepime tõsiasjaga, et mingisugust kruvimise aega lihtsalt ei jäägi, et seda polegi mõtet nagu teha.

Igati põhjendatud mõttekäik ja, ja kindlasti aus mõttekäik ja ka meie oleme neid mõtteid mõrgutanud, et kas ja kellele ja miks, onju. Aga meie partnerid on ukrainlased, meil on Ukrainas kanalid, meie partnerid on Nordic Maad, Euroopa Liit. Ja ma usun, et see, mida me teeme, saab olema kindlasti vajalik. Meil on teatud rõhuasetsus ja see kindlasti ei ole FBV droon tegelikult on ju, aga ehk me FBV droon on lisa väärtus sellele tehasele. Rääkides sellest poolest, et miks me jäi varu kuskile, siis täna on meil aasta kaks tuhat kakskümmend viis, kakskümmend kaks, algas olukord. Küsiks teie käest vastu, palju meil on varu?

No jah, ma kahjuks tean seda numbrit, ma ei taha seda eetris välja öelda, et see on liiga väike, et aga ei, selles mõttes on põhjendatud, et kui sellest tehasest praegu räägid, mõnes mõttes on ikkagi see, et noh, tugines Ukraina kogemusele. Meil on olemas teadmus, et milliseid asju meil sinna kappile siis tegelikult vaja on, eks, et ja kui paljudes, kui paljudes kohtades me võime tugineda Hiinale ja kui paljudes kohtades me ei või, et kui me peame mingi, mingi enda asemiku välja mõeldama, ütlema, välja töötama. Ja kokkuvõttes, kui see töö, droon on töökindel ja, ja ta on meil nii-öelda kogu vahel on täiskontrolli all. Siis on loogiline, et seda ei ole mitte ainult meil vaja, seda on vaja tervis Baltikumis ja ka Põhjamaades, eks, et. Turgu, kui siin jätkub, eks, et, et kas sul on võimalik osta nagu noh, siis ma ütlen, et nagu täisnõuneim Hiinast või siis nagu mingi kontrolli läbinud seade sind Baltikumist, on ju, et ei tohiks olla küsimust, on ju. Et sellest täiesti arusaadav. Kui sa praegu ma nende Põhjamaade partneritega räägid, kas selle tehase eesmärk on siis ikkagi nagu katta nagu terve regiooni vajadus? Või me räägime ikkagi ainult nagu oma koduturu vajadustest, me, me, me räägime nii-öelda hetkel praegu veel ikkagi sellest ettevalmistavast faasist, et, et sõjasööjõudud on hoopis midagi muud, eks?

No ikkagi me tehast ei esita kindlasti Eesti vajaduse põhiselt, et see, see ei ole äriliselt. No mitte

ainult Baltikumi.

Aga kindlasti ikkagi kogu Euroopa eesmärgile mõeldes ja, ja ikkagi eksport ka kolmandatesse riikidesse väljapool. Et, et, et Eesti vajadus on ju tegelikult ikkagi me saame kõik aru, et see on väga minimaalne, on ju. Aga mis, mida me saame anda väärtusena juurde, on see, et me saame toota ka. Label'i alt ütleme teistele arendajatele. Et Eestis me oleme juba suhelnud nii mõnegi FBV drooni tootega. Kellele me pakume ka võimalust, et kui on vaja neil toota mingisugust suuremat kogust, siis meie tehases saab seda teha ja me seda pakume nii Lätis ja Leedus kui ka teistele arendada välja. Ehk siis see koostöö ja, ja, ja niisugune sünergia leidmine Baltikumis on kindlasti üks meie eesmärk. Et, et see tehas peaks andma liinit võimaluse komplekteerida vajadusel ka kolmandaid tooteid.

Ma vaatasin, et märtsis välja antud Ukraina number on sada viiskümmend tuhat drooni kuus, mida nad suudavad toota. Ma ei tea, sina oled võib-olla Nemo paremini kursis, et palju nad näiteks kuus nii-öelda kasutavad või palju? Palju selline kadu on siis või palju neid siis nagu kuus vaja läheks, aga, aga sada viiskümmend tuhat, mis, mis sellest numbrist arvata, et kas see on nagu palju või see on vähe või on see selline noh, et kuidas me peaksime Eestis ja võib-olla Baltikumis suhestuma?

