Eesti firma edulugu AI-ga: vaja vaid neljandikku töötajatest, uuele välisturule sisenemine käib paari nädalaga

Tere, head kuulajad, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on stuudios tagasi ja meil on veebruarikuus käimas selline energianurgake, ma ütleks, sest päris palju on energia, energiaga, elektrienergiaga seotud projektidest juttu. Ja see on eriti huvitav, sest me oleme siin ka hiljuti teinud saate, kus selgus, et Climetechi, millele ka energia läheb. Et neid idufirmasid Eestis ei ole ja, ja üldse ei asutata ja midagi ei toimu, aga näed, võib-olla oli siis ajutine langus, me ei tea, aga tere, Taavi. Tšau, tšau. Sina oled meile suur energiaentusiast, paraku on, ma vaatan mõnusalt taevas pilves, palju siis ka tuleb? Ma

pean ausalt ütlema, et hetkel ei tule üldse sellepärast, et midagi on juhtunud minu päiksepanelide ühendusega või ühesõnaga ma pean. Ma olen katsunud oma paigaldajate ja teenusepakkujaga ühendust saada, aga, aga ma olen vist veel vähe jõulisem, et ei ole veel e-mail'idele vastatud, et. Aga kuna jaanuaris niikuinii päikest ei ole, et, et siis nagu väga kaotus suur ei ole ja mu akupank ikkagi tööta jätkuvalt, ehk siis ostab odavalt ja müüb kallilt.

Väga tore, meie tänane külaline on inimene, kes alustas põllumajandusega, aga on jõudnud välja rohelise energiani ja on tema endine, eelmine koht, millega ta seotud oli, oli e-agronoom. Aga täna enam mitte ja see külaline on Stenver Jerku, tere.

Tere, aitäh kutsumast, Henrik ja mul on kiirelt ka otse küsimus, et oota, Taavi, kas sa juba toodad või mitte?

Ei, selles mõttes ma toodan juba üle viie aasta, mul on päiksepaneelid ja lisaks on akupank ja noh, see annab teatava dünaamika, mis võimaldab siis sellest meie tänasest energiamaagia börsimaailmasjast maksimum välja pigistada.

No ma just vaatasin järgi, et sa ei ole veel liitunud Solderaga, et sa jääd täiesti nagu ühest tuluallikast ilma, nii et jumala eest, saate lõpuks olgu tehtud.

Aga ma arvan, meie saatel on miljoneid kuulajaid, Stenver, kes ei ole liitunud Solderaga, mis on siis ühtlasi see idufirma, millest me täna räägime, et või, või kas sul Eestis mõni liituja peale sinu enda ja su lähema ringi üldse on seal? See on suhteliselt uus asi seal.

Kusjuures ja, meil on, meil on väga palju liitujaid, et me tulime veebruarist siin välja ja meil on praeguseks üle kahe tuhande kolmesaja elektrijaamas on kuussada viiskümmend gigavatt-tundi üle Baltikumi. Et me ikka ülikiirelt oleme kasvanud siin ja nüüd me, nüüd me laieneme siis Rootsi UK-sse, Ameerikasse, Hispaaniasse ja Poola järgmisena ja Indiasse ka võib-olla.

Ambitsiooni vähesuse üle me kurta ei saa, aga ilmselt tuleks nüüd teha ära see väikene seisake on ju meie hoogsas saates ja küsida, proovi nüüd ära seletada, Stenver, et millega see sul teine tegeleb ja miks seda vaja on maailmale?

Ma alustan sellest, et mis asi on päritolu tunnistus, et päritolu tunnistus, kui te näiteks kodus valite energiapaketti, eks ju, teil on valik, kas te võtate tavalise elektri või te võtate taastuvenergiapaketti. Nüüd, kui te valite selle taastuvenergiapaketti, te võite hakata nagu mõtlema, et okei, et aga kuidas nad siis nagu päriselt mulle need rohelised elektronid siia koju saavad, eks ju. Ja no ega vastus on, et tegelikult nad ju ei saagi, sest et kui sa voolust, voolu võtad võrgust, see on sama nagu võtta ookeanist vett. Sul ei ole nagu võimalik eristada, kust see tuli, see on kõik kokku segatud. Ehk siis, aga selleks, et seda probleemi lahendada. On riik ja Euroopa Liit ehitanud elektrituru peale päritolu tunnistuste turg, turu. See on väga lihtne nagu sisuliselt raamatupidamislik tasaarveldus, seda reguleerib Eestis Elering. Iga megavatt-tund, mis sa võrku müüd, annab Elering tootjale ühe päritolu tunnistuse. Ja teisel pool, iga megavatt-tund, mis tarbija või koduomanik või ettevõtte võrgust ostab, kasutab ta lihtsalt ühe tunnistuse ära. Riiklikult tagatud Eesti riigis, kui sa ütled, et sa kasutad taastuvenergiat, siis seaduslikult sa pead kasutama taustal päritolu tunnistusi, kui sa seda ei tee, sa rikud seadust. Nii,

et mina sain aru selles mõttes, et, et süsteem on arusaadav. Aga sinu roll nüüd selles, selles maailmas, et see on ju päris tükk aega esknud juba, et, et kust see nüüd selle sinu start-upi keemiamängu tuleb?

Ja me tulime siia turule, sest me märksime kõigepealt, et kolmkümmend prossa tootjaid, selle, nende hulgas sina, Taavi, ei müü enda päritolu tunnistuse turul maha. See on lihtsalt üks käibeallikas, millest te jääte ilma. Ja siis me ehitasime välja nagu lahenduse väikestele tootjatele. Aga mis meile üllatuseks tuli, oli see, et meie juurde hakkasid tulema suurtootjad ja olid, et kuulge, aga lahendage meil ka see probleem ära. Ja kui me hakkasime andmetele sisse vaatama, me avastasime, et suured tootjad kaotavad kuni kuuskümmend protsenti käibest päritolu tunnistustest. Sellepärast, et seal liiga palju bürokraatiat, see ei ole nende esmane prioriteet, nendel puudub turule hea ligipääs. Ja siis me oleme nüüd hakanud aina suurematele ja suurematele enda lahendust pakkuma, et me oleme vaikselt jõudnud selliste utility scale tootjateni.

Okei, aga mõtlengi, et jah, kas me räägime, teeme korra rahamaailma nagu selgeks, et selle, et noh, noh küsimuse eht-eestlasliku talumehe küsimuse, et noh, et palju, kas siis saab selle nagu tunnistuse eest, on ju, et umbes, et noh, et, et ei, no ei ole kift, on ju, noh, kas ma võidan sente, võidan ma eurosid, võidan ma sadu eurosid.

Umbes viis protsenti lisakäivet on niisugune rusikareegel, et see kõigub, see võib-olla, see vahepeal isegi oli üle viie protsendi, praegu on see alla viie protsendi. Et kui aus olla, see sõltub kõige rohkem sellest, kui palju on Norras hüdroelektrijaamades reservaarides vett. Sest Norra on suurim taastuvenergia tootja Euroopa Liidus. Nii et kui nemad toodavad palju, siis hinnad kukuvad alla. Kui nemad toodavad vähe, siis hinnad lähevad üles.

