Ette mõte. Roonemaa ja Kotka idupoodkast. Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka räägivad igal kolmapäeval sellest, kuidas Eesti tuhat korda suuremaks teha. Ette mõte. Saate toob teieni Docobit, kõik ühes digiallkirjastamise portaal.
Tere päevast kõigile ettemõtte podcasti kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa vaatavad Eesti idufirmanduse kõhtu ja küsivad, kas me saame teha suuremaid asju kui, kui lihtsalt Eesti. Ja täna on meil külas inimene, kes teeb suuremaid asju kui Eesti ja on seda juba tükk aega teinud ja ühendab teadust ja idufirmandust ning üsna edukalt ja see inimene on Tõnu Esko, tere Tõnu.
Sa oled, ma ei teagi, kuidas ma peaks ütlema, kuidas sa tuntud oled, et sa oled idufirma ringkondades tuntud, aga samas sa oled nii-öelda haridusringkondades tuntud, igal pool tuntud, et sa oled kuskil nagu kahe maailma vahepeal või, et sa oled. Tartu Ülikooli juhtimise, teaduse tegemise ja idufirmade vahepeal.
Ma jah, ise tutvustangi ennast, et on see. Jack of all trades, master of none, et, et nii-öelda need põhi, põhi nii-öelda tänased valdkonnad võib-olla ongi see, et on ju siis. Tartu Ülikoolis arendusprorektor on ju kogu ettevõtluse innovatsioon, arendused. Pikaaegselt geenivaramut juhtinud ja seal või juhtimisse panustanud ja seal teadust teinud. Ja nüüd siis ka peaaegu kümme aastat start-up'e meedardanud, ise äriingel olnud, LP olnud ja nüüd ka tegelikult tegev. Venture partnerina, siis Specialist VC juures ja, ja Tartu Ülikooli investeerimis. Ettevõttes Unitrote Venture, et ma jah, olen selline. Nagu amfiib kahe maailma vahel, üritan neid kõiki kokku tuua ja läbi selle võib-olla lahendada ära need probleemid, mis meie Eesti ökosüsteemi ees on, et meil neid. Süvatehnoloogia idusid nii palju just ei ole, kui võiks.
Mis on kõige kõvem idufirma, mille väljakasvamist teadusest sa oled näinud? Või võib-olla isegi juures olnud, kättpidi sikutanud teda teadusest ärise.
Noh, ma ütleks, et võib-olla kõige suurema potentsiaaliga, mille, nagu selle potentsiaali realiseerimisega meil on raskus, on tegelikult ikkagi see Eesti Geenivaramu, et see oma olemused on ikkagi midagi täiesti. Noh, unikaalsed ja tema nii-öelda see tase, nii teadus kui ka andmetase, on ikkagi noh. Julgen väita, maailma top viiesajas, aga seal lihtsalt erinevatel põhjustel see ise ei saa olla nagu. Nii-öelda selles mõttes ettevõtte või start-up, aga ma ise olen mõelnud, et ta võiks olla nagu selline. Emalaev või mingi selline noh, nii-öelda platvorm, nii-öelda stardiplatvorm, kus pealt võiks võrdsuda tohutult palju innovatsiooni. Aga noh, meil siin selliseid teadusmahukamaid, mis siin on. On sihukesed vana, vana kooli omadest on võib-olla ICO osakeel, on ju, see on siis biotehnoloogia ravimarenduse mõttes. Aga uuendas, uuemas nii-öelda põlvkonnas, seal kindlasti on need vesiniku ettevõtted Stargate. Seal kosmosetehnoloogiaid kasutades noh, G-Scan, et siin neid tegelikult on ja see on minu arust nagu päris, päris positiivne, aga me ootame, ma arvan, nagu ökosüsteemiga sellist suurt. Läbimurret, mis siis inspireeriks nii asutajaid, teadlasi, investoreid kui ka tegelikult poliitikakujundajaid, seda me veel ootame, seda suurt läbimurret. Aga võib-olla teil on endal siin kohe põrgatada, põrgatada midagi, mis teie arust juba on sellise läbimurde läbinud.
Ega läheks korraks ikka tagasi sinna sinu nende listi juurde, et võtaks selle Geenivaramu ikkagi ette uuesti, et noh, mõni kuulaja tõenäoliselt pole sündinudki siis, kui Geenivara juba sündis, et aga mina mäletan, et mina seal kuidagi näpupidi koha kõrval. Mingil hetkel olin sees, sellest on möödas tänaseks, ma arvan, kakskümmend neli aastat, kui mitte kakskümmend viis juba. Ehk siis noh, nii palju ei ole, vist kakskümmend kolm, et. Ja siis oli, oli esimene nii-öelda äriprojekt selle geenivaramu kõrval vist oli E-geen oli selle nimi vist. Ehk siis tehti esimene katsetus nende andmete kommertsialiseerimiseks. Ja läbi aastate on seal igast initsiatiive olnud, kusjuures algusaastatel oli Jaak Vilo ise, kes nii-öelda aitas seda asja seal üles ehitada ja kokku panna. Ja ka praegu vist käib ju, ma ei tea, kas neljas või viies raund juba otsitaks seda võimalust, kuidas, kuidas seal geeniasjadega raha teha. Ehk siis kogu aeg räägitakse meile, et mingi tohutu potentsiaal. Ja siis on kakskümmend viis aastat ja mitte midagi, et noh, et, et sõbrad, äkki tunnistaks fakti, et ei ole mingit potentsiaali ja lõpetame selle jama ära. Sorry, ma olen nüüd meelega utreerinud.