No sada viiskümmend tuhat FBV droone, see on siis ründedroonid ainult. Ma ei tea,

ma loen siin lihtsalt droone, nad ütlevad.

See on ikkagi konkreetselt FBV droonid ainult, see tähendab ainult ründedroonid. Et seda on, ma usun, et seda on piisav kogus, aga kindlasti kui küsida üksuste käest, siis seda ei ole piisavalt, nad tahaksid rohkem. See kõik on raha ja, ja paremad ja paremini rahastatud üksused saavad rohkem ühikuid ja, ja paremaid mudeleid. Äärealad võib-olla ei saa nii häid ja nii palju, et täna ikkagi Ukrainas on väga oluline elav jõud ja seega nad neid kasutavad nii maksimaalselt palju kui võimalik. See efektiivsus erinevatel hinnangutel on erinev, siin mõni ütleb nelikümmend protsenti, ma olen kuulnud seitsekümmend protsenti. Aga tegelikult sellega me jõuame tagasi sinna koolituste juurde, et mida parem on FPV pilootide koolitus ja tugevam programm, sihitavus, sihitavus, siis seda paremini kasvab see protsent, on ju. Ehk siis Ukraina täna tunnistab selgelt seda, et neil ei ole piisavalt palju endiselt piloote, kes oleks tipptasemel. Ja FBV drooni rünnak algab ikkagi sellest pihta, et kõigepealt on ISV droon, mis tuvastab objekti, vaatab ära, kuhu see FBV droon peaks sisse lendama ja siis juba FBV droon lendab sinna. Eks see on siis erinevate droonide ja erinevate inimeste pooste tulemus. Aga kokku nad kasutavad. Tegelikult ikkagi ligemale kakssada tuhat drooni, et kui me võtame, et seal ISO droone on circa kakskümmend tuhat pluss, on ju, ja nüüd ülejäänud asjad kõik siis, siis lennukid ja, ja kõrgemad droonid, siis, siis summa on kirjast suurem. Ja täna võib öelda, et see on droonitada.

Võib-olla see on küsimus teile mõlemal, aga mis number on, palju meil selline, noh, rahuajavaru? Selline rahuaeg, nagu meil siin praegu on, eks ole, rahutu rahuaeg, et palju kolme Balti riigi peale peaks neid kuskil olemas olema selleks, et, et me saaks öelda, et noh, täitsa enam-vähem?

Mina omalt poolt ütleks seda, et nagu siin Kaitseväes ja Kaitseliidust, ma olen nüüd siin viimase ka aastaga õppinud, et, et numbritesse ei saa laskuda, et. Et, eks see number on teadaorienteeruv ja, ja ma loodan, et see ühel hetkel jõuab sinna, et niisugune elementaarne vajadus meil on olemas. Aga, aga see sõltubki sellest, et kui teravad suhted on. Venemaa ja NATO vahel, mis see eskalatsiooni võimalus on, et see, see, see täna on võib-olla see ühik üks number, aga võib-olla see poole aasta pärast on teine. Aga kahe aasta pärast see vajadus on palju väiksem on ju, et, et seda nii üheselt võtta ei saa.

See natuke muutub ka ikkagi sõjapidamise viis, ehk siis meil on vaja täna, kui alguse me arvutasime neid droonide arvu näiteks selle järgi, et noh, a la kui viis tuhat ühikut tehnikat ründab Eestit. Kui me võtame selle tõenäosuse, et noh, et üks viiest tabab, siis järelikult meil on vaja kakskümmend viis tuhat drooni selleks, et viis tuhat ühikut tehnikat maha võtta, on ju, see oli see algne loogika. Aga tänaseks on see pilt niivõrd palju muutunud, ehk siis droonidega vajutas oma teisi droone. Tehnika on muutunud, noh, enam soomuki ja tankiga enam väga ei tulda, tullakse motikate, golfiautode kurat teab millega, eks on ju, eks siis ka ühikute arv on muutunud, et aga, aga põhimõtteliselt niimoodi see loogika käib, et sa võtad. Noh, nii-öelda objektide hulga, mida sa ründama pead ja siis korrutad selle, selle tõenäosusega, mis noh, saaleb, noh, ma ei tea, kümnest viis saab pihta, kümnest kuus saan, saan, saan pihta, on ju, et noh, et, et mis see tõenäosuse umbes on ja see on see, millest Neema räägib, et see sõltub juba nüüd. Pilootide kvaliteedist, et ma siin just valmistasin üht õppust, et kurat ei ole ikka lihtne lennata selle aparaadiga, ei ole no.