Taavi, mis see viis protsenti sinu jaoks tähendaks?

Minule või? Sõltub kuust muidugi ja päikesest, aga noh, ma ei tea, viis euri.

Ja viis euri kuus, sa mõtled? Okei, okei, nii, Stenver, Taavile meil on ahvatlev pakkumine, eks, et teeni viis euri kuus lisaks. Mida ta tegema peab selleks, kui palju tal on sellega mingisugust jamamist, kui palju ta talle mingeid kohustusi kaasa toob või kuidas ta nüüd selle viis euri su käest kätte saab?

Nüüd see tulebki meie lahenduse juurde, ehk siis kõik algab sellest, et sa tavaliselt pead Eleringile hunniku dokumente ära täitma. Selle täitmine võtab sul ilmselt paar tundi aega. Meie süsteemis sa tuled sisse, sa laed üles enda elektrile või võrgulepingu või VKG, kui sul on mingi teine pakkuja. Ja meil siis pärast seda tehisintellekt loeb sealt kõik andmed välja, valmistab andmed ette, sa kontrollid üle ja siis tulevad lepingud. Sa sõlmid ühe lepingu ja pärast seda on tehtud, sa ei pea mitte midagi enam tegema. Meie suhtleme Eleringiga edasi, meie kogume sinu tunnistused kokku ja paneme need kõikide teiste tootjatega kokku. Meie teostame müügi tänu sellele, et meil on suured volüümid, me saame headele diilida selle turgude ligi. Meil on väga lai võrgustik, viimases meie oksjonis osales rohkem ostjaid kui Prantsusmaa riiklikus oksjonis. Ja, ja meil on noh, nagu mainisin, kuussada viiskümmend gigavatt-tundi aastas hetkel halduse all ja me kasvame väga kiirelt. Ning siis pärast seda me tegeleme ka lepingutega ja arveldusega, see reaalselt ei pea mitte midagi tegema, see on nagu passiivne sissetulek. Viis minutit oled registreerida ja pärast seda sa hakkad lihtsalt lisa teenima ja meie hoolitseme kogu bürokraatiast.

Tehnrik, sul on vahe infoks, et ma üldiselt tarbin ise ära oma energia, et sellepärast mul ei. Siis sa ei teeniks isegi seda

viite, ma saan aru.

Ei, ma selle viie teen seda, ma tean.

Okei, okei, okei, aga, aga Stenver, kui palju see Taavile mingeid kohustusi nagu paneb, et kas ta peab millegagi arvestama, kas tal tekib mingisugune vastutus kellegi ees või kas tema elu nagu kuidagigi muutub sellest, et ta nüüd viis euri saab kuus?

Noh, muutub, eks ju, ta saab ju rikkaks viis euri lisa kuus, eks ju, see on suur raha, eks ju. Tegelikult see võib ka olla rohkem, et nagu ma mainisin, siis see, see suvi oli ühe megavatt-tunni hind päritolu tunnistuse turul üks euro. Eelmine suvi oli see kümme euri, ehk siis see võib olla, ütleme, aastas Taavile niisugune viisteist kuni sada viiskümmend euri kuus, aga see mitte mingeid liha, lisakohustusi Taavile ei tekita. Et, et nagu meie poolt on taustal kõik ära tehtud.

Okei, okei, aga mõtlengi, et seal on nüüd väike vahe, et vaata, ma olen mikrotootja, on ju, ja mikrotootjatel on teatavasti nagu olemas kaks varianti, on ju, üks on see, et sul on päriselt see roheenergia, et sul tuleb üleval katuselt midagi, on ju, teine on see, et sa ostad odavalt ja müüd kallilt, ehk siis ostad öösel ja müüd päeva näiteks, on ju. Et Eleringi jaoks nagu vahet ei ole põhimõtteliselt, see on nagu rohepesu juba.

Ei ole, sellepärast, et Eleringi jaoks on tähtis see, palju sa võrku müüd, sealhulgas, kui sul on naku, siis ta arvestab seda ka ning, ning ainus, mis juhtub, on see, et sina ei saa öelda, et sa oled, noh, sada protsenti taastuvenergia peal. Ehk siis nii lihtne see ongi. Sest sa müüd selle maha kellegile teisele.

Okei, väga, kas lõpetame saate ära või? Et kas see, ma ei saa nagu täpselt aru, Stenver, et kas see päritolu tunnistus on lihtsalt mingi seaduses olev bürokraatlik mingi klõks nagu või noh, kas ta on nagu tegelikult vajalik on ju pikemas perspektiivis ka või. Et noh, kas, kas sa oled ühe seaduse augu peale või nii-öelda seaduse kohustuse peale ehitanud start-up'i või mis selle, mis selle paberi nagu laiem mõte on?

Selle mõte on see, et on maailmas väga palju ettevõtteid ja ka eraisikuid, kes tahavad kasutada taastuvenergiat erinevatel põhjustel. Tihti see põhjus on mingisugune, kas riiklik compliance teema, näiteks kui te mõtlete kõik need Amazoni ja Google'i kõik serveripargid, eks ju. Need on ju tohutult kiirelt kasvavad, eriti viimase AI buumi pärast, aga nad kõik on lubanud, et nad kasutavad taastuvenergiat. Ja see on väga oluline lubadus, sellepärast et on palju kliente, kes valivad neid sellepärast ja vaatavad, et nende serverid oleks taastuvenergia peal. Ehk siis igasugused korporatsioonid kasutavad taastuvenergiat, lisaks ka eraisikud, näiteks Eestis, kui sa ostad elektriauto. Siis sa saad riiklikku toetust, aga sa saad ainult riiklikku toetust sellisel juhul, kui sa lubad, et edaspidi sa kasutad taastuvenergiat ja selle jaoks ongi päritolu tunnistus. Et, et see on viis, kuidas me saame garanteerida ja jälgida, et need, kes tahavad taastuvenergia eest rohkem maksta, nendel on võimekus seda teha. Et enda corporate või ESG või seaduslikke eesmärke täita ja teisest küljest, et suunata raha turumajanduslikel põhimõtetel taastuvenergia projektide investeeringuteks.

Aga miks see tunnistus, miks see pannakse tootjale? Selles mõttes, et me võime lihtsalt nagu öelda, et Taavil on päikesepaneelid, noh, ta ei saa toota, on ju, naftast, energiat sellega, et ta toodab päiksest, et see. Noh, ja mina võiksin omakorda siis tunnistada, et näed, et ma ostan mingit rohelist paketti ja ongi kogu tunnistus või ma saadan kellelegi arva ja ütlen, et on roheline ja noh, et, et miks seda tunnistust siia vahele vaja on sellisel

kujul? Kusjuures väga hea küsimus, sest et meil oli aeg enne kaks tuhat üheksateist või umbes sealkandis, kus ei olnud riiklikult reguleeritud tunnistusi. See oli täiesti vaba turg, igaüks tegi, mida iganes tahtis. Ja noh, see, see toimis täpselt nii, nagu sa võiks arvata, väga palju rohepesu ja suva väljaütlemisi ning igaüks tegi oma tunnistusi ja oma skeemide järgi puudus niisugune usaldus ja ühtsus seal süsteemi taga. Ehk siis ta, ta nagu, ta nagu meenutas rohkem nagu vabatahtliku süsiniku krediiditurgu. Ja noh, lõpuks riik astus vahele ja ütles, et see nali tuleb siin ära lõpetada, sellepärast et noh, seal oli igasuguseid väga jaburaid skeeme, mis toimus. Ja, ja seal löödi nagu kord majja ja nüüd on see. DSO track'ib seda, Eestis on see Elering, eks ju, ehk siis see, kes võrku haldab. Tema ju teab täpselt, palju võrgust osteti ja müüdi. Ja tema annab neid tunnistusi välja ja, ja noh, haldab seda registrit, kus, eks ju, jälgitakse neid tunnistusi.

