@ ETTEMÕTE // 2025.03.12
delfi_ettemote_1094.mp3
KUUPÄEV
2025-03-12
PIKKUS
42m 15s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Eesti kaitsetööstusettevõtte DefSecIntel Solutions asutaja Jaanus Tamm arutleb, kuidas droonid ja AI on muutmas tänapäeva sõjapidamist ning miks on Euroopal vaja kiirendada kaitsetehnoloogilist arengut. Saates analüüsitakse Eesti kaitsetööstuse potentsiaali, inseneride nappust ning vajadust integreeritud ja automatiseeritud kaitsesüsteemide järele.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Ukraina sõjaga ülikiirelt arenema hakanud droonitööstus on juba muutnud sõjapidamist, kuid me oleme alles alguses ja praegu toimuv on kõigest eelmäng robotitevahelisele sõjale, rääkis Eesti katisetööstusfirma DefSecIntel Solutions asutaja J...
Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka räägivad igal kolmapäeval sellest, kuidas Eesti tuhat korda suuremaks teha. Ettemõte. Tee teadlikke äriotsuseid andmete põhjal. Norstat Ekspressiga saad kiirelt ja mugavalt küsitleda oma sihtrühma. Proovi järele, esimene uuring tasuta. Vaata lähemalt norstatekspress.com.
Tere kõigile kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on tagasi ettemõtte saatega ja ma arvan, et käesolevatel aegadel on, ei lähe kunagi sihtmärgist mööda, kui teha saade kaitse teemadel ja kaitse innovatsiooni teemadel. Alles see oli siin, kui Ragnar Sass kirjutas. Sotsiaalmeediasse pikema, väga sellise inspireeriva, sütitava postituse, kuidas kaitsetööstuse innovatsioon, droonid ja kõik muu võimaldab Ukrainal kauem ja paremini vastu pidada lahinguväljal, kui me praeguseid uudiseid lugedes võiksime arvata. Ja siinkohal peab ütlema, et see praeguseid uudiseid lugedes tähendab eelmist nädalat, sest nädalaga võivad siin asjad väga palju muutuda. Aga meie tänane külaline on sellise, ma vist peaks ütlema, paljulubava kaitsetööstusvaldkonna idufirma asutaja nagu DefSecInteli asutaja, Jaanus Tamm, tere, Jaanus. Tere. Sa oled pannud oma firmale nii keerulisi nime, ma pidin kolm korda harjutama ja siis paberilt maha lugema. Tere, Taavi. Sinu käpp on kaitsetööstuses sees, ma kirjutasin hiljuti ja järjekordselt, kuidas sa üritasid Riigile drooni pilootide projekti maha müüa, ei läinud. Vaatasin, tekkis väike sõnasõda isegi, et sa, sa ei saa aga valdkonnast ikka lahti lasta.
Ma esiteks ei püüdnud midagi maha müüa, ma proovisin.
Riik arvab teisiti, ma lugesin.
Jah, et see oli Kaitseliit, see ei ole üldse mingi riik, see on vabatahtlik ühendus. Aga, aga ei, selles mõttes ma ärgitasin jah, et meil on ühiskonnas olemas valmisolek treenida rohkem droonipiloote välja. Ja ma selle nii-öelda vajaduse ja võimaluse tahtsin kokku viia omal ajal aasta tagasi kuskil. Ja ebaõnnestusin ja see oli nagu väga naljakal põhjusel, et tol hetkel veel ei osatud mõelda, mismoodi drooniüksus üldse liita meie kaitseväe süsteemiga, see on tohutu ju süsteem, Jaanus teab väga hästi seda, seal on reeglid ja kord ja kuidas ikka lahinguväelased käivad ja nii edasi, et. Ja siis asi ootele ja noh, nüüd ma vaatan, et mida rohkem, kui nüüd edasi läheb, seda rohkem ma muretsen, et miks me ikkagi ei treeni endale teatavat suutlikkust nagu autojuhilube, et treenime endal droonipiloot, eks ju, aga. Aga las see vaidlus jääb, ma arvan, et me tuleme selle juurde veel positiivselt tagasi.
Jaanus on meie saates esimest korda, aga, aga sinu nime, Jaanus, leiab erinevate kaitsetööstusvaldkonna ettevõtete juurest väga pikkade aastate vältel juba. No sa oled täna siin, DefSecInteli asutajana, aga räägi natukene oma, omaga erinevad seosed läbi, et, et see on Marduki seos ja. Ja, ja neid ettevõtteid on, on veel, et, et kus sa, kus sa siis nagu tegema oled või oled olnud kaitsevaldkonnas?
Ja mina olen olnud tegelikult kaitsevaldkonnas kaua aega ja täna ma olen tegev ainult DefSecIntelis. Aga ma nii-öelda kaitsevaldkonda sattusin aastal kaks tuhat üheksa, siis kui me kahe tuhande kuuendal aastal asutasime Tauri duubli ja Jürgo Predeniga sellise firma nagu Defendec. Ja siis tol ajal, kui me tegime neid nii-öelda siis IoT asju, aga tol ajal oli teine nimi sellel. Ja siis kaks tuhat üheksa me saime aru, et, et noh, me tegelikult oleme sisenenud kaitsevaldkonda ja ainukes, kes me, kes ostavad IoT-d, on piirivalvurid ja sõjamehed ja, ja siis me lihtsalt hakkasimegi. Seda valdkonda tegema, tollal oli muidugi väga raske. Noh, ei olnud väga tellijaid, keegi väga ei ostnud midagi ja, ja noh, erinevalt näiteks praegusest olukorrast. Ja siis hargiks natuke edasi ja siis. Kaks tuhat kuusteist äkki või, või kaheksateist või midagi, ühesõnaga kuskil seal vahepeal tuli, tuli vajadus drooni, noh nagu droonide avastamise kontekstis, et piirivalvurid, tuid ütlesid, et piiri peal lendavad droonid, aga need ei ole nende omad. Et need on smuugeldajate ja selliste pahalaste omad ja siis. Ja siis tuli mingi seltskond minu, minu saunas kokku ja siis asutasime seal sellise firma nagu Marduk ja hakkasime siis tootma või noh, ütleme siis tookord ots, otsustati, et hakatakse siis tootma, arendama sellist kaamerasüsteemi, millega siis on võimalik laserid peal hoida pahadel droonidel ja, ja avastada neid siis viisil noh, visuaalselt, et tol ajal oli väga popp neid avastada siis raadio teel, noh nende nii-öelda drooniraadioid. Ja siis, ja siis noh, ka tollal see oli väga uus valdkond, siis pidi seda arendama tükk aega, siis nüüd läkski mitu aastat nagu arenduse peale, mina väga aktiivselt seal ei osalenudki. Et siis ma olingi veel Defendecis ja siis ma lahkusin Defendecist ja tegin kaks tuhat kaheksateist siis DefSecInteli. Ja nagu nimi ütleb, et siis me teeme defense security ja intelligence lahendusi ja, ja ma juba sellel ajal olin aru saanud, et kaitsevaldkonnas tuleb teha nii tarkvara, nii riistvara kui ka noh, riistvara ehk elektroonikat kui ka tegelikult metalli. Et noh, nihukest ainult tarkvara asju on ikka päris keeruline teha ja, ja, ja siis ma nii-öelda võtsin selle raske tee ette ja hakkasin siis tegema suuri mobiilseid seireplatvorme, mis siis ei nõua inimest põllu peal ja mis siis kasutab. Noh, algoritme või niukest kerget AI-d, et siis juhtida kaamerat ja siis droone selleks, et avastada näiteks kümne, viieteist või kahekümne kilomeetri kauguselt siis mingisugust kahtlast tegevust ja siis reageerida sellele.
