Saate toob teieni Docobit, kõik ühes digiallkirjastamise portaal.
Tere päevast kõigile ettemõtte podcasti kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on saatejuhid nagu ikka ja täna on üks selliseid saateid meil, kus, mida me ikka perioodiliselt teeme. Kus me start-upperitele oleme pannud stuudioukse kinni, jätnud nad sinna kuulama ja, ja me räägime siis nii-öelda vana majanduse väärika esindajaga. Ja see nii-öelda vana majandus on väga suur sektor. Eesti jaoks see on kinnisvara ja meie külaline on sellise kinnisvarafirma nagu Invego juht Kristjan-Thor Vähi, tere, Kristjan. Tere. Tere, Taavi.
Ma saan ikkagi küsida alati siin podcasti alguses, et kas te olete Kristjaniga tuttavad, mina pean ütlema, et vist mälu järgi ei ole temaga kunagi kohtunud.
Ma vaatasin ta Portugali maju.
Kui lähedalt, kui lähedalt sa vaatasid?
Ma vaatasin brošüüri. Okei.
Näed, siis sa oled kaugemale jõudnud kui mina. Kristjan, sada viiskümmend neli villat Portugalis on üks asi, millest me tahame täna sinuga rääkida, aga laiemas mõttes, miks me, miks me nii-öelda, nii-öelda päris majanduse inimesi siia kutsume, on see, et ikkagi hoida käsi pulsil sellele, et mis nii-öelda reaalselt. Maa peal toimub, sest idufirmad ei ole maa peal, nemad on pea ikkagi pilvedes. Sada viiskümmend neli villat Eesti arendajalt välismaal, kas see on nagu kõige suurem kinnisvaraprojekt, mida eestlased välismaal on teinud kunagi?
Mida me välismaaks nimetame, et.
Portugali, et, et kui me Lätit välismaaks ei nimeta, siis, siis. Ma arvan, et mul, ma ei saa absoluutsele tõele kandideerida, aga, aga viimase aja üks suuremaid kindlasti.
No ma arvan, meil on vist Ukrainas mingeid kaubamajasid ja muid asju ka ikkagi tehtud, et, et me peame ikkagi kummardama neile kõigile suurtele kinnisvarainvestoritele, aga nii kaugel ma küll ei ole kuulnud jah, et nii suurt oleks.
Kuidas see tekkis või miks sa teed seda?
Seal on, seal on see, sa enne nimetasid start-up, siis jah, et, et kinnisvarasektor tundub selline vana maailma või vana äri, eks ju, valdkond, aga. Aga noh, samamoodi me peame kogu aeg mõtlema noh, kui tahame edukad olla, et, et viis aastat, kümme aastat, kakskümmend, kolmkümmend aastat nagu ajast ette, et mida, mida inimestel on siis vaja. Millised on nende sellist, tuleviku nii-öelda vajadused ja nõudmised, on ju. Ja, ja selle Portugali projekti ajendiks sai, ütleme koroonaaja algus, kus me. Vaatasime, et, et lõunas elamine ja töötamine, kaugtöö tegemine saab kindlasti üheks jäävaks trendiks ja, ja soojas kliimas. Nii-öelda siis perega aja veetmine ja sealt töötamine on paljudele väga meelejärgi ja selle nii-öelda, kuidas öelda tuleviku. Visiooni peale me oma seda äri ka nii-öelda üles hakkasime ehitama, et, et me ei lähe tegema Lõuna-Pordukalli, kus sisuliselt selle ajani oli tehtud ainult siis noh, kuidas öelda selliseid puhkekodusid. Et me läheme tegema sinna aastaringseks elamiseks mõeldud meie mõistes siis noh, täis, täis kõikide lisadega kodusid.
Okei, aga lähme kohe siin nagu korraks süvitsi, et, et teeme mõned sellised tausta täpsustavad küsimused ära, et eestlased on siiamaani olnud ikkagi peamiselt ju Hispaanias, meil on siin Henrici, kes on meil malaga põgenik nii-öelda, on ju, et. Et räägi korra see loogika nagu lahti, et me saame sellest aru, et, et kaugtöö on selleks, et jääda. Ma vaatan praegu siin. Vihmast maikuud Eestis ja mõtlen, et ikkagi Eestis enne mai lõppu pole võimalik elada põhimõtteliselt on ju, et, et see on ikkagi pikk ja hall ja, ja, ja, ja, ja ei ole aeg, eks, et, et, et miks Portugal ja miks mitte näiteks Hispaania?
Sellest, siin, siin see tegelikult hakkab kuskilt kaugemalt, et, et olles ise Hispaanias ka veetnud aega, olles veetnud ka Floridas, Ameerika mandril lõunase aega. Ja erinevate nii-öelda lõunapiirkondasid jälgides, siis kuidas nad on arenenud, kui ülerahvastatuks nad on saanud, milline nende kliima on. Siis noh, meie selline vaade ja. Tekkis selline, et, et just nimelt see Lõuna-Portugal on tuleviku pikemat perspektiivi silmaspidades, et kõige perspektiivsem, et ta täna on veel mõistliku hinnaga, ta ei ole ülerahvastatud, ta on turvaline. Ja, ja kogu nii-öelda ärikeskkond toetab sinna nii-öelda arendamist, et see, see selle tingis, et. Et noh, ja näiteks Hispaaniaga võrreldes, et noh, Portugalis päikselisi päevasid on oluliselt rohkem erinevad elemendid.
Aga räägime korra sellele lahti, et see profiil, mille on ikkagi ettemõttesaade ja, ja täna on ka selles mõttes, sa räägid nagu oma ettemõtet, ehk siis, et mis hakkab olema kahekümne, kolmekümne aasta pärast, eks, onju. Et kes siis on see nagu, kas see nagu muutub trendiks ikkagi, et eestlane hakkab omama suvekodu kuskil? Lõuna-Portugalis, mitte ei käi seal lihtsalt korraks külas, et noh, mõtleme nii, et matemaatiliselt tundub nagu sellise suvekodu ostmine ikkagi, noh, sa pead ikkagi olema, noh, mõnes mõttes retsilt rikas on ju, et palju mõistlikum on, et ju hoida raha kuskil investeerimiskontol teinete intresse, siis noh. See aasta Floridas, järgmine aasta Portugalis, ülejärgmine aasta Hispaanias, on ju, et tundub kuidagi loogilisem valik, et kes on see profiilse inimene, kes üldse teeb sihukeseid otsuseid?