Et sa, sa proovisid ise lennatada või?

Ikka, ikka, noh, selles mõttes, ega ma ka nõndan, eks, ma ei ole mingi prof, onju, et aga, aga see, ühesõnaga, see ei ole päris nii, et ma tulen, teen tund aega trenni ja lähen. Et, et see on, Ukraina kogemus on ikkagi see, et, et ründepiloodiks sa harjutad vähemalt kaks nädalat, eks, et. Ja ainult lendades. Ainult lendades. Isegi vähe aega. Jah.

Ma lisaks juurde, et FPV piloodid ja üks FPV-ga lendamine on ikka väga teistmoodi kui tavatrooniga lendutamine, tavatroon on ütleme nagu auto, millel on kõik sensorid on ju, et ise pargib, ise keerab, ise liigub, on ju. Kui me võtame FPV-l, siis see on nagu WRC auto, millel ei ole ühtegi ansorit, ühtegi asja, midagi peale, on ju. Et mina isiklikult olen FPV drooniga proovinud vist kaks-kolm korda ja ma olen iga kord peale ühte minutit ära kaodanud, on ju, et. Ei oska mina seda juhtida, et, et see ongi päriselt keeruline ja, ja Taavil on täiesti õigus see, et ega see võimekus hakkab sõltuma tegelikult nendest pilootidest, kes ikkagi ründavad. Eesti ja NATO on ju kaitsemaat ikkagi ja tegelikult, kui peaks nüüd eskalatsioon olema, siis eesmärk on kaitsta meie alasi, on ju. Mitte rünnata vastase poole peale või üle minna, on ju. Nagu mina olen aru saanud ja see tähendab seda, et meil peaks olema. No me peame ründama ka ründajat. Et kaitsta meie piiri ja alasi niikaua, kuni NATO jõuab ennast mobiliseerida ja, ja kohale, et see oleks nagu see. Vähim eesmärk on ju, et selles drooniduse sõjas me suudaks võib-olla tekitada tõesti selle ülekaalu, kui meil on piisavalt häid piloote, palju droone, selles, et me suudame nad tagasi hoida. Sest et ega õhus ja merel me neile vastu ei saa ja, ja meil jääb üle ainult kaitsta oma elavjõudu läbi tehnoloogiliste vahendite. Ja seal hakkavad juurde tulema igasugused AI lahendused, igasugused Eesti erinevad sõjatööstused, uued, et siin on tegelikult neid nutivõimalusi päris palju ja ma tahaks loota, et riik ikkagi täna tugevalt toetab neid uusi. Nii start-uppe kui ka olemasolevaid ettevõtteid, et me suudaks tehnoloogiliselt olla üle, aga seda ilma Hiina komponentideta ei ole võimalik. Et, et noh, ma arvan, et seda lobi Hiina suunal tehakse natuke liiga valesti, liiga palju.

Aga ma ütlengi, et kui sa praegu vaatad Hiina arenguid, siis Hiina tegelikult täna juba räägib ikkagi drooniparvedest ja ei olegi nagu niivõrd palju seda üksik, üksiklenda, et noh, teistpidi me teame ka, ka tavasõjas on kuulipildujad ja see ei tähenda, et sul ei oleks vaja nagu automaati või, või, või, või püssi, onju, et noh, et, et ühesõnaga. Mu küsimus on ikkagi selle kohta, et, et kogu seda valdkonna, valdkonna arengut ja vaadates, kas siin ikkagi lõppkokkuvõttes ei või tulla juhtuda sama, et, et võidab ikkagi see, kelle nii-öelda. Parvetehnoloogia, tehestrooni parvetehnoloogia võimekus on, on suurem, ehk siis, ehk siis. Noh, kuidas ma ütlen siis, suurem kuulipilduja võidab võrreldes sellega, et meil igal juhul on automaat.

