Eesti kaitsetööstur: praegu toimuv on eelmäng robotitevaheliseks sõjaks

Ja mina olen olnud tegelikult kaitsevaldkonnas kaua aega ja täna ma olen tegev ainult DefSecIntelis. Aga ma nii-öelda kaitsevaldkonda sattusin aastal kaks tuhat üheksa, siis kui me kahe tuhande kuuendal aastal asutasime Tauri duubli ja Jürgo Predeniga sellise firma nagu Defendec. Ja siis tol ajal, kui me tegime neid nii-öelda siis IoT asju, aga tol ajal oli teine nimi sellel. Ja siis kaks tuhat üheksa me saime aru, et, et noh, me tegelikult oleme sisenenud kaitsevaldkonda ja ainukes, kes me, kes ostavad IoT-d, on piirivalvurid ja sõjamehed ja, ja siis me lihtsalt hakkasimegi. Seda valdkonda tegema, tollal oli muidugi väga raske. Noh, ei olnud väga tellijaid, keegi väga ei ostnud midagi ja, ja noh, erinevalt näiteks praegusest olukorrast. Ja siis hargiks natuke edasi ja siis. Kaks tuhat kuusteist äkki või, või kaheksateist või midagi, ühesõnaga kuskil seal vahepeal tuli, tuli vajadus drooni, noh nagu droonide avastamise kontekstis, et piirivalvurid, tuid ütlesid, et piiri peal lendavad droonid, aga need ei ole nende omad. Et need on smuugeldajate ja selliste pahalaste omad ja siis. Ja siis tuli mingi seltskond minu, minu saunas kokku ja siis asutasime seal sellise firma nagu Marduk ja hakkasime siis tootma või noh, ütleme siis tookord ots, otsustati, et hakatakse siis tootma, arendama sellist kaamerasüsteemi, millega siis on võimalik laserid peal hoida pahadel droonidel ja, ja avastada neid siis viisil noh, visuaalselt, et tol ajal oli väga popp neid avastada siis raadio teel, noh nende nii-öelda drooniraadioid. Ja siis, ja siis noh, ka tollal see oli väga uus valdkond, siis pidi seda arendama tükk aega, siis nüüd läkski mitu aastat nagu arenduse peale, mina väga aktiivselt seal ei osalenudki. Et siis ma olingi veel Defendecis ja siis ma lahkusin Defendecist ja tegin kaks tuhat kaheksateist siis DefSecInteli. Ja nagu nimi ütleb, et siis me teeme defense security ja intelligence lahendusi ja, ja ma juba sellel ajal olin aru saanud, et kaitsevaldkonnas tuleb teha nii tarkvara, nii riistvara kui ka noh, riistvara ehk elektroonikat kui ka tegelikult metalli. Et noh, nihukest ainult tarkvara asju on ikka päris keeruline teha ja, ja, ja siis ma nii-öelda võtsin selle raske tee ette ja hakkasin siis tegema suuri mobiilseid seireplatvorme, mis siis ei nõua inimest põllu peal ja mis siis kasutab. Noh, algoritme või niukest kerget AI-d, et siis juhtida kaamerat ja siis droone selleks, et avastada näiteks kümne, viieteist või kahekümne kilomeetri kauguselt siis mingisugust kahtlast tegevust ja siis reageerida sellele.

Okei, aga mõtlengi, et sinnamaani kaks tuhat kaheksa alustasid. Kaheksateist. Jah, kaheteist, vabandust jah, et see on ikkagi neli aastat ja sul on riistvaraelement ka, mis tähendab seda, et sellise arendustöö on ikkagi päris investeeringumahukas. Kuidas sa, kuidas sa rahastasid üldse sellist äri?

No ma rahastasin seda niimoodi, et noh, Eestis on umbes niisugune nagu kirvereegel, et kui sa tahad mingit toodet arendada, et sul peab vähemalt miljon eurot olema, on ju, et teha niisugune töötav prototüüp, noh, riistvara puhul natsa rohkem. Ja me arendasime selle välja niimoodi, et, et mina investeerisin koos siis nii-öelda esimeste inglitega, mul on noh, partnerid ka, kaks nii-öelda äriinglit, üks Soomest, üks Norrast ja me siis investeerisime umbes miljon eurot, noh, selle tootearendusse. Ja me lisaks veel saime siis noh, jälle niimoodi vedas, kuna Euroopa tuli sellel ajal välja European defense fondi programmiga, mis tegelikult oli siis research ja development programm, noh, nii-öelda tööstusvõimekuse suurendamiseks. Ja sealtkaudu siis me esitasime oma ideed siis sinna grandidaatusse, me põhimõtteliselt saime nagu miljoni siis Granti sealt ka. Et neli aastat ja kaks miljonit ja siis niimoodi umbes see, see arendus läks ja muidugi Covid keeras väga palju asju nagu nässu mõnes mõttes. Aga

