@ ETTEMÕTE // 2025.02.12
KUUPÄEV
2025-02-12
PIKKUS
46m 48s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse, kas avaliku sektori reformide kiirendamiseks ja tõhususe suurendamiseks tuleks ametnikele maksta tulemuspalka või kasutada erasektori stiilis preemiaid. Külalised analüüsivad, kuidas muuta riigivalitsemist ettevõtlikumaks ning millised takistused seisavad suurte ühiskondlike muutuste teel.
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Eestis on tegemata hulk reforme ning vastu võtmata raskeid, kuid vajalikke otsuseid, sest ei poliitikud ega ametnikud ei taha tihtipeale tegeleda keeruliste teemadega, kust plusspunkte on raske noppida. Kas me peaksime selliste reformide tegemist sen...
Oli Maanteeameti juht ja, ja pidi suhtima ja väga, väga minust ka edukalt, reformis ühte väga suurt riiklikku institutsiooni. Et vaataks korra sellele pilguga nagu peale, et noh, ei ole lihtne öelda, et noh, et kärbime ja tõmbame kokku ja nii edasi, aga teistpidi me vaatame, kui palju on väga vajalikke reforme Eestis tegemata või pooleli. Ja, või veel rohkem, noh, mis mind alati erutab, on see, et meil on väga andekaid ametnikke. Ja nad on väga võimekad ja nad on tegelikult võimelised tegema väga ägedaid asju. Aga kui mina olin avalikus sektoris, siis mul nagu mingi hetk saad nagu aru, et, et ametnikul ei ole motivatsiooni teha innovatsiooni, sest tal ei ole sellest mängust nagu midagi võita. Et kui ta teeb midagi väga hästi aru, siis ta saab dekoreeritud, mis siis tähendab eesti keeles medalit, noh, saab ordeni. Kui läheb halvasti, siis saab kinga. Aga et noh, sellist asja nagu sul on erasektoris, et noh, ma ei tea, me suurendame ettevõtte kasumlikkust ja maksame täna sellele rohkem boonuseid, et midagi sellist ju avalikus sektoris ei ole. Ja noh, milleks võtta risk, et äkki tule välja, äkki see on kinga ja noh, viib nagu olukorrani, kus noh, mingid teemad tiksuvad aastaid, kui mitte aastakümneid, noh, mingid näited on ju, meil on siin. Riigireformist räägitud pikalt, juba KOV-i reform võttis meil aastaid aega, eks. Meil on eraisiku maksud automatiseeritud, juriidilist isikumaad ei ole. ID-kaart on tehnoloogia siiamaani, mis noh, tuhat üheksasada kaheksakümmend neli, et noh, mis saab lisata enda kapsaaeda ka mõned mingid kivid, eks, et. Et on, on, me oleme rääkinud mingitest asjadest noh, kümme pluss aastat, no ei tehta ära, on ju. Ja küsimus ongi nagu see, et olukorras, kus sa veel tõmmad seda moti veelgi maha, ütled, et noh, ma ei tea, kärbime valku, kärbime inimesi, kärbime meeskondi. Et kus peaks üldse tekkima see motivatsioon millegi uue ja ägeda või siis noh, kas või mingi kokkuhoiukoha leidmise nagu noh, nii-öelda parendamine. Et vaadaks sellele motivatsiooni korra otsa ja kuhu ma tegelikult üürin, on see, et meil ei tohiks olla avalikus sektoris hirm maksta hea töö eest ka väga häid boonuseid. Või noh, väljakutluses mõttes, et noh, kui ei tee midagi väga ägedat ära, kas ta võiks selle eest saada maja, noh, ma ei tea nagu Eerika Salumäe sai kunagi kuldmedali eest maja mäletate, on ju, üheksakümmend kaks aasta vist, on ju, et. Et me ei tohiks nagu olla, ei tohiks olla nagu häbi sellist mõtteid üldse mõelda, aga et enne kui me sinnamaani üldse jõuame, võtaks nagu kutsu, küsiks nagu saatekülaliste käest, et nende nägemus üldse sellest, et mismoodi nagu avaliku sektori motivatsioon toimib ja. Võib-olla Aivo alustaks nagu sinust, et sa tulid pangast riiki. Et mis su esimene emotsioon oli või, või mismoodi selles mõttes üldse erines selle Maanteeameti meeskonna motivatsioon sellest, millega sa olid harjunud panganduses?
Et selgemalt eesmärgistatud tulemustasud kindlasti töötaksid avalikus sektoris ja ette kokku lepitud ja, ja seal on, sellest on ikkagi palju näiteid, nüüd teine küsimus on, kuidas seda täpselt teha ja, ja organiseerida. Ma lihtsalt toon kaks näidet, et. Et noh, see viimane võib-olla, see on vähemalt minu mulje on, Taavi, see oli enne sinu aega avalikus sektoris, et ma, et ongi, meil on kaks perioodi olnud, et. Et see esimene niisugune avaliku, avalike teenuste digiteerimise või sihukese efektiivsuse otsimise laine tegelikult oli selles esimeses finantskriisis. Kaks tuhat kaheksa, kaks tuhat üheksa, kus, kus oli ju niisugune kärpepoliitika, et, et. Kärbi ära ja pool raha saad endale jätta, mitte siis nagu juhina, vaid, vaid sellele organisatsioonile. Ja, ja, ja see tegelikult tekitas läbi pigem nagu valu, on ju, mitte läbi lisaraha noh, ikkagi väga suure motivatsiooni teha asju efektiivsemalt ja. Ja see oli see esimene laine, kus, kus väga palju noh, nii-öelda hakati kasutama digilahendusi ja, ja, ja püsikulusid ja inimeste arvu. Vähendama ja, ja eks siis noh, tegelikult ka tõsteti nende inimeste palka, kes jäid. Noh, nii et see raha motivaatorina ka seal lõpuks ikkagi toimis, on ju, ja teine, teine pool oli siis juba see noh, nii-öelda eestvedamise aeg ja kui tõesti tulid, tulid. Seesama e-resigentsus, aga ka sinul oli see hoobuli olemas, on ju, läbi siis nende noh, nii-öelda Euroopa Liidu erinevate rahastamisvahendite, mida siis ministeeriumitele sai anda, on ju erinevateks IT, IT-arendusteks, et. Miks ma neid näiteid toon, et mingi motivaator nagu peab olema? Aga täna on vaata just see seis on nüüd selline, et kus ühtepidi eelarvetega on nagu kitsas. Ja noh, see tükk aega elati nagu selles rütmis seal noh, juba enne covidi aega ja covidi ajast, et iga uue asja jaoks sai eraldi raha. Siis oli nagu see motivatsioon, et noh, mõtleme midagi välja, proovime midagi käima panna, siis saame mingi uue asja teha. Et siis noh, see enam ei tööta, on ju, uut raha tegelikult nüüd enam ei tule ja nüüd on küsimus, et mis on nüüd siis noh, nii-öelda motivaator, mis neid uusi lahendusi ikkagi tooks ja, ja, ja, ja tegelikult siis. Noh, võimaldaks ikkagi tõesti selle efektiivsuse ja lihtsuse uute teenustega, innovatsiooniga edasi minna ja seal mingid niisugused sihistatumad. Noh, nagu tulemustasupotid täiesti nagu võivad, võivad tegelikult töötada, et kas nad on seal kuidagi asutustevahelised või asutuste sisesed, et see on teine küsimus ja kui suurtest teemadest me, kui suurtest teemadest me räägime. Aga noh, Henrik, see on ikkagi no elu, nagu elus on see ka avalikus sektoris, nii et, et see mingi lisatasu komponent ikkagi paneb inimesed rohkem pingutama, et loomulikult sul on mingi missioon alati, aga noh, nii-öelda kui sul on mingi konkreetne eesmärk, sa tead, et sa selle eest mingisuguse. Me ei pea minutitest rääkima siin kümnetest miljonitest, et need summad võivad olla palju-palju-palju väiksemad, et, et mis tegelikult inimesi, inimesi motiveerivad noh, asju tegema teistmoodi, lihtsamalt ja, ja paremini, vaata, see annab ka sulle selle suuna, et noh, mis suunas sa üldse tegutsed. See
Ja ei, ma, ma kuulasin teid ja mul tuli jälle üks mingisugune out of box on ju, või siis kastist välja mõte. Et te võite mind seina külge naelutada, aga see puudutab nagu noh, näiteks hankeid, on ju. Ja enne alguses Taavi, sa ütlesid, et kuidas nagu seda innovatsiooni nagu premeerida ja, ja ma jäin mõtlema, et me Maanteeametist tol ajal tegime ühe katse vähemalt selliselt, meil oli kindel raha hulk mingi tee rekonstrueerimiseks. Ja tead, me tegime niimoodi, et mitte nagu, et mitte nagu selle hanke peale ei olnud mitte ära määratud see, kui pikk kilometraaž või me tegelikult ütlesime, et me tahame saada nii palju kilomeetreid, muutsime nagu hanke sisu. Ja, ja kuhu ma nüüd nagu tüürin, on see, et äkki mõelda seda, et kui niukseid riigihankeid korraldatakse, et seal maksumaksjad on otsustajaks näiteks, on ju, selle ühe või teise asja all. Ja, ja, ja, ja noh, vaata, sa, sa nagu ma ütlen, ma ütlen, et see võib olla täitsa hull idee, sest noh, tegelikult see kaudselt see raha ju tuleb ju nende taskust, eks. Noh, see võib olla valdkonna täiesti erinev ja vaata, aga see, see ütleme paljuski nagu erasektori nagu kaasamine sellistesse asjadesse. Jätame kõrvale korruptsiooniriskid ja neid on võimalik ju maandada nii, et sul on läbipaistev protsess, eks. Aga, aga, aga, aga põhimõtteliselt oleks muudatus hoopis mingi noh, selles suunas näiteks. Täiesti nagu hull mõte, eks ole, aga võib-olla teostatav.