No põhimõtteliselt, Henrik, kui sinu küsimust laiendada, et siis võiks põhimõtteliselt arutleda teemal, et milleks on vaja audiitoreid. Et noh, et vabandust, niimoodi ei öelda siin hetkel, aga, aga et noh, ma väidan, et mu käive oli siin nelikümmend miljonit ja kasum oli kakskümmend milli ja noh, suva sellega, onju, et noh, ise väidan, onju. Et ja see, et on loodud mingi kiht, kes siis nagu auditeerib, annab selle templi, et see tõesti on niimoodi nagu väidavad, sest me oleme kõik käpingud läbi vaadanud, me oleme kõikide osapooltega suhelnud si Ja noh, neil on suured karistused, kui nad nii-öelda petavad või aitavad mingile pettusele kaasa, onju, et, et mõnes mõttes samamoodi, et, et korrastamist on vaja, sest sellest nagu Stenver rääkis, et noh, et kes neid asju ostab. Noh, jah, praegu ütleme siin Trump on natuke vett sogamas, onju, ütleb jälle, et kliima pole oluline, onju, et aga me kõik teame, et on. Et tõenäoliselt see vihmapilv läheb siin varsti üle, eks ju, on ju, et saame aru, et me ikkagi peame kliimaga tegelema ja neid ettevõtteid, kes seda päriselt sellest kliimast ikkagi hoolivad, hoolimata sellest seisid ka Trumpi selja taga, on, on jätkuvalt olemas, ehk siis. Ma ise tegelesin kümme aastat tagasi Eestisse suurte datatsentrite toomise teemaga, on ju, ja me jäime kaotajaks sellepärast, et Soome suutis pakkuda. No lisaks sellele, et on turvalisem keskkond julgeoleku mõttes, suutis pakkuda ka roheenergiat. Ehk siis meil oli, tegelikult oli ja noh, ma ütlen ka meie lokatsioonid olid põhimõtteliselt, me välja pakkusime, oli kõik valitud selle järgi, kuhu olid tulemas siis tuulepargid. Et ja me vaatasime asju selle koha pealt, et kas on piisavalt kaablit, kas on piisavalt suured netiühendused, kas on piisavalt suured elektriühendused. Et kui me pakkusime neid keskkondi. Keskuste asukohti välja tellijatele, et, et see on see suur teema ja noh, selles mõttes nagu hästi loogiline, et kuna kõik tarbivad ookeanist sama vett, nagu Stenverreigist ütles, siis tahaks ju väita seda, et, et me teame, et sinna ookeanisse on jooksnud roheojad ja nii-öelda naftaojad ja, ja me teame, et kui me tahame sealt ookeanist võtta. Et väita, et mina olen võtnud nagu rohelist energiat, siis ju on vaja mõlemalt poolt auditeeritud otsi, nüüd on vaja kokku lugeda, on ju, et kui palju välja võeti ja palju sinna sisse pandi, eks, ja. Ja, ja selles mõttes nagu tundub see väga loogiline. Aga Stenver, miks seda tõesti nagu, see on juba tükk aega nagu olnud turu peal olemas, et tüüpiline start-up'i küsimus, et miks seda pole ammu juba ära lahendatud?

Ja, ma enne kui ma sellele vastan, ma lisan ka, et taastuvenergia tootjatel ma olen näinud väga mitut äriplaani, kus arvestatakse finantsplaanidesse sisse seda päritolu tunnistustelt tulenevat lisatulu. Ja ilma nendeta investorid ei leiaks, et see oleks, on piisavalt hea ja ei ole nõus investeerima. Et ta, see instrument on nagu vabaturul põhinev väga efektiivne viis, kuidas nagu viia. No

ESG on ka tegelikult ju nõuab oma, et sa pead näitama läbi selle tootmistsükli oma, oma päritolu, eks on jällegi, kuidas sa nagu näitad seda päritolu kui sulle päritolu tunnistust, onju.

Jah, ja ESG on, ESG-l ju esimene asi ongi tavaliselt, et tehke enda skoop üks, kaks, kolm taastuvenergia peale ja Euroopas ainus viis, kuidas sa seda teed on kasutades päritolu tunnistusi, Ameerikas on see kasutades RECK ehk siis Renewable Energy Krediite põhimõtteliselt sama asi.

Sa ütlesid, Stenver, saate alguses, et, et lugesid üles kõik need riigid, kuhu sa oled laienemas, eks, ja seal oli Euroopa Liidu riike nagu Hispaania ja Poola. Aga sa rääkisid ka Indiast ja ma mäletan, kas USA-t mainisid ka, et kas, kas see asi on kuidagi rahvusvaheliselt noh, globaalselt standardiseeritud, et seesama tunnistus ongi Indias ja Eestis ja Poolas ja Leedus ja igal pool ongi mingi sama paber?

Euroopa majandus on ühtne piirkond, et Euroopas on üks kehanimega AIB, mis reguleerib seda Euroopa keskselt ja see on AIB keskkonnas standardiseeritud ja üle riikidega kaubeldav ning. Ning kui muideks Eesti oli üks nagu esimesi, kes selle AIB-ga ühines ja koostas ja, ja Eesti on ka nüüd väga eesrindlik selle peale, et praegu sa saab päritolu tunnistusi kaubelda kaheteist kuu jooksul. Mis tekitab natuke naljaka olukorra, kus sa võid nagu suvel, toota ja talvel müüa seda, mis ei tundu nagu väga õige inimestele. Siis varsti tahetakse liikuda tunnipõhisele süsteemile üle, et sa pead tunni aja jooksul match'ima selle energia, eks ju. Ja. Aga väljaspool Euroopat ja Euroopas muide kutsutakse ka neid teistpidi, eks ju, noh, ma ütlen päritolu tunnistus Euroopas, Ameerikas, ma ütlen taastuvenergia sertifikaat. Et, et Ameerikas on laias laastus kolm suurt TSO-d, ehk siis Transmation System Operatorid, need, kes seda võrku kontrollivad. Ja nendel on igalühel oma süsteem ja siis laia maailma mõnes riigis on oma süsteem, aga laias maailmas on niisugune välja nagu International Renewable Energy Credit ja siis see on ühe poolt nagu kontrollitud. Aga Euroopas on see kõige tugevamalt ja nagu meie hinnangul paremini reguleeritud, ta on tegelikult väga standardiseeritud ja lihtne võrreldes mõne teise riigiga.

