Eesti firma edulugu AI-ga: vaja vaid neljandikku töötajatest, uuele välisturule sisenemine käib paari nädalaga

Ma alustan sellest, et mis asi on päritolu tunnistus, et päritolu tunnistus, kui te näiteks kodus valite energiapaketti, eks ju, teil on valik, kas te võtate tavalise elektri või te võtate taastuvenergiapaketti. Nüüd, kui te valite selle taastuvenergiapaketti, te võite hakata nagu mõtlema, et okei, et aga kuidas nad siis nagu päriselt mulle need rohelised elektronid siia koju saavad, eks ju. Ja no ega vastus on, et tegelikult nad ju ei saagi, sest et kui sa voolust, voolu võtad võrgust, see on sama nagu võtta ookeanist vett. Sul ei ole nagu võimalik eristada, kust see tuli, see on kõik kokku segatud. Ehk siis, aga selleks, et seda probleemi lahendada. On riik ja Euroopa Liit ehitanud elektrituru peale päritolu tunnistuste turg, turu. See on väga lihtne nagu sisuliselt raamatupidamislik tasaarveldus, seda reguleerib Eestis Elering. Iga megavatt-tund, mis sa võrku müüd, annab Elering tootjale ühe päritolu tunnistuse. Ja teisel pool, iga megavatt-tund, mis tarbija või koduomanik või ettevõtte võrgust ostab, kasutab ta lihtsalt ühe tunnistuse ära. Riiklikult tagatud Eesti riigis, kui sa ütled, et sa kasutad taastuvenergiat, siis seaduslikult sa pead kasutama taustal päritolu tunnistusi, kui sa seda ei tee, sa rikud seadust. Nii,

Sa ütlesid, Stenver, saate alguses, et, et lugesid üles kõik need riigid, kuhu sa oled laienemas, eks, ja seal oli Euroopa Liidu riike nagu Hispaania ja Poola. Aga sa rääkisid ka Indiast ja ma mäletan, kas USA-t mainisid ka, et kas, kas see asi on kuidagi rahvusvaheliselt noh, globaalselt standardiseeritud, et seesama tunnistus ongi Indias ja Eestis ja Poolas ja Leedus ja igal pool ongi mingi sama paber?

Euroopa majandus on ühtne piirkond, et Euroopas on üks kehanimega AIB, mis reguleerib seda Euroopa keskselt ja see on AIB keskkonnas standardiseeritud ja üle riikidega kaubeldav ning. Ning kui muideks Eesti oli üks nagu esimesi, kes selle AIB-ga ühines ja koostas ja, ja Eesti on ka nüüd väga eesrindlik selle peale, et praegu sa saab päritolu tunnistusi kaubelda kaheteist kuu jooksul. Mis tekitab natuke naljaka olukorra, kus sa võid nagu suvel, toota ja talvel müüa seda, mis ei tundu nagu väga õige inimestele. Siis varsti tahetakse liikuda tunnipõhisele süsteemile üle, et sa pead tunni aja jooksul match'ima selle energia, eks ju. Ja. Aga väljaspool Euroopat ja Euroopas muide kutsutakse ka neid teistpidi, eks ju, noh, ma ütlen päritolu tunnistus Euroopas, Ameerikas, ma ütlen taastuvenergia sertifikaat. Et, et Ameerikas on laias laastus kolm suurt TSO-d, ehk siis Transmation System Operatorid, need, kes seda võrku kontrollivad. Ja nendel on igalühel oma süsteem ja siis laia maailma mõnes riigis on oma süsteem, aga laias maailmas on niisugune välja nagu International Renewable Energy Credit ja siis see on ühe poolt nagu kontrollitud. Aga Euroopas on see kõige tugevamalt ja nagu meie hinnangul paremini reguleeritud, ta on tegelikult väga standardiseeritud ja lihtne võrreldes mõne teise riigiga.