Räägi nüüd ikkagi täpsemalt, mis see platvorm on, et, et see kompleks, millest ta nüüd siis koosneb ikkagi?
Noh, see oli see, kuidas firma alguse sai, sellele toote, noh, tol ajal see nimi on ta on niisugune treiler, kuus korda kaks meetrit kaks tonni, seal sees on drooniboksid, seal sees on mobiilne mast, mis on siis üle kahekümne meetri kõrge, seal otses on kaamera, mis siis näeb üle kahekümne meetri kaugusele, üle puude. Ja selle kogu loogika mõte oli see, et sa jätad selle kuskile maha, sul ei ole vaja ühtike operaatorit ega sõdurit ega piirivalvureid selle kõrval. Ja nüüd ta siis vaatab automaatselt, mis seal kahekümne kilomeetri kaugus näiteks toimub või näiteks noh, pigem nagu kümne kilomeetri kaugusel, et noh, nii-öelda see missioonid on tavaliselt nagu lühemad. Ja siis, kui nüüd avastab midagi, siis tänapäeval on niimoodi, et noh, siis peab sellele reageerima. Noh, sa pead saatma välja, kas näiteks laeva, patrull-laeva vaatama, et noh, mis see, mis see kahtlane, kahtlane laev seal teeb või mida need kahtlased inimesed piiri ääres teevad või, või, või ka näiteks noh, sõjaolukorras, et kes need siis seal tegutsevad, et on nad siis vaenlased või, või meie mehed. Ja meie siis see drooniboksi idee oligi see, et see lendab automaatselt välja sealt droon, see ei pea inimest saatma sinna, see ei pea laeva saatma sinna ja see on oluliselt kiirem ja oluliselt. Kuluefektiivsem ja sõjaolukorras säästab elusid ja siis me hakkasime seda arendama kaks tuhat kaheksateist ja, ja tegime esimesed prototüübid ja, ja niimoodi me siis seda platvormi tegime. Täna meil on tegelikult suur tarkvara C2 arendatud välja ja sinna küljes on siis tegelikult lausa neli erinevat niisugust füüsilist platvormi, üks on seesama. Siis teine platvorm, on meil Kaiman, mis meil istub siis tegelikult sõidukite peal, noh, näiteks GBS, Dodge RAMi GBS, kus on siis väga palju sensoreid ja sealhulgas ka kaamerad, siis meil on kolmas platvorm, mis on AirShield, mis on tegelikult noh, mingis keeles nagu ultra short range air defense system. Kus me siis radarite, kaamerate ja raadioanduritega tuvastame siis lähenevaid droone. Ja siis vastavalt siis olukorrale, kas siis jam'ime neid või siis tulistame nende pihta, ütleme laseme nende pihta siis teist, teise drooni nii-öelda, interseptor drooni. Ja siis neljas platvorm, mis on kõige uuem meil, mis on meil tegelikult prototüübi faasis. Mis ei ole veel väga avalikult välja tulnud, on meil siis see veeplatvorm, me ehitame ta siis vee peal olev platvorm, aga me kasutame praktiliselt igal poolest sama tarkvara.
Mis neist nendest kõige paremini müüb, okei, üks on prototüüp veel, aga, aga.
No siiani on müünud kõige paremini Server-Spae, see mobiilne platvorm, sest ta on hästi, ta on hästi hea, sa jätad kuskile maha, saab ise kõrval olema. Et me isegi pidime sõja ajal. Ukrainas noh, selle kasutus nii-öelda juhtu muutma oluliselt, et, et noh, nad kasutavad see natuke teistmoodi kui kuidagi algselt disainitud, algselt disainitud, et sa oled kuskil mitusada kilomeetrit eemal ja kõik käib üle, üle, üle nii-öelda siis satelliitside või siis üle raadioside, aga noh, nagu me teame, Ukrainas on tohutu džämmimine ja, ja hästi keeruline selle sidega, et siis me pidime tegelikult kohandama ümber niimoodi, et seda saab kasutada ka noh, nii-öelda paari kilomeetri kauguselt kaabliga, onju. Aga justkui see on ikka samad, sa ei pea selle kõrval seisma. Siis need sõidukid on neid väga hästi, kuna noh, kuna üldse sõjas on sul vaja silmi kogu aeg, et siis noh, kus sa kuskil käid, sõidad, siis sul on vaja selle Kaiman sõiduki platvormi peale, saad luuret teostada, saad vaenlasi otsida, noh, saad ka rakette jälitada, kui vaja, saad jälitada, kui sa sõidad maastiku peal. Ja, ja kuna tal on öö võimekus, siis noh, siis ta on üliväärtuslik, et öösel, öösel näed põhimõtteliselt kuskil istud ja passid ja, ja siis vaatad, kus, kus vaenlane liigub ja airshield, see, mis meil on, see nii-öelda counter-trone või, või siis see õhutõrje, sellega me tegelikult tulime alles eelmine aasta välja, et seda me ei ole veel jõudnud nii palju müüa. Aga me näeme, et selle järgi on väga suur nõudlus sellel aastal.
Aga ikkagi droon, mitte see, et tulistad?
Ei, ma ei tulista, me, me selles mõttes, me oleme otsustanud, et me ei tee relvasüsteeme. Et me nii-öelda relvadega kokku ei puutu, meie nii-öelda tulistavaid asju või rakette ei tooda, aga meie aitame avastada. Ja siis track'ida, ütleme siis jälgida, jälitada, kui vaja. Ja, ja siis need droonid, mis siis lendavad nii-öelda, Interceptor droonid, mis lendavad pahade droonide sisse, siis nad on tegelikult noh, neil ei ole mingit laengut peal. Et ainult selle nii-öelda pihta lendamise mõjuga ta toob siis selle paha drooni alla.