Siin on nagu kaks huvitavat asja, kuhu ma tahaks minna, et üks on see, et kuidas tehniliselt on tehtud ja teine asi, et kuidas sa nüüd üle maailma ja inimestele selgeks teed, et kuulge, ma pakun teile viiekat, kirjutan alla, eks, et see, see niisugune äripool tundub, turule mineku pool tundub huvitav, aga. Puhttehniliselt noh, kas siin peale selle, et sa pead liidestama ennast erinevate riikide mingisuguste organisatsioonidega ja, ja õpetama oma algoritmile selgeks, kuidas erinevate riikide neid lepinguid? Lugeda ja sealt need andmed välja ekstraktida, et kas siin on mingi eriti huvitav tehniline keerukus ka peidus, mida sa selle ehitamise ajal pidid kuidagi lahendama ja. Ja võib-olla on isegi patentimisvääriline mingi hullult unikaalne asi või see noh, ongi selline heas mõttes ärategemise asi?

Ja, see, see absoluutselt on, kuna ma mainisin, et põhjus, miks paljud tootjad sellega ei ühine, on bürokraatia. Siis meie äri ei saaks olla olemas ajastul, kus ei oleks olemas LLM-e, et me väga palju kasutame, kasutame taustal, et dokumente töödelda, lugeda, luua ja nii edasi. Ja, ja noh, ühesõnaga see ongi see, mis seda enable'ib ja tänu sellele tehnoloogiale on ka tegelikult see. Rahvusvahelistumine meie puhul üsnagi kiire ja lihtne, et see võtab umbes kaks nädalat väga pessimistlikult kuu aega, et uude riiki siseneda tehnilisel tasemel ja see, ja see järeltöö seal on nagu väga-väga madal, mis me peame teostama.

Aga sa paned LLM-id siis neid erinevate riikide erinevaid mingeid blankette ja vorme nagu lugema või?

Lugema, täitma, mõnes riigis Leedus, näiteks me peame mingi käsitsi kirjeldatud, kirjutatud pabereid lihtsalt lugema ja ära täitma, võtma info sealt, et jah, see on, see on sisuliselt niisugused, võttes väga ebastruktuursed andmed ja struktureerides neid ära. Ja siis nende põhjal panema ametlikud vormid ja dokumendid kokku. Ning lisaks sellele igast igakuised raportid, mis mõnes riigis peab tegema ja nii edasi, eks ju.

Aga see LLM, mida sa ütlesid, see ei ole nagu sõnakülks, vaid see ongi päriselt, ma ei tea, mingi OpenAI liidestus või, või ongi LLM?

OpenAI või Cloud või siis nüüd me oleme ka Deepseiki endale püsti pannud, et jah, me väga-väga tugevalt püüsi, toetume kõikidele nendele tehnoloogiatele.

See on nagu huvitav koht, et kui palju kõik ju räägivad, et ta mõtleb asju välja ja noh, väga ootamatul kombel teed mingisuguse eriti rumala asja sinna sisse. Kui palju sa oled sellega kokku puutunud või kuidas sellest, kuidas sina sellest mööda o

Meie oleme algusest peale olnud ülitugevalt AI-le toetuv, ehk siis ma arvan, et praeguseks noh, hetkel töötab meil kaheksa inimest ettevõttes täiskohaga. Ma arvan, et ilma igasugust AI tehnoloogiate tool'ideta me peaksime olema praegu umbes kolmekümne ringis. Et me kasutame seda kõiges alates turundusest, arendusesse, enda tarkvara sees, et töödelda neid lepinguid ja asju. Nagu me oleme. Me hoiame nagu iga päev pilku peal, mis välja tuleb, kogu aeg katsetame uusi tehnoloogiaid ja võtame neid enda sisse. Järgmine asi, mida me tahame tegelikult proovida ja välja ehitada, on AI kõneagent, ehk siis nagu praegu me, noh, ajalooliselt saab alka telemarketerid, kes siis helistab läbi neid. Muideks, noh. Ega viie euri saajaid me ei hakka läbi helistama, eks ju, neile me saadame lihtsalt teemaili, aga, aga nagu ütleme, sihukesed kesktootjaid, kes teenivad nagu tuhat kuni kümme tuhat, eks ju, et nende, need sa pead korra läbi helistama. Ja aga me tahame panna AI agenti, mis seda teeb, ehk siis AI helistab ja, ja teeb selle esmase kõne ise nendega ära, ehk siis igasuguseid sihukeseid asju me kogu aeg katsetame, teeme, leiame viise, kuidas me saaks seda. Rohkem nagu inbound ja tehnoloogiapõhiseks, eks ju, ja ainult enterprise sales jääb inimestele, ehk siis see on utility scale, sihukesed, et Eesti Energia ja, ja ja sellised suuruses tootjate, aga me räägime nagu ise otse.

Ühesõnaga, muide lihtsalt, Hendrik, nii palju, mis on selle taastuvenergiaga hea, eriti päikeseenergiaga, sa paned ta tööle ära. Ja ma ütlen, et mul on esimest korda nüüd üle viie aasta mul mingi error, on ju, et ma ei saa aru, et kas mul on kaabelduses mingi viga või mul on inverteris mingi viga, aga no ütleme, hetkel ta jaanuaris on mul olnud sihuke noh, põhimõtteliselt null, on ju. Mingi jama on seal, et aga ta ei küsi leiba. See ei pea mitte midagi tegema, eks, et ta lihtsalt on, ta tiksub ja selles mõttes, kui keegi ütleb mulle, et sa võid aastas saada nagu kasvõi viiskümmend või kuuskümmend euri lihtsalt tiksumise eest. Ja, ja ma täidan selle avalduse ära, on ju, et siis see ei ole nagu raske noh, minna sinna lehele, see nagu regamine ära teha, eks, et ma. Stenver kindlasti pärast vaatan seda saate lõpus ka seda asja, eks, aga. Et, et see on hästi oluline märkus, et, et. Tavaliselt inimesed ise ei võta ette mingit bürokraatilist kadalipu viie euro pärast, on ju, noh, keegi tõesti ei viitsi, on ju, et selle koha pealt võib tõesti olla Stenver nagu löönud nagu õige näala pihta nagu väga korraliku haamriga, eks, et. Aga räägi korra nendest LLM-idest veel, et meil ei ole väga palju neid start-up'e siin käinud, kes ütleksid, et nad kasutavad LLM-e näiteks turunduses, on ju, et mida see sinu jaoks tähendab, et. Kas sa otsid välja endale mingeid sihtrühmasid nende abil või mis, mis, mis sa teed turunduses LLM

