Tere kõigile kuulajatele, Ette Mõtte podcast on tagasi Taavi Kotka, Henrik Roonemaa juhtimisel ja tänane saade. On selles mõttes, eks minul Taavil natuke valus teha ka, aga, aga peame ikkagi ära tegema. Me oleme Taaviga juhuse tahtel täpselt samal aastal sündinud, aga Taavi on umbes neli kuud vanem kui mina, aga meie tänased saatekülalised kuuluvad Z põlvkonda. Ja nad esindavad, esindavad siin iseennast ja oma põlvkonda, aga esindavad ka Eestis sellist organisatsiooni nagu Gen Z Founder Society ehk generatsioon Zeti ja start-upi asutajate liit, ma peaks ütlema. Ja need külalised on Eliise Lehtsaar, tere. Tere. Ja Kevin Akkermann, tere, Kevin.
Tead, ma mõtlesin, et me peame ikkagi raadiokuulajale teeme ülevaate, et ühesõnaga räägitakse siin erinevatest Gen Zetidest ja nii edasi, et peaks korra üle käima, et raadiokuulaja suudaks, suudaks ka ennast ikka õigesse kasti ära panna siis, et. Põhimõtteliselt on üle maailma kokku lepitud, et hetkel veel elavate kirjas ja noh, natukene rohkem. On siis buumerid ehk siis põhimõtteliselt nagu teise maailmasõjajärgsed lapsed, kelle eluaastad on siis tuhat üheksasada viiskümmend viis kuni tuhat üheksasada kuuskümmend neli.
Sünniaasta vabandust jah, ja siis sellele järgnes generatsioon X tuhat üheksasada kuuskümmend viiskümmend tuhat üheksasada kaheksakümmend ehk siis kus hulgas olema ka meie sinuga, Henrik. Siis tulevad vahepeal millenialseid, kes on tuhat üheksasada kaheksakümmend üks kuni tuhat üheksasada üheksakümmend kuus sünniaastaga. Ja kõik, kes on pärast üheksakümmend kuut, üheksakümmend seitse ja edasi on siis generatsioon Z, et sellise teadmisega läheme sinna saatesse nüüd edasi. Ma
arvan, meil oleks paslik siin selgeks teha, et kuidas meie külaliste sünniaastad on või vähemasti küsime siis sajanditel ise, mis, millisel sajandil sa oled sündinud?
Okei, ja Kevin, sina ka. No ikka jah. Jah, et meil Taaviga oli siis teie sündimise ajaks, ma arvan, nominaalne ülikoolis õppimise aeg põhimõtteliselt läbi. Okei, minul jäi silma see Z generatsiooni Founder Society, kui neil oli hiljuti siin talvine. Kõige mõttetumate AI start-up'ide häkaton ja siis sealt tuli välja ports ideid, mille hulka kuulub. Kevini nime taga näiteks on AI platvorm, mis lihtsustab poliitikute äraostmist ja see ka vist võitis, sest nad ostsid, ostsid endale esimese koha selles hääletuses. Aga, aga siin on ka näiteks LinkedIn-i AI, mis filtreerib inimesi selle järgi seal, kes on valmis madalama palga eest töötama. Ja siis esitab sulle nagu kandidaatidena, kõik säästavad raha ja on rõõmsad. Ja veel terve hulk selliseid asju. Aga, aga isegi üks, üks start-up, kus on Eliise nimi juures, mis mulle tõsiselt mulle tundus, et võiks küll olemas olla, on emoji dekodeerimise start-up või teenus. Ehk et kui keegi saadab sulle sellise kollase plönni, millest sa aru ei saa, et mida ta mõtles, siis põhimõtteliselt tõlgitakse lahti sujaks, et, et mida see tähendas, näinud. Et ma arvan, ma ei tea, teeme, võib-olla küsiks alguseks, alguseks niimoodi, Eliise, kas sul on oma idufirma juba olemas?
Jah, minu ettevõtluse teekond algas üldse õpilassirma tegemisest ja õpilasfirmaga, mis tegi keskkonnasõbralikke õhupuhasteid, läks nii hästi, et me otsustasime ennast päris ettevõtteks ümber registreerida. Ja nende samade keskkonnasõbralike õhupuhastatega oleme siis näiteks negavati kümnenda hooaja võitnud ja ka Ajujahis finaali saanud.
Vabandust, minu jaoks keskkonnasõbralik õhupuhastaja on toataim.
On efektiivsem asi kui toataim, ehk siis me oleme teinud õhupuhasti, kus on plastikfiltrite asemel on siis looduslikud materjalid, mida on siis võimalik biolagundada, ehk siis meil on seal põdrasamblik, kanepimatid, lambavilja, aktiivses kangas.
Ja siis on ventilaator, mis puhub sul õhku sellest samblast läbi ja kas seda saab osta, on see tootmises?
Seda saab osta, on tootmises ja on näiteks Eesti disainipoodides, on võimalik ka näha seda.
Mis, mis selle nimi on? Tuleb minna vaatama, Kevin, kuidas sinul on idufirmaga?
Täitsa toimib. Ma olen haridusmaastikul rohkem, minu startupi nimi on Koit, nimi tuleb siis kooli IT, koo IT, Koit. Ja me pakume programmeerimis, õppimise ja õpetamise platvormi, ehk siis meil on ühine platvorm nii õpetajatele kui õpilastele, kus siis saab efektiivselt õpetada ja õppida programmeerimist. Et jah, praeguseks üle viiesaja õpilase on sellest läbi käinud, üle kaheksa tuhande esituse on tehtud automaatkontrollile meile ja vaikselt laieneme ja otsime uusi inimesi ka juurde, eks kui keegi kuuleb, kuulab, siis võtke ühendust ja koit.io on domeen.