Noh, ma arvan, et võib-olla nii ilus ei ole, nagu sa praegu kirjeldasid, aga kindlasti on nõudlus. Kindlasti on täna turul raha, et osta riikidel. Kas või tänagi tuli Euroopa Komisjon välja kaheksasaja miljardi eurose algatusega. Et, et see on kindlasti olemas. Noh, kindlasti on kõikides riikides meil mingid oma, omakaitsetööstused, kelle noh, tooteid tahetakse ka osta. Ja, ja seetõttu tuleb noh, see, see võitlus on kindlasti olemas seal konkurent, noh, konkureerimise mõttes, aga, aga noh, täna on kindlasti nõudlus olemas ja täna võidavad need, kes suudavad skaleerida. Sest noh, kui keegi tuleb, suur ütleb, et mul on vaja. Ma ei tea, sada tuhat drooni, on ju, noh, siis ta ei tule selle firma juurde, kes tegi neid sada tükki kuus, on ju. Või, või kui, kui ta tuleb, ütleb, et paljude eelmine aasta tootsite, viiskümmend süsteemi, okei, meil oleks vaja nüüd viissada, on ju, et noh, et, et need on need kohad, võidavad need, kes eskaleerivad ja eskaleerimiseks on kapitali, noh, kapitalitehaste tegemiseks, kapitali. Materjali kuluks, sest see on riistvaraga seotud asi, sa pead selle ette ostma, kapitalit, noh, tootmisinimeste jaoks, arendusinimeste jaoks, et, et see on päris kapitalimahuks meil, meie sektoris.

Ma, ma kahtlustan, et ta nii popiks nagu SaaS on, ei saa. Et just sellepärast, et meil ei ole nii palju kogemusega insenere. Et SaaS oli hästi lihtne nagu noh, ka tööstusharununa skaleerida, et noh, tarkvara arendus, noh, sa ise tead väga hästi, kui, kui, kui palju lihtsam on tarkvara arendamine kui riistvara arendamine. Ja ma arvan, et lihtsalt meil on niivõrd palju vähem riistvarainsenere. Ja ega, ega muidu Eesti teised start-upid, kes kaitsevaldkonnas tegutsevad, noh, ei palka Saksamaalt insenere või, või, või Itaaliast või kuskilt mujalt vanadest kaitsetööstusfirmadest, sest millest ei ole need ja meil ei ole ka kogemust. Ja, ja, ja noh, kui sa tahad ikkagi saada väga suureks tegijaks Euroopas, siis sa pead pakkuma võimekusi, mitte gadget'eid ja FVDRAW on gadget. Noh, ta ei ole sul nagu võimekus, ta muutub võimekuseks siis, kui sul on seal sihitamistroonid, kui sul on seal radarid, kus sul on noh, kogu see kompleks seal ümber. Kui seda pakkuda ei suuda, noh, siis sa oledki sealt ühe väikse tootja, sa võid olla väga nagu edukas selles, aga noh, sa ei saa kunagi väga suureks. Ja selleks, et teha väga suuri integreeritud süsteeme, sul on vaja päris palju insenere ja päris palju kogemusega insenere ja neid on veel Eestis vähe. Mina ise usun, et me kindlasti, meie sektor kasvab oluliselt suuremaks ja tuleb oluliselt palju tegijaid juurde. Ma ei ole kindel, kas ta nüüd nii suureks kasvab, nagu meil tuli omal ajal neid SaaS start-upe, aga ma näen, et, et noh, kindlasti tuleb neid veel ja praegu noh, tuleb neid ka siin, ma ei tea, kümneid kui mitte, kui mitte sadu nagu, et.

Ma arvan, et see vist hakkab ikka sust varakult. Et sa pead ikkagi tekitama lasteaias huvitehnika vastu. Et kas nad noh, ma ei tea, võib-olla arvutimänge on ju, aga, aga noh, sa juba põhimõtteliselt lasteaias saad seal mitte LEGO-sid kokku panna, vaid, vaid mingeid roboteid. Ja küll siis need, küll siis need insenerid või need huvilised sealt, sealt välja tulevad. Aga noh, ma olen mõelnud seda pigem niipidi, et noh, ma ütlen nagu töösse aru mõttes, et meie ei pea Eestis skaleerima, noh, me peame Eestis just tegema, noh, kui me hoiame seda noh. Ütleme core IP-d Eestis noh, ja, ja nagu, nagu noh, nagu sa isegi nägid, meie enda portfellis tarkvara on väga oluline seal. Et siis tegelikult tootmise skaleerimist, nii-öelda riistvara skaleerimist, seda võib vabalt viia nendesse riikidesse, kus neil on olemas insenerid, Prantsusmaa, Saksamaa, võib-olla Poolakad, võib-olla kuskil veel, et noh, me ei peagi nagu neid kõiki siia tooma. Et ja me ei, me ei saagi, noh, meil ei ole kunagi olnud väga suurt nagu noh, niisugust tööstust, noh, nagu väga paljudes riikides on autotööstus, no Väga palju asju, meil ei ole niisugust ajalugu, et meil ongi tarkvara ja, ja, ja kui me suudame tarkvara luua Eestis nendele riistvarasüsteemidele ja tegelikult riistvara skaleerida väljaspool Eestit, siis me võime ka kasvada väga suurteks tegijateks selles valdkonnas. Et kõik tehased ei pea Eestisse ehitama.