No me oleme ju oma ühiskonnaga siin selle kolmekümne aastaga liikunud, liikunud sinna Euroopa ja Skandinaavia suunas. Ja, ja kui me seda nagu kliendiprofiili vaatame, siis, siis kogu see lõunapiirkond on asustatud eri Põhja-Euroopa ja Skandinaavia inimestega. Ja see, et eestlased täna oma akumuleerunud varaga. On võimelised tegelikult ka ostma ilusti sinna endale kodusid, on täiesti normaalne protsess, mis võib-olla jah, tundus siin, ma ei tea, viisteist aastat tagasi või kümme aastat tagasi veel suhteliselt nagu haruldane. Siis, siis täna on see muutunud normaalsuseks ja kindlasti järgmise kümne või kahekümne aasta jooksul on veel, veel normaalsem ja noh, see, et. Et kas on mõistlikum omada või, või, või rentida ja samal ajal kui investeeringust raha teenida, noh, see on selline elupõline nihukene küsimus, et osadele meeldib omada ja osadele meeldib investeerimiskontol raha teenida ja võib-olla hotellides käia. Aga samas need inimesed, kes omavad, nendel on samuti jällegi võimalus oma kodusid siis neile inimestele rentida ja sealt tulu teenida, et.
Henrik, sina oled Hispaanias, miks Hispaanias oled, miks sa Portugali ei läinud?
Noh, ma ei tea, seal on sellised ajaloolis-kultuurilised, keelelised põhjused on ju, aga, aga ma saangi siit võtta nagu sõnasabaks kinni, okei, mul hetkel vaatan aknast välja, täna on ilm pilves. Pool aastat või ütleme viis kuud aastast mina siin olla ei suuda, temperatuuri pärast, sest see on lihtsalt liiga kõrge, aga need. Et kuidagi flipivad väga hästi Eestiga, et noh, need viis kuud, kui ma ei tahaks Eestis olla, siis ma tahaks olla siin ja, ja need ülejäänud kuud, kui ma ei taha siin olla, siis ma tahaks olla Eestis, on ju, et selles mõttes sobib nagu väga hästi. Aga siin on iga päev näha, iga päev ajakirjandusest lugeda, kuidas noh, põhimõtteliselt tuleb lennukite kaupa uusi inimesi, kes muudkui ostavad Hispaaniasse kinnisvara, eks ole. Kolivad rohkemal või vähemal määral siia. Just käis see protsent läbi, palju kõigist Hispaania kinnisvaratehingutest on nüüd välismaalaste oma, Eks noh, väga selline aktiivne on, hinnad lähevad püstloodis üles ja, ja näha ka ikkagi väga palju sellist eestlaste aktiivsust kinnisvaraturul siin, on ju. Ja osa sellest on kindlasti seletatav sellega, mis Kristjan ütles, et noh, lihtsalt inimestel on raha rohkem. Et me oleme suureks kasvanud nii-öelda või täiskasvanuks saanud. Aga teine pool, no me ikkagi väga palju kuuleme seda siin, et, et kuidas Venemaa pärast viiakse Eestist raha välja, on ju. Et noh, kas või igaks juhuks, mul on vanaema korter, eks ole, vanaisa talu ja kuskil veel mingisugune asi, et noh, ma müün pooled või müün kolvenad maha ja panen siia. Kas sul on Kristjan mingisugune arusaam, kui palju nende sõjaaastatega on Eestist raha välja läinud või kas sa näed ka, et see kuidagi on, on mingi plahvatus toimunud seal?
Sinna kindlasti on oma, oma mõju sellele, et noh, kui me alustasime seda projekti, siis noh, eestlastele kindlasti me tahtsime müüa, aga me ei näinud seda, seda ütleme huvisuurust, mis täna on ja. Ja need eestlased, kes sinna noh, täna on nagu üle kahekümne Eesti pere siis nagu ostnud, et noh, me näeme seda, et, et nad, see kindlasti on mõjutanud osade otsust. Ehk, et hajutada oma, kuidas öelda, kinnisvara investeeringut. Ehk, et noh, et mitte kui öeldes, kas. Mul on Tartus või, või kuskil Tallinnas mõni korter või on mul hoopis kaks suvekodu kuskil Otepääl ja ma ei tea, Haapsalus on ju. Et siis ühe neist vahetada siis teise Euroopa otsa, et lihtsalt nagu, nii nagu noh, ma ei tea, aktsiaid. Omad mitmeid, et hajutada riske, nii on ka nii-öelda neid kinnisvara investeeringuid, need eestlased soovivad hajutada riske, et noh, seal ei ole mingisugust kodumaalt põgenemise seda emotsiooni, vaid seal on just nimelt see, et, et, et võiks olla mingi kinnisvara teises jurisdiktsioonis, et.
Mina pole kõnegi aru saanud sellest nii-öelda Saaremaa suvekodu võlust, et noh, mõnest sõbra juures võib saunas käia korra jälle ja ma ei taha kellelegi liiga teha, et selles mõttes anda mingeid hinnanguid, aga noh, nii see ajalises mõttes. Noh, ütleme nii, et sõit kuhugi Kuressaare taha võtab täpselt sama palju aega kui, ma ei tea, lend Barcelonasse umbes on ju, et. Et siis tekib küsimus, et, et miks mitte juba suvekodu omada oma seal lõuna pool. Samas Lõuna-Portugal minu teada ei ole väga lihtsasti ligipääsetav, et, et ikkagi ma just käisin Lissabonis, on põhimõtteliselt terve päeva nagu reisid sinna on ju, ja, ja, ja, ja tagasi ka saada, et. Et kuidas üldse nagu selline kinnisvara arendaja oma sellist mõttemalli nagu, nagu üles otsib, kas sa vailid oma asukohta, et. Kui sa paned järjest nagu neid kriteeriumid enda jaoks paika, et millest see selline nii-öelda planeerimise nii-öelda list üldse koosneb?
