Tartu Ülikooli prorektor: kui Geenivaramu andmed vabaks lasta, sünniks sellest suur innovatsioon

Eks ma nii-öelda Tartu Ülikooli vaatest, mis õpetab kõike, kõike on ju, eks ma pean vaatama nagu nii-öelda selline üle, üle välja, et jah, ma ise näen, on ju, või saan, mõistan seda. Tervise ja meditsiini poolt ehk kõige paremini, aga samas noh, ma ütleks, et see biotehnoloogia pool, see on kõik see nii-öelda ravimid või sellised uued. Molekulaarsed tehnoloogiad, ma ei tea, puidu väärindamiseks või, või mingite maakide leostamiseks, kasutades baktereid, näiteks see on väga potentsiaalikas, noh siis kogu see. AI panus, ehk siis tehisarvanu panus on kõikvõimalikes erinevates valdkondades, see on. Tohutu potentsiaaliga siis kogu noh, jällegi keemia füüsika. Robootika, et siin on, ma ütlen, igal pool neid. Selliseid ägedaid ja lubavaid asju, et noh, ja kui me mõtleme jällegi, et mis on nagu noh, deep-tech või süvatehnoloogia. Ettevõtte definitsioonist lähtuvalt on see siis ettevõte, mis rakendab uudset teadust või siis inseneeria, inseneeria lähenemist. Et esimest korda, et toota, tuua toode turule, ehk siis ta noh, ühesõnaga isegi kui ütleme keeletehnoloogias või mingisuguses. Äriprotsesside mudeldamises, me kasutame mingit uut teaduslikku. Nii-öelda mudelit või lähenemist, et see tegelikult juba ongi süvatehnoloogia, see juba ongi. Sul on see nii-öelda mingisugune internet, noh mingi IP eelised seda turul ehk paremini läbi lüüa.