@ ETTEMÕTE // 2025.05.21
delfi_ettemote_1084.mp3
KUUPÄEV
2025-05-21
PIKKUS
48m 50s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse, kuidas tehisintellekt muudab tarkvaraarenduse maastikku, võimaldades kogenud arendajatel teha murdosa ajaga varasemalt kuu aega kestnud tööd. Külalised analüüsivad, milliseid oskusi vajavad tuleviku arendajad ning kuidas peaks ülikoolid ja ettevõtted kohanema uue reaalsusega, kus AI võtab üle juunior-arendajate traditsioonilised ülesanded.
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Eestis on aastaid valitsenud tarkvaraarendajate põud ja nii riik kui erasektor on meelitanud inimesi arendajaks õppima igasuguste vahenditega. Täna oleme aga olukorras, kus tehisintellekt teeb kogenud programmeerija käe all vaid tundidega ära kuu aja...
Tere kõigile ettemõtte kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on eetris ja kui me tavaliselt üldiselt oma saates tutvustame idufirmasid, räägime maailma vallutusplaanidest ja oleme igati optimistlikud, siis täna on eriline saade. Esiteks me vist, vist ei ole väga optimistlikud, aga vaatame ja, ja, ja teiseks me ei tutvusta idufirmat, vaid me esitame küsimuse, et, et miks ja kellele on vaja juunior arendajat. Kui tehisintellekt suudab selle inimese töö ära teha ja kui see nii on, siis keda paganat me seal koolides koolitame välja, mida me peaksime inimestele õpetama ehk kuidas on võimalik saada kogenud tööturul kasulikuks arendajaks, ilma et sa seda sellist õpipoisi aastaid ja õpipoisi rolli täidaks? Ja see võib olla, tõenäoliselt ongi paljudes teistes valdkondades samamoodi, ma jälgisin eile ühte põnevat grupivestlust, kus see asi läks täpselt samamoodi, arendajate vaatepunktist läks käima, et noh, kellele on vaja juunior arendajat, mis me maksame talle. Aga siis tuli, keegi tõstis käe püsti ja ütles, et meil juras on täpselt sama. Ja siis tuli keegi, tõstis käe püsti ja ütles, et aga meil finantsanalüüsis on täpselt sama, et mul teeb tehisintellekt juunioranalüütiku töö ära ja ma ei taha üldse neid inimesi ja praktikante ja kedagi palgata siia. Et see küsimus on laiem, aga kuna me oleme tehnoloogia saades, siis me täna vaatame pigem arendajate pilgu läbi seda. Ja lisaks mulle ja Taavile on meil stuudios TalTech Informaatika ja tehisintellekti programmijuht Ago Luberg, tere.
Täna on meil plaan muidugi vastu võtta rohkem kui eelmine aasta. Aga noh, kuna jah, et TalTechis IT õppekavad on kokku kuus, et see informaatika tehisintellekt on üks nendest kuuest. Et noh, meil on näiteks ka puhas arenduse õppekava ja administreerimine, et, et me nagu noh, leiame, et, et praegult võib-olla veel piisavalt hulk neid huvilisi on. Ja ma leian ka, et me selle oma õppekavaga tahamegi jõuda sinna, et tegelikult see tehisintellekt, ka see nimi vihjab sellele, et me tegelikult tahaks pakkuda turule seda, mida on vaja. Et me juba ammu tegelikult ei pakkugi lihtsalt arendamist oma õppekaval, vaid me pakumegi sihukest, me ütleme niimoodi, et meie lõpetajad täna juba on mõned peale pakat läinud. AI inseneriks täitsa, see on päris huvitav, et, et sihukesed on täitsa olemas. Ja on ka neid, kes ei lähe ka arenduseks, lähevad kuskile mingit projekti juhtima, lähevad veel, veel põnevamatesse mingisugustesse disaini aladesse, et ühesõnaga. Et noh, me nagu tahaks pakkuda sihukest laia võimalust edasi minna, kas õppima või siis tööturule midagi tegema, eks noh, täna see on fakt, et. Et arendus kui selline võib-olla ei paku seda, mida, eks ole, tööturg ootab, me just siin. Eelmine nädal me just arutasime Bolti ja, ja Microsoftiga, selline programminõukoda, just arutasime seda teemat. Ja noh, ma, minu küsimus oligi, et mida, mis siis see sisend on, mida te tahaksite saada ja ka noh, ütleme nii, et ega nad on ka niimoodi siin äraootaval seisukohal natuke. Et noh, et mõnes mõttes võiks ju lihtne