Aga põhimõtteliselt, kui sa juba nii täpselt suudad lennata talle sisse, siis sa järelikult suudaks ikka tulistada põhimõtteliselt.
Ma tean, et Ukrainas on niimoodi, et, et meie süsteem annab noh, ütleme, aitab siis nende, nende kuulipildujal siis nii-öelda nagu sihtida. Aga ikkagi see mees laseb seda, noh, sa ütled põhimõtteliselt natuke vasaku, natuke paremini, natuke alla, onju. Et noh, me saame see radariinfo sealt, radari ja siis selle kaamerainfo järgi aitame siis sellel tulistajal seda teha.
Okei, aga ma ütlen korra, oota, Hendrik, ma küsin side kohta küsin veel, et, et noh, sellest kaablivahelisest ma saan aru, aga ütleme nüüd. Mis side muidu ja selles mõttes, kui, kui dubleeritud sul on, mainisid satelliitsidet, aga, aga toimub ta tavalises mobiilivõrgus või ütleme ikkagi.
Ei, need süsteemid toimivad küll, jah. Me, me saame selles mõttes kasutada nii satelliiti, näiteks Starlinki, siis tavalist neli kolm G-d, samuti point to point raadio, aga noh, point to point raadio ütleme siis videopildi või radaripilli hädastamiseks, noh, nad ei levi nii kaugele, noh, sul on vaja mitu repliiterit, et sa päris niimoodi viiesaja kilomeetri kaugusel ei saada seda.
Me, me oleme siin kaitsevaldkonnast viimasel ajal palju rääkinud, eks, et eelmised kümme aastat, kui me saadet tegime, eriti noh, ei juhtunud ja nüüd on nii, et paar korda kuus. Räägi, Jaanus, milline see selline sinu vaade on Ukraina sõja toodud innovatsioonile, kas, kas sa kirjutad sellele alla, mida, mida räägitakse, et noh, droon on tegija number üks? On tehtud aasta, võib-olla aastakümnete pikkune selline kiire hüpe tehnoloogias edasi. Sõjapidamine ei ole kunagi enam see, mis ta oli vanasti, droonidega saab teha põhimõtteliselt kõike ja, ja, ja Eesti peaks oma plaanid nagu kohe ümber tegema, et kas sa, kas sa oled näinud ise seda tohutut drooni plahvatust?
Jah, me oleme näinud seda ja ma selles mõttes kindlasti nõustun, et droonid on väga palju muutnud sõjapidamist, aga samas ma noh, pean nii-öelda siis kindralitega nõustuma, et droonidega ainult seda ei võida. Et ja, ja noh, me peame ka natuke arvestama sellega, et miks ukrainlased droon hakkasid arendama noh, sest neil ei olnud suurtükimürske. Et, et ja kui sa lähed ja räägid tegelikult nagu sõduritega, siis nad ütlevad, et noh, kui mul oleks nagu kümme korda rohkem suurtükimürske, et noh, siis oleks võib-olla palju parem. Et noh, see, see nii-öelda see mõju on noh, see mõju, see mõju oleks nagu noh, ütleme siis, see oleks nagu rohkem võrreldav sellega, mis kahju sa saad teha, on ju. Aga droonid, sellega ma nõus, et droonid tulid, nad on ja nad on väga palju muutnud, aga ainult droonidega sa ei võida sõda lihtsalt. Et noh, nüüd sa pead igal pool arvestama, et sul on noh, sa, kui nii-öelda sa oled kuskil rinde lähedal, sa pead alati arvestama, et mõni droon võib su peal lennata, noh, sa pead alati arvestama, et võib su, su nii-öelda masinad koheselt purustada. Ja, ja, ja lisaks nendele FBV droonidele on ju, on ju ka väga palju tegelikult luuredroone. Noh, tänagi oli uudis ju, kuidas noh, sada kakskümmend kilti rindejoonest luuredroonid, vene luure troonid lendasid lihtsalt ja, ja, ja said, said seetõttu noh, tulistada siis ühe, ühe õppekogu, kogunemise juurde. Ja samamoodi olid ukrainlased Venemaal, need ka lendavad väga kaugele sisse ja teevad seal täpselt samamoodi luuret, et droonid on muutnud.
Okei, aga mõtlengi, et kui me vaatame ikkagi noh, meil siin lähiaastatel on vaja osta mõned miljardid hakkama panna, eks, et. Aasta tagasi kõlas umbes niimoodi, et me tambime need sodiks, ostame ainult mürski, eks, et kui sa praegu nüüd ütleme nii, et kui sina saaksid seda eelarvet juhtida, et. Kui palju sa teeksid ikkagi seda niimoodi, et arendaks endale korraliku droonivõimekuse ja noh, meil on Eestis ka ju Milrem on ju, mis tähendab seda, et me. Lisaks sellele, et droonid lendavad, võime panna sinna põõsale magama ka mõne UGB, kes vahetusel nagu tina annab, kui, kui, kui midagi silmapiirile ilmub.
No kui mina saaks teha, siis ma kindlasti kombineeriks jah, kombineeriks droonid, robotid, aga ka inimene kuskil ei kao kahjuks. Et inimene peab ikkagi neid juhtima ja, ja peab ikkagi noh, minema sinna kohale ja ikkagi ka tegutsema.