Ei no alati võiks öelda, et potentsiaal ei ole ja lõpetame ära, aga mis me ikka endale siin valetame rahva ees, et, et potentsiaal on igati olemas ja see. Ja see potentsiaal just tulenebki sellest, et seal on mitu faktorit, üks on see, et on ju. Üpris väikeses riigis ja populatsioonis on, on ju, nii suur hulk, suurusjärgus kakskümmend viis protsenti täiskasvanutest. On oma nii-öelda andmed teinud kättesaadavaks, terviseandmed, bioloogilised andmed. Bioloogiline informatsioon on kõik digitaliseeritud ja see on panustanud siis. Ma ütlen suurusjärgus, ma ei tea, mingi tuhande viiesajasse maailmatasemel teadusartiklisse. Aga see nii-öelda äripotentsiaal on seal või noh, ütleme, miks võib-olla see asi nii kaua aega võtta, see on kahe, et ühtepidi alguses ei olnud ei tehnoloogiat. Et seda genoomi informatsiooni digitaliseerida ja ei olnud ka teaduslikku teadmist nii meetodite kui ka siis meetodite tulemuste tõlgendamise osas, et kuidas seda nagu nii-öelda tooteks või teenuseks konverteerida. Tänaseks on see teadmine olemas ja. Ja seal on tegelikult see küsimus rohkem selles, et mis sorti kommertsiaal, kommertsiaalseid tegevusi. Meie kui kodanikud, meie kui riik ja meie kui ülikool tolereerime. Noh, selles mõttes, et see on nii-öelda selline kõik rahva oma ja seda võib-olla nii lihtsalt, et me nüüd lihtsalt müüme, see ei ole lihtsalt okei, ja sellepärast seal ongi vaja mõelda selliseid. Tulevikku vaatavaid pikaaegseid lahendusi, eelkõige oleks vaja kaasata kapitali, et nii-öelda seda andmestikku veel põhjalikumaks välja arendada. Ja selliseid viimaseid kandvaid ideid, ma loodan, on see, et siis. Kasutada seda andmestikku kui noh, ühesõnaga luua nii-öelda andmepõhine. Investeerimisfond, ehk siis sa mitte investeeri kapitali, vaid tegelikult sa investeerid andmeid. Ja läbi selle võtad siis pikaaegse positsiooni ja läbi selle, kui see on edukas, tuleb tagasi ka. Tuleb tagasi geeniloonoritele, tuleb tagasi ökosüsteemi, start-up'idele, noh, kõigeks selleks, et
lihtsalt. Hästi praktiliseks, et no mina täna olen saanud kogu selle asja peale, andes ära oma terviseandmed, andes ära oma selle geeniandmed. Nüüd mul on, ma saan lugeda, logida sisse mingisse iseteeninduskeskkonda, mis ütleb mulle, et ma olen kohvi suhtes tundlik on ju, kuigi mul kohviräägijaid maitseb, on
ju. Ja sa oled mingi protsent
soomlane. Vist väga ei olnud ka umbes. Jällegi, et noh, et arvestades nagu noh, see on niisugune naljakas asi, mida alati tavailmselt on raske seletada, et ma saan aru, et tuhat viissada artiklit, onju, aga noh, tohutud miljonid, onju, on sinna pandud, onju, et. Kusjuures noh, minu jaoks seesama, mis sa väga hästi rääkisid, et, et kui minu andmeid on mingis uuringus kasutatud, kui see uuring viis ravimi väljatöötamiseni, siis selle ravimi tuludest nagu kiilukene, pisikene, killukene, pisikene, killukene. Noh, tuleks nagu mulle tagasi, et see on jumala nagu loogiline mudel, et, et umbes, et alles, et miks te nüüd seda teete, onju, miks te kurat ammu seda juba ei teinud, onju, aga. Aga ikkagi, mis nagu me oleme nii-öelda AI ajastul, AI juba on kiirendanud ravimite väljatöötamist kiirust ja nii edasi, et mismoodi see ikkagi teid mõjutab, et kuidas me ikkagi saame siit, et kas ma ütlen sulle, ma olen, Tõnu, seda juttu, täpselt sama juttu, kakskümmend aastat kuulnud. Et noh, ühesõnaga artiklite arv on muutunud, et, et toonane oli, oli võib-olla kolm artiklit Jaak Vilo sulast, on ju, nüüd on tuhat viissada, on ju, et noh, see on muutunud ja ma tõesti väga hindan seda, see on väga suur panus teadusmaailma. Aga, aga ütleme niimoodi, et nagu, nagu ärivaatest küsida, et no what the fuck.
Jah, et mina vist küll sulle seda ei ole rääkinud, aga võib-olla ka olen, oled olnud publikus, kui ma sellest olen rääkinud. Ma lihtsalt ühe kõrval paikuna ütlen seda, et noh, et see idee, et. Et kui nii-öelda selline andmepanustaja või inimene, kes panustab näiteks toote arendusse, et tema saaks osa sellest lõpptoote. Ärilisest edust, et see on üpris unikaalne, et selliseid mudelid mulle on just nagu tervise valdkonnas enne küll. Silma ei ole jäänud, et siin, et see selles mõttes võiks nagu nii-öelda tuua läbi murde. Aga see küsimus, et noh, AI, AI ajastu ja tuhat viissada artiklit ja noh, ütleme kogu nii-öelda genoom mõtestatud, et. Et selle pealt saab tõesti luua peaaegu lõpmatu hulga nii-öelda selliseid tooteid või teenuseid, mis annavadki sulle. Nii-öelda praktilist sisendit, noh, mitte ainult seda, et, et ära kohvi joo, vaid ka näiteks seda, et milliseid ravimeid tarbida või mitte tarbida või et kas sul on. Noh, võid burgerit süüa rahuliku südamega või mitte, et kas see sul pigem jääb seal, läheb lihtsalt sul sinna kõhu peale või, või pigem ei lähe. Aga siin küsimus on tegelikult selles, et kuidas tagada, et see toode ja teenus on kvaliteetne, vastab kliinilistele nii-öelda standarditele. Ja on konstrueeritud niimoodi, et ta ei ole kahjulik ja võib-olla siit me jõuamegi selleni välja, et, et mis on, mis on see põhiline turu. Tõkend, et on ju, miks meil ei tule siis Eestis, kus meil on väga head andmed, meil on, on ju, oskus teha neid start-up unicorn'e. AI, on ju, juba läheb varsti koolis õpetamiseks. Et miks meil siis ei tule tooted ja teenuseid, aga see on sellepärast, et. Et, et tervishoius või terviseandmetega inimestele midagi anda, esiteks see peab olema tooma kasu, ta ei tohi, ta ei tohi tuua kahju. Ja see peab olema nii-öelda eetiliselt korrektne ja, ja vot selle raamistiku toimimine ei ole tüsilik mitte ainult Eestis, vaid noh, ma ütleks kogu nii-öelda maailmas. Aga eks see on
lahendamata probleem, välja arvab USA-s, kus USA-s on suva lihtsalt on ju, et noh, et.