Seda küsimust on väga küsitud, et kas tulevikus on drooniparved ja tegelikult need on ju olemas juba, ega mida Venemaa teeb, teebki seda, et ta tõmbab nädal aega vaiksemaks ja siis tuleb parvedega. Ja seal parves on erinevaid putukaid, on neid, mis on peibutised, on neid, mis on pärilased, on raketid ja nii edasi, edasi. Ja, ja drooni parvedesse pannakse ka Eestis täna, et ja maailmas see, see on täiesti reaalsus juba praegu ja kindlasti see kasvab.

Me räägime siin Nemo droonist justkui see oleks noh, selline üks asi või, või kõigile, kõigile mõistetav, et mis asi see on, eks ole, no umbes, et teeme piimatehase, hakkame noh, hakkame tegema piima, kõik saavad aru, mis on piim. Aga me teame, kui kiire areng Ukrainas nende droonidega käib, eks ole, ja kui kirju see pilt tegelikult on, et mis asi see droon üldse on. Noh, kuni selleni välja, et kas ta lendab, sõidab maal või sõidab vees, et, et ka see on nagu erinev. Et mis on see, mida see tehas sinu arvates nagu tootma peaks hakkama, et kas see on selline vaba, vaba liin kõigile või on seal tehasel ka nagu oma droon, oma toode või kuidas sa seda ette kujutad?

Täna on selge, et saab olema oma tooted ja mitte üks toode, vaid seal on. Erikategooria tooted ja, ja samamoodi me siis pakume ka label all tootmise võimalust. Just TPV droonide osas eeskätt. Muidu seda tehast ei teeks, kui meil ei oleks kindlat eesmärki, et meil on tegelikult ikkagi prognoosid, meil on eelkokkulepped tehtud ja, ja täna me kindlasti vaatame seda tehast kui eraldseisvat üksust, mis. Suudab toota piisavat varu, et Euroopat ja ka väljaspoole pakkuda konkurentsi ja, ja erinevaid droone ja erineva profiiliga.

Okei, aga ühesõnaga sa eeldad, et see on selline uus nagu droonibränd, eks ole, kogu toode, et mitte me tegelikult ei räägi mitte ainult tehasest, vaid me räägimegi droonifirmast, tootmisega, mida sa tahad püstitada?

Jah, meil on ikkagi, bränd on juba välja, välja, välja töödatud, et meil on nimi olemas ja meil on ka osad tooted on prototüübina olemas, et, et me oleme natuke kaugel, kui me oleme avalikult välja.

Ja et see on ikkagi, kui sa praegu vaatad, sa ütlesid, et sa valid nagu siin kolme riigi vahel, noh, me teame, et lätlastel on väga kõva elektroonika ja, ja drooni ehitamise või lennunduse, lennu, lennunduskogemus on ju, et, et sa ikkagi valid, kiusame sind ikkagi Eesti ja Läti vahel, ma loodan, et või jääb ikka Eesti peale.

Meil on Leedu, Leedu tuli nüüd väga tugevalt lauale, et, et Leedus meil on väga hea kontaktisik, kes tuli väga, väga heade põhjendustega välja, miks Leedu on parem kui Läti, täna nagu. Ütleme, et täna hommikul mul oli üks kohtumine Eesti ettevõtjaga, kus me arutasime, miks Eestis ei ole vabakaubandustsooni loodud. Ja see on tegelikult huvitav küsimus poliitikule, et näiteks Leedus on neid seitse tükki. Mis ju tehastele ja, ja ütleme, kes teevad palju eksporti, annab väga häid võimalusi.

No teine küsimus vist on see, et kui me räägime potentsiaalselt mingisugusesse noh, konflikti või sõjaolukorras tootmisest, eks, et siis hakkab tekkima küsimus, et kuidas need. Kuidas varused saavad sisse ja tooted saavad välja, eks ole, et milline kolmest riigist on, on tõenäolisemalt noh, juurdepääsetav raskes ajas ja ma ei teagi, kus see, kus see Eesti siin on, võib-olla mitte kõige paremas seisus.