Noh, eks ta jah, algab asukoht, asukoht, asukoht ja kõigepealt siis noh, regioonist ja riigist ja kliimast ja. Auto, ütleme, ja infrastruktuurist, autoteede võrgustikust, noh, ütleme. Meie siis Imego meeskonnas on kinnisvaraprojekte juhtinud Toomas Koelk, kes on algusest peale olnud seotud Portugali, kes seal õppinud ja, ja, ja töötanud ka nii-öelda. Kinnisvaraprojekti juhina ja räägib vabalt portugali keelt, tema vedas meid Portugali juba nagu aastaid. Sellest sai selline Portugali armastus ja siis me hakkasime vaatama nagu projekte. Et mida seal teha ja, ja ega, ega see nagu kerge protsess ei olnud, et, et küll on nad kuskil pärapõrgus või on liiga jällegi. Kuidas öelda siis, lärmakas kohas või, või mitte siis. Ligipääsetavas kohas on ju, et noh, et need elemendid kõik saada klappima on selle ühe iga noh, ma ütleks iga kinnisvaraprojekti edu võti. Et, et, et kuidas on ligipääs, kui lähedal on, ma ei tea, siis lasteaiad, koolid, poed, restoranid, juuksurid, arstid. Et, et noh, selle meie projekti valikul saigi määravaks see, et, et, et me sattusime. Maatüki peale, mis asus keset loodusparki ehk olid puutumatu vaated igale poole. Ma ütleks muinasjutulised, aga samas üks koma kaheksa kilomeetrit selline Haapsalu suurune ilus muinasjutuline linn seal kõrval, kus on kõik teenused olemas. Ja samuti nagu kaks kilomeetrit kiirteede võrgustikust ehk et noh, need elemendid nagu. Peavad kokku langema, sest muidu noh, sa hakkad suruma seda projekti ja, ja et mitukümmend aastat võid suruda, et, et, et ainult sulle meeldib, aga teistele pole vaja.
Meil on Eestis ju, me oleme siin ise ka oma saates ikkagi kogu aeg ju korrutame, eks, eriti idufirmadega, et, et sa teed oma ettevõtte ja sinu turg ei saa olla Eesti. Ei noh, idufirma puhul see on täiesti selge, eks ole, keegi ei tea mingit idufirmat, et Eesti turgu või isegi Balti turgu nagu teenindada. Kui me vaatame nüüd sinu vana majanduse nagu vaatepunktist. Kas sul on mingit väga suurt vahet nagu või ütleme kinnisvara arendajal, kas ta teeb seda projekti Eestis või teeb seda Lätis või teeb seda Portugalis võib-olla teeb seda Saksamaal? Jah, regulatsioonid on erinevad, turud on erinevad, mingid erinevused on, on ju. Aga kas see põhimõtteliselt on noh, mingi selline ülisuur riskantne samm, et ma lähen arendan välismaal või see on mingi selline mõtteviisi küsimus, mis, mis tegelikult ei oma erilist tähtsust?
Oma, omab küll tähtsust, aga, aga noh, ma see, see, see, see hea näide selle start-up'idega võrreldes või ütleme tehnoloogiaetteettevõtetega võrreldes on ju, et. Et noh, minu meelest noh, ühe sellise vastutustundliku Eesti ettevõtte jaoks võiks olla noh, ma ei tea, lausa kohustus oma häid oskusi eksportida ja, ja, ja sedasi nii-öelda. Eestist ka välja vaadata. Et noh, kui me tahame muidu öelda, et eestlased on üldiselt haritud ja, ja, ja kohusetundlik rahvas. Siis, siis noh, tegelikult sellest lähtuvalt me ju tegelikult oleme võimelised juhtima protsesse ja, ja neid ka eksportima ja. Ja noh, ja seda saab siis samamoodi teha ka välisriigis, aga noh, see tähendab, tähendab see noh, niimoodi lihtne öelda, aga, aga, aga mitte nii kerge teha, sest noh, see peab. Noh, nagu ütleme, sellel start-up'idel siis noh, nende kõige suurem väärtus on nende, nende oskused ja nende inimesed, et, et noh, kinnisvaras. Projekti kuskilt kaugelt ei juhi, sest noh, ehitus ja, ja, ja see käib ju kohapeal. Ja, ja selleks peab olema siis nii-öelda, kuidas öelda, meeskond valmis panustama väga palju aega seal kohapeal olemisse, seal kohapeal käimisse. Ja noh, seda terve meeskonnaga, et noh, see on see siis võib-olla millise sammu Invego on võtnud, et, et me. Kogu siis nii-öelda oma tiimiga oleme selle valiku teinud, et, et me oleme valmis järgmised kümme aastat oma aega ja energiat sinna panustama, et noh, muidu see võimalik ei oleks.
Mul on õnnestunud kõrvalt vaadata golfimängijana ühte Eesti sellist küla kujunemise projekti. See on siis Jõelähtme golfiklubi, eks, kus Mait Schmid tahtis teha nii nagu välismaal on, et sul on raja ääres erinevad villad. Ja inimesed siis kas elavad või rendivad neid villasid ja, ja, ja see äri aastakümneid ei läinud tal käima. Ja mina arvan, et üheks põhjuseks oli see, et majad, mida sinna tüüpprojektina pakuti, olid lihtsalt koledad, nagu rõvedad. Mõned seal ostsid, aga nad noh, põhimõtteliselt nagu paadikuuridest nii-öelda sõjaväbarakkideni nagu näevad välja seal, onju, ja no ei lähe. Ja, ja nüüd, kui need tingimused on kõrvale heidetud, okei, seal on ehitusmees ka tulemas, on ju. Jah, need majad on nüüd küll noh, nagu siga ja kägu, on ju, et aga küla on läinud õitsele, ehk siis kui lasta inimestele ehitada nii nagu nad tahavad oma maju saada, on ju, et siis tuleb välja, et on nõudlust küll, on ju. Et teil seal Portugalis on ka või ühesõnaga ma tahaksin nagu küsida seda, et, et kui nii-öelda noh, selles äris on nagu mingid teatavad riskid on ju, et sa tahad, et. Et noh, küla võiks olla üks tervik ja nii edasi, on ju, et kui palju ühel kinnisvara ärimehel üldse on sellist paindlikkust kliendile nii-öelda vastu tulla ja kliendi soovide järgi asju teha, et. Sama Maidu näide näiteks on ju, et, et kui tuleb välja, et arhitekt tegelikult noh, sõna otseses mõttes kunst küll on ju, aga pani puusse oma kunstiga. Ei sobi. Noh, seda.