Noh, eks tal jah, nagu USA-st turg, turg valideerib, et igast põnevat, võite guugeldada, et noh, et umbes, et geenitest ja umbes, et mida see ennustab, et ma kunagi. Tegin, siis ma leidsin, et näiteks, et üks veinikelder pakkus, et tee nagu geenitesti ja siis me soovitame, et milline meie veinidest sulle kõige rohkem nagu maitseb. Või oli ka üks veel ekstreemsem oli see, et, et jalgpalli meeskonna nagu komponeerimine lähtuvalt nende geneektilisest potentsiaalist joosta kiiresti või lüüa väravaid, et noh, ühesõnaga sellest täielikku. Noh, täielikku nagu mingeid uhuu asju on seal, aga see tuginebki sellest, et kas turg on nagu reguleerimata või siis inimesed oma teadmatusest ostavadki igasugust jama. Aga tegelikult see, kuidas seda lahendada, lahendada tuleb lihtsalt seda, et, et esiteks ülikool ei saa luua need tooted ja teenused, seda peab looma enne nagu ära ettevõte. Ja teiseks, et kui siis see ettevõte asub sellele teekonnale, et ta hakkab seda toodet. Sellist tervisele suunatud toodet arendama, siis ta tegelikult peaks paralleelselt arendama nii-öelda siis seda tehnilist poolt, ütleme seda IT poolt. Kui see on mingi äpiga tegemist, siis ta peab tegema seda teaduse poolt. Siis ta peab tegelikult paralleelselt arendama seda äri poolt ja, ja asi, mis ära unustatakse, on see, et seal tuleb ka seda nii-öelda kliinilist või siis seda nii-öelda tervisekasu. Sertifitseerimise poolt ka alustada ja selle jaoks siin nüüd natuke rohkem kui nädal aega tagasi. Startup Estonia poolt rahastatuna ja sai asutatud või algatatud selline initsiatiiv nagu Health Founders Estonia koos siis Tartu Ülikooli. Civita, Health Founders ja Tartu teaduspargiga, et just pakkuda Eesti ökosüsteemile sellist mudelit, millega me jõuaksime, selliste. Nii-öelda rahvusvahelisel turul konkurentsi, läbilöögivõimeliste ja reaalselt nagu kasu toovate toodete ja teenusteni. Et see on nagu see, ma arvan, mida.
Aga, aga mõtlengi nagu praktilises maailmas, kui me vaatame neid takistusi. Mis see ennustus on, et see, et meie hakkame Henrikuga rohkem nägema seda üldse oma andmetest. Et ühesõnaga, me saame aru, et kõige peab võtma riski, noh, mida sa räägid, ongi riski võtmine, eks, et ma lähen nüüd sellele teekonnale, ma hakkan tegema neid kliinilisi uuringuid, hakkan taotlema mingid sertifikaate ja nii edasi. By the way, kas ei, ajastus on ikka veel kümme aastat umbes, on see ühe ravimiturule toomine.
No see olene peale, kuidas sa seda, kuidas sa nagu mõõdad, aga noh, ütleme jah, see nii-öelda raamatu, raamatu reegel on umbes selline, et jah, et kümme aastat ja. Vahepeal oli nagu miljard, aga siis vahepeal kasvas nagu kahe miljardiga peale, aga see on lihtsalt, kuidas sa seda hindad. Aga,
aga selles mõttes, et kui sa ikkagi täna nagu noh, ma ütlen, vaatab, minu nurinad siin ka kakskümmend viis aastat ja nii edasi, onju. Noh, kas ma võin julgelt öelda, et järgmise viie aasta jooksul ei juhtu ikka mitte midagi?
Ka sellest vaatest, et noh, et mis nagu peaks nagu juhtuma, et noh, ma arvan, mis, mis on oluline, et juhtuks, on see, et on ju, kõik need meie andmed, mis meil on. Et me neid andmeid saaks kasutada enda, ma ei tea, elamise. Ma ei tea, juhendamiseks või noh, mis see siin õige sõna on, et noh, praegu nad üldiselt vedelevad kuskile, on ju, et ei ole nagu selline, et noh, mõtle ka, et sul oleks nagu selline App Store'i tüüpi. Pood, on ju, lähed sinna hooma, tahaks on ju midagi oma mingi liikumise kohta, midagi tahaks oma söömise kohta, on ju, midagi tahaks mingite ravimite kohta. Midagi võib-olla tahaks oma nii-öelda pereplaneerimise vaatest ja siis sa lihtsalt nii-öelda laed sealt oma äpid alla kuskile keskkonnast, sul seal keskkonnas on niimoodi kõikvahelikud andmed olemas ja siis ilma oma andmeid. Ja oma sellist isiklikku turvalisust kompromiteerimata, siis sa nii-öelda tarbid neid teenuseid ja saadki teada, et noh, burgerit võid süüa, aga samas jooksma pead ka ja, ja nii ta nagu on, et, et see, ma arvan, on see. Mis viie aasta jooksul nagu ikkagi tekib, tekib selline noh, platvorm, kuhu, kust nii-öelda selliseid noh, Apple Store tüüpi koht. Mulle väga meeldiks
see, et kui ma teen oma nii-öelda health data oma Apple Phone'is nagu vabaks või nii-öelda kõik, siis võtke, kasutage. Ja mulle tõesti järjest nagu öeldakse, et kuule, et arvestades su genotüüpi, sinu kehakaalu pikkust noh. Kuus tuhat kuussada kolmkümmend kolm sammu peaks olema iga päev nagu vähemalt kõnitud, on ju, või, või seesama, et, et tee oma toitudes pilti ja ole hea rohelise osakaalu suurendada, on ju, et noh, et näha on, et, et ühte või teist vitamiini jääb puudu, kui sa noh, et niimoodi tarbida, on ju, et ja sul oleks seda vaja sellepärast, et su geenitüüp on ka selline. Noh, see oleks nagu super äge ja ütleme ausalt, et noh, kui me räägime siin eetikast, räägime siin noh, nii-öelda andmekaitset ja nii edasi, on ju. Alati on olemas need nii-öelda early adopterid, kes on ikkagi nõus ennast avama, aga noh, küsimus ongi see, et sul on vist vaja mingit kriitilist massid, kus, kui suur see kriitiline mass on, kust pealt üldse saab hakata tegema mingeid. Mingi teaduslikke järeldusi on ju, et noh, sul ei ole vist noh, no klassikaline, et valim on tuhat, et noh, et kui tuhande puhul midagi kehtib, et siis vist kehtib on ju, et, et kuidas nagu geeniteaduses, kust, kust maalt see valim muutub päris nagu nii-öelda selliseks, et võib teaduslikult midagi järeldama ka hakata.