No see, see probleem on ikkagi kogu Baltikumis, olgem ausad, et, et see ei ole ainult Eesti probleem, et me oleme sihukesel nagu, nagu öeldakse, saarel on ju. Et kui tekib ju mingi olukord, siis see olukord on niikuinii kahtlemata selline, et meil pannakse õhk ja vesi kinni, on ju. Muidugi me varume mingit varu, me planeerime, et meil on mingisugune komponendi baas olemas, aga nagu ka Ukrainas, ükski asi olnud ette tehtud, kõik sünnib täpselt siis, kui see olukord on käes. Kui on võimalik ennetada, me ennetame seda, kui see olukord on käes, siis leitakse lahendused seni, kuni meie riigid püsivad. Seni me leiame ka viisid, kuidas need komponendid siia saavad, samamoodi on Ukraina selle täna leidnud. Küsimus on seesama nagu saate alguses, siin saite ise mainida, et keegi ei hakka siin pidama viie aastast sõda, on ju. Et, et kui midagi on, siis see on kas suurelt või siis üht-teistmoodi, et meie nii-öelda ütleme. Kahestada meie taristute või, või kolmandate, aga see tähendab, et ühte või teist viisi see läheb lahti tagasi.

Jah, ma sain kuidagi natukene ridade vahelt nagu aru, et vaata, et meil on Eestis on ka igasuguseid drooni start-upe ja droonifirmasid, eks ole, töötavad välja oma tooteid ja tarkvara ja, ja teevad kõike. Ja sa oled siin mitu korda ukrainlastest rääkinud, et kas ma kuidagi olen õigel teel, kui, kui ma arvan, et, et see, mida sa teed ja see, mida sa nagu tootma hakkad. Et see, selline see droon ise või see, see tuleb nagu kuidagi Ukrainast, et see on seotud mingi Ukraina droonisüsteemiga.

Kahtlemata, siin ei ole üldse mingit saladust, et Ukraina on üks võtmepartner meil, kindlasti Ukraina on partner ja meil on koostööleping juba sõlmitud. Seal kõrval viib, viibis ka kaitseminister Hanno Pehkur, kes andis oma õnnistuse sellele projektile ja, ja võtmepartner tuleb sealt, jah. See annab meile piisava know-how olukorras, kus on sõda riigis ja, ja kus tuleb mõelda kastist välja, et me oleme külastanud sealsed tehased ja meil on see know-how olemas. Meie saame väärindada nende tooteid väga mitmeti ja, ja ka. Siitpoolt taga, tagasi neile saata valmistooteid. Aga, aga eks seal on ridamisi küsimusi, mida on ka meedia püstitanud ja ka meie. Et Eesti suurim miinus on täna kahtlemata maksandunud siia väga kallis töökulu. Ja, ja seal kohas on palju asju, mis tuleb automatiseerida ja läbi mõelda, et see oleks ka efektiivne, see tootmine.

Lähme siis edasi, siis mõnusa küsimuse juurde, nimega hind, paneme tehase püsti kolmes vahetuses kaks tuhat drooni ööpäevas, eks ole. Mis oli see selline sinu välja käidud teoreetiline maksimum, mis, kui suure investeeringuga on tegu ja kas see on puhas selline eraprojekt või sa, või sa arvad, et siin peaks riik võtma oma, oma kaitsekuludest ja midagi sisse panema?

Kui riik paneks, oleks väga tore. Me kindlasti pöördume. Olme riigi poole ja, ja uurime võimalusi, kuidas riigi poolt saada toetust, aga pigem see on siiski eraalgatus ja eraprojekt. Meil on täna kolm strateegilist partnerit ja Eesti poolt on. Meie grupiga ka siin tulemas varsti võib-olla uudiseid. Et ma usun, et me selle stiardi teeme ise ja, ja me suudame esimese faasi ise ära teha. Aga, aga kõik on lahtine, et peale seda pressiuudist siiski on avanenud sellised huvitavad uksed ja aknad, mis on. Tekitanud erinevaid mõtteid, et tegelikult on võimalik siin üht-teist kaasata ja, ja üht-teist võib-olla natuke teistmoodi teha, kui ma algselt planeerisin.

Aga see tähendab, eks ole, kui sa räägid, et see on eraraha, noh, ilmselt äri, võtame, võtame, võtame seda ikkagi kui äriprojekti, mitte kui riigikaitseprojekti, eks see, see tehas peab oma toodangu maha müüma, tegema seda kasumlikult ja tegema seda. Kogu selle asukoha transpordi ja kõrgete tööjõukulude juures peab tegema seda kuidagi odavamalt kui hiinlased, et mis see, mis see loogika sul seal on, kuidas, kuidas see rahuajal võimalik on?