Meie ei soovi, et, et iga inimene võiks oma, oma, omamoodi maja sinna ehitada, ehk sellest tuleks selline.
Siga ja kägu, eks ju, aga, aga selles on sul täiesti õigus, et disain on ülioluline ja just nimelt seesama, mis ma enne mainisin, see viiekümne, kahekümne aasta vaade. Siis, siis noh, siis kui me seda nagu projekti alustasime, siis see oli nagu, nagu meeletu võitlus, et. Et kõik üritasid meile selgeks teha, et me peame ehitama selliseid majasid, mida on ehitatud Portugalis sada või isegi mitusada aastat tagasi. Et sellised suured kivimürakad, pisikeste akendega ja, ja, ja, ja kuidas öelda, Moore'is style nagu nad ise nimetavad. Et ja me ütlesime, et ei, et me tahame ehitada just nimelt. Tulevikumajasid, et, et meil on olemas kõik tehnoloogiad, et, et me ei pea enam kivipaksude müüridega seda ütleme sisekliimat tagama, vaid meil on konditsioneer, ventilatsioon, küte. Kõik need asjad tänases tehnoloogias olemas, et mida me saame kasutada ja saame teha nii, et, et, et need müstiliselt ilusad vaated oleks nauditavad. Maast laeni akendega ja, ja, ja teha nii-öelda siis modernsed majad, mis võiks nagu meeldida inimestele just nimelt nagu noh, tulevikus, sest see disain on tegelikult nagu sa ise ütled, ühe, ühe projekti edu olulisem võti. Noh, me oleme, ütleme. Läinud seda, David Veebos isegi, et, et ma ütleks, enamus projektidel meil on arhitektuuri konkursid, rahvusvahelised arhitektuuri konkursid, millele me ette anname sellise oma visiooni. Mille me ette kirjutame ja siis selle pealt korjame maksimaalselt paljude arhitektide parimad ideed kokku. Ja, ja tihti juhtub nii, et noh, need parimad ideed me siis palume kombineerida sellel võitjal sellesse nii-öelda veel oma töösse või siis oleme ka pannud mõnikord kaks arhitekti bürood omavahel nagu koostööle, et nagu saada parimad ideed sinna. Et see, see, see on ühe ütleme hea kinnisvaraprojekti, ma arvan, võti ja seal tuleb mängu just see, et, et isegi mõnikord nagu täna on see võib-olla väheoluline, aga see hakkab rolli mängima, et, et noh, kui. Noh, ütleme noh, Portugali ostes on üks asi, aga noh, näiteks Eestis või Lätis, kus me teeme, et kui inimene ostab omale kodus, on tema elu suurim investeering on ju tihti. Et ja see on aastakümneteks, ta võtab sinna kolmekümne aastasse eluasemelaenu või ja, ja, ja, ja, ja ta võib-olla ostuhetkel ei mõtle. Aga tegelikult mängib väga palju rolli, palju see vara maksab kümne või viieteist aasta pärast, kui ta võib-olla tahab järgmisse kodusse kolida ja selle maha müüa. Et noh, ja seal siis hakkab see disain ja see kogu siis alaterviklikkus, mis on majad ümber, teed, nii-öelda need mänguväljakud, haljastus, muud disaini elemendid, need hakkavad rolli mängima ja need on siis selle väärtuse tegelikult tõstjad. Et noh, kui seal samas ka nagu Hispaanias ringi käia ja vaadata, Võib-olla väga ilusaid projekte, mis on tehtud kakskümmend aastat tagasi, siis noh, seal võib kinnisvara maksta väga palju ja siis samas kakskümmend aastat tagasi tehtud projektis on väärtus hoopis langenud, et noh, sama on nagu siin Eestis ja, ja kõikide kinnisvaraprojektidega.
Sina müüd, vähemasti plaanid siis müüa või ennustad, et te müüte Lätis rohkem kodusid kui Eestis nüüd vist käesoleval aastal, on ju. Et ja, ja ma tahaks nagu kuidagi urgitseda seda rahvusvahelist suunda edasi, et, et kas selle võrra, kui eestlased liiguvad rohkem ringi. Ja meil on inimesed, kes on võib-olla isegi juba Eesti inimesed, kes on sündinud Hispaanias või Portugalis või Saksamaal või kuskil teises riigis, on ju. Et sul on nüüd nii-öelda kohalikku eestlast on palju võtta, meie pilk nagu laieneb. Kas see nagu avab ukse sellele, et, et saaradet te võiksite teha äärmise suurema arenduse kusagil Münchenis näiteks või kusagil Itaalias või hoopis äkki Tais?
Ma, ma tulen tagasi selle sama Portugali näite juurde, siis, siis. Noh, me esimest korda seal Portugalis hakkasime käima, ma arvan, seitse-kaheksa aastat tagasi. Üks selline viis-kuus aastat tagasi me võtsime vastu otsuse, et, et vaatame sinna projekte ja hakkasime seda turgu väga süsteemselt selgeks õppima. Noh, ma ja mis lõppes sellega, et siis kolm aastat tagasi ostsime selle esimese maatüki, et noh, igale turule sisenemine ja selle turu eripärad ja noh, nende selgeks õppimine. Noh, ükskõik mis valdkonnas, ma arvan, see ei ole ainult kinnisvaras, on noh, selline minimaalselt kahe-kolme aastane protsess ja, ja. Ja sellepärast ei ole nii, et lähen homme kuskile Saksamaale või et, et, et sa valid oma selle ühe turu ja siis sa teed selle turu endale täielikult selgeks. Et, et sa ei lähe sinna noh nalja tegema, noh kinnisvarprojekte väga-väga kallid on ju ja nõuavad suurt meeskonnatööd ja kestavad noh minimaalselt viis aastat ja rohkem. Et, et see, see eeltöö ja see valik on nagu suur ja noh, meie oleme valinud Portugali ja, ja Läti ja need mõlemal on tegelikult noh, nagu ma ütlesin, selline kuueaastane ajalugu tänaseks päevaks, mis on, mis on olnud, olnud nagu sihikindel ja pikk töö.