Ei, nõus küll, et kohale, aga noh, vaata, meil on siiamaani nagu loosung, et iga põõsast teeb pauku, on ju, et. Ja siis meie pioneerirühm läks ja palus jalaväelastele ennast metsa ära peita ja soojuskaameratega leidsid kõigi ülesse, on ju, et noh, et, et me siin nüüd põõsasse ronniku selle kohe selle granaadikohtu pead saad trooni käest, on ju, et. Et tahaks rohkem öelda, et noh, et iga punker teeb pauku, ehk siis, et kokkuvõttes on meie punkris ja. Ja puldid käes ja, ja niimoodi käib seda, et kui ruttu see ikkagi muutub või läheb, ütleme niimoodi, et iga sõda on järgmise aja ettevalmistuseks, on ju, et, et. Mis vastust ma otsin, ma otsin, kas on see, see fifty-fifty on meil varsti nagu suurtükituli ja, ja droonid ja, ja UKV-d või see on ikkagi niimoodi üheksakümmend kümme, nii-öelda. Ei
no ma arvan, et see, mis praegu toimub, on noh, niisugune nagu eelmäng nii-öelda robotitevaheliseks sõjaks. Et, et noh, nagu tänagi on näha seesama noh. Droonid varsti saavad lennata ise, noh, nad varsti teevad seda nii-öelda target lock'i ka täiesti ise, noh, täna veel kõik droonid ei tee seda. Noh, siis ühel hetkel tõenäoliselt hakkavad ka maismaa droonid seda tegema, noh, nii-öelda ugeveed tegema. Et sa saad nad nii-öelda viid kuskile ja paned siis liikuma, et, et, et see kindlasti noh, nagu muudab seda, seda nii-öelda sõjapidamise pilti tulevikus. Ma mõtlen just nagu maa, maa, noh, nagu nii-öelda maavägede, maavägede operatsioone. Aga noh, samas seda ma ei usu, et noh, et kui mõelda nagu noh, seda peetakse tavaliselt doktriinidega noh, ja, ja, ja seal on kindlalt käitumismustrid, kuidas sa noh, nii-öelda sunnid või mõjutad vaenlast või oma vastas siis mingit, mingeid liigutusi tegema. Ja, ja, ja noh, kui kasvõi vaadata seda, et, et noh, sõjas on Eesti oluline logistika, noh, aga logistika on päris pikk. Ja kui vaadata näiteks, mis meie piiri taga toimub, siis noh, siis seda logistikaahelat sa nagu ainult FVB droonidega ei, ei sega või ei hävita. Seepärast on ikkagi vaja ka niisugust moodsamat konventsionaalselt relvastust.
Kuule, lähme nüüd äri juurde, et sellest on räägitud küll, aga meil on kokkuvõttes ikkagi ka ärisaade, eks on ju, või, või ütleme, ette mõte ja finantssaade, et kui sa nüüd vaatad seda enda nagu plaani, et kas sul on täna nagu unikaalne seis, et ma. Mõned aastad veel olin Milremi nõukogus ja ma mäletan, et see mõni suur üllatus, et tuli välja, et põhimõtteliselt Milrem oligi Euroopa kõige kaugemale arenenud UGB-de tootja, on ju, kuigi ta niisugune pisike ja Eestis ja nii edasi, on ju, et. Et kui sina vaatad täna oma mobiilseid platvorme, kui unikaalne sa oled.
No tänane väärtuspakkumine meil enamikes toodetes on ikkagi väga unikaalne, et just see, et me oleme pannud noh, nii-öelda need mobiilsed tarkvara ja siis droonid kokku omavahel, et, et see on, see on see, kust tuleb see unikaalsus, et ega mobiilseid torne on tehtud noh, ma ei tea, kümneid aastaid, onju. Sidemastide või ka kaamerate jaoks on ju noh, droonid on ka varem lennanud ringi ja, ja aga kui sa paned nad kokku, siis see väärtuspakkumine hoopis teine ja näiteks sellesama droonitõrje või siis selle õhutõrje lahenduse puhul, mis meil on unikaalne, on see, et me suudame katta alatest tuvastamisest kuni allatoomiseni, mida tegelikult ei suuda väga paljud teha. Et kui sa vaatad enamus maailmas olevaid droonitõrje lahendusi või firmasid, siis nad tegelikult pakuvad ühte tükki sellest. Et noh, kas sul on mingi kihvt kaamera või sul on mingi kihvt raadiotuvastaja või sul on mingi ainult intertseptor näiteks või ainult rakett või ainult, või ainult siis midagi, mis, mis aitab näiteks spoofida või, või jam'ida või midagi sellist, et nihukest, kas terviklahendust pakub, et, et neid on tegelikult ikkagi päris vähe.
Kui valmis sa olid Ukraina sõja alguseks, et meil on paljud Eesti startupid ka militaarvaldkonnas. Noh, nad täna natuke koguvad kogemusi, et nad saadavad jälle, ma ei tea, uued troonid sinna rindele, vaatavad jälle, mismoodi need maha võetakse või nad häbivad, sellest teevad jälle parandused ja, ja parendavad. Noh, sama oli, noh, Milremi nende masinatega, eks, et nad ikkagi lahingukogemuse said alles ukrainlase, on ju, et. Et kuidas, kuidas sinu valmisolek oli või kui palju, kuidas praegu üldse su arendus käib, et kas sul on kogu aeg, instruktorid on kohapeal, testivad, vaatavad, on, räägivad rindel olevate sõduritega, parandavad?
Jah, ütleme, et kõik seda on, mida sa kirjeldasid, et meil on, meil on Ukrainas hooldusjaam, tehas. Me, me oleme seal võimelised kõiki oma masinaid, mis me oleme Ukrainasse tarninud, uuendama, parandama. Ja vajadusel modifitseerima, me oleme ka teinud seal väga palju modifikatsioone. Me saime suht kohe aru, me juba kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal tegime, kevadel põhimõtteliselt tegime sinna noh, nii-öelda selle jaam, hooldusjaama ja hakkasime noh, palkama ukrainlasi ja nemad siis suhtelisid omavahel, et me kohe saime aru, et see telefonimäng ei noh. Ei lõppe hästi, aga valmisoleku koha pealt oli see, et noh, tegelikult meil natuke nagu vedas noh, nagu ajastumise mõttes, et mul sai just toode pärast koroonat valmis, esimene server-spae. Me olime tarninud seda paarile kliendile Euroopas noh, nagu prototüübina, testinud, vaadanud, kuidas see nagu toimib. Ja, ja siis noh, valmistasime ette, et nüüd hakkavad kõik need Euroopa piirivalvurid seda suure hurraaga ostma, onju, et noh, see on ikkagi nii unikaalne, äge toode. Ja siis noh, venelane ründas Ukrainat ja põhimõtteliselt kogu see äriplaan kukkus nagu kokku. Sellepärast, et kõik ütlesid, et, et oi-oi-oi, et oota, et ma ei tea, mida me nüüd tegema peame, et kas me peame hakkama aeda ehitama või, või tanke ostma või et, et noh, vaata, mis saab. Ja siis tegelikult lihtsalt siis ukrainlased helistasid, ütlesid, et kuule, et me kuulsime, et sul on niisugune äge lahendus, et meil oleks nagu vaja silmi, on ju. Ja, ja noh, meil tegelikult olime enne täiemahelist sõja algust ka juba Ukrainas sealsete piirivalvurite ja sõjamehest tegelikult rääkinud, et, et noh, niisugune toode ja et äkki nad tahavad ka ja neil oli huvi ja aga noh, sa võid ise aru saada, et kui sul noh, sõda algab, siis sul on ikkagi vaja kõigepealt laskemoona.