No see ongi võib-olla erilisem grupi tugevus, et me oleme tegelenud drooni järjega ikkagi alates kaks tuhat kuusteist, et niisugune suur drooni buum ja, ja niisugune FVV vau-efekt ja drooni vau-efekt oli ikkagi juba ära ammu, et. Ja meie jõudsime vahepeal müüa FVV droone ja, ja enda jaoks selle kahjumlikuks kuulutada ja sellega ära lõpetada. Kaks tuhat kakskümmend ma ütlesin, et rohkem FVV-ga tegele, sellepärast et igast netipoest sa saad kõiki juppe odavamalt ja, ja liibabaastellidest ei maksa veel mingit makse ega midagi. Ja seda tegevust toetas ju siin Eesti Post ja nii edasi, on Eesti riik ka. Ehk me ei saanud konkureerida sellega. Ja Meriden ei ole ju tulnud ikkagi siia meepoti ümber nüüd alates kakskümmend kaks aastast, kui puhkes suur konflikt, et meil on pikaajalised kogemused, partnerid. Me oleme hästi kursis, mis on Hiina hinnatase, aga me oleme kursis, mis on Eesti, Euroopa hinnatase ja mis on Ukraina hinnatase. Ja sellele baseerudes me saame kokku sihukese baaspõhja ja ma usun, et just tänu sellele, et meil on Ukraina partnerid, oleme me valmis siiski võtma seda riski ja leidma lahendused, kuidas seda kulu efektiivselt toota.

Ma mõtlengi, et sul on vahe, et sul on Hiinas täna küladeviisi võimalik erinevate suurusega mootoreid, erineva suurusega droonid, no ütle ainult hindeks. Kindlasti jääb see hinn, hinn seal ütleme noh, ka FBV drooni puhul alla viiesaja euro tükist, on ju, et. Et kust maalt see piir tegelikult läheb, kus korralik ostja ütleb, et tead, et ma olen nõus siin kolm korda rohkem maksma, aga teadmine, et noh, et mis komponent see kokku on pandud ja, ja, ja kust see kõik on pärit, eks, on minu jaoks seda nagu vahehinda nagu väärt, et kas, kas see, kas seal on üldse nagu? Kas, kas ütleme nii, kas see on argument, ma tean, et näiteks küberkaitsjus on see väga suur argument, et Luksemburg küsib meeletut hinda mingi teenuse eest ja suured firmad nõustavad maksma sellelt, sellepärast, et nad ütlevad, et aa, see on Luksemburg, et noh, et siis ma usaldan, on ju, et see ei tule kuskilt Venemaalt või Hiinast, on ju, et. Et sellepärast ma olen nõus maksma nagu niivõrd palju rohkem, et, et kui palju sellest droonivärgist see ikkagi see, see nii-öelda komponendikindlus nagu omaette väärt on, et kas see võima, võimab, võimaldab küsida kaks korda

Jah, et kui, kui me räägime droonide hindadest, et kui kolm korda kallim toode versus sa saad sama rahast kolm tükki, siis nad valivad ikkagi koguse, et see on oluline. Aga, aga muidugi tuleb rõhutada seda, et, et ka Eesti startup'erite juures on täna tooteid, mis on tõesti head. Ja millel on funktsioonid head. Kui seal jõuda massi tootmise juurde, siis saab selle hinna ka allapoole tuua ja seal meie näeme enda kohta samuti, et me saame olla seal osatele ettevõtetele abiks, et toota massi ja seeläbi saab ka hinnakonkurents võimaluseks.

Ukrainlastel on, oli sinna alla panna ka midagi nendele droonidele, et Eestil meil nii väga ei ole, et kui sa praegu vaatad meie väljakutsete poole, kumbaga me pigem hätta jääme, kas sellega, et meil ei ole lennuvahendeid või sellega, et meil pole sinna alla midagi panna, mis pauku teeb?

Ma ei oska seda, tähendab, ma ei taha seda kommenteerida. Et, et jätaks selle kommentaari ikkagi teada, teadjate meeste pärusmaaks. Et meil on endal erinevate tootjatega kokkuleppeid ja lepinguid. Eestist ja siit väljastpoolt on erinevad ettevõtted veel. Meie arendame siiski droone ja sinna alla võimalusi, et sinna saab lisada, aga, aga see lisamine jääb ikkagi eeskätt juba. Spetsialistide tööks.