No ma ütleks, et see kakssada tuhat on juba päris hea, aga, aga nii-öelda kogu aeg näitab, et see on vist nagu miljon on selline, mis sul nii-öelda. Muudab need statistilised seosed nagu nii robusteks, et sa sealt pealt saad nagu kuidagi luua, aga mis on. Mis on nagu oluline, just nagu selline toote arendamise või sellise innovatsiooni loomise seisukohalt on selle jaoks, et neid. Seoseid kirjeldada, selle jaoks on sul vaja nagu seda jõhkrat andmekogu noh, salade tuhandete või miljonite nagu andmesubjektidega. Aga selleks, et juba nagu seda. Siis rakendada, siis sul tegelikult on lihtsalt ju vaja argumenti või seda algoritmi ja sealt ma ei tea, kuud muutujat ja sul on olemas, et, et noh, ma ütlen, et sellepärast ongi selline, ühes mõttes nagu sihuke.
Oota, aga Tõnu, äkki muna-kana küsimused, äkki peaks hoopis tegema niimoodi, et paiskame lahti ära, vaatame, mis juhtub.
Mis asja paiskab lahti? No
ühesõnaga põhimõtteliselt nagu vot meil on täna geenivaramus kenasti tehtud, meil on isikuandmed eraldatud geeniametest, eks on ju, kui me teeksime selle nagu andmebaasi vabavarana kättesaadavaks. No panen väiksed nagu jutumärgid sinna juurde noh, et, et noh, et, et kuskil on mingi loogiline joomi piir, onju, et mis siis juhtuks?
No sa ei saa, sul ei ole nõusolekut sellist asja teha.
Ja, ja, ja ma tahan aru, et sada häda, ma olen selles mõttes, ma ei istus neile härra Raidega koos, ma saan, saan kohe aru, mida üldse ei saa ja nii edasi, on ju, aga. Aga noh, ütleme korraks hüpoteetiliseks, et hüppame korra, meil on niisugune vahva saadamine, ette mõtte saada, on ju, meil ei ole nagu halbu mõtteid, on ju, meil on. Võib-olla rumalad mõtted, eks, on ju, aga, aga proovime, et noh, et, et mis siis juhtuks, kui me teeks praegu kõik vabaks?
Aga siis see ongi tegelikult nii-öelda sünnikski innovatsioon, et, et siis nagu kõik, kellel on mingi idee, saavad andmetega katsetada, kui sealjuures on ka. Arvutuslik platvorm, mis võimaldab seda katsetada nagu turvaliselt, siis noh, mu panus ongi see, et tekibki sul tuhat või mitu tuhat sellist. Lõpptarbijale reaalset lisandväärtust loovad rakendust ja kui nad loovad lisandväärtust, siis on ka inimesed nõus selle eest ju raha käima välja, investorid rahastama ja noh, ongi edulugu.
Sa üldse küsinud oled oma klientide käest, et kas te olete nõus oma andmed niimoodi lauaks lastma, äkki sul tuleb välja, et on kõik nõus, et. Et noh, seal on mingi teine argument juures, et a la kõik start-upiks andmed kasutavad, kus siis start-upis sellel samal nii-öelda geenivaramul on viie protsendine osalus. Ja noh, teistpidi ongi siis see, et kui see start-up teeb mingi exit'is, siis see geenivaramu viis protsenti saab ja sealt edasi jagab seda juba nii-öelda andmedoonoritele, onju, aga. Et noh, see on kõik nagu tehniliselt lahendatav, see on kõik nagu lihtne teema, eks, et, et ma saaks vähemalt kännud ainult minema, sest praegu on niisugune tunne, et muudkui nagu otsid seda investort, otsid seda kuradi mudelit ja muudkui aastad muudkui lähevad ja lähevad, kurat lähevad siin nagu hakake pihta, nagu varsti on juba mingi teine riik olemas oma andmetega, siis on miljoni. Et mökutate siin, sorry, ma rohkem nii ei räägi.
Kaks, paar aastat tagasi sai küsitud, et kas geenidoonor on huvitatud oma nii-öelda andmete panustamisel innovatsiooniks, sealhulgas ka kommetsiaalsete rakenduste jaoks ja seal. Noh, võiks öelda, et nagu seitsekümmend viis protsenti olid nagu tugevalt toetavad ja seal lisaks veel kümme protsenti mõtlesid, et noh, et tegelikult kui tehakse ja on äge, et siis võiks kah, et tegelikult. Selle
tuhande puhul seitsekümmend viis muide on sada viiskümmend tuhat, see on ka päris suur andmekogu juba.
ei, siit ongi ju loogiline nagu edasi minna, Tõnu, et, et noh, Taavi on siin õnnetu, et kakskümmend viis aastat on istutud, eks ole, mingite andmete otsas ja. Ja noh, et kõigile on nagu suhteliselt rahulik, et, et vaatame, et arendame ja noh, et küll ükskord nagu jõuab, et, et kas sa. See on see vana nagu vaidlus, eks, et kas on, kas see teadusmaailmas? Noh, korralikku normaalset teadlast üldse see mingi äripool ja start-up, kas see üldse huvitab kedagi ja, ja kas, kas sellega on noh, mõtet tegeleda sellise nurga alt, et, et läheme teadlase juurde ja ütleme, et vot see on tore asi, mis sa avastasid, et äkki nüüd teeks selle rahaks, et kas see läheb kokku või äkki ei lähegi?
Noh, ega ta tegelikult väga ei, ei lähegi, et vist nii-öelda. Kurikult näitavad, umbes kümme protsenti populatsioonist on sellised, kellel on nagu sellist ettevõtlikku vaimu. Aga ma arvan, et noh, eks see teadlaste, teadlaskond on ka läbilõge ühiskonnast, aga ma arvan, et seal see. Kuna see on juba ettevalitud teatud tüüpi maailmavaatega, et siis ma arvan, et see. Protsent on madalam, aga mitte puuduv ja ma ütleks, et see on.