Okei, aga mõtlengi, et sinnamaani kaks tuhat kaheksa alustasid. Kaheksateist. Jah, kaheteist, vabandust jah, et see on ikkagi neli aastat ja sul on riistvaraelement ka, mis tähendab seda, et sellise arendustöö on ikkagi päris investeeringumahukas. Kuidas sa, kuidas sa rahastasid üldse sellist äri?
No ma rahastasin seda niimoodi, et noh, Eestis on umbes niisugune nagu kirvereegel, et kui sa tahad mingit toodet arendada, et sul peab vähemalt miljon eurot olema, on ju, et teha niisugune töötav prototüüp, noh, riistvara puhul natsa rohkem. Ja me arendasime selle välja niimoodi, et, et mina investeerisin koos siis nii-öelda esimeste inglitega, mul on noh, partnerid ka, kaks nii-öelda äriinglit, üks Soomest, üks Norrast ja me siis investeerisime umbes miljon eurot, noh, selle tootearendusse. Ja me lisaks veel saime siis noh, jälle niimoodi vedas, kuna Euroopa tuli sellel ajal välja European defense fondi programmiga, mis tegelikult oli siis research ja development programm, noh, nii-öelda tööstusvõimekuse suurendamiseks. Ja sealtkaudu siis me esitasime oma ideed siis sinna grandidaatusse, me põhimõtteliselt saime nagu miljoni siis Granti sealt ka. Et neli aastat ja kaks miljonit ja siis niimoodi umbes see, see arendus läks ja muidugi Covid keeras väga palju asju nagu nässu mõnes mõttes. Aga
räägi seda küsimust, et kui sa näed nagu turul vajadust ja sa nägid seda piirivalve kontekstis, eks ja okei, täna on see pilt hoopis midagi muud, et. Ka piirivalve
vahetus ei ole kuskile kadunud, Taavi,
see on endiselt seal. Ja aga mõtlen, et seesama julgus või ütleme noh, jällegi tundub, et maailm on nagu valmis, on ju, et me küsime seda tihti, küsin seda saadet, küsimust siin saates, et, et kust tuleb see julgus, noh, ütleme kui seda tarkvara investeeringust on tavaliselt oluliselt väiksem, on ju, et. Et kui sa teed, et sellise suure sammu, et ma lähen nihukest nelja-aastast noh, projekti tegema, et kuni ma jõuan nagu valmis prototüübini, eks, et okei, Covid oli vahel, kaks-kolm aastat vähem Noh,
see risk on alati jah, aga, aga noh, eks ettevõtja võtab siis nii-öelda selle teadliku riski, et äkki teed kiiremini või paremini. Aga minu puhul oli see, et noh, ma olin selles sektoris juba tolleks ajaks olnud üle kümne aasta ja ma olin tegelikult noh, üle kolmekümne lõppkasutajaga rääkinud erinevaid asju. Ja, ja nad olid selles mõttes noh, ma teadsin umbes, mis turuloo toimub, mida vajatakse, mida ei vajata ja, ja et mida ka konkurendid teevad ja see, see, see nagu erinevus oligi see, et tollel ajal väga ei investeeritud sinna valdkonda. Tunduski, et noh, ta on natuke nagu tühi, et noh, nüüd tuleb sinna nagu minna ja, ja tuleb ära teha ja siis. Ja siis, ja siis küll see nii-öelda nagu siis see ost, ostja tuleb siis, et noh, mis on hästi niisugune nagu erinev kaitsevaldkonnas, on see, et noh, kui muidu sul on start-up'is niimoodi, et fake it, antil you make it, onju, siis kaitsevaldkonnas on tee tehas ja siis tuleb tellimus, onju. Et, et noh, sa väga nagu fake'ida kaitsevaldkonnas ei saa, et mis tähendab seda, et sul peab olema prototüüp, sa pead tegema tehase ja siis nad vaatavad, ahah, sul on võimekus, sul on toode, sul on unikaalsus, okei, me nüüd ostame neid, ma ei tea, sada tükki, onju. Et, et noh, sa nii ei saa, et ma lähen Powerpointiga ja siis võlun kõik ära ja siis nad ostavad ja siis sa vaatad, kas sa saad hakkama noh. Et see on juba, kui sa selle valmis teed, siis on see noh, nii suur konkurentsieeris võrreldes teistega, et, et, et noh, sa, et sa oled palju, noh, sa oled oluliselt lähemal selle nii-öelda tellimusele kui ükskõik, kes praegu parasjagu mõtleb 3D Powerpointi.
Kui sa enne rääkisid, Jaanus, et noh, mis, milline see droonide roll juba täna on, eks ole, ja tõenäoliselt ta kasvab ja siis sa isegi julgesid öelda, et see on eelmäng noh, ikkagi täisautomaatsele drooni sõjale. Et siis sa jõudsid küll ära öelda selle vana tõe, et, et sõda on ikkagi lõpuks sõda logistikute vahel ka väga palju, kuigi see tundub igav. Aga ta on ka sama palju sõda selliste tootmisvõimsuste vahel. Et, et kes kauem jaksab nagu vastu pidada ja noh, kui ma kujutan ette mingeid drooniarmeesid lendamas, noh, siis see ikkagi paistab mulle puhtalt, tootmisvõimsus see küsimus. Ja seda on ju Eesti nende drooni- ja kaitsetööstusettevõtete puhul räägitud, et no paberil ja võib-olla ka Ukrainas me teeme tegusid küll, aga noh, oleme ees ja hakka tootma, eks. Et mis see olukord, mismoodi me peaksime seda Eestis korraldama? Kas me peaksime sajakordistama oma droonide ja kogu muu tootmisvõimsust, kus me neid tegema hakkame? Kuidas me võiksime mõelda selle peale, et sõjaolukorras neid iga tund kuskilt liini pealt maha tuleks või kas see üldse on tehtav või me peaksime neid varuma praegu noh, igaüks keldrisse endale sada tükki, kellel vähegi ruumi on?
