@ ETTEMÕTE // 2025.02.12
delfi_ettemote_1098.mp3
KUUPÄEV
2025-02-12
PIKKUS
46m 48s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse, kas avaliku sektori reformide kiirendamiseks ja tõhususe suurendamiseks tuleks ametnikele maksta tulemuspalka või kasutada erasektori stiilis preemiaid. Külalised analüüsivad, kuidas muuta riigivalitsemist ettevõtlikumaks ning millised takistused seisavad suurte ühiskondlike muutuste teel.
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Eestis on tegemata hulk reforme ning vastu võtmata raskeid, kuid vajalikke otsuseid, sest ei poliitikud ega ametnikud ei taha tihtipeale tegeleda keeruliste teemadega, kust plusspunkte on raske noppida. Kas me peaksime selliste reformide tegemist sen...
Kui palju see poliitiline tellimus loeb, Keit, selles mõttes, et noh, paberi peal, kui me vaatame, kuidas Eesti riik või enamus demokraatiad on üles ehitatud, nii et kuskil on rahvas, rahvas valib riigikogu, eks ole. Sinna kandideerivad poliitikud, kes annavad mingeid lubadusi, ütleme, et näed, tõmbame siin pool hariduskuludest maha näiteks, kõik hääletame selle poolt. Noh, siis tuleb minister annab oma aparatuurile seal käsu, eks ole, tõmmake pool hariduskuludest maha ja noh, siis ta niimoodi filtreerub allapoole ja lõpuks noh, masinavärk teeb ära. Et see on see, kuidas ta nagu paberi peal on, tegelikkuses ma saan aru, Taavi on, tõi ka neid näiteid, mis kõik on tegemata, nüüd seesama. Sa oled rääkinud ise ka nendest arvust koolidest, mis tuleks Eestis kinni panna, on ju, et noh, see on ka tegemata, et. Et paberi peal on veel ühtemoodi, aga tegelikult siis see nagu ei toimi või kui palju loeb see, et on mingi valitsus ja ütleb, et okei, Keit, või ma ei tea, ministeerium, et nüüd, nüüd teeme, kohe hakkame tegema.
Okei, aga ma tahan jõuda selle saate tänase intriigini ikkagi, et miks ma palusin teid ka siia saatesse ja et ma kirjeldan selle intriigi korra nagu ära. Eesti ajaloos on olnud paar väga head perioodi, kus meil oli riigina eesmärk. A la, Euroopa Liitu saada, NATO-sse saada, Eurotsooni saada, need olid head eesmärgid, kus ministeeriumid ja, ja nii erarve kui avalik sektor koos, nii-öelda koos tegutsid mingi asja saavutamise nimel. Ja see andis väga häid tulemusi, see nii-öelda pani mingi ühe nii-öelda suuna paika ja, ja tehti ära noh, väga tähtsaid reformid, noh, eelarve tasakaalud ja nii edasi, on ju, seal oli. No väga selge plaan ja väga selge ühine toimetamine, ehk siis me rahvana suudame teha koos väga hästi. Mis tähendab seda, et meil nagu kõik eelised on nagu olemas, kui meil on väga selge eesmärk ja meil on olemas nagu arusaam ka sellest kasust või miks seda tegema peab üldse. Ehk siis see oskus on meil olemas. Soome riigil on väga head näited selle koha pealt, et neil on kokku lepitud mitte palju, umbes kaks-kolm sellist üldriiklikku eesmärki, noh, ma olen kümne aastaku plaanid, üks neist on kindlasti haridus, ma tean. Mille puhul on selline kokkulepe, et vahet pole, kes on valitsuses, neid kolme teemat me ei näpi, et noh, need teemad saavad mingi sihukese armuaja või ühesõnaga, et neid teemasid push'itakse sõltumata sellest edasi, kes on võimul. Ehk see on mingi ühiskondlik kokkulepe. Ja siit ma tahan jõuda nagu samamoodi, et, et me tegelikult eestlastena oskame olla nagu ülimalt pragmaatilised ja praktilised ja, ja ma, kuhu ma tüürin, on ikkagi seesama, et me teame, et meil on mingid asjad nagu valusad, noh, siin Henrik tõi sellesama koolide näite on ju, meie enda haridusminister on öelnud välja, et meil on kolmandiku võrra liiga palju gümnaasiume, et noh, et, et kui peaks olema selleks parem optimaalsem koolivõrk oleks, et kolmandik gümnaasiume peaks nagu kinni panema. Jah, see on laiem teema, me ei taha siin rääkida regionaalpoliitilisest tähtsustest nii edasi, onju, aga me teame seda, et see on nagu see on pikk protsess, see on valus protsess ja seda poliitiliselt keegi teha ei teha, sellepärast et see on üks, noh, on ka lihtsamad enesetapu viise. Samas, noh, ta on ebaefektiivsus, maksumaksjad, maksame kõik selle ebaefektiivse kinni, me ei saa õpetajate palku tõsta. Samas, kui me teeks gümnaasiumireformi ära, saaks teha selle õpetajate palgatõusu ja nii edasi, onju, et noh, kõik on ku Et kui nüüd oleks sõna ots mõttes nagu noh, see on see nii-öelda minu see start-up jutt, et noh, et, et kui me iga aasta kulutame millegi peale seitsekümmend miljonit. Et kas me siis ei oleks noh, ei oleks nagu majanduslikult on nagu mõttekas, oleks maksta nagu ühel aastal kümme miljonit kellelegi selle eest, et ta selle seitsmekümne millise kulu meil nagu nii-öelda ära likvideeriks. Et noh, see ei ole nagu noh, majanduslikult oleks see normaalne mõtteviis, ütleme ettevõte, kui on, ettevõttel on kahjumit tootev üksus, mis teeb seitsekümmend Noh, kui me saaksime kümne milliga selle nagu kulu nagu kaelast ära, on niisugust väga nagu mõistlik nagu otsus. Ehk siis ma ikkagi tahaks jõuda nagu selleni, et erasektorist mina olen õppinud seda, et jah, see peab olema hea visioon, head eesmärgid, missioon, kõik on õige, aga raha paneb rattad käima. Ja kui on õigesti pandud motivatsiooni punktid, siis see aitab protsesse kiirendada ja, ja, ja nii-öelda meeskonda nagu kompaktsemalt ühe eesmärgi nimel tööle. Kui me hakkaksime tegema seda, et meil on, defineerime ette ära nagu mingi riikliku eesmärgi ja ütleme, et näete, selle riikliku eesmärgi erategemine, kes selle meeskond, kes selle ära teeb, seda tehakse paljude ministeeriumite, erasektor, avalik sektor koos. Et need inimesed jagavad mingi nagu nii-öelda auhinnapoti või kasumipoti. Mis sellest halb oleks?
Nii Taavi, see ei ole üldse sul paha mõte, ma arvan, et noh, ütleme täna siiski ju ka mingid tulemuspalka tulemustasusid makstakse kuigi, nagu te näete, see on üli ebapopulaarne, keegi kuskil ministeeriumis on maksnud tulemuspalka, siis on ju suur jama, on ju, kõik kritiseerivad seda. Et aga kuidas see tänane süsteem töötab, on see, et. Et noh, ei lepita nii täpselt kokku võib-olla neid tulemusi, mida on vaja saavutada ja tegelikult ka seda summat ka ei lepita lõpuni kokku, et lepitakse võib-olla ka isikliku tulemust lepitakse kokku, siis öeldakse noh, et pärast vaatame, kui palju siis raha on, et kui palju siis päriselt on, on võimalik maksta noh, et. Et noh, Taavi, see sinu loogika, ma saan aru, oleks see, et tegelikult nii see eesmärk. Kui ka siis see summa oleks väga täpselt ette teada, öelda, et nüüd, kui tõesti see noh, nii-öelda. Start-up'i keeles KPI-d on siis kõik saavutatud, et, et siis on see, see hulk raha, mis, mis, mis tuleb, et. Aga seda võib ja seda tulekski täitsa mõelda ühe, ühe variandina noh, haridusreformi puhul ma usun sellesse vähem, sest seal on nii palju poliitilisi mõõtmeid. Kui mõne konkreetsema noh, nagu teenuse või mingi veidi väiksema mõjuga teema puhul.
Aga võib-olla see ei ole nii mustvalge, Henrik, et, et ma tooks siia kaks asja, et, et eks seal peaksid olema mingid ankrud, mille külge seda siis siduda, on ju, ja üks ongi see noh, nii-öelda. No pikema ajalukas on kokkuhoid, et noh, ka täna siiski ja see efektiivsus, et ka täna siiski noh, see üks nii-öelda. Ja väljakutse, mis me, mis meil ju on, on muuta riiki efektiivsemaks, muuta seda lihtsamini toimimaks ja, ja süstida ametnikesse just seda. Seda, kuidas siis öelda, missiooni või mõtlemist, et, et see ametniku missioon ei ole ainult maksimaalselt ettevõtteid kontrollida. Vaid noh, pigem see, mida Aivo ütles, et, et, et teha ettevõtete elu kuidagi maksimaalselt lihtsaks ja sellest siis noh, nii-öelda ka kõik. Kõik võidaksid, et siis sa mingit veetset nagu ei peaks korraldama, et sa saad ju tegelikult noh, nii-öelda. Saad nagu selle põhja rohkem vaadata, et kus sa siis selle selge kokkuhoiu ühiskonnale, ühiskonnale nagu saavutad, et, et noh, ei, ma arvan, et seda ei saagi teha mingites üli. Suurtes poliitilistes, poliitiliselt keerulistes protsessides, seda ma ei usu, sellepärast ma tõmbasin selle hariduse teemaga kohe maha, et aga, aga noh, mingites niisugustes. Konkreetsemates teenustepõhistes asjades, mida ametid teevad, et miks mitte, aga ma näen Aivo ka siin. Keit,