Aga see tõep kaasa ka tegelikult selle ebamugavuse, eriti just nendele esimestele asunikele, et me olime Nortaliga kunagi Ülemiste keskuse või Ülemiste selle city üks esimesi rentnikke, me olime vist suurim ankurrentnik alguses. Ja noh, kõik on, ma arvan, ilus. Noh, mingi hetk ka tundma ennast nagu ahvpuuris, sellepärast et sinu kontori kaudu käidakse müümas järgmistele seda sama piirkonda, onju. Siis on pidev ehitamine, noh, ma mäletan, ma nagu tülinesin sellest ehitamisest niimoodi ära, see oli kuus aastat konstantne ehitamine ümberringi. Et noh, noh, sõna otseses mõttes, kui ma tänapäeval Ülemiste City'sse minema, ma lähen üks ülima vastikustundega, et. Et noh, jälle, jälle nad ehitavad seda, ikka ehitavad kogu aeg, on ju, et, et. Mis see nagu noh, ütleme niimoodi, et see on ikka päris suur taluvus nendele esimestele üürilikele ka.
See, see oli sul väga hea nii-öelda nagu näide selle, see, mis sa tõid, aga see on väga suur osa nagu heast planeerimisest. Et, et, et noh, sa, kui sa selle kogu ala võtad noh, arhitektide ja kaardi peale ette, siis sa hakkad planeerima, et kus on need esimesed, esimene etapp. Kui suur see peab olema, et ta nagu oma tervikuna toimima hakkaks, nii, kust ja siis millises järjekorras sa järgmiste etappidega lähed? Noh, sellesama Portugali näite põhjal noh, tule koha peale, ma saan näidata, et, et, et, et see on läbi nii hästi läbimõeldud, kus see, see tee, mis sinna läheb, ehitatakse täies ulatuses välja. Ja, ja need esimesed majad on siis nii-öelda esimese mäenõlva peal vaatavad kõik lõuna poole ja järgmised etapid hakkab ehitus nendest nagu tahapoole ja tahapoole ja tahapoole. Ehk siis, et nende kõik see nii-öelda vaade, mis neil oma kõikidest akendest on, see jääb puutumatuna, sealt nad oma ehitus, ühtegi uue etappi ehitust ei näe. Ja samamoodi on nii-öelda ehitusteed tagantpoolt ehk keegi, ükski ehitaja seda teed ei tarbi. Aga noh, see on jällegi nagu noh, ma võin öelda selle Portugali Silve Sillsi projektiga meil selle arhitektide konkursiga läks nagu tõesti hästi ja me saime sinna nagu väga-väga head arhitektid, kes, kelle. Kelle visioon ühtib meiega ja, ja, ja, ja kes nihukeseid asju oskavad teha ja see, see on see, kust nii-öelda tegelikult. Oma kogemused ja arhitektidega know-how kokku pannes, see nii-öelda peab sündima see hea projekt, mis iga etapp peab toimima, sõltumata sellest, kas üldse kunagi järgmisi etappe tuleks. Või siis, kui tuleb ja millal tuleb, on ju, et noh, et, et see, see on oluline projekti nii-öelda sellise planeerimise juures.
Sa oled olnud kinnisvararendaja päris pikka aega, kas oskad täna juba välja tuua ka midagi sellist, et kui palju on eestlaste. Maitse muutunud või, või kas nad on muutunud näiteks praktilisemaks, et ma ei tea, loevad ruutmeetreid ja arvutavad küttehindasid ja nii edasi, et. Võrreldes sellega, mis oli, ma ei tea, üheksakümnendatel, kus ehitati seitsmesa ruudaseid, kaheksasa ruudaseid maju, eks, et. Et kas sa näed siin mingit, mingit, mingit trendi Eesti, Eesti ostjas?
Eesti ostja on kindlasti muutunud palju-palju teadlikumaks ja, ja kui me vaatame kas või noh, ütleme üheksakümnendatel ma käisin koolis, aga, aga viimase kümne aasta jooksul näiteks korterite suuruse muutuseid, siis korterid on läinud kogu aeg väiksemaks. Aga, aga noh, nad on läinud optimaalsemaks, et tihti tänane see, ma ei tea, kolme toaline. Kuuekümne ruudune korter, mis oli siin veel viis aastat tagasi võib-olla seitsmekümne ruudune korter, on oma planeeringult parem, on rohkem läbimõeldud ja, ja, ja on nagu funktsionaalsus, et selle inimese jaoks toimib paremini. Aga just nimelt, et noh, see, see, see suurus on see, see optimaalne suurus on see, mis määrab, eks ju, need kommunaalkulud, küttekulud ja ka selle hinna. Sest noh, iga ehituse ruutmeeter maksab, et. See trend on selgelt olnud ja see on olnud kogu maailmas, et mitte ainult, mitte ainult Eestis, aga ütleme, meil on ta noh. Kallistes suurlinnades on see juba ammu-ammu läinud, meil on ta nüüd täna hinnatõustes muudkui. Trend jätkub, et, et ja teine pool klientidest või noh, ütleme võiks öelda seda, et. Et kuidas seda nüüd öelda, et, et need, kes on juba endale kodu, ostavad teist või kolmandat kodu, need on palju targemad ostjad. Aga, aga kuidas see väljend oli, et noh, et Henry Ford ütles, et, et noh, kui küsiks inimestelt, mis nad tahavad, siis nad tahaks kiiremaid hobuseid, mitte, eks ju, autosid. Siis noh, need, kes kolivad Nõukogude aegsetest majadest, need tegelikult, nad ei oska tahta veel. Nad, nad, nad justkui tahavad ainult omaenda uut ruutmeetritega, ma ei tea, korteri sisepinda, aga nad ei saa veel üldse aru, mis, mis on koridor, mis on majade ümber oleva ala. Mis on selle maja, ma ei tea, väärtus kümne aasta pärast peaks olema. Mis tehnosüsteemid on, on ju, nad ei oska seda poolt üldse vaadata. Ehk et, et, et noh, selle peale peabki nagu arendaja nagu mõtlema, et, et, et noh, ja kui me vaatame, et noh, noh see. Kaheksakümmend protsenti turust on siiski need esimese kodu ostjad, noh, kes siiski veel kolivad nendelt mägedelt ja nii edasi, et siis, siis, siis see nii-öelda kliendi harimine on selline üks osa, ma arvan, sellest vastutustundlikust äristada.