Ja noh, ma, ma alustan enda kliendisegmentidest, eks ju, esiteks meil on väiketootjad, mis on katusepaneel nagu sina, Taavi, aga ka näiteks põllumehed, kellel on põllu peal paneelid, nemad võivad teenida tonn või rohkem, eks ju, isegi kümme tonni aastas sellega või siis väiksed tuulepargikesed, eks ju. Et noh, ütleme kuni sihukene paar megavatti tootmist. Meil on tegelikult igas riigis, kus me oleme. Me, me oleme välja kaevanud nagu kõikide tootjate andmed, eks ju, et nende emailid, nende numbrid ja nii edasi, eks ju. Ja, ja siis me kasutame AI-d, et kaevata nende kohta nagu lisaandmeid, mis nende tootmissuurus on, mis nagu pakub selle juhile või midagi huvi, eks ju. Ja siis me saame ülipersonaliseeritud teha täpselt, et, et nagu täpselt, mis on tema tootmine, palju see talle lisavõimalus pakub ja nii edasi, nagu. Räigelt personaliseeritud, et me nagu, kui ta seda loeb, ta tunneb kohe ära, et me oleme nende kodutööd nagu teinud, eks ju. Ja see on talle relevantne ja see on üli edukas, meie nagu, reply rate on kusagil kakskümmend viis protsenti emailidel nagu. Mis on nagu väga-väga suur ja nendest suur enamus läheb nagu sinna inbound nagu läbi self-onboarding'u läbi ja registreerib ja tuleb meile pardale. Et see on näiteks üks näide, mida me teeme, me tegime, hiljuti kasutasime seda ka värbamises, eks ju, et. Meile tuli. Värbamisest tuli meile kakssada viiskümmend kandidaati Rootsi müügijuhi kohale. Mis me siis tegime, kuna noh, seitse inimest, mul on väga palju tööd, ma mõtlesin, issand jumal, kakssada viiskümmend, mis ma teen, ma tegin, mida iga loogiline tarkvara arendustaustaga ettevõtja ikka teeb. Ma võtsin hommikul kolm tundi, millega ma skreipisin LinkedInis kõik nende tausta ja CV ja nende nagu isikliku töökogemuse läbi ja panin need ühte kausta ja siis ma tegin teise agendi ja mis põhimõtteliselt Stack rank'is nad ära ja hindas neid viie kriteeriumi järgi, mis ma olin andnud. Ja ma top kümnega võtsin ühendust, nii et jah, igas, kogu aeg sihukeseid asju.

Aga Stenver, mis see sinu nõu, oot-oot, ma tahtsin korra selle LinkedIn asja kohta küsitada või, et mis see, mis see sinu nõuan on, et kuidas selliselt LLM-i AI ajastul nagu kuidas LinkedIn-i profiiliga sinna sinu top kümnesse saab?

No esiteks, repo on open source, nii et te võite ise minna ja reverse engineer'ida selle, aga see on, meil oli väga lihtne, eks ju, et meil olid nagu kindlad kriteeriumid, mis me tahtsime näha, näiteks energia taust, eks ju. Kuna me tahame müüki, me tahame inimest, kes on juba energiavaldkonnas olnud. Müügitaust, teine kriteerium, kas me oleme näinud, et ta on nagu müüki, müüki teinud ja müügi juures meil oli oluline, et ta oleks pigem hunter, mitte farmer, eks ju. Et noh, sihukesed kriteeriumid järjest panime kirja ja siis AI nagu selle põhjal, mis ta oli, hindas ära. Ja olles teinud mitu intervjuud, pärast ma ütleks, et üsna head tulemus, et mul on ainult vist üks või kaks missi olnud sellest, et see on nagu oluliselt parem kui kakssada viiskümmend inimest ise läbi käia.

Okei, aga mul oli selle Eleringi koha pealt ikkagi küsimus, et see, mis sa tegelikult teed, on, sa aitad inimestel ja ettevõtjatel maha, maas vedeleva raha üles võtta. Elering tegelikult ei saa sellest ei kahjumit ega kasumit ja ütleme niimoodi, et kuna ta on, tegemist on nagu riikliku institutsiooniga, siis riigi huvi võiks olla, et meie oma inimesed saavad võimalikult palju nii-öelda rikkust või nii-öelda inglise keeles wealth. Mis tähendab seda, et, et põhimõtteliselt, et näed, et niisugune võimalus on olemas, et te võiksite rohkem teenida, võiks olla nagu noh, ütleme iga oma riigist huvituva noh, inimese nagu mõtetes, et kuulge, et. Meil on olemas ju tegelikult kõikide mikrotootjate andmebaas, me peaksime selle põhimõtteliselt Stenverile andma. Et noh, ühesõnaga, et Stenver saaks teha neile pakkumise, inimene ise otsustab, onju, et kas saab või ei saa, onju. Okei, no GDPR, onju, ma ei ole andnud nõusolekut, et Elering saaks anda nagu Stenverile. Aga põhimõtteliselt mina ütleks praegu, et, et Eleringil on kohustus. Mind kui mikrotoot teavitada sellise võimaluse eest, sellepärast et noh, jällegi, et noh, et, et miks sa hoiaksid seda salajas, seal ei ole selles mitte mingit kahju, onju, et noh, et, et kokkuvõttes ju kuskil on turul olemas nõudlus, sul on olemas pakkumine, sa lihtsalt ei tea sellest võimalusest, onju. Millegipärast on see opt-in, et ma pean ennast teada, ma võin ülesandma, tegelikult võiks olla nii, et Elering vaikimisi kõigile nagu automaatselt paneb selle peale. Ja ütleme, kui ma ei taha seda, ma peaksin olema nagu nii-öelda nagu bussist nii-öelda maha hüppama, on ju, et see on jälle järjekordne näide nagu sihukesest nagu Euroopa Liidu ja sealhulgas Eesti nagu tagurpilisest mõtteviisist, on ju, et. Kõigeks peab avaldust tegema, mingeid pabereid täitma ja nii edasi, et kui tegelikult on olemas mingi hea asi, me teame, et tegemist on sellise tootejaga, paneme vaikimisi peale ja kui sa ei taha, et ma ei tea, me anname sulle aega, ma ei tea, kaks nädalat järjelane mõttamiseks, et sul on mulik maha hüpata. Et miks seda Eleringi ei tee, miks Elering ei tee kohe niipidi, et, et kõik on automaatselt teie süsteemis. Et te olete siis teenusepakkuja, Elering on olnud hea partner, kõik on saanud raha juurde. Miks Elering seda ei tee?

No ma alustan sellest, et meil on tegelikult Elering olnud väga hea partner ja võrreldes siin mõne teise riigiga näiteks Lätis, kus sa pead veel auditeerima ennast iga viie aasta pärast, mis välistab kõik väiketootjad. On nagu Eestis tegelikult organid nagu väga-väga eesrindlikud. Miks nad seda ei tee, mul oleks väga hea meel, et nad teeks, ma mainin ära, et Elektrilevi juba tegi, nemad näiteks tegid välja, andsid artikli. Millega nad teavitasid kõiki tootjaid, kes neil oli, et näed, niisugune asi on päritolu tunnistus ja nad tõid välja erinevad teenusepakkujad, kes seda pakkusid, kuna neil on see neutraalsusprintsiip väga oluline. Väga õige, nii peaks

ka olema, ja.