See on päris hea küsimus, selles mõttes, et noh, kindlasti tootmismaht ja tootmisvõimekus on üks selline kriitiline komponent, kui me korra mõtleme Ukrainas toimuva peale, siis noh, neil oli olemas päris suur tööstus omal ajal, neil oli päris palju insenere ja, ja nad selle pealt tegelikult olid võimelised siis kõike seda noh. Uut innovatsiooni looma ja neid, neid suuri drooni noh, tehaseid või ütleme siis neid ehituskohti püsti panema. Ja, ja neil oli nagu väga akuutne vajadus ja sealt tekkis ka kogemus, et noh, Eestis meil seda täna ei ole. Ja nüüd, kui me seda Eestis hakkame looma, noh, siis, siis see võtab aega, aga samas Eestis peab arvestama sellega, et kui, kui peaks meil mingi kriisiolukord või sõjaolukord tekkima, et, et noh, siis meil on täpselt see, mis meil on. Et ega meil ei tule insenere juurde, meil ei tule lattu midagi juurde, meil ei tule kogemust juurde, et noh, mis tähendab seda, et me natuke ikkagi peaksime ostma lattu asju täna. Me selles mõttes noh, me peaksime, nagu Taavi ütles, me peaksime kõvasti treenima omaenda inimesi ja sellega noh, kui sa treenid, siis sa ju noh, teed katki neid. Siis sa ju treenidki, kuidas nendega sihtmärki tabada ja siis sa peadki tootma neid tuhandeid ja kui sa suudad neid juba täna toota tuhandeid, siis sealt skaleerida noh, näiteks kriisieelsel olukorral mingi kümne tuhandeni ei ole enam nii suur probleem. Aga kui sa täna toodad kümme, noh, siis sul on väga raske sealt kümne tuhande peale skaleerida.
See oli ka see point, et miks meil peaks olema seesama nii-öelda rahvadraunne armee noh, täiesti noh Kuressaarest Tartuni või, või Kohtla-Järveni, eks, et. Et iga piirkond oskab ise komplekteerida, et sa võid ju tegelikult panna ühe konteineri kas või ükskõik suvalisse Eesti lokatsiooni. Püsti, milles on piisavalt juppe, et jah, ajud uuenevad, siis lähed, vahetad seal ajud välja, aga muud komponendid jäävad samaks nagu mootorid ja tiivikud, eks on ju.
Ja noh, tegelikult ega see droonimailm on, et noh, see on ju füüsika, noh, et ega ju noh, nii-öelda see väga palju ei muutu, mis, mis, mis, mis muutub droonides, on palju, et noh, sa saad teha väga spetsiifilise ülejäänu, ülesande jaoks väga spetsiifilise drooni ja sellepärast ongi droone hästi palju. Et noh, sul ongi, et see droon, mis lendab kahekümne kilomeetri kaugusel, on võib-olla natuke teise disainiga kui see, mis lendab kümne kilomeetri kaugusele või, või, või see või noh, mingi, mingid muud nagu ülesanned või missiooni tä
Selles mängus on ikkagi väga tugevalt sees Hiina, et me küll komplekteerime neid droone ja sa ise ütlesid ka, et ise panete kokku, eks, aga noh, mootorimähised tõenäoliselt ei tee ise, on ju, et need teete-sellite ikkagi sisse, on ju, et, et mis saab, kui Hiina läheb paaks?
Noh, ta vist nagu osaliselt on, aga noh, aga ei, nüüd siis tuleb lihtsalt seesama võimekus luua Euroopasse. Et ega see, see noh, see ei ole selles mõttes nii keeruline, täna on juba Euroopas ka drooni mootoritehased, need lihtsalt ei ole noh, nii suure mahuga. Noh, Hiinas on sul põhimõtteliselt iga suuruse, iga mootori suuruse kohta erinev tehas ja sul on põhimõtteliselt külade viisi neid, noh, et sul on nagu need, sinna teevad suuri drooni mootoreid, siin väiksed drooni mootoreid, siin tehakse vot selle missiooni, seal missiooni jaoks ja neid tehakse noh, nagu. Meeletutes kogustes, et, et eks siis tuleb Euroopasse luua need, see võtab natuke aega, aga, aga ega noh, nad ei ole selles mõttes nagu nii tehnilised, nii keerulised, et me ei saaks hakkama sellega, see on pigem täna minu arust probleem on otsustamises. Et noh, keegi peab otsustama, keegi peab investeerima, aga noh, ettevõtjad ei investeeri, kui nad ei näe ju, et see raha tagasi tuleb. Ja täna keegi missioonitundest Euroopas seda ei tee, nagu Ukrainlased teaks, et noh, sa pead oma riiki kaitsma ja oma elu eest võitlema. Täna on Euroopas liiga hea elu selleks, et keegi missioonitundest hakkaks droonitehaseid üles ehitama.
Aga tuleme tagasi nüüd sinu ettevõtte juurde, et, et okei, Ukrainas on praegu suur vajadus, ehitate-möllate, aga mis see ettevõtte nüüd saab, et selge on see, et selliseid jaamu, selliseid tooteid on vaja noh, igal riigil. Mis tähendab seda, et noh, Skys the limit ja, ja ütleme niimoodi, et Bolt ei olegi varsti enam tõenäoliselt meie suurim ettevõtte, eks, et sul hakkab nii hästi minema. Et mis see järgmine samm on, teha Saksamaale, Prantsusmaale?
Sa oled põhimõtteliselt õieti aru saanud, jah, et, et me praegu ehitame Eestisse uut tehast, aga see põhimõtteliselt noh, lihtsalt nagu vana uueks tegemine ja kogu tiimi koondamine, meid on täna juba üle saja Eestis. Ukrainas meid on üle kolme, ligi nelikümmend ja see meil, meil on tegelikult juba tiim hakanud nii-öelda kasvama, tekkima ka Saksamaale. Ja, ja meil on ka üks inimene UK-s, on ju, ja kui sa vaatad natuke, kuidas see kaitsevaldkond töötab, on ju, siis täpselt niimoodi tulebki teha, nagu sa kirjeldasid, et selleks, et sa saaksid nii-öelda oma tooteid turustada näiteks Poola või Saksamaale või Prantsusmaale, sa peadki tegema sinna kontori. Ja tehase ja siis põhimõtteliselt võtma Eestist loodud IP ja innovatsiooni ja lihtsalt siis ehitama seal siis nii-öelda skaleerima, tootma siis konkreetselt selle turu jaoks või siis näiteks sealtkaudu mingite lähiturgude jaoks. Ja seal on nagu kaks põhjust, üks põhjus on see, et kõik tahavad, et mingi raha jääks nende majandusse. Ja teine põhjus on see, et noh, Eestis ei ole nii palju inimesi. Et teha siin nii palju tehaseid ja me oleme sugust kehva koha peal ka geograafiliselt. Siit kuskile asju saata võtab päris kaua aega, noh, kui sa sinna Euroopasse saadad, on ju, et sul läheb vähemalt kaks päeva kaotsi, kui saadad mujale maailma, siis läheb kolm nädalat.