Aga mis, noh, sa praegu vaatasid kortereid, eks, aga kui ma vaatan sedasama nii-öelda noh, Hispaania teemat, on ju, noh, lihtne oleks mõelda, et oh, ma teen samasuguse koopia nagu mul kodus on, sest mul on, vaata, kodus on mul nii palju lapsi, igaüks tahab ikkagi oma tuba saada ja nii edasi, on ju, et. Et kas siin on ka mingid ikkagi, ma ei tea, kuldreeglid, mida need samad koduslased jagu jälgima peaks?
Jah, ma ütleks, et noh, seesama Portugali projektis meie, kuidas öelda siis, sihtgrupiks valisime või noh, nii-öelda, et, et, et see oleks ka skandinaavlastele ja ka võimalik eestlastele, et mitte võib-olla siis Araabiast tulevatele ostjatele. Ja sellest lähtuvalt on see nagu optimaalne suurus. Oluline ja, ja kui võtta, et, et ehitushind pluss siis nii-öelda hiljem see maintenance kulu, kõigi nende kütte ja jahutuse just nimelt seal külmast küll, siis see suurus hakkab väga palju rolli mängima. Ehk et, et, et ta oman küll, aga ülalpidamiskulud on nii kõrgel, eks ju, et. Ja, ja noh, selles mõttes noh, meie need majad on selline sada kakskümmend ruutu kuni kakssada ruutu vahemikus. Kui võib-olla osades projektides tehakse ja maksavad noh, ütleme poolest miljonist miljonini. Teistes projektides on võib-olla majad viiesaja ruudused ja maksavad viis miljonit. Et, et, et noh, ma mõlemad äritegelt toimivad lihtsalt eri, eri siis kliendi niššidele.
Üks selliseid eestlase enesekuvandi tugitalasid on see, et kui sa tahad, et midagi normaalselt tehtaks, siis tuleb eestlane kutsuda, noh IT-s see on väga tugev on ju, Taavi võib kinnitada, et, et noh, ei ole küsimustki. Kuidas see kinnisvaras on, kui sa, kui ma vaatan ka Lõuna-Euroopas ringi, eks ole. Noh, seda juttu, et kuidas siin asju, kuidas nii-öelda kohalikud, kuidas nad teevad, kuidas, milline on ehituskvaliteet, milline on see jõudlus, milline, no kuidas üldse kõik on, on ju. Et noh, pagan, et eestlased ikkagi tuleks ja korra majja lööks, et noh, siis, vot siis oleks normaalne. Ja kui sa siin elad mõnda aega, saad aru, et tegelikult normaalne noh, see, see tähendus erineb väga, eks ole, inimeste vajadused ja ootused ja harjumused, kõik on nagu erinevad. Kuidas sa oma valdkonnas nagu näed, et kas meil on mingi eriti unikaalne oskus, et vot sina ehitad nüüd Portugali sada viiskümmend neli villat, on ju, ja kuna sa oled eestlane, sul on tiimis ka eestlased, et siis see tehakse kuidagi nagu õigesti ja, ja teised üldse ei oska.
No seda minu meelest nagu saab vaadata ka siin meie Lõunavabariiki, et, et kui vaadata sealset kinnisvaraturgu, et noh, mille pärast meie sinna läksime, et noh, me selgelt nägime seal viis-kuus aastat tagasi, kui me seal turgu selgeks õppima hakkasime. Et noh, see, mida seal tehakse, noh, see, see on noh, meie standarditele või meie tasemetele vaadates nagu noh, ikka nagu, nagu. Noh, kole, kole, noh, võtame seda, et kuuekordsetes majades ei ole lifte ja torud on seinte peal ja, ja noh, siseviimistlusega tegemine oli üldse haruldane ja, ja kui see tehtud oli, siis ta oli noh, selline, mida. Ma arvan, et me isegi siin kakskümmend aastat tagasi ei osanud näha, et ja, ja tänane tulemus on see, et ütleme, Läti kinnisvaraturu. Turg on sisuliselt Skandinaavia, Eesti, Eesti arendajate käes. Et, et noh, ma arvan, et see on sellest noh, nii-öelda just nimelt sellest oskusest või. Siis mingist kultuurist kinni, et, et noh, et, et kui me teeme, siis teeme, teeme hästi ja korralikult, et. Ja noh, seesama sinna Portugali tegemisel selgelt anname endale aru, et see, see eriti lõunasse, et, et see ei ole kerge, see on väga-väga raske protsess, et. Et aga see selle võrra jällegi annab omad võimalused.
Ma antaks saate lõpuks korra Eesti majandusse ringi, mis toimub sinu pilgu läbi Eesti majanduses? No Mihkel Nestor räägib, eks ole, ma ei tea, aastaid võib-olla kuid, et Eestis on kõik, on tuju on halb inimestel, noh, me loeme, majandus langeb. Iga natukese aja tagant ma näen mõnda optimistlikku kinnisvarainimest, kes kusagil Äripäevas kirjutab arvamusloo, et no nüüd on küll näha, et turg läheb käima. Ja need arvamuslood on paar aastat ilmunud, noh, otseselt nagu ei ole läinud, nüüd on jälle hakanud ilmuma. Mis see Eesti majanduse seis on? Ja võrreldes näiteks Läti-Leedu majandusega?
