Tartu Ülikooli prorektor: kui Geenivaramu andmed vabaks lasta, sünniks sellest suur innovatsioon

Okei, aga mõtlen, et no me peame mingi, vaatame mõnda väga head deep-tech'i näidet Eestis on ju, G-Scan, on ju. Noh, oleme jälginud, nemad on ka vist, ma arvan juba mingi pea viisteist aastat vanad või noh, mingi ikkagi väga vanad. Ja mis tähendab seda, et noh, müts maha inimeste ees, kes on läbi vee ja vile noh, kirjutanud grante, otsinud, no teenindatud rahastust, noh, ükski investor ei ole nõus viisteist aastat lihtsalt nagu davai, poisid, panen juurde kogu aeg, onju, ei ole mingit küsimust, andke minna, onju. Ja noh, ütleme niimoodi, et nad on alles viimastel aastatel leidnud siis nüüd oma uue suuna, mis neile praegu rahvahelist edu toob, eks on ju. Me ei ole neid ammu saatesse kutsunud, et ja viimased numbrid, eks, aga noh, vähemalt tundub sotsia meedia kaudu, et, et hoopis teine vunk ja teine minek on sees. Sinna läks üle kümne aasta tööd ja vaeva sisse, kindlasti üle kümne aasta. Mis tähendabki nagu seda, et, et ükski ülikool, ükski avalik sektor tõenäoliselt ka ei ole nagu nõus sellist noh, nii-öelda noh, asja nagu üleval hoidma. Ja kuidas sa ise nagu tunnetad, et kui palju see peaks olema see algne nii-öelda. Ikkagi see proof of concept'i faas, et noh, umbes avalab miljon projekti kohta või, või, või mis see nagu peaks olema see meie, meie niisugune nagu. Nii-öelda, kas ma ütlen siis nagu riskitaluvus, et noh, põletame ära, vaatame, tuleb või ei tule, on ju, kui ei tule, et, et siis nagu. Noh, pead ise hakkama saama, ise kirjutama grant'e või mis iganes, on ju, et kui sa ise oleksid niisuguse fondi nagu omanik, et mis sa arvad, et, et, et, et, et milliste suurusjärkudega saab selle pildi ikkagi ette, kas, kas nagu on üldse potentsiaali edasi minna või mitte?