Jah, me oleme muidugi ainus teenusepakkuja, kes seda täisautomaatselt pakub, aga et kõik teised on nagu ostjad-müüjad, me oleme nagu teenus, aga, aga siis. Mis, mis puutub nagu, miks nad seda ei tee, on sellepärast, et tõenäoliselt ma arvan, et nad ei tee seda seepärast, et neil on lisaandmeid vaja. Et noh, kui sa registreerid, siis nad küsivad andmeid, mida neil tegelikult ei ole, mis neil saadaval, mujalt ei ole võimalik saada. Näiteks nad, neil on väga oluline, et iga serdiga käib või selle tunnistusega käib kaasas, et kas see tunnistus on näiteks toetus saanud, riiklikku toetust. Selle põhjal tegelikult turuhind erineb turu peal. Et kui on riiklikku toetust saanud, siis temal on tsipamadalam hind kui tunnistusel, mis ei ole riiklikku toetust saanud. Et nagu seal sihukesed nüansid tulevad välja, mis nagu ilmselt ei ole nii olulised. Elektriäri juures, aga, aga nagu päritolu tunnistusel. Nad küsivad seda, eks ju. Ja see võib-olla välja, ja, ja ma räägin ka toetustest, mis ei ole Eleringi toetused, näiteks PRIA toetused ja niisugused

asjad. Seal on muidugi üle teistpidane nali, et see info on teatud riigil olemas või?

Seda küll jah, seda küll.

Et ühesõnaga, et kui me tahaksime oma inimesi aidata, mõnes mõttes on see ju ka tõenäoliselt, kuna see ostja on üldjuhul ka välismaal, see on eksporti.

Jah, ei, Eestis on ka mõlemad, nii Eestis kui välismaal on. Aa, ja ma muide mainin ära, et Elering saab küll sellest teenustasusid, et kui me ekspordime, selle peal on näiteks ered teenustasud, kui me impordime, selle peal on teenustasud, et, et Elering seda täiesti tasuta ei tee.

Ei no nõus, aga mõtlengi, et ma nagu ikkagi ei saa aru, et miks ma pean kuulma sellest ette mõttesaates, miks ei ole mul, miks mind ei ole teavitatud, ma tahaks nagu kodanikuna nõuda, küsida, kes on kurat Eleringi juht ja miks ta oma tööd ei tee, noh. No päriselt nagu mingi nali või?

Mul tekkis teine, võib-olla on rumal küsimus, seletage ära, et kui meil on suur hulk tootjaid nagu Taavi, kellel ei ole seda päritolu tunnistust. Kas see siis tähendab ka, et kui me need päritolu tunnistused kõigile välja kirjutame, kas meie rohelise energia hulg süsteemis suureneb või? Sest kas ta, kuidas ta täna saab roheline olla, kui meil ei ole päritolu tunnistust?

Jah, kusjuures AIB annab välja raporte, kus on kirjas residual mix, ehk siis see on taastuvenergia, mis ei ole track'itud. Ja, ja see oligi umbes üle Euroopa kolmkümmend protsenti, et selle põhjal me tegelikult tegime ärilise otsuse tulla siia sisse. Et jah, see on, see on, see on, see ongi nagu nii-öelda elekter, mida ei ole suudetud jälgida ja tuvastada. Aga kas teda täna noh, kui me

loeme neid uudiseid, et ma ei tea, mis iganes, et jaanuaris, eks ole, UK kogu energiast, ma ei tea, mis iganes, kolmkümmend protsenti oli juba taastuvenergia. Kas, kas seal on ikkagi need, see, see hall ala sisse arvestatud või kui me need kõigile välja kirjutaks, siis tuleb välja, et see oli viiskümmend kuus hoopis?

See on, see on, sellistes raportites on see üldiselt sissearvestatud. Ah,

kahju, muidu oleks leidnud praegu põrandat, põrandat tohutuva uusetaastuvenergiat, mida keegi pole tähele pannud. Ei

oleks sinine Euroopa muutus hoobjekt

roheliseks. Jah, okei. Aga, aga ma

muidugi mainin ära selle, et, et ma olen Taaviga väga nõus ja tegelikult võiks kõigile saata teate välja. Aga suured tootjad ja noh, meie pakume enda lahendust ka suure, suurtele tootjatele, tootjatele, kes teenivad sellega sadu tuhandeid või isegi miljoneid aastas lisatulu. Et nemad on üldiselt kõik juba ära liitunud. Küll aga Elering on kõigest nagu platvorm. Mis seda sertifikaat jälgib, te võite ette kujutada nagu panka, mille, mille valuuta on päritolu tunnistus. Elering ei tegele kauplemisega, Elering ei tegele sulle ostja otsimisega ja nii edasi. Et need suured tootjad tegelikult ka nendel on meie teenust vaja ja nad kasutavad ja me oleme väga edukalt neile seda juba pakkunud üle Baltikumi, sest et. Nad ei taha sellele spetsialiseeruda, nemad spetsialiseeruvad elektriärile uute seadmete ehitamisele ja nii edasi ja, ja, ja see päritolu tunnistus on nagu. Ta on nagu oluline lisatulu, aga ta on neile nagu kümnes prioriteet. Ja siis, kui nad näevad meie väärtuspakkumist, kuidas nad liidetakse kõigi teistega kokku, keegi spetsialiseerub sellele, keegi. Teeb nagu väga andmete põhiselt, läheneb selle müügile ja laivõrgustiks, siis see pakub neile väga huvi.

Mis siit edasi saab, et kas sinu äri jääbki nüüd sellesama nagu väga kitsalt selle teenusepõhiseks, et sa lahendad selle üle Euroopa hästi ära, sinu võit tulebki sellest, et sa nagu nii-öelda teed seda noh, nii-öelda kõik jälle, sa oled nii-öelda maa, maamängus, oled sa esimene, kes selle kõik selle turu endale haarab. Või on siin peal olemas mingi teine kiht, mingi, mingi jätkuteenused, mingi, mingi täiesti uus maailm, millest me veel ei tea?

Ja no lühikeses plaanis, meie plaan on üliagressiivselt võtta uusi riike, minna nii laiaks kui võimalik, muutuda sihukeseks tsentraalseks nagu hub'iks, läbi mille päritolu tunnistused käivad. See on tootjate huvides tegelikult liituda kokku ja olla ühes kohas, sest et siis sul on suured volüümid, üks kompott ja, ja läbi selle sul on turul jõu, läbirääkimispositsioon ja sa saad, eks ju, paremat tulemust. Ja aga teine, teine suund, mis meil absoluutselt on, on see, et me liigume aina suuremate tootjate juurde. Et meil on, nemad küsivad palju keerulisemaid lahendusi ja neil on lisateenuseid siia peale vaja. Nad tahavad cross border compliance'it, eks ju, et üle riikide ühtne haldus, mis kõik bürokraatia nendel ära lahendab. Kujuta ette, kui sa oled niisugune multinational energiatootja, kes on seitsmes riigis, sul on seitsme erineva riigi bürokraatia, seitse erinevat registrit. Ja siis nad toimetavad seal Excelitega taustas, eks ju, et see on, see on väga keeruline ja väga palju tööd. Aga muidu üldiselt, kuidas me ennast näeme pikas plaanis, on see, et me olemegi need, kes toovad igasugused AI tooling'ga kogu see compliance kulu minimeerida neil. Ja, ja siis lisaks aidata neil olemasolevaid käibe revenue stream'e nagu maksimeerida.