öelda, et ülikool võiks anda seenior arendajad. Aga noh, on arusaadav, et ega aeg on see, mis noh, nagu ma ei tea, spordis samamoodi, et me võiks ju olümpiavõiteks proovida kahe kuuga teha, aga noh, seal on lihtsalt vaja laduda nii-öelda põhja. Et see õppimine on natuke samamoodi, et, et me ei pääse sellest, et see aeg on piiratud, et lihtsalt seal on vaja mingit kogemust saada. Et ütleme, et võib-olla kui täna sai bakalaureuse pealt kohe tööle, et siis võib-olla on võimalus, eks ole, magistriõpe ka ära teha. See annab natuke juurde, aga ma arvan, et seda sügavust on tegelikult ikkagi rohkem vaja, et ka see viisaastat õpet. Et ka täna magistrist veel seenior arendajate otse ei tule. Ja eks noh, see ongi see küsimus, et. Mis siis on ju saab, kes siis, kuidas see vahe ära täita, et noh, et, et kas siis firma on nõus võtma nii-öelda enda kuludega. Täitma ära selle vahe, et siis sellest nii-öelda tänasest juuniorist seenioriks saada, et tal on siis olemas see seenior või et kes selle siis ära täidab või kuidas see ära täita?
Ja, noh, siin on päris mitu head mõtet, et noh, ma ütlen ühest küljest, et. Kui tuuagi see paralleel näiteks, et mida me täna, mida on võimalik tehisintellektiga teha näiteks kas või õpetamisel. Need personaal nii-öelda tuutorid või mentorid, et noh, et tegelikult see on nagu. Ma ei tea, täiesti lahe võimalus, mida ju me, noh, siin meil lihtsalt ei ole sihukest inimressurssi, et leida igale ühele oma personaalne õpetaja, aga. Tehniliselt täna on igalühel võimalik oma taskus, ma ei tea, lauaarvutis, sülearvutis, mis iganes omada sellist õpetajat, kes on sinuga kannatlik. Oskab sind tõenäoliselt ükspuha, mis teemal aidata ja nii edasi, et noh, et tegelikult see on ka täpselt üks valdkond, et. Et kus ma näen, et noh, et tegelikult tehisintellekt on ju kõik abiks, aga jah, et kui, kui mõelda, et noh, et. Noh, ma ise nagu näen niimoodi, et kui me võtame näiteks ütleme, et ka arendus või ütleme, programmeerimine, et kunagi kirjutati, ütleme noh, peaaegu masinkeelt. Täna me ju, kompilaator on meil sihukene asi, mida me ju, noh, me kasutame kompilaatori, kompilaator teeb mingi töö ära. Et lihtsalt noh, ütleme, et see programmeerimine või sihukene tarkvara arendus liigub lihtsalt nagu abstraktsiooni mõttes kõrgemale. Aga noh, sellegipoolest, et noh, et ma arvan, et ka isegi kasvõi see näidet, et vaheta see nupp ära, et, et noh, lihtsalt, et kui mitmel moel võib ühte nuppu vahetada, et. Et kui sul on olemas mingi kogemus, et sa näed võib-olla läbi, et okei, kui see nupp on ekraanist väljas, et see on halb. Et noh, okei, oletame, et kunagi tehisharu on nii tark, et ta saab sellest ise aru, aga siis tulevad mingid järgmised asjad, et kuni. Me toodame neid asju inimestele, siis ikkagi inimene peab olema see tellija ja noh, nüüd on küsimus see, et kas näiteks firma On hea tellija või ta pigem ikkagi võtab endale nii-öelda arendaja, kes siis noh, programmeerib või siis kirjeldab täna nagu tavalises keeles selle, mida ta tahab teha. Noh, iseasi on see, et keel lihtsalt, ütleme, et kui me räägime inglise keelest eesti keeles, see on lihtsalt natuke liiga. Mitmeti mõistetav, et sellepärast programmeerimiskeel on nagu selgem, et kui me, ma ei tea, AI-l laseme omavahel suhtlema hakata, ta lõpuks leiutab ka oma keele välja, mis on nagu palju optimaalsem. Et siis ongi see koht, kus siis võib-olla nagu mõelda, et tegelikult noh, ma ei näe, et see ütleme, et jah, võib-olla see olemus kindlasti muutub täna, mida siis tarkvara arendaja teeb, aga ma arvan, et. Mingisugune kiht nii-öelda inimese ja selle arvuti vahel saab olema ja lihtsalt, et nad peavad natuke teistsuguste oskustega olema ja võib-olla natukene. Ongi, et võib-olla selle asemel tehniliselt teada, kuidas mingi algoritm töötab, tal peaks olema mingisugused siis teised eeldused ja oskused.