Võib-olla ma räägiks oma tunnetuse pealt, sest noh, Eesti majanduse seisnu targemad inimesed oskavad erinevate statistikate pealt paremini kommenteerida, siis noh, kinnisvaraturu osas. Kuidas öelda, me selgelt oleme sellises keskmises seisus, aga see keskmine seis on minu meelest nagu väga hea. See tähendab seda, et turg toimib ja, ja, ja, ja toimib Eestis ja Lätis, kus me tegutseme mõlemas ja ma siin nagu mingisugust sellist. Noh, hala küll nagu ei tahaks nagu hakata ajama, et noh, kui vaadata kogu viimast viit aastat, noh, mis on selle perioodi jooksul juhtunud, on ju. Noh, Covid on energiakriis, ehitusmaterjal läksid üles, sõda, nüüd Trump, on ju, et noh, kogu aeg on üks, üks kriis, on ju. Samas me oleme saanud nagu väga hästi hakkama, meie majandus on suhteliselt tugevas seisukorras, et noh, see on see niisugune. Ja mis me siis nüüd siis on olukord täna parem, kui on viimase viie aasta jooksul kordagi olnud või? Ei ole ju, et, et pigem nagu ma siin oma, oma majas ka nagu lähtun sellest mõttest, et, et, et me peame jätkama selle tegemist, mida me hästi oskame, mida me armastame ja, ja võib-olla nagu rohkem naeratama ja vähem virisema, et, et.
Sa vist oma ajaloo juttu ka oled ikkagi nii-öelda rohkem olnud igapäevaelus seotud võitjatega. Ma just mõtlesin, et, et kui sa oled nagu harjunud olema nagu spordiinimestega koos ja, ja kogu aeg võitma, et noh, et, et siis seal peabki selline mentaliteet olema, et kas mul on õigus, Kristjan?
Taavi, ma parandan, et ei ole harjunud kogu aeg võitma. Aga, aga, aga see jah, see mentaliteet tuleb, et, et alla ei saa anda, kogu aeg tuleb endast parima anda ja, ja. Ja tuleb oma meeskonda ja tiimi ja kõigi neid tiimiliikmeid kogu aeg motiveerida, et noh, ma arvan, et tegelikult see ühe ettevõttejuhi suurim ülesanne ongi tegelikult see, et. Et, et oma, oma meeskonda nagu motiveerida ja, ja, ja innustada.
Samas mul tuttavad, kes mitte küll kinnisvara arendajad, aga lihtsalt inimesed, kes on pannud kinnisvara Eestis müüki, mis iganes põhjusel. No ma olen siin rääkinud inimestega, kes ütlevad, et mul on üle aasta olnud mingisugune korter müügis, on ju. Ja noh, praktiliselt isegi keegi ei helista, et vaatama tulla, et noh, et nemad ütlevad, et kõik täiesti seisab, mitte midagi ei toimu, kõik on võimatu.
See on suhteliselt selline halb näide selles mõttes, et kogu aeg ju müüakse, ju siis on vale hind või on kinnisvaraga tihti on, kas on vales kohas vale hind. Valel
Valel ajal on ju, et aga noh, pigem tuleb hinna, hinnaga reguleerida, et ju siis on enda arvamus natuke erinev sellest, mis ta päriselt väärt on.
Aga me ei ole sellest isegi rääkinud, et kuidas käib sellisel juhul exit, et meil on start-upi saade on ju, me tihti räägime exit'itest ja, ja noh, üks start-upi kuldreegel on parem õudne lõpp kui lõputõudus, et me siin varsti teeme ühe saate ka ühest inimesest, kes. Väga selgelt sai aru, et ta selle nii-öelda mandaadiga, mis ta investoritelt sai, et ta ei jõudnud nagu uuele tasemele ja, ja tõmbaski joone ära ja, ja kõik lähevad sõbralikult lahku, sellepärast et noh, see on üks selle nii-öelda mängu. Osa, et kuidas see kinnisvaras käib, et ma isegi, mul üks sõber elab Hispaanias, eks, ja, ja ma vaatan, mis tema ümber toimub, samad majad on aastaid müügis, hinnad natukene noh, ühesõnaga kõiguvad. Aga noh, ütleme, et objektid ei lähe, eks, et, et istutakse noh, see on hea või alati võib öelda, et noh vale hind, on ju, et. Kas sa
mõtled Eestis või Hispaanias? Ei, see on
Hispaanias, see on Hispaanias. Ja, ja lihtsalt no on, ongi nii-öelda surnud piirkond, ei ole see nii-öelda kuldne miil, kus seal Marbeias, eks on, ja, ja, ja siis tekib nagu küsimus, et, et kui sa oledki teinud sellise vale investeeringu. No oletame, et, et ja, ja see kinnisvara väärtus ei kasva, kuidas oleks nagu üks õige väljumine peaks nagu käima, et umbes, et noh, kirjutadki korstnesse, võtadki kahjumi sisse, lähedki nagu noh, ütleme, et ta tahtsid saada milli, no ei saanud, milli sai ainult kuussada tuhat, on ju. Okei, võta nelisada sisse, aga liigun edasi, et või, või, või mis see nagu, mis on selles mõttes vale kinnisvara ostu exit? Tegelikult siin
minu soovitus on osta sõltumata
siis riigist tugevatelt arendajatelt.
Ehk siis reeglina need nii-öelda tugevad arendajad peavad mõtlema innovatsioonile, tehnoloogiale, nii-öelda sellele, mis see kinnisvara väärt on viiekümne, mitmekümne aasta pärast. Ja, ja selles mõttes on minu arust saaks, saab neid võrrelda start-up'idega, et nad on tegelikult nii-öelda peavad sellele tulevikule mõtlema.
Kui sa oled selle halba kohta, siis ütleme.
Mitte arendajalt, noh, tavaliselt sellised majad on kuskil keegi, oo, nüüd ma hakkan kinnisvara arendama, noh, see taksojuht, teen oma siia kümme või kakskümmend maja ja. Ja no mitte keegi neid ei osta, sest sul on need, sa ei ole asju ennem läbi mõtelnud. Noh, ja siis, ega siis tuleb lihtsalt hinnaga reguleerida mingi tasemel, võtta kuskil hind, kus sa hakkad seda, noh, kas ta siis langeb karbiväärtuseni või krundiväärtuseni ja, ja. Ja, ja, ja keegi sinna siis nii-öelda sisse kolib, et noh, halvemad näited on need, kus kolivad mustlased sisse või midagi sellist, noh.