Räägime siis teisest asjast veel. Stenver, see ei ole sinu esimene startup.

Ei.

Ja sinu teekond nende startup'i tegemisel on olnud minu meelest, ma ei tulnud sa ära, mulle tundub, et see on olnud raske, et sul on olnud kõvasid tagasilööke, eks, et on olnud palju häid ideid, aga kas jällegi nagu ikka startup'idega, et kas see ei olnud päris õige match või on turg valmis veel, eks, et. Praegu tundub, et sa ikkagi hitid nagu väga noh, kõvasti väga õiget asja, et kui sa nüüd nagu tagasi vaatad ja mõtled selle peale, et kas kõik see, mis eelnev oli, oli vajalik selleks, et sa täna leiaksid selle, mis nad täna olid leidnud. Et kas sa nüüd näed siit, et tuleb ka lõpuks ometi sulle nagu noh, nii-öelda founder'i väriline nii-öelda väljakutse ja, ja võib-olla ka exit, on ju, et, et räägi korra sellest teekonnast.

Jah, ei, see on kindlasti väga värvikas ja huvitav teekond, et noh, kõigepealt ma ju startup'indusesse üldse sain, alustades ülikoolis, ma läksin Gliasse, kus ma olin esimene, noh, seitsmes töötaja, juhtisin seal tarkvarameeskonda. Glia on nüüd, eks ju, miljardier, et ma nägin tervet seda tsüklit ära ja siis kusagil seal Series B kandis ma astusin välja ja asutasin e-agronoomi siis. Kus ma olin CTO ja kaasasutaja, et ma ei olnud selle põhiidee autor, aga ma olin nagu tehnilise lahenduse pakkuja. Ja e-agronoomis ma järk-järgult liikusin sihukeseks innovatsioonijuhiks, et iga uus nagu sihuke ärisuund, mis e-agronoom võttis, üldiselt sai nagu ellu viidud minu ja minu praeguse kaasasutaja Al Villemi poolt. Kusjuures Al Villemiga kohtumine oli väga tore, et ma nagu kohtasin teda kusagil restoranis, ma olin temast kuulnud, müüsin ta kõrvale maha, ma ütlesin, kuule, selgita mulle ära, kuidas nagu neural network'id töötavad. Siis ta võttis enda nagu selle task'u rätiku välja, noh see paber, rätik, mis, eks ju, seal kohvikutes antakse ja hakkas seal joonistama mulle neural network path'e ja. Ja siis ma palkasin ta kohapeal ära ja noh, kõige parem, eks ju, palkamine, mis ma jääles olen teinud, kuna nüüd me oleme koos firmasid asutanud. Ja, aga jah, e-agronoomil, see oli põllumajanduses, eks ju, ta oli alguses põllumajandushaldustarkvara, siis ta rohkem liikus süsinikukrediidi äriks. Ja, ja mingi hetk me e-agronoomi sees lõime sihukese firma nagu Solid World. Mis siis oligi süsinikukrediidi kauplemisplatvorm, alguses sai ta loodud nagu ideega, et kuidas me rahastame e-agronoomi operatsioone läbi süsinikukrediitide ja aitame ette maha müüa, et e-agronoomil oleks käivad põllumeestelt neid süsinikukrediite kokku osta. Aga mida rohkem me sinna sisse läksime, kusjuures me veel kaasasime sinna sisse rahastuse ka, siis seda rohkem me saime aru, et, et nagu tal on äriline konflikt e-agronoomiga. Ja noh, teisest küljest ma, ma noh, ütlen ausalt ära, põllumajand see ei ole nagu minu kirg nagu, noh. Sorry, päriselt ka, ma olen nagu puust punane tehnoloogia inimene, nagu see on, lihtsalt nii on nagu. Ja, ja mind huvitab, et kuidas ma saan nagu tehnoloogiaid rakendada ja, ja et tuua nagu täiesti mingi paradigma muutusi. Ja põllumajandus on väga aeglane tööstus, eks ju, et noh, sul, sul võtab ikkagi seal aasta aega, et saada aru, kas on olnud mingi suur võimu või mitte, kuna korra aastas, eks ju, kogud viljasaaki. Nii et siis mingi. Jõudsimegi sinna, et leidsime kõik koos, et Solid Worldil on mõistlik oma pea edasi minna. Ja sisuliselt me tegime majandusliku deal'i ja me ostsime Solid Worldi kogu täiega välja eAgronomist. Ehk siis läksime eriteed. Solid World ja eAgronome ei ole enam absoluutselt mitte mingit pidi seotud. Ja siis Solid World'is me ehitasime blockchain'i peale seda süsinikukrediidikauplemist. Ta läks kõik muidu väga toredasti, meil mitu miljonit jooksis seal platvormil, aga siis juhtus väga suur asi, kes teab süsinikukrediidimaailma, siis teab, et see terve maailm on suht kokku kukkunud nagu. Seal on nagu tohutu krahh läbi käinud. Paar aastat tagasi kirjutas Cardigan ühe artikli, kus ta ütles, et üheksakümmend protsenti Brasiilia vihmametsadest, mida Verra sertifitseerib, on scam. Me leidsime, et see oli natukene liiga agressiivne number, meie hinnangul oli see ainult seitsekümmend protsenti. Aga see on ikkagi kohutav number. See on kohutav number ja, ja, ja siis me nagu leidsime ennast olukorras, kus meil, me noh, ühest küljest me nägime, et kapital hakkab otsa saama. Teises küljes meil endal oli nagu noh, mitu lööki oli sealt turu pealt tulnud ja olgem ausad, niisugune usaldus selle turu vastu oli peaaegu täielikult hävitatud. Umbes kolmkümmend protsenti meie ressursse ettevõttes läks selleks, et valideerida, kas see projekt on üldse tõeline projekt nagu. Mis on insane, kui sa ehitad lihtsalt kauplemisplatvormi seal liiga palju nagu. Ja, ja, ja siis me nägime, et me oleksime saanud teha nagu bootstrap'itud äri edasi. Ja teha sellest nagu niisugune nii-öelda traditional business, kus me siis konsulteerime, ostame, müüme, eks ju. Aga see ei olnud meie huvi, see ei olnud meie osanike huvi ja siis me otsustasime, tegime selle väga raske otsuse, kaks tuhat kakskümmend kolm oktoobris ja me pivotsime, mis tähendab seda, et me koondasime kuni kahe inimesena, ehk siis mina jälle jääme kahekesi alles. Ja, ja me põhimõtteliselt selle ärisuund on nagu täiesti, on hold'i jäänud. Ja ma arvan, selleks ajaks, kui saade on välja tulnud, on meil ka avalikud sõnumid, et me Solid World'i paneme nüüd täiesti kinni. Aga jah, siis samal ajal, kui me seda pivot'it tegime. Ja nagu koondusime, siis me olime tegelikult juba taustal uurinud kõiki keskkonnavarasid, noh, sest see on nagu minule ja Allile mõlemale südamelähedale, et kuidas me saame nagu maailmale midagi head teha ühe tehnoloogiaga, aidata nagu keskkonnakriisile, eks ju, kaasa ja seda parandada. Ja me olime kõiki keskkonnavarasid analüüsinud ja siis meie pilk peatus päritolu tunnistusel. Ja seda tegelikult kolmel põhjusel. Esiteks, väga oluline, tulles saate alguses, see on reguleeritud, süsiniku krediidimaailm ei ole reguleeritud, meil oli nii siiber sellest, et me pidime kahtlustama igat projekti. Me ei tahtnud seda enam teha, me tahtsime asja, mis on usaldusväärne. Teiseks, likviidsus, ma läksin sõbrale külla veinipudeliga, ma aitsin tal tema katusepaneeli registreerida, ma ostsin tal tema tunnistused ära, mis ta sai ja kuna meil oli terves selles rohemaailmas oli hästi palju kontakte, siis me saime need maha müüdud. Ja väga-väga lihtsalt saime müüdud maha. Et noh, see oli literali paar emaili. Ehk siis see nagu näitas meile, et ahah, siin on likviidsus ja päris nõudlus nagu, et süsiniku krediidimaailma nõudlus on kõik enterprise sales, see on nagu, muudab selle väga riskantseks. Ja, ja kolmas asi, et ta on standardiseeritud ja siis sinna peale on võimalik tehnoloogiaid ehitada ja niisuguseid platvorme, nagu me tahame. Ja, ja see oligi meie lugu.