Okei, aga mõtlengi, et Eesti siin teised sõjatöösturid on võtnud endale ka strateegilisi investoriteid sisse, eks, et müünud, ma ei tea, kakskümmend viis protsenti osalust ära strateegilisele investorile rohkem, et. Sina praegu, see on noh, Ukraina sõda on suur õnnetus, aga, aga teistpidi sul on ta olnud kindlasti korraliku rahavoo, et. Kui palju selline valdkond üldse nagu vajab strateegilise investori abi või tuletada nii-öelda. Ütleme nii-öelda tood on juba nii hea, et, et, et päris sellist. Ma mõtlen, saab tavainvestoritega hakkama.
Jah, ütleme nii, et üldiselt, üldiselt on niimoodi, et meie kaitsevaldkonnas on sul ikkagi vaja kedagi tugevat kõrvale, et noh, kas ta siis aitab sul noh, kui kanalit. Kas ta siis kuidagi team upid? Noh, mingis projektis või ta siis investeerib ja läbi selle teeb, toob kõik need, kõik need asjad sulle lauale ja aitab sul skaleerida. Et see, see probleem on selles, et sul võib-olla oleks kõik kui hea toode. Sul võib olla üks, ta võib olla ükskõik kuveenev ja sul võib olla ükskõik kui suur tahe nagu õudselt kiiresti kasvada. Aga need ostjad, noh, nende ostjate jaoks oleks ikkagi väike, ütleme Eesti kõige suurem, aga, aga Euroopa mõttes kõige väiksem. Ja kui sa ütled, et me suudame, ma ei tea, toota sadades ühikutesse tooteid, siis noh, nad ei ole ikkagi nagu. Nad, noh, nad ei usu ja siis selleks sul ongi vaja tegelikult siis neid strateegilisi partnereid, on nad siis kas teised kaitsetööstusfirmad, kes investeerivad või siis mingid väga suured investeerimisfondid, mis siis põhimõtteliselt tagavad selle, et, et noh, et noh, kindlasti saavad hakkama. Ja ma arvan, et seda, seda tuleb nii või teisiti kõikidel kaitsetööstusfirmadel teha, kui nad suureks kasvavad ja ma arvan, et see on see, mida tõenäoliselt ka meie peame tegema.
Aga kas see probleem on läbi, et mis noh, ma arvan Ukraina sõja alguseni ikkagi Eesti kaitsetööstus iduettevõtteid kummitas, et no on ettevõte, sa nagu teed asja, mingi rahastus on, käid ja müüd. Ja kõik need, kellele sa müüd, ütlevad, et no, no vaatame, protsessid on pikad, ei tea, vaatame, et see müügi. Noh, ostuvalmidust nagu tegelikult kliendil väga palju ei olnud, meil on väga paljud kaitsetööstuse ettevõtted seda rääkinud. Kas sa arvad, et see on nüüd nagu igaveseks läbi, et nüüd, kui sa lähed oma jaamade ja droonide ja sihtimise ja kõigega, mis sul on. Ükskõik millisesse Euroopa riiki või, või mujale kõik ütlevad, jah, Jaanus, kohe meie kaitsevägi on muutnud oma lähenemist, ostame, katsetame.
Noh, ma arvan, et võib-olla nii ilus ei ole, nagu sa praegu kirjeldasid, aga kindlasti on nõudlus. Kindlasti on täna turul raha, et osta riikidel. Kas või tänagi tuli Euroopa Komisjon välja kaheksasaja miljardi eurose algatusega. Et, et see on kindlasti olemas. Noh, kindlasti on kõikides riikides meil mingid oma, omakaitsetööstused, kelle noh, tooteid tahetakse ka osta. Ja, ja seetõttu tuleb noh, see, see võitlus on kindlasti olemas seal konkurent, noh, konkureerimise mõttes, aga, aga noh, täna on kindlasti nõudlus olemas ja täna võidavad need, kes suudavad skaleerida. Sest noh, kui keegi tuleb, suur ütleb, et mul on vaja. Ma ei tea, sada tuhat drooni, on ju, noh, siis ta ei tule selle firma juurde, kes tegi neid sada tükki kuus, on ju. Või, või kui, kui ta tuleb, ütleb, et paljude eelmine aasta tootsite, viiskümmend süsteemi, okei, meil oleks vaja nüüd viissada, on ju, et noh, et, et need on need kohad, võidavad need, kes eskaleerivad ja eskaleerimiseks on kapitali, noh, kapitalitehaste tegemiseks, kapitali. Materjali kuluks, sest see on riistvaraga seotud asi, sa pead selle ette ostma, kapitalit, noh, tootmisinimeste jaoks, arendusinimeste jaoks, et, et see on päris kapitalimahuks meil, meie sektoris.
Me tõenäoliselt peame sind varsti jälle tagasi kutsuma, et see valdkond arenebki nii kiiresti ja, ja saateaeg on lühike. Tahaks ühte kommentaari su käest veel saada, et sa kokkuvõttes oled teinud ju oma tootearenduses koostööd ka teiste nii-öelda valdkonna ettevõtetega, eks, ma saan aru, oma droonid sa esialgu isegi ostsid mujalt ja nii edasi, onju. Et kui sa peaksid praegu üldse nagu andma hinnangu meie nagu selles mõttes kaitse tööstusele. Et, et noh, Ukrainal on praegu tohutu kogemus ja ukrainlased jäävad ka oma ettevõtteid siia, et, et noh, me oleme ajaliselt olnud väga kõvad fintech'i tegijad siin Eestis ja me oleme väga head, ma ei tea, telekomi lahenduste tegijad. Et noh, Saksamaaga ei tahaks ennast võrrelda, eks, aga, aga ütleme nüüd, kas, kas meie kaitsetööstusel ikkagi on üldse potentsiaali või see jääbki ikkagi sihukese, no ütleme. Noh, sina ja, ja siin paar-kolm tükki veel nagu valdkonnaks või see on selline, mida põhimõtteliselt tulebki mingil hetkel nagu meil Eesti startup sektor on, et nagu Vändras saa laudu.