Ega kutseka taseme, noh, küsimus on nagu võib-olla selles tasemes, et ma arvan, et see on ju kõik õige, et seda oskust kui sellist on ju vaja, et noh, kas või väga lihtsustat öeldes, et noh. Kui meil oleks seeniorid kuskilt võtta, siis ju keegi ei vaidle vastu, et neid inimesi on vaja. Et võib-olla jah, küsimus on selles, et kuidas nad sinna saada või et keda me seda ülikoolist välja saame, et ma arvan, et, et noh, see mõte on ju kõik õige, et noh, et ma ise ka tavaliselt räägin, et noh, et. Võib-olla nelisada aastat tagasi oli küsimus, et kes nagu kirjutamist õpib, et noh, õppisid kirjutama need, kes kirjanikuks tahtsid saada. Et täna me ju kõik õpime lugema ja kirjutama, et samamoodi võib öelda, et IT kirjaoskus on sama asi, et noh, et täna on, ma ei tea, külmkapist tahad endale uue piima tellida, sa pead nagu. Tõenäoliselt oskama programmeerida, et muidu ta tellib sulle liiga palju piima või liiga valel ajal piima. Et noh, mis iganes, et noh, tegelikult ju noh, me ju näeme, et me ju täna ju lasteaedades juba õpetame mingil määral nihukest programmeerimist või noh, ütleme, et ega programmeerimine ei olegi muud, kui ta on lihtsalt niimoodi. Süstemaatiliselt mingisuguste nii-öelda korralduste andmine, et see, et sa teed seda arvuti ka programmeerimiskeeles, see on lihtsalt võib-olla üks. Läbimängimise viis, aga noh, tegelikult elus iseenesest see ju noh, täpselt mis iganes valdkonnas, seda saab nagu väga hästi rakendada. Mina arvan küll, et, et see mõte on tegelikult õige, et noh, et ma olen siin lugenud ka siin ja seal ja ma vaatasin ka just see World Economic Forum'i, sihukesed ennustused tööturu kohta. Et nad siin noh, see nüüd anti siin välja mingi hetk nii-öelda selleks aastaks, et eelmise aastaga võrreldes on selle aasta ennustus läinud, et. Nii-öelda AI-ga seotud, sihukesed masinõpe, andmekaeve, sihukeseid inimesi on vaja sada korda, ütleme, et sada protsenti rohkem, kui nad eelmine aasta ennustasid, ehk siis juba eelmine aasta nad ennustasid, et neid on vaja väga palju juurde. Ja nüüd nad on seda hüppeliselt veel tõstnud, nii et noh, tegelikult nendel on ka mingi sisekaemus tõenäoliselt, miks ja noh, seal samamoodi tuuakse välja, et, et see lihtsalt seesama nii-öelda oskus. See noh, vajub laiali siis erinevate valdkondade peale, et meil on tegelikult täna väga palju valdkondi, kus täna üldse peeguti ei kasutagi seda asja. Nii-öelda tehisintellekti või üldse kas või noh, IT-d me võime öelda, väga lihtsustatud. Ja noh, teine asi, mis ma tooks välja, et siin ju Eurostati hinnangul, me oleme ju nihuke Euroopas nagu keskpärane. AI kasutaja, et noh, kui me vaatame siin oma põhjanaabreid, siis nemad on, ütleme nii, et neljandik ettevõtlusest on juba ühel või teisel moel AI-d kasutamas, me oleme Et ma arvan, et see on nagu see koht, et me vähemalt peaks neil järgi jõudma, aga me ei jõua neil järgi, kui meil ei ole neid inimesi, kes selle nii-öelda hüppe teevad.