Aga ühesõnaga selle, ma meelega seda küsisin, sellepärast et, et see väga täpselt iseloomustab selle start-up'i maailma omapära, et miks on siin nii tähtis see, et, et sa proovid mitu korda ja osad neist kordadest õnnestuvad, osad neist kordadest õnnestuvad pooleldi. Osad neist kordadest võib-olla ei õnnestu üldse, aga sa kogud selle, selle teekonna väitel nii palju teadmist, et sa saad baasi selleks, et sa muutudki nagu noh, nagu nii-öelda väga terava nõelaga eksperdiks mingis teemas, on ju. Ehk siis täna võid ju öelda, et ilma e-agronoom, solid world teekonnata, sa tegemist poleks jõudnud nende, nende päritolu tunnistusteni, ehk siis selles mõttes. Sada protsenti. Sada protsenti, just ongi see, et ja noh, see sõnum ka meie kuulajad täna siin, et, et kui sul ei tulnud korra välja või jäi kuidagi nagu kripeldama, et, et pane edasi ja, ja vot see on see, mille poolt nagu Ameerika on niivõrd palju parem meist, kus nemad on sellest aru saanud ja nemad isegi hindavad seda, et kui sa oled ikkagi. Läbi kukkunud, okei, tulnud ärge välja, pane kinni, pane kohe edasi, võta kohe sedasama teemast või mingi järgmine aste, et. Sest sa oled kogunud sellel teekonna vältel mingi teadmuse, mis teeb sind sellest teemast nagu ikkagi väga teravalt eksperdiks. Et selles mõttes on sinu lugu alati väga inspireeriv.

Aitäh, aitäh ja ma tahaks selle isegi nõksu edasi lükata. Et, et nagu väga palju ma olen näinud, et Euroopas austatakse founder resilience'i. Kus sama ideega nui neljaks peaga raiutakse vastu seina, ükskõik, et nina on verine, ikka pannakse edasi, pannakse edasi. Ameerikas on sellest aru saadud, et kui nagu universum ütleb sulle, et see ei ole õige asi, siis pannakse kinni ja tehakse uus asi, kohe. Ja, ja see on tegelikult see, mida ma arvan, et me oleme nagu Alliga väga selgeks endale teinud, et, et nagu. Ei, ei, ei, ei ole nagu mõtet ujuda vastuvoolu kui, kui nagu, kui sul ei ole nagu mingit nagu tõesti nagu mingit sihukest läbimurdelist uuendust, mida keegi. Teine ei ole näinud ja see on lihtsalt, et sa pead nagu õige, ma ei tea, õige inimese läinud või midagi. Et nagu pigem, pigem nagu saada õppetunnik kätte ja pivot'ida kiirelt. Et Ameerikas tegelikult pivot'ivad, noh, parimad founder'id seal iga kuue kuu tagant, kuni nad leiavad suuna, kus nad saavad nagu täiesti double down'ida ja sihiku fikseerivad ära. Et see on nagu.

Aga kuidas sa vaatad investorile otsa, kes noh, andis raha sul Solid Wordi tegemiseks ja nüüd on sellega kõik ja nüüd sa teed uut asja, et kas sa tood nad kaasa, kas nad nende kaasainvesteerimise võimaluse või, või mismoodi sa hoiad seda suhet selle investoriga?

Meie, meie oleme väga osanikke hoidnud, et selles mõttes nad on meiega kaasa tulnud ja meil on ka lisainvesteeritud, et noh, näiteks Scala, eksju, et nad on meid toetanud edasi ka. Et, et jah, see on, tasub hoida enda osanikega häid suhteid, eks ju, ja, ja noh, enda jaoks ka selgeks teha, eks ju, millised on osanikud, kellega tasub suhteid hoida ja millised on need, kellega ei tasu, eks ju.

Sa mainisid siin suhteliselt kurja sõnaga seda süsinikukrediidisektorit, on ju, Eestis on idufirmasid, kes sellega tegelevad. Mis on, kas sa arvad, et kogu see sektor, kas ta läbis nagu mingi puhastustule ja sellel ärisuunal on üldse mingit mõtet? Või, või sa arvad, et kogu see suund, kuhu plagama pandi, et sellest ei tule üldse kuskil mitte midagi ja targem on mitte tegeleda?

Noh, ta läbis puhastustule, eks ju, ega meil ongi tegelikult suhteliselt vähe neid alles, kes on siiamaani elus selles sektoris, et noh, Arboonics, mis ma usun, et teevad väga head tööd ja, ja nemad on meie meelest ühed kõige legitiimsemad tegijad selles sektoris. Ja, ja eAgronomex ju tegutseb endiselt, aga peale nende mul tegelikult vist praegu ei tulegi ühtegi mõttesse, kes endiselt on alles, et kõik need noh. Korralik puhastus tuli, käis läbi. Mis ma arvan selle sektori tuleviku osas? Ma arvan, et see sektor samamoodi nagu päritolu tunnistustele, turule tuli regulatsioon. Meil huvitab, muutub see huvitavaks, kui ka sinna sektorisse tuleb regulatsioon. Ma ütlen päris ausalt, ma enam ei usu. Kusjuures,

kusjuures

ma, ma segan vahele, üks asi, mida mitu startup minust teinud, on see, et ma tegelikult olen muutunud padukapitalistiks, et. Et nagu ma olen ikka väga ameerikaniseeritud ära tegelikult, aga selles konkreetses küsimuses ma ei usu, et erasektor suudab seda efektiivselt ja edukalt teha.

Regulatsiooni on vaja, sellega me lõpetame ja muuhulgas siis kutsume Eleringi ülesse, et aidake inimestel Radenid.

Ja kutsume ülesse oma kuulajaid liituma meiega täpselt nädala aja pärast, siis on meil uus podcast, uued külalised, aitäh kõigile ja kohtumiseni.