Ma, ma kahtlustan, et ta nii popiks nagu SaaS on, ei saa. Et just sellepärast, et meil ei ole nii palju kogemusega insenere. Et SaaS oli hästi lihtne nagu noh, ka tööstusharununa skaleerida, et noh, tarkvara arendus, noh, sa ise tead väga hästi, kui, kui, kui palju lihtsam on tarkvara arendamine kui riistvara arendamine. Ja ma arvan, et lihtsalt meil on niivõrd palju vähem riistvarainsenere. Ja ega, ega muidu Eesti teised start-upid, kes kaitsevaldkonnas tegutsevad, noh, ei palka Saksamaalt insenere või, või, või Itaaliast või kuskilt mujalt vanadest kaitsetööstusfirmadest, sest millest ei ole need ja meil ei ole ka kogemust. Ja, ja, ja noh, kui sa tahad ikkagi saada väga suureks tegijaks Euroopas, siis sa pead pakkuma võimekusi, mitte gadget'eid ja FVDRAW on gadget. Noh, ta ei ole sul nagu võimekus, ta muutub võimekuseks siis, kui sul on seal sihitamistroonid, kui sul on seal radarid, kus sul on noh, kogu see kompleks seal ümber. Kui seda pakkuda ei suuda, noh, siis sa oledki sealt ühe väikse tootja, sa võid olla väga nagu edukas selles, aga noh, sa ei saa kunagi väga suureks. Ja selleks, et teha väga suuri integreeritud süsteeme, sul on vaja päris palju insenere ja päris palju kogemusega insenere ja neid on veel Eestis vähe. Mina ise usun, et me kindlasti, meie sektor kasvab oluliselt suuremaks ja tuleb oluliselt palju tegijaid juurde. Ma ei ole kindel, kas ta nüüd nii suureks kasvab, nagu meil tuli omal ajal neid SaaS start-upe, aga ma näen, et, et noh, kindlasti tuleb neid veel ja praegu noh, tuleb neid ka siin, ma ei tea, kümneid kui mitte, kui mitte sadu nagu, et.
Okei, aga me peame ikkagi, me oleme ettemõttesaade, me vaatame tulevikku, et masinaehitajad on üldse ka noh, kurvad, et ei ole piisavalt insenere ja nii edasi, et kui sina nagu täna mõtled ja oleksid nagu noh, minister, et kuhu sa selle energia paneksid, et kas insenergist kasvamine ikkagi hakkab kooliajast, on see kutsekordi probleem või see on ülikoolide probleem veel?
Ma arvan, et see vist hakkab ikka sust varakult. Et sa pead ikkagi tekitama lasteaias huvitehnika vastu. Et kas nad noh, ma ei tea, võib-olla arvutimänge on ju, aga, aga noh, sa juba põhimõtteliselt lasteaias saad seal mitte LEGO-sid kokku panna, vaid, vaid mingeid roboteid. Ja küll siis need, küll siis need insenerid või need huvilised sealt, sealt välja tulevad. Aga noh, ma olen mõelnud seda pigem niipidi, et noh, ma ütlen nagu töösse aru mõttes, et meie ei pea Eestis skaleerima, noh, me peame Eestis just tegema, noh, kui me hoiame seda noh. Ütleme core IP-d Eestis noh, ja, ja nagu, nagu noh, nagu sa isegi nägid, meie enda portfellis tarkvara on väga oluline seal. Et siis tegelikult tootmise skaleerimist, nii-öelda riistvara skaleerimist, seda võib vabalt viia nendesse riikidesse, kus neil on olemas insenerid, Prantsusmaa, Saksamaa, võib-olla Poolakad, võib-olla kuskil veel, et noh, me ei peagi nagu neid kõiki siia tooma. Et ja me ei, me ei saagi, noh, meil ei ole kunagi olnud väga suurt nagu noh, niisugust tööstust, noh, nagu väga paljudes riikides on autotööstus, no Väga palju asju, meil ei ole niisugust ajalugu, et meil ongi tarkvara ja, ja, ja kui me suudame tarkvara luua Eestis nendele riistvarasüsteemidele ja tegelikult riistvara skaleerida väljaspool Eestit, siis me võime ka kasvada väga suurteks tegijateks selles valdkonnas. Et kõik tehased ei pea Eestisse ehitama.
Aga sa seda ei näe, mis minu arvates on võib-olla kõige loogilisem lahendus, et, et ega kaitseväed ja riigid ei ole ju harjunud ostma sinult ja mingitest start-up'idelt asju, eks see on väga tüütu, noh, me oleme käinud neid põhjuseid läbi, ei jaksa toota ja on vähe, toode muutub kogu aeg ja. Neil on ikkagi vaja, et tuleb mingi Reiteon või Lockheed Martin või keegi, eks ole, noh, teeb seal kahekümne, kolmekümne, ma ei tea, veel pikema kümne aastase hoolduslepingu ja kõik on nagu vanasti. Et no täitsa lihtne loogiline lahendus oleks, et kõik need IP-d ja asjad müüakse innovatsioonina lihtsalt Lockheed Martinitele maha ja, ja noh, edasi jätkub elu nagu vanasti.
No need süsteemid, millest sina räägid, noh, need ongi väga suured ja keerulised süsteemid ja neid nagu start-upid ei saagi hakkama. Et noh, kui sa vaatad, kas näiteks USAs, Anduril on ju noh, siis nad on mitu miljardit investeerinud ja neil ei ole ikka need süsteemid veel valmis. Ja nad ei ole ligilähedased F-35-tele või, või Patriot süsteemidele, et noh, see võtabki väga palju aega ja ongi osad süsteemid, mis jäävadki nendele suurtele firmadele. Ja on teine, ja on teised võimekused, mida toodavadki DefSecInteli või, või muude, muude selliste nii-öelda tõusvate kaitsevaldkonna firmade poolt.
No ma küsin selle Henriku kõige lemmikuma küsimusega ära, et kuidas ikkagi AI muudab sinu maailma, et sa seda mainisid juba, et droonid hakkavad ise lendama ja, ja sihtmärki otsima, eks, aga. Aga kas sa tunnetad mingit valdkonda või mingit nüanssi veel, kuskohas AI kindlasti nagu pilti muudab?
No meie
toodete
puhul ta juba muudab, aga ta muudabki põhiliselt seda, et ta teeb asju väga palju, noh, ta põhimõtteliselt automatiseerib ja, ja, ja kiirendab otsustamist. Et see on see, mille puhul ta meil juba täna muudeb ja mida ta muudab tulevikus veel rohkem. Et noh, see tänase AI probleem on see, et noh, ta ei ole tegelikult nii hea kui inimene, noh, ta ei näe nii hästi, ta ei oska konteksti panna, asju, noh, ta, ta, ta tegelikult ei saa nii hästi aru, kus ta asub, mida ta tegema peab, et noh, ta teeb väga niisuguseid kitseid asju, aga ma arvan, et seal toimub nii-öelda, see reasoning toimub seal ikkagi päris, päris nagu palju tulevikus.
Hüva, meil on tõesti, me suutsime ära küsida võib-olla kümme protsenti küsimustest, mida me oleks tahtnud. Nii et saame öelda sulle, Jaanus, aitäh, et sa tulid ja soovime Eesti kaitse sektorile pikka iga ja suurt edu. Ning meie oleme siin tagasi nädala pärast järgmise külalisega, nii et kuulmiseni.
Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka räägivad igal kolmapäeval sellest, kuidas Eesti tuhat korda suuremaks teha. Ettemõte.