Mina tean, et see protsent maailmas on neli protsenti. No vot,
ükskõik, aga, aga seal ei ole overlappi vaata, võib juhtuda, et, et see neli protsenti teadustest, kes on ettevõtlikud, ei ole see neli protsenti, kes avastas midagi lagedat. No nii
ongi, nii ongi ja see tegelikult ongi sellest nii-öelda. Ülikooli või akadeemia vaatest nii-öelda see kõige suurem nagu väljakutse, et meil nii-öelda maja on noh, rohkem ja veel rohkem. Ägedat teadust ja sellist groundbreaking või noh, nii-öelda läbiröögi võimelisi avastusi täis. Aga tegelikult neid noh, ei töötata läbi kuidagi süsteemselt ja siis sul ei ole nagu neid. Founder'eid, kes siis selle idee võtaks ja sellega. Toimetama hakkaks, et noh, mingi osa, üpris väike osa teadlastest on võimalik. Nii-öelda konverteerida ettevõtjaks, aga siis on see küsimus, et kas tegelikult see on üldse see kõige parem ja kõige toimivam mudel, et seal. Noh, nii-öelda Saksamaa on, ütleme näiteks Ameerikas on niimoodi, et kui sul tahad olla professor ja sul ei ole ettevõtet, siis sa tegelikult professor olla ei saa. Ja Eestis on jälle vastupidi, et kui sa oled nagu. Professoris on ettevõttes ja selle professor on keeruline olla, et siin üks selline.
No USA-s on ka niimoodi vist, et professor ei saa professorist, kui ta ise granti ei too sisse noh.
Sellepärast sul ettevõte peabki olema, et sa tood ise raha sisse ja siis saad ka professuuri kohe.
selles mõttes, et sa nagu peadki toimima nagu mõnes mõttes nagu pool ettevõtja selleks, et oma kohta saada.
Oota, ega seda, aga lähme siis edasi, et teadlased on kindlasti teadlastena seda küsimust teaduslikult uurinud, et mis, mismoodi nüüd siis. Et millise parima praktika järgi, Tõnu, sina tegutsed või peaksime me Eestis tegutsema selleks, et, et me, et meil sünniksid need ettevõtted, on see HealthTech või ükskõik mis, mis me tegema peaks?
Minu arust see kõige selline mõistlikum või noh, ütleme kõige sellisem kiiremini edasiviiv mudel on see, et noh. Kui meil on, ütleme lihtsalt sellised tehnoloogiaettevõtted, siis seal pigem on nagu noh, ongi nii-öelda need tehnilised founder'id. Kellel on tõenäoliselt nad äri ja firmad suudavad arendada noh nagu sama, aga kui me mõtleme sellised teaduslikud asutajad, siis nendes. Valmisolekuiga võimekus võib-olla seda ettevõtet juhtida ja sellise startup'ilikult arendada seda ei ole, et siin tegelikult olekski vaja luua. Selline raamistik, kus on meil on, teadlased on nii-öelda need tehnilised asutajad, võib-olla nad hakkavadki, jätavad seal omale. Noh, saab asutatud võtta omale kümme protsenti, nad isegi võib-olla ei ole nagu see chief scientific officer, võib-olla nad on lihtsalt seal, nii-öelda see professor on seal lihtsalt see teadusnõunik. Ja, ja siis nagu kõige annekamad, ma ei tea. Järel doktorid või miks mitte ka nagu ma ei tea, nii-öelda majandustudengid või, või ka nagu ex nii-öelda tehnoloogia. Founder'id tulevad ja ehitavad seda, seda start-up, ehk siis nagu see peaks olema noh rohkem. Koostöös, koostöine, et me noh, just alati peaks ehitama sellele meie tugevustele, et noh, meil on väga tugev nii-öelda asutajad, asutajaskond. Nii-öelda sellises tehnoloogiasektoris, meil on väga tugev nii-öelda teadlaskond ja väga hästi. Kapitaliseeritud, kapitaliseeritud ökosüsteem ja kui nüüd niimoodi kokku tuua sellisel uutsel viisil, noh, siis meil sunnibki innovatsioon. Aga sa natuke nagu
kirjeldad seda, et me peaksime teadlaselt noh, üheksakümmend protsenti tema avastusest ära võtma, et talle jääb kümneprotsendiline osalus, aga ülejäänud võtame ära.
Noh, jällegi siin on nagu see, et kuidas jõuda selle majandusliku eduni, noh, väga suur protsenti nullist on ikka väga, on ikka null, aga. Aga kümme protsenti väga suurest numbrist on endiselt tohutult suur. Number ja, ja ka siis teada, ega teadlase noh, päris teadlase päris huvi ei olegi seda ettevõtet teha, tema tahab ikkagi. Alusteaduslikult lahendada selliseid huvitavaid välja, intellektuaalselt välja kutsuvaid probleeme. Ja noh, siin, siin ongi nagu väga palju erinevaid mudeleid, et ma tean, mõni aeg tagasi käis teil külas ka. Mart Maasik, kes oli pikaaegselt Tartu Ülikooli investeerimise ettevõtte uni Tartu Venture juht ja, ja seal meil on tegelikult selline. Selline filosoofia, et ütleme keskmiselt võtame ettevõttelt umbes nagu viis protsenti, et kogu ülikoolile kuuluv. Intellektuaalomand ja muud toetavad tegevused siis nii-öelda investeerida sellesse start-up'i. Ja siis saad üheksakümmend viis protsenti jääb asutajatele ja siis on nüüd lihtsalt see küsimus, et. Mil, kes on seal asutajad, et noh, kui sul on professor ja asutaja, siis temale jääb sellest ülejääb natuke kümme protsenti ja siis sul on seal nagu see. Noh, nii-öelda see päris tiim, kes seda ettevõtet ehitama hakkab ja ma arvan, et see on. See on selline mudel, mis Eestis võiks tuua edu, ehk siis kõigepealt on vaja kõik head ideed üles leida. Siis on vaja on ju leida üles kõik need inimesed, kes on valmis sellist teadusmahukamat. Ettevõtet ehitama, isegi siis, kui neil endal nagu seda teadusta ei ole. Siis on ju vaja neid teadlasi, kes selliseid ettevõtteid tahaks nii-öelda nõustada, seal kaasas olla, aga võib-olla mitte vedada. Ja siis on vaja meil sellise noh, väga varase faasi raha, mis aitaks nagu teele, et ei ole seda väga varase faasi raha just liiga palju. Ja, ja viimane asi on see, et tuleb ära lahendada see korruptsioonivastane seadus, mis, mis tegelikult, kuna teadlane on ametnik, igasugune tegevus nii-öelda enda. Enda kasu teenimiseks on noh, on taunitav, isegi kriminaalkorras karistatav, et see on midagi, mis on vaja. Ma arvan, Taavi, meil natuke pikemalt rääkida ja mõelda, kuidas me seda saame muuta ja see on nüüd väga-väga suur probleem.
