Tartu Ülikooli prorektor: kui Geenivaramu andmed vabaks lasta, sünniks sellest suur innovatsioon

Ma jah, ise tutvustangi ennast, et on see. Jack of all trades, master of none, et, et nii-öelda need põhi, põhi nii-öelda tänased valdkonnad võib-olla ongi see, et on ju siis. Tartu Ülikoolis arendusprorektor on ju kogu ettevõtluse innovatsioon, arendused. Pikaaegselt geenivaramut juhtinud ja seal või juhtimisse panustanud ja seal teadust teinud. Ja nüüd siis ka peaaegu kümme aastat start-up'e meedardanud, ise äriingel olnud, LP olnud ja nüüd ka tegelikult tegev. Venture partnerina, siis Specialist VC juures ja, ja Tartu Ülikooli investeerimis. Ettevõttes Unitrote Venture, et ma jah, olen selline. Nagu amfiib kahe maailma vahel, üritan neid kõiki kokku tuua ja läbi selle võib-olla lahendada ära need probleemid, mis meie Eesti ökosüsteemi ees on, et meil neid. Süvatehnoloogia idusid nii palju just ei ole, kui võiks.

Noh, ma ütleks, et võib-olla kõige suurema potentsiaaliga, mille, nagu selle potentsiaali realiseerimisega meil on raskus, on tegelikult ikkagi see Eesti Geenivaramu, et see oma olemused on ikkagi midagi täiesti. Noh, unikaalsed ja tema nii-öelda see tase, nii teadus kui ka andmetase, on ikkagi noh. Julgen väita, maailma top viiesajas, aga seal lihtsalt erinevatel põhjustel see ise ei saa olla nagu. Nii-öelda selles mõttes ettevõtte või start-up, aga ma ise olen mõelnud, et ta võiks olla nagu selline. Emalaev või mingi selline noh, nii-öelda platvorm, nii-öelda stardiplatvorm, kus pealt võiks võrdsuda tohutult palju innovatsiooni. Aga noh, meil siin selliseid teadusmahukamaid, mis siin on. On sihukesed vana, vana kooli omadest on võib-olla ICO osakeel, on ju, see on siis biotehnoloogia ravimarenduse mõttes. Aga uuendas, uuemas nii-öelda põlvkonnas, seal kindlasti on need vesiniku ettevõtted Stargate. Seal kosmosetehnoloogiaid kasutades noh, G-Scan, et siin neid tegelikult on ja see on minu arust nagu päris, päris positiivne, aga me ootame, ma arvan, nagu ökosüsteemiga sellist suurt. Läbimurret, mis siis inspireeriks nii asutajaid, teadlasi, investoreid kui ka tegelikult poliitikakujundajaid, seda me veel ootame, seda suurt läbimurret. Aga võib-olla teil on endal siin kohe põrgatada, põrgatada midagi, mis teie arust juba on sellise läbimurde läbinud.

No ma ütleks, et see kakssada tuhat on juba päris hea, aga, aga nii-öelda kogu aeg näitab, et see on vist nagu miljon on selline, mis sul nii-öelda. Muudab need statistilised seosed nagu nii robusteks, et sa sealt pealt saad nagu kuidagi luua, aga mis on. Mis on nagu oluline, just nagu selline toote arendamise või sellise innovatsiooni loomise seisukohalt on selle jaoks, et neid. Seoseid kirjeldada, selle jaoks on sul vaja nagu seda jõhkrat andmekogu noh, salade tuhandete või miljonite nagu andmesubjektidega. Aga selleks, et juba nagu seda. Siis rakendada, siis sul tegelikult on lihtsalt ju vaja argumenti või seda algoritmi ja sealt ma ei tea, kuud muutujat ja sul on olemas, et, et noh, ma ütlen, et sellepärast ongi selline, ühes mõttes nagu sihuke.

Aga siis see ongi tegelikult nii-öelda sünnikski innovatsioon, et, et siis nagu kõik, kellel on mingi idee, saavad andmetega katsetada, kui sealjuures on ka. Arvutuslik platvorm, mis võimaldab seda katsetada nagu turvaliselt, siis noh, mu panus ongi see, et tekibki sul tuhat või mitu tuhat sellist. Lõpptarbijale reaalset lisandväärtust loovad rakendust ja kui nad loovad lisandväärtust, siis on ka inimesed nõus selle eest ju raha käima välja, investorid rahastama ja noh, ongi edulugu.

Kaks, paar aastat tagasi sai küsitud, et kas geenidoonor on huvitatud oma nii-öelda andmete panustamisel innovatsiooniks, sealhulgas ka kommetsiaalsete rakenduste jaoks ja seal. Noh, võiks öelda, et nagu seitsekümmend viis protsenti olid nagu tugevalt toetavad ja seal lisaks veel kümme protsenti mõtlesid, et noh, et tegelikult kui tehakse ja on äge, et siis võiks kah, et tegelikult. Selle

Minu arust see kõige selline mõistlikum või noh, ütleme kõige sellisem kiiremini edasiviiv mudel on see, et noh. Kui meil on, ütleme lihtsalt sellised tehnoloogiaettevõtted, siis seal pigem on nagu noh, ongi nii-öelda need tehnilised founder'id. Kellel on tõenäoliselt nad äri ja firmad suudavad arendada noh nagu sama, aga kui me mõtleme sellised teaduslikud asutajad, siis nendes. Valmisolekuiga võimekus võib-olla seda ettevõtet juhtida ja sellise startup'ilikult arendada seda ei ole, et siin tegelikult olekski vaja luua. Selline raamistik, kus on meil on, teadlased on nii-öelda need tehnilised asutajad, võib-olla nad hakkavadki, jätavad seal omale. Noh, saab asutatud võtta omale kümme protsenti, nad isegi võib-olla ei ole nagu see chief scientific officer, võib-olla nad on lihtsalt seal, nii-öelda see professor on seal lihtsalt see teadusnõunik. Ja, ja siis nagu kõige annekamad, ma ei tea. Järel doktorid või miks mitte ka nagu ma ei tea, nii-öelda majandustudengid või, või ka nagu ex nii-öelda tehnoloogia. Founder'id tulevad ja ehitavad seda, seda start-up, ehk siis nagu see peaks olema noh rohkem. Koostöös, koostöine, et me noh, just alati peaks ehitama sellele meie tugevustele, et noh, meil on väga tugev nii-öelda asutajad, asutajaskond. Nii-öelda sellises tehnoloogiasektoris, meil on väga tugev nii-öelda teadlaskond ja väga hästi. Kapitaliseeritud, kapitaliseeritud ökosüsteem ja kui nüüd niimoodi kokku tuua sellisel uutsel viisil, noh, siis meil sunnibki innovatsioon. Aga sa natuke nagu