No see drooniteema on, eks ole, selline, me oleme siin ju saates ka rääkinud, no põhimõtteliselt esimesest episoodist saadik. Et, et see drooniteema oleks võinud valmis olla üleeile juba, no isegi eelmisel nädalal nii-öelda juba piltlikult öeldes, eks. Aga no nüüd on, nagu sa ise ka ütlesid, Nemo, et, et me ei tea, mitu aastat on Ukrainas sõda käinud. Meie ikkagi noh, mõtleme, plaanime, aeg-ajalt on ikkagi tunne, et midagi nüüd läheb paremaks, midagi nii kui ka edasi. Mis see sinu ajakava on, kunas see asi sul püsti peaks olema, kunas sealt esimese droonitall

No tänane plaan on päris ambitsioonikas, et eesmärk on, et järgmise aasta suvel ikkagi me lõikame lindi lahti, et. Et tahaks kindlasti järgmine aasta suvel jah, saada juba esimesed tooted välja.

See on siis põhimõtteliselt ühe aasta pärast?

Jah, me oleme tegelenud tänaseks ikkagi juba circa aasta planeerimisega ja, ja meil on palju eelkokkuleppeid olemas. Meil on teada, mida me täpselt teeme ja ma veel kord rõhutaks, et FVV drooni tootmine ei ole meie põhieesmärk ja see ei ole see ärimudel, et tegelikult seal taga on ikka natuke teise asja.

Aga me oota, kas me peaks nüüd seda ikkagi natuke seletama, et mis vähendab, et kas seal on mingid teistsugused droonid või, või mingi teistsugune ärimudel, mida me ei ole praegu läbi hammustanud?

Ma väga detailidesse ei taha minna, aga, aga nagu ma rõhutasin, ikkagi seal on tegemist, et eesmärk on toota ikkagi vaatlustroone, ei ISR droone. Et toota kolmesaja eurost droone ja sealt eeldada suurt käivet raha on ju noh, ei ole, see ei ole nii äri. Et siiski eesmärk on toota eeskätt droone, millega teha natuke teisi asju.

No näed, siis meil on ikkagi vaja neid konteinereid, kus juba on ka FPVC-s olemas. Et kui vajadusel vaja pauku tegema hakata.

Muidu me saame lihtsalt pealt vaadata, kuidas sõditakse, aga. Ma

arvan, ilmselt, ma arvan, ilmselt kaadrid on, kus paugud käivad.

Aga aga tulles selle juurde, et HPV droone kindlasti on vaja. Ma olen Taaviga nõus, et mingi niisugune kogus peaks olema meil kuskil konteinerites valmis selles mõttes, et. Et, et see jutt, et keegi kuskil hakkab tinutama talus või kuskil põlve peal, kui meil pole voolu või käed värisevad ja, ja juba Tallinki laevad sõidavad. Et noh, seda ei juhtu, et selles osas kindlasti mingi valmis peab olema, aga sealt me jõuame jällegi selle juurde, et nüüd riik võttis otsuse ja alustatakse koolitustega. Ja, ja FBV droon siiski tahab saada rohkem koolitust ja pädevamaid spetsialiste kui ESR droon, onju. Et, et seal me peame algama, alustama sellest, et meil on vaja kõigepealt, kes lennutavad droone ja siis on vaja ka droone, on ju. Ja kindlasti droone nii palju, et kui neid lõhutakse, siis ongi kulumaterjal.

Hea küll, meie saateaeg on läbi, kuna me mõned investorid ka ikkagi kuulavad ettemõtet, lohtust on. Siis ütlen, Remo, see ka ära, kas, kas see asi on midagi, kuhu saab investeerida, kas te kaasate raha või kuidas see poolele mõeldud on?

Täna otseselt ei kaasa, et meil on, ma usun, et vajaminevad partnerid olemas ja finantsiliselt me näeme seda kogu struktuuri juuli lõpuks. Siis me teeme otsuseid, kas me vajame või, ja kaasame partnereid.

Selge, et praegu kuhugi, kuhugi rahaga tuli, sellist kohta ei ole, kus, kuhu praegu raha sisse lükata. Aga, aga aitäh sulle ja ettemõte on selleks nädalaks läbi. Uued teemad järgmisel nädalal, nii et kuulmiseni.

Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka räägivad igal kolmapäeval sellest, kuidas Eesti tuhat korda

suuremaks teha. Ettemõte.