Okei, aga, aga selles mõttes mul on ikkagi selle küsimuse point, ma ei tea, mis meil nagu startup'i maailma saati rõhutab, on see parem õunda lõpp kui lõput õudus, on ju, et, et sinu soovitus on ka ikkagi, et. Et kui sa ikkagi tunnetad, et see ei ole, et noh, see nüüd läks valesti. Et siis pigem nagu võta see kahjum sisse ja liigu edasi, kui et see, et sa istud ja ootad, et äkki tuleb kuskilt mingi hingel,
Jah, sest selles on sul täitsa õigus, et noh, kui kinnisvaraäri tegelikult noh, ütleme, mida meie teeme arendusäri, siis noh, seda vaadates tegelikult on noh, nii-öelda investeeringute juhtimine noh, pilt küll see equity ju äri on ju noh, ehk siis kui palju sul raha all, all seisab, on see, mis selle kogu selle äriedu nagu määrab ja noh, ja selles mõttes noh. Kui ta ka oli väga halvasti läinud asi, siis pigem kiirelt sellest väljuda selle hinnaga, mis saab ja panna see raha mujale tööle kui see, kui oodata, ma ei tea, kümme aastat ja võtta sisse, sisse raha välja. Sest samal ajal noh, siis see oli see üks kümnest ebaõnnestunud ärist on ju, aga sa nii-öelda paigutad selle raha siis paremini. Noh, väldid vigasid ja, ja, ja, ja teenid selle nii-öelda siis kaotuse tasa, et. Et noh, ma arvan, startup'ide puhul on natuke, natukene võib-olla sarnane siis kas õudne lõpp või lõput õudus, et, et siis siin. Noh, investeeringutes on see suhteliselt lihtne, et kas noh, kui sa võta nii, et sul ei ole võimalik välja ka üürida ja see maja seisab sul lihtsalt. Noh, ja sa ootad, mida siis, et turg tõuseks ja siis ükskord keegi ära ostaks. Noh, see, kui sa oled nõus, võib-olla ma ei tea, kaheprotsendise tootlusega oma, oma equity't ehk oma cash'ilt, siis see on võib-olla okei. Aga kui sa tahaksid noh, ütleme kinnisvarasektori selline omakapitali tootlikkus, meil peab olema noh, ütleme seitseteist kuni kakskümmend kaks kolm protsenti vahemikus. Siis noh, siis, siis, siis, siis sa seda enda lubada ei saa, et sa lihtsalt ootad. Et ja sellest lähtuvalt siis noh, ongi oluline, et oleks võimalikult hästi hajutatud projektide portfell. Ja, ja kui üks nendest projektidest noh, läheb ka halvasti, siis pigem sealt kiirelt need maha müüa selle hinnaga, millega nad on võimalik müüa ja, ja, ja liikuda nagu edasi teiste asjadega.
Väga hea, siin päris saate lõpuks, Kristjan, sa ütlesid väga huvitava asja, et, et noh, see on siis see üks kümnest projektist, mis aia taha läks, on ju, meil on start-upi saade. Meile öeldakse, et see on see üks kümnest projektist, mis edukaks läks, et, et üheksa tükki aia taha on nagu valemisse sisse arvatatud. Kui palju sinul on kokkupuude start-upi maailmaga, kas sa oled kusagil investor, kas sinu, sinu kogemus ja peakuju võimaldab investeerida asjadesse, mis üheksakümne protsendilise tõenäosusega lähevad aia taha?
Ma oma elus olen seotud olnud mõnede start-upidega, aga ütleme tänasel ja, ja ka palju raha kaotanud nagu, nagu sa kirjeldasid ja olen siin vähemalt viimase sellise kümme aastat suhteliselt sellel liinil, et, et. Ma nii-öelda vastutan oma investeeringute eest ise, ehk et, et siis ma saan ainult ennast süüdistada, kui ma nagu raha kaotan. Küll, aga noh, om nii-öelda oma igapäevase äris me puutume järjenduste start-up'idega kokku, et, et, et kinnisvaras. Mul oli üks huvitav lugu, kus kolm aastat tagasi käis üks Gustav Adolfi koolipoiss mul nii-öelda töövarjuks. Ja siis ükspäev astus uksest sisse, ütles nii, ma olen siin oma, olen küll veel eelviimases klassis, aga panin oma äri püsti ja tegin oma start-up'i ja kas tahad seda teenust kasutama hakata. Ja täna me, ettevõtte nimi on Tobu, on ju, on AI-d kasutav nii-öelda kliendi. Tarkvaraprogramme ja me kasutame teda täiega, jumala hea, ehk et noh, et, et see kokkupuude saab ka olla niipidi, et, et.
Kusjuures päris lahe lugu, et ma käisin GAG-is lugemas loengut ja see too poistus mul esimeses pingis, et väga lahe tüüp. On
tõesti, Rasmus Teriland, noh, super tegelane, et noh, et, et noh, ma mäletan seda kuidas kolm aastat tagasi täitsa. Keskkooli esimese klassi õpilasena, siis oli nagu töö varjuks ja, ja täna lõpetab viimast klassi, aga, aga on juba poolteist aastat täiesti nii-öelda tugev tegija Eesti ettevõtlusmaastikul.
Väga hea, võib-olla me saime siit järgmise, mõne järgmise saate teema nüüd ka sinu käest kätte, aga meie aeg on läbi ja enamgi veel aitäh, Kristjan. Ja edu kinnisvaras ja kõigile, kõigile eestlastele, siis ma saan aru, saame soovida pea püsti, kõik on hästi. Ostke, ostke kinnisvara kohta, ostke kinnisvara. Okei, aitäh ja meie oleme tagasi nädala aja pärast.
Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka räägivad igal kolmapäeval sellest, kuidas Eesti tuhat korda suuremaks
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]