Lugema, täitma, mõnes riigis Leedus, näiteks me peame mingi käsitsi kirjeldatud, kirjutatud pabereid lihtsalt lugema ja ära täitma, võtma info sealt, et jah, see on, see on sisuliselt niisugused, võttes väga ebastruktuursed andmed ja struktureerides neid ära. Ja siis nende põhjal panema ametlikud vormid ja dokumendid kokku. Ning lisaks sellele igast igakuised raportid, mis mõnes riigis peab tegema ja nii edasi, eks ju.

Ja noh, ma, ma alustan enda kliendisegmentidest, eks ju, esiteks meil on väiketootjad, mis on katusepaneel nagu sina, Taavi, aga ka näiteks põllumehed, kellel on põllu peal paneelid, nemad võivad teenida tonn või rohkem, eks ju, isegi kümme tonni aastas sellega või siis väiksed tuulepargikesed, eks ju. Et noh, ütleme kuni sihukene paar megavatti tootmist. Meil on tegelikult igas riigis, kus me oleme. Me, me oleme välja kaevanud nagu kõikide tootjate andmed, eks ju, et nende emailid, nende numbrid ja nii edasi, eks ju. Ja, ja siis me kasutame AI-d, et kaevata nende kohta nagu lisaandmeid, mis nende tootmissuurus on, mis nagu pakub selle juhile või midagi huvi, eks ju. Ja siis me saame ülipersonaliseeritud teha täpselt, et, et nagu täpselt, mis on tema tootmine, palju see talle lisavõimalus pakub ja nii edasi, nagu. Räigelt personaliseeritud, et me nagu, kui ta seda loeb, ta tunneb kohe ära, et me oleme nende kodutööd nagu teinud, eks ju. Ja see on talle relevantne ja see on üli edukas, meie nagu, reply rate on kusagil kakskümmend viis protsenti emailidel nagu. Mis on nagu väga-väga suur ja nendest suur enamus läheb nagu sinna inbound nagu läbi self-onboarding'u läbi ja registreerib ja tuleb meile pardale. Et see on näiteks üks näide, mida me teeme, me tegime, hiljuti kasutasime seda ka värbamises, eks ju, et. Meile tuli. Värbamisest tuli meile kakssada viiskümmend kandidaati Rootsi müügijuhi kohale. Mis me siis tegime, kuna noh, seitse inimest, mul on väga palju tööd, ma mõtlesin, issand jumal, kakssada viiskümmend, mis ma teen, ma tegin, mida iga loogiline tarkvara arendustaustaga ettevõtja ikka teeb. Ma võtsin hommikul kolm tundi, millega ma skreipisin LinkedInis kõik nende tausta ja CV ja nende nagu isikliku töökogemuse läbi ja panin need ühte kausta ja siis ma tegin teise agendi ja mis põhimõtteliselt Stack rank'is nad ära ja hindas neid viie kriteeriumi järgi, mis ma olin andnud. Ja ma top kümnega võtsin ühendust, nii et jah, igas, kogu aeg sihukeseid asju.

Okei, aga mul oli selle Eleringi koha pealt ikkagi küsimus, et see, mis sa tegelikult teed, on, sa aitad inimestel ja ettevõtjatel maha, maas vedeleva raha üles võtta. Elering tegelikult ei saa sellest ei kahjumit ega kasumit ja ütleme niimoodi, et kuna ta on, tegemist on nagu riikliku institutsiooniga, siis riigi huvi võiks olla, et meie oma inimesed saavad võimalikult palju nii-öelda rikkust või nii-öelda inglise keeles wealth. Mis tähendab seda, et, et põhimõtteliselt, et näed, et niisugune võimalus on olemas, et te võiksite rohkem teenida, võiks olla nagu noh, ütleme iga oma riigist huvituva noh, inimese nagu mõtetes, et kuulge, et. Meil on olemas ju tegelikult kõikide mikrotootjate andmebaas, me peaksime selle põhimõtteliselt Stenverile andma. Et noh, ühesõnaga, et Stenver saaks teha neile pakkumise, inimene ise otsustab, onju, et kas saab või ei saa, onju. Okei, no GDPR, onju, ma ei ole andnud nõusolekut, et Elering saaks anda nagu Stenverile. Aga põhimõtteliselt mina ütleks praegu, et, et Eleringil on kohustus. Mind kui mikrotoot teavitada sellise võimaluse eest, sellepärast et noh, jällegi, et noh, et, et miks sa hoiaksid seda salajas, seal ei ole selles mitte mingit kahju, onju, et noh, et, et kokkuvõttes ju kuskil on turul olemas nõudlus, sul on olemas pakkumine, sa lihtsalt ei tea sellest võimalusest, onju. Millegipärast on see opt-in, et ma pean ennast teada, ma võin ülesandma, tegelikult võiks olla nii, et Elering vaikimisi kõigile nagu automaatselt paneb selle peale. Ja ütleme, kui ma ei taha seda, ma peaksin olema nagu nii-öelda nagu bussist nii-öelda maha hüppama, on ju, et see on jälle järjekordne näide nagu sihukesest nagu Euroopa Liidu ja sealhulgas Eesti nagu tagurpilisest mõtteviisist, on ju, et. Kõigeks peab avaldust tegema, mingeid pabereid täitma ja nii edasi, et kui tegelikult on olemas mingi hea asi, me teame, et tegemist on sellise tootejaga, paneme vaikimisi peale ja kui sa ei taha, et ma ei tea, me anname sulle aega, ma ei tea, kaks nädalat järjelane mõttamiseks, et sul on mulik maha hüpata. Et miks seda Eleringi ei tee, miks Elering ei tee kohe niipidi, et, et kõik on automaatselt teie süsteemis. Et te olete siis teenusepakkuja, Elering on olnud hea partner, kõik on saanud raha juurde. Miks Elering seda ei tee?

No ma alustan sellest, et meil on tegelikult Elering olnud väga hea partner ja võrreldes siin mõne teise riigiga näiteks Lätis, kus sa pead veel auditeerima ennast iga viie aasta pärast, mis välistab kõik väiketootjad. On nagu Eestis tegelikult organid nagu väga-väga eesrindlikud. Miks nad seda ei tee, mul oleks väga hea meel, et nad teeks, ma mainin ära, et Elektrilevi juba tegi, nemad näiteks tegid välja, andsid artikli. Millega nad teavitasid kõiki tootjaid, kes neil oli, et näed, niisugune asi on päritolu tunnistus ja nad tõid välja erinevad teenusepakkujad, kes seda pakkusid, kuna neil on see neutraalsusprintsiip väga oluline. Väga õige, nii peaks

Ja no lühikeses plaanis, meie plaan on üliagressiivselt võtta uusi riike, minna nii laiaks kui võimalik, muutuda sihukeseks tsentraalseks nagu hub'iks, läbi mille päritolu tunnistused käivad. See on tootjate huvides tegelikult liituda kokku ja olla ühes kohas, sest et siis sul on suured volüümid, üks kompott ja, ja läbi selle sul on turul jõu, läbirääkimispositsioon ja sa saad, eks ju, paremat tulemust. Ja aga teine, teine suund, mis meil absoluutselt on, on see, et me liigume aina suuremate tootjate juurde. Et meil on, nemad küsivad palju keerulisemaid lahendusi ja neil on lisateenuseid siia peale vaja. Nad tahavad cross border compliance'it, eks ju, et üle riikide ühtne haldus, mis kõik bürokraatia nendel ära lahendab. Kujuta ette, kui sa oled niisugune multinational energiatootja, kes on seitsmes riigis, sul on seitsme erineva riigi bürokraatia, seitse erinevat registrit. Ja siis nad toimetavad seal Excelitega taustas, eks ju, et see on, see on väga keeruline ja väga palju tööd. Aga muidu üldiselt, kuidas me ennast näeme pikas plaanis, on see, et me olemegi need, kes toovad igasugused AI tooling'ga kogu see compliance kulu minimeerida neil. Ja, ja siis lisaks aidata neil olemasolevaid käibe revenue stream'e nagu maksimeerida.