Idufirma, mis pidi õnnestuma: miks kogenud asutajate ja heade rahastajatega Kwota läbi kukkus?

Et meie pidasime peaaegu neli aastat vastu. Esimesel aastal on kohanemise aasta, noh, me alustasime sellest ka, et ma olin tippjuht ennem ja, ja siis sa tuled väiksesse start-up'i, siis natukene need halvad harjumused on küljes, on ju, et, et sa ikkagi arvad, et natukene on see tehtagu mentaliteet, et võtan mõned inimesed ja küll nad siis aitavad. Olgu see siis müük või tootearendus või, või midagi sellist. Ja kvoota puhul ma pean tõesti ütlema, et meil õnnestus värbamine tohutult hästi. Aga start-up'i puhul me värbasime liiga vara, värbasime, värbasime inimesed nagu founder'itest ettepoole, me ei olnud veel isegi aru saanud, mis see täpne toode on ja nii edasi. Juba meil olid tööl väga targevad tootejuhid ja nii edasi ja siis tuli noh, aeg-ajalt otsida neile tööd, on ju, et, et kuidas. Kuidas paremaks teha asja, nii et teine aasta siis oli selline, kus oli tõehetk on ju, kus hakkas runway. Ja lühemaks jääma ja, ja, ja siis saad aru, et kõik asjad tegelikult tuleb detailideni ise ära teha, ise selgeks saada, ise kliendi juures olla. Siis tekib ka lahkelid founder'ite vahel on ju, et kes peaks kui palju tegema, on ju, et, et noh, ei ole arvestanud sellega, et tööpäevad on neliteist tundi pikad. Sest noh, raha kõik tuli nagu nii lihtsalt alguses tundus, on ju, tegelikult midagi lihtsat seal ju ei ole, on ju, see ikkagi. Pidid palju vaeva nägema selleks, et raha tõsta, on ju, et endale kindlaks jääda, visioon, missioon. Ja, ja kolmas aasta siis on selline, kus, kus need värvatud inimesed loomulikult, et kui runway on juba väga lühikene. Siis sul jääb founder mentaliteet, kus founder on nõus ka siis enam, kui ta palka ei saa jääma. Aga teised kahjuks pereinimesed ja nii edasi, nad ei saa endale seda lubada isegi tegelikult. Ja, ja loomulikult siis on, õnneks me saame täna kõik omavahel hästi läbi, aga meie ju jääme viimased palgad võlgu töötajatele. Ei ole hea tunne selle asjaga tegeleda, aga teistpidi mõnigi on täna ühendust võtnud ja, ja ühega neist no kusjuures teine uut start-up'i. Et on, on noh. Tagantjärgi aru saanud, sellel hetkel oli hästi ebamugav, aga tagantjärgi on aru saanud, miks ma pidin ettevõtjana nii käituma, on ju, et, et ma pidin valima, endale ei maksnud üldse palka, neile maksin midagi ja siis lõpuks pidin koondama.