Mul on üks komisjon, millega, millele saab esitada väga häid
ideid. Nõrga, nõrga teie tähega hakkab selle nii. Aga ei, aga see, mis Tõnu rääkis, Taavi, see nagu investorile, no ma arvan, et investor hakkab vaikselt ukse poole nihkuma sellest jutu kuulatuse, et noh, et kuskil on mingid, ta otsib mingit ägedaid. Tüüpe, kes juba nüüd AI kirjutab koodi ka, eks ole, teevad seda Basteti ettevõtet ja kõik tundub nagu investori seisukohast palju lihtsam ja siis tuleb Tõnu ja ütleb, et siin on mingi teadlane, siin on mingi regulatsioon.
Meil on lühike saade, et kõige hullem on see, et ma olen seda juttu kuulnud kakskümmend aastat. Ja mis tähendab seda, et ikkagi puudub julgus, kas siis ühiskonna tasandil või Tartu Ülikooli tasandil, need otsused ära teha. Et aga võta see ristiretke ette, mine, ehk siis, kes muudab seadust. Et ikkagi ametnik ise, onju, tee ametnikule selgeks, et see on vajalik. Noh, kas läbi siis poliitilise tahte või see, et see ongi nagu mõistlik asi, mis peaks nagu toimima läbi meie seadusloomeprotsess, Riigikogu kolm lugemist ja olemas, onju. Et aga, aga seda võitlust tuleb võidelda, et ega ta muidu ongi nagu ma ütlen, mul on tunne, et see vesi ei lähe kunagi liikuma, et see on üks kinnikasvanud järv. Sealt ei juhtu mitte midagi sellepärast, et ega see probleemi olemus ei muutu, seal saabki ainult raputada niimoodi, et sa nagu põhimõtteliselt nagu noh, radikaalselt viskad selle pendli nüüd teise serva. No ma ütlen sulle ausalt, aga küsime niimoodi, aga miks kõik lahti ei ole, aga miks te ei küsi mu käest? Äkki tuleb välja, et teil ei olegi probleemi, te lihtsalt pole küsinud.
Ühesõnaga ma tahtsin seda öelda, et see nii-öelda see seaduse aspekt on lihtsalt nagu üks, üks, ma ei tea, viiendik sellest, aga kui, kui Henrik, ma sulle nagu annaks. Nii-öelda juhised on ju, et noh, kui investor hakkab uksest välja nihkuma, et mida ma täitsa soovitaks. Kõikidele Eesti investoritele ja tegelikult, kas siin noh, muidu kellel on selles hüvatehnoloogia ettevõtluse suhtes huvi lugeda seda. Kõige värskemat deep-tech, deep-tech raportit, mis siis on hello to morro juhtimisel kokku pandi. Ja see minu arust seal on väga palju väga huvitavat ja kõnekat nii-öelda. Andmepõhist nii-öelda müütide ümberlükkamist, no näiteks see, et, et selle, et deep-tech'i exit'i võtab palju kauem aega, tegelikult ei võta, saab palju kauem aega, et deep-tech'i, deep, deep-tech'i, noh, nii-öelda. Raha nõuab rohkem, tegelikult ei nõua rohkem raha, seda, et siis andmed näitavad tegelikult, et deep-tech'i investeerinud, noh, sellised seal opereerivad. Investorid tegelikult teenivad suuremaid kasumeid. Et tegelikult see on selle nagu väga palju selliseid müüte ja võib-olla mis sihukese võtme erinevus, tahaksin jah, nagu välja öelda selle. Sellise tüüpilise teie nii-öelda see pasteedi ettevõtte vahel ja süvatehnoloogia ettevõtte vahel, esiteks on see, et sa pasteedi ettevõttes võid teha. Noh, iga teine päev võid teha pivot'it, võtta ja tuua välja toote sama tiimiga edasi minna, no probleem. Aga kui sa oled nüüd seal süvatehnoloogias, siis kui sul see algne idee ei tööta või see teadvus ei päde, siis sa ei saa seda teha, siis sa pead lihtsalt panema putka kinni, aga. Kui see idee pädeb ja sul on see intellektuaalomand väga hästi kaitstud ja millegipärast sul nagu äri ei vea välja. Siis tegelikult see intellektuaalomand, see võib-olla ka mingi tehas. On endiselt võimalik teha selline exit, et investorid saavad kõik oma raha tagasi, saavad sinna veel X-i ka peale, et see on nagu see võtmeerinevus ja minu arust üli-ülioluline.
Tõnu, muide me oleme, me valesti aru ei saaks, me oleme siin meelega norinud sind terve saade, on ju, et. Me oleme tegelikult Henrik või mõlemad suured DeepTechi fännid ja kui me vaatame näiteks Eesti investorite portfellide osakaalude jaotust. Siis see on selgelt viimastel aastatel liikunud nii-öelda pasteedi ettevõtetelt rohkem deep-tech ettevõtete poole. Ehk siis ilmselgelt see, kust teie tegutsete, on tulevik, kõik saavad aru, et seal tegelikult see kasumlikkus ja võimalik nagu exit-välju on hoopis nagu teises dimensioonis. Ja seetõttu see, et sa paned nagu oma, osa oma portfellist nagu sinnapoole teele, on jumal õige valik. Ehk siis, mille pärast me närvis oleme, ongi see, et kurat küll, et meil on Eestis nii suur potentsiaal, et noh, et, et nagu nuputame lõpuks välja siis, et noh, et mis on need viimased kivid, et, et, et saaks sellel asjal nagu lasta lennata, on ju, et noh, sõna otses mõttes on ju, küsime inimestelt nõusolekult. Lubame teil rahulikult raha teenida, on ju, see on kõik okei, et andke pihta, on ju, et, et lihtsalt nagu põhimõtteliselt mul on tunne, et mul on vaja checklist'i, kus on vaja tõmmata linnukesi, et nüüd on vaja see takistuse ees võtta ära, see, see, see. Ma olen võib-olla natuke optimistlik, aga ütleme niimoodi, et olles selles riigiaparaatis ka sees olnud, ega muud moodi ei saa, et tulebki nagu lihtsalt nagu checklist'iga tööd teha ja lõpuks nagu edu saavutada.
Aga, aga Taavi, see nagu küsimus langeb ju sinna, et kes siis teeb, eks ole, ja no vana hea loogika on follow the money, et, et kui keegi nagu paneb ikkagi raha sisse mingisse ettevõttesse või kui kuskil mingit lõhna hakkab tulema. No äkki nendel inimestel on siis suurem huvi käia neid kabinetiuksi kulutamas ja neid seadusi muuta, et noh, me ei saa seda.
Tõnu, Esko ja Kristjan Vassil peaks selle asja ära tegema. Ega nüüd, kui nemad ära ei tee, siis rohkem on ka Eestis väga inimesi polegi, kes seda aru saavad teha. Ei
no aga miks seda ei võiks mingi suur, mingi, mingi VC-fond teha, kes.
Eestis asja ajada, nalja teed või? Meil on vaja Eestis seadust muuta nagu, need kaks meest on väga mõjukad, tehku ära lihtsalt. Kes on
pannud sinna raha sisse ja ootavad, et tuleks sada korda tagasi, et nagu seal on ju ilmselge kommertshuvi.
Jah, aga ma ütleks seda, et siin tegelikult see, eks ma olengi, eks ma võtsin ka selle rolli nii-öelda selle akadeemia, noh siin ülikoolis vastu, et nagu üritada seda muuta. Ja selline nii-öelda checklist või shopping list on olemas, eks me siin nii-öelda mingeid asju. On juba nii-öelda maha tõmmatud, mingid asjad on töös ja mingid asjad lähevad töösse siis, kui mõned teised asjad on maha lükk, maha tõmmatud, aga. Aga ma olen selles ametis ainult olnud noh, pilt noh, poolteist aastat. Et ega need asjad nii kindlasti ka ei liigu, aga samas mingid näitajad vaadata näiteks, et noh, üks väljakut on see, et kuidas saada need teadlased, et nad mõtleks, et kas see, mida nad nii-öelda. See alusteaduslikult vaatavad, avastavad, et kas seal on äripotentsiaal ja näiteks siin on selline majasisene meede, kus me siis toetame nii-öelda sellise. Väga varasem faasi äriarenduse või sellise prototüüpimise poolt ja näiteks võrreldes eelmise aastaga oli, tuli kakskümmend viis protsenti rohkem. Nii-öelda taotlusi, noh, mis tähendab juba seda, et see mõõte, mõttemaailm on ju juba nagu on muutumas on ju, et see. Noh, et võib-olla seda sellist start-up jutlustust ülikoolides nii palju veel ei ole tehtud, et seal need edulood tuleks, aga siin juba on tegelikult päris ägedaid asju liikvel. Mis mina, teeb mind optimistlikuks, muidu ma siin ju ei, ei viitsiks olla.
Aga räägime põgusalt nendest valdkondadest ka, mida sa näed, eks, et sa ise oled. Noh, pigem oledki sellise meditsiinitehnoloog ja, eks ole, taustaga ju teaduses ka, aga et, et kui ma ei tea, pöörame, pöörame nina kuhugi. Füüsikasse või, või minu pärast kas või keeletehnoloogitesse või kuhugi, et kus sa näed täna, et, et kust need ägedamad asjad toimuvad?
Eks ma nii-öelda Tartu Ülikooli vaatest, mis õpetab kõike, kõike on ju, eks ma pean vaatama nagu nii-öelda selline üle, üle välja, et jah, ma ise näen, on ju, või saan, mõistan seda. Tervise ja meditsiini poolt ehk kõige paremini, aga samas noh, ma ütleks, et see biotehnoloogia pool, see on kõik see nii-öelda ravimid või sellised uued. Molekulaarsed tehnoloogiad, ma ei tea, puidu väärindamiseks või, või mingite maakide leostamiseks, kasutades baktereid, näiteks see on väga potentsiaalikas, noh siis kogu see. AI panus, ehk siis tehisarvanu panus on kõikvõimalikes erinevates valdkondades, see on. Tohutu potentsiaaliga siis kogu noh, jällegi keemia füüsika. Robootika, et siin on, ma ütlen, igal pool neid. Selliseid ägedaid ja lubavaid asju, et noh, ja kui me mõtleme jällegi, et mis on nagu noh, deep-tech või süvatehnoloogia. Ettevõtte definitsioonist lähtuvalt on see siis ettevõte, mis rakendab uudset teadust või siis inseneeria, inseneeria lähenemist. Et esimest korda, et toota, tuua toode turule, ehk siis ta noh, ühesõnaga isegi kui ütleme keeletehnoloogias või mingisuguses. Äriprotsesside mudeldamises, me kasutame mingit uut teaduslikku. Nii-öelda mudelit või lähenemist, et see tegelikult juba ongi süvatehnoloogia, see juba ongi. Sul on see nii-öelda mingisugune internet, noh mingi IP eelised seda turul ehk paremini läbi lüüa.
Okei, aga mõtlen, et no me peame mingi, vaatame mõnda väga head deep-tech'i näidet Eestis on ju, G-Scan, on ju. Noh, oleme jälginud, nemad on ka vist, ma arvan juba mingi pea viisteist aastat vanad või noh, mingi ikkagi väga vanad. Ja mis tähendab seda, et noh, müts maha inimeste ees, kes on läbi vee ja vile noh, kirjutanud grante, otsinud, no teenindatud rahastust, noh, ükski investor ei ole nõus viisteist aastat lihtsalt nagu davai, poisid, panen juurde kogu aeg, onju, ei ole mingit küsimust, andke minna, onju. Ja noh, ütleme niimoodi, et nad on alles viimastel aastatel leidnud siis nüüd oma uue suuna, mis neile praegu rahvahelist edu toob, eks on ju. Me ei ole neid ammu saatesse kutsunud, et ja viimased numbrid, eks, aga noh, vähemalt tundub sotsia meedia kaudu, et, et hoopis teine vunk ja teine minek on sees. Sinna läks üle kümne aasta tööd ja vaeva sisse, kindlasti üle kümne aasta. Mis tähendabki nagu seda, et, et ükski ülikool, ükski avalik sektor tõenäoliselt ka ei ole nagu nõus sellist noh, nii-öelda noh, asja nagu üleval hoidma. Ja kuidas sa ise nagu tunnetad, et kui palju see peaks olema see algne nii-öelda. Ikkagi see proof of concept'i faas, et noh, umbes avalab miljon projekti kohta või, või, või mis see nagu peaks olema see meie, meie niisugune nagu. Nii-öelda, kas ma ütlen siis nagu riskitaluvus, et noh, põletame ära, vaatame, tuleb või ei tule, on ju, kui ei tule, et, et siis nagu. Noh, pead ise hakkama saama, ise kirjutama grant'e või mis iganes, on ju, et kui sa ise oleksid niisuguse fondi nagu omanik, et mis sa arvad, et, et, et, et, et milliste suurusjärkudega saab selle pildi ikkagi ette, kas, kas nagu on üldse potentsiaali edasi minna või mitte?
Marets, eks jällegi see sünotehnoloogiate eripära on see, et sa tegelikult päeva lükk peaks sul olema nagu selge arusaamine nagu kõikidest nendest nii-öelda. Nii-öelda sest vaheetappidest, mida sul on vaja saavutada, et esiteks on ju siis nii-öelda. Nii-öelda riski vähemaks võtta, ehk siis nii-öelda T-risking ja teistpidi, et on ju, kui sa oled nii-öelda need riski noh, ongi seal mingid asjad ära valideerinud või ma ei tea, laboratoorselt testinud või kõik sellised nii-öelda. Teatud nii-öelda milestone'id, et mis need nagu on. Ja sest need on olulised selle jaoks, et näidata, et see tehnoloogia ikkagi on nagu mõistlik selle. Selle nii-öelda probleemi lahendamiseks, aga teistpidi on see oluline, et selle jaoks, et, et kaasata järgnevat kapitali. Ja see, ja, ja kui sul on see välja map'itud, siis sa ka tead, et kui palju ressurssi sul on vaja iga järgnema. Nii-öelda sellise milestone'i saavutamiseks ja see on, ma ütleks midagi, mis meil. Nii sellises hüvatehnoloogias kui ka tervisetehnoloogias, et see pigem ei ole nagu tava, pigem on see, et oh, et meil on avaldas, parem ja kohe nagu ajama. Et seda tuleks, seda lähenemist võiks muuta ja see küsimus nii-öelda rahast, et ma ütleks niimoodi, et nagu sellises väga varases faasis. Sul ei ole üldse seda, võib-olla isegi võib-olla hea, kui sul seda raha ei ole liiga palju, ma arvan, selline. Noh, kuni viiskümmend tuhat aastaks on sihuke täpselt sihuke paras suts, mida, aga siis teada ei tule ju teadustööta ära, ta teeb seda teadust edasi. Aga siis ta saab suunatud teha seda turu-uuringut, mingit. Mingit lisatestimist, mingit sellist asja ja noh, üks idee, mida, mis me oleme siin ka kolleegid arendanud, et no miks mitte teha selline. Nii-öelda annetuspõhine üli, ülivarase faasi nii-öelda fond, mis siis nagu annabki sellist, ma ei tea, kakskümmend viis tuhat, kolmkümmend viis tuhat toetust. Noh, maksimaalselt paljudele. Uutel initsiatiividel ülikoolis ja siis, kui see noh, saadutab kommertsiaalset edu, siis meil tekib mingi endaument ja siis kütame siin, et see võib-olla on midagi, mis noh, sest meil on vaja. Võimalikult noh, palju selliseid uusi ideid tuua nagu sellisse äritulle, et, et siis sealt need terad sükkadest välja sõeluda.
Selles ma ütlen selle ikkagi ära, mida me oleme varasemates saates ka vist öelnud, et nii palju minu kogemust on, ma ikkagi elus olen igast hulle teadlase näinud. Kõik need ettevõtmised, mille, mida hull teadlane ajab üksi. Ma ei ole ainult ühtegi edukalt lõppemas, ehk siis jah, ta suudab küll rahade tõsta, ta suudab rahva ära teenistada, aga lõpuks öeldakse, et sorry, aga noh, see mees peab minema või naine, et noh, et, et see siin ei tööta, on ju. Et ikkagi noh, ka me vaatame oma Eesti edulugudest, kus meil on olnud olnud kas ikka nagu ma ei tea, tarkvara tehniline süvateadmine näiteks, no ma ei tea, Skype'i näol näiteks, on ju, et kõik need on sündinud ikkagi nii, et hull teadlane töötab koos mingi väga tugeva ärilise teadmusega. Ehk siis mina ei annaks seda raha hullult teadlasele, vaid hull teadlane peab leidma endale väga võimeka arendamise kõrvale ja vot nüüd sellele, Duole. Noh, mina annaks raha, ehk siis mina annaks kunagi hullult teadlasele.
Ma olen sinuga nõustavaim, ma ka ei annaks, hull teada seda raha, olles ise võib-olla üpris hull teada on ise, et seal alati on just nii-öelda see äri. Äripool ja see ärivaade ja siin tahtis võib-olla üleskutse sellistele. Juba noh, kes seal juba teinud on ju, võib-olla kes exit'i ära on teinud, et see võib-olla enam nagu ei viitsi, aga võib-olla viitsib, aga just selliste noh, nagu meil on. Ala, et mis iganes on Pipedrive'i gäng ja siis on, või see maffia ja siis on Skype'i maffia, tõesti on keegi, kes kuskile sinna sellesse. On kuulnud, on nagu see kogemus Noh, ja siis sinna kõrvale leidagi nii-öelda see teadusidee, mida siis hakatagi seal arendama tegema, et ma arvan, et see on see edu pant on ju, et nagu ehitadagi selle. Meie nii-öelda ökosüsteemi tugevustele, et saada see faasinihe, mis me noh, millel on potentsiaali saavutamiseks.
No nii on. Ja kuskil istuvad praegu teadlased, kuulavad meie saadet ja arutavad omavahel, et aga ütlevad üksteisele, et tead, aga mina ka ei viitsiks mingi lollaka majandusteadlase tüübiga koos istuda, asju ajada. Et aga me ei lahenda seda selle saatega ära ja see ei olnud ka eesmärk, aitäh, Tõnu Esko ja soovin edu, nii et loodame, et, et nii Tartu kui muudest Eesti ülikoolidest kasvab välja. Idufirmasid, kelle üle uhkust tunda, meie, minu ja Taavi ülesate uhkust tunda nädala aja pärast, kui me oleme tagasi järgmise külalisega, nii et kuulmiseni.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]