Noh, sinul, Kevin, on ka raketitaust, et ma saan aru, et selline nagu siis inseneeria ja, ja ka nagu võistlemine ja nii edasi, et see on kuidagi nagu tausa veres või, või kas üks tuleneb teisest või need on täitsa sõltumatud tulemused?
See on siuke huvitav, et kooli ajal ma tegin rohkem olümpiaad jah, et see oli selline nagu selline üsna sirgjooneline võistlemine. Aga siis Raketis ma kohtusin Arto Reinikut ja Greete Paarti, kellega me tegime eile ühte start-up'i, mis kaua kahjuks ei kestnud, aga sealt võtsin Arto ja alustasime oma start-up'iga, nii et oleme teinud seda nüüd üle kahe aasta juba.
Kas te samal ajal käite ka ülikoolis või olete täiesti pühendunud oma ettevõtetele?
Ei, mõlemad käime Tartu Ülikoolis.
Mis on, mis on see, mis teid selles start-up'induse juurde tõi? Kas see oli mingi asi juba kuuendas klassis, mõtlesid, et minust saab start-upper ja siis töötasid sihikindlalt selle nimel või see läks kuidagi juhuslikult või kuidas te siia maailma sattusite?
Minul läkski juhuslikult, selles suhtes, et õpilasfirmat tehes ma teadsin, et ma tahan teha midagi hoopis teistsugust, et nii-öelda tavapärased kotid ja küünlad mind nagu ei kõneta, et tahaks teha midagi vahvat ja ikkagi lõppvõistlusel esikolmikusse jõuda. Aga kuna meil see idee tuli jah, selline võib-olla mõnevõrra nagu start-up'ilik, siis hakkasimegi vaatama neid erinevaid võistluseid, kus osaleda saaks. Ja sealt hakkas hind nagu kuidagi peale, et tundus, et need inimesed, kes start-upe teevad, on hästi vahvad, avatud, väga erineva taustaga, et sealt tuli see soov nagu ennast rohkem siduda sellega.
Mul nagu on pikem taust olnud progemisega, et siis umbes mingisugune kümme aastat olen sellega tegelenud. Aga samal ajal ikkagi haridusmaastik tõmbas ka ikkagi juba põhikooli all, et andsid mingisugused robootikaringe, mingisuguseid programmeerimishuvitunde. Ja siis, kui gümnaasiumisse jõudsin, siis nägingi, et. Nagu see õppekeskkond, mida nad seal ka ostasid, on üsna, üsna halb ja ma teadsin, et ma suudan ise parema teha. Ja nüüd me nüüd me seda teeme ja mingid, mingid õpetajad ja õpilased ütlevad, et see on juba parem, ehk siis see on selline.
Räägime korra sellest põlvkonnast ikkagi, et ma mäletan seda aega, kui mina hakkasin ettevõtlusega tegelema, siis tundus juba, et turu peal on kitsas, noh. Me räägime aastast üheksakümmend üheksa, kaks tuhat, eks, et sellepärast, et noh, Eesti oli juba siis jälle vaba ja, ja, ja juba kümme aastat on juba mööda läinud ja pangad olid juba tehtud, osa panku oli juba pankrotti läinud ja. Telekomi turud hakkasid juba nii-öelda valmis saama, et turuosad hakkasid ära jagunema ja nii edasi, et ühesõnaga tundus, et, et noh, täis ja, ja noh, ma ütlen, me tegime tarkvaraettevõtte ja. Ja pidime leiutama nagu täiesti uue lähenemisnurga, mis klientidele meeldis ja, ja andis meile tuule tiibadesse, eks, aga. Aga, aga turul olid juba hiiglased olemas, et kui teie täna vaatate seda turgu ja seda maailma enda ümber, et, et noh. Kas, kas, kas tundub, et see maailm on juba täis, et siia ei mahu enam mitte midagi või, või te vaatate pigem niimoodi, et ei, et, et need vanaksed tegelikult selle noorepõlvkonna maailma ei mõista ja, ja sellepärast ongi nagu terve rida tooteid puudu, et, et see uus generatsioon mõtleb nagu teistmoodi. Ja kui te omavahel räägite sellest ettevõtlusest ja ettevõtlikkusest ja maailmast, et, et avage seda pilti natukene, et milline see maailm üldse paistab teie jaoks?
No mina ütleks, et kindlasti ei, ise ei ole nagu näinud sellist, sellist asja, et, et ei oleks ruumi järgmisele ettevõttele, et ma arvan, et Gen Z võlu ongi just praegu kogu see digioskus. Et Gen Z ettevõtted eelkõige ja need, selle põlvkonna inimesed oskavad sotsiaalmeediat nagu väga hästi kasutada. Ja seda on ka näha, et Gen Z ettevõtted väga palju on, on just näiteks, reklaamivad ennast kuskil TikTokis ja Instagramis ja saavad sellega nagu väga palju kuulsust ja neil läheb väga hästi. Et ma arvan, et võib-olla neil on nagu lihtsalt teistsugune lähenemine nagu sellele asjale ja sellepärast