Tartu Ülikooli prorektor: kui Geenivaramu andmed vabaks lasta, sünniks sellest suur innovatsioon

Ei no alati võiks öelda, et potentsiaal ei ole ja lõpetame ära, aga mis me ikka endale siin valetame rahva ees, et, et potentsiaal on igati olemas ja see. Ja see potentsiaal just tulenebki sellest, et seal on mitu faktorit, üks on see, et on ju. Üpris väikeses riigis ja populatsioonis on, on ju, nii suur hulk, suurusjärgus kakskümmend viis protsenti täiskasvanutest. On oma nii-öelda andmed teinud kättesaadavaks, terviseandmed, bioloogilised andmed. Bioloogiline informatsioon on kõik digitaliseeritud ja see on panustanud siis. Ma ütlen suurusjärgus, ma ei tea, mingi tuhande viiesajasse maailmatasemel teadusartiklisse. Aga see nii-öelda äripotentsiaal on seal või noh, ütleme, miks võib-olla see asi nii kaua aega võtta, see on kahe, et ühtepidi alguses ei olnud ei tehnoloogiat. Et seda genoomi informatsiooni digitaliseerida ja ei olnud ka teaduslikku teadmist nii meetodite kui ka siis meetodite tulemuste tõlgendamise osas, et kuidas seda nagu nii-öelda tooteks või teenuseks konverteerida. Tänaseks on see teadmine olemas ja. Ja seal on tegelikult see küsimus rohkem selles, et mis sorti kommertsiaal, kommertsiaalseid tegevusi. Meie kui kodanikud, meie kui riik ja meie kui ülikool tolereerime. Noh, selles mõttes, et see on nii-öelda selline kõik rahva oma ja seda võib-olla nii lihtsalt, et me nüüd lihtsalt müüme, see ei ole lihtsalt okei, ja sellepärast seal ongi vaja mõelda selliseid. Tulevikku vaatavaid pikaaegseid lahendusi, eelkõige oleks vaja kaasata kapitali, et nii-öelda seda andmestikku veel põhjalikumaks välja arendada. Ja selliseid viimaseid kandvaid ideid, ma loodan, on see, et siis. Kasutada seda andmestikku kui noh, ühesõnaga luua nii-öelda andmepõhine. Investeerimisfond, ehk siis sa mitte investeeri kapitali, vaid tegelikult sa investeerid andmeid. Ja läbi selle võtad siis pikaaegse positsiooni ja läbi selle, kui see on edukas, tuleb tagasi ka. Tuleb tagasi geeniloonoritele, tuleb tagasi ökosüsteemi, start-up'idele, noh, kõigeks selleks, et

Minu arust see kõige selline mõistlikum või noh, ütleme kõige sellisem kiiremini edasiviiv mudel on see, et noh. Kui meil on, ütleme lihtsalt sellised tehnoloogiaettevõtted, siis seal pigem on nagu noh, ongi nii-öelda need tehnilised founder'id. Kellel on tõenäoliselt nad äri ja firmad suudavad arendada noh nagu sama, aga kui me mõtleme sellised teaduslikud asutajad, siis nendes. Valmisolekuiga võimekus võib-olla seda ettevõtet juhtida ja sellise startup'ilikult arendada seda ei ole, et siin tegelikult olekski vaja luua. Selline raamistik, kus on meil on, teadlased on nii-öelda need tehnilised asutajad, võib-olla nad hakkavadki, jätavad seal omale. Noh, saab asutatud võtta omale kümme protsenti, nad isegi võib-olla ei ole nagu see chief scientific officer, võib-olla nad on lihtsalt seal, nii-öelda see professor on seal lihtsalt see teadusnõunik. Ja, ja siis nagu kõige annekamad, ma ei tea. Järel doktorid või miks mitte ka nagu ma ei tea, nii-öelda majandustudengid või, või ka nagu ex nii-öelda tehnoloogia. Founder'id tulevad ja ehitavad seda, seda start-up, ehk siis nagu see peaks olema noh rohkem. Koostöös, koostöine, et me noh, just alati peaks ehitama sellele meie tugevustele, et noh, meil on väga tugev nii-öelda asutajad, asutajaskond. Nii-öelda sellises tehnoloogiasektoris, meil on väga tugev nii-öelda teadlaskond ja väga hästi. Kapitaliseeritud, kapitaliseeritud ökosüsteem ja kui nüüd niimoodi kokku tuua sellisel uutsel viisil, noh, siis meil sunnibki innovatsioon. Aga sa natuke nagu

Marets, eks jällegi see sünotehnoloogiate eripära on see, et sa tegelikult päeva lükk peaks sul olema nagu selge arusaamine nagu kõikidest nendest nii-öelda. Nii-öelda sest vaheetappidest, mida sul on vaja saavutada, et esiteks on ju siis nii-öelda. Nii-öelda riski vähemaks võtta, ehk siis nii-öelda T-risking ja teistpidi, et on ju, kui sa oled nii-öelda need riski noh, ongi seal mingid asjad ära valideerinud või ma ei tea, laboratoorselt testinud või kõik sellised nii-öelda. Teatud nii-öelda milestone'id, et mis need nagu on. Ja sest need on olulised selle jaoks, et näidata, et see tehnoloogia ikkagi on nagu mõistlik selle. Selle nii-öelda probleemi lahendamiseks, aga teistpidi on see oluline, et selle jaoks, et, et kaasata järgnevat kapitali. Ja see, ja, ja kui sul on see välja map'itud, siis sa ka tead, et kui palju ressurssi sul on vaja iga järgnema. Nii-öelda sellise milestone'i saavutamiseks ja see on, ma ütleks midagi, mis meil. Nii sellises hüvatehnoloogias kui ka tervisetehnoloogias, et see pigem ei ole nagu tava, pigem on see, et oh, et meil on avaldas, parem ja kohe nagu ajama. Et seda tuleks, seda lähenemist võiks muuta ja see küsimus nii-öelda rahast, et ma ütleks niimoodi, et nagu sellises väga varases faasis. Sul ei ole üldse seda, võib-olla isegi võib-olla hea, kui sul seda raha ei ole liiga palju, ma arvan, selline. Noh, kuni viiskümmend tuhat aastaks on sihuke täpselt sihuke paras suts, mida, aga siis teada ei tule ju teadustööta ära, ta teeb seda teadust edasi. Aga siis ta saab suunatud teha seda turu-uuringut, mingit. Mingit lisatestimist, mingit sellist asja ja noh, üks idee, mida, mis me oleme siin ka kolleegid arendanud, et no miks mitte teha selline. Nii-öelda annetuspõhine üli, ülivarase faasi nii-öelda fond, mis siis nagu annabki sellist, ma ei tea, kakskümmend viis tuhat, kolmkümmend viis tuhat toetust. Noh, maksimaalselt paljudele. Uutel initsiatiividel ülikoolis ja siis, kui see noh, saadutab kommertsiaalset edu, siis meil tekib mingi endaument ja siis kütame siin, et see võib-olla on midagi, mis noh, sest meil on vaja. Võimalikult noh, palju selliseid uusi ideid tuua nagu sellisse äritulle, et, et siis sealt need terad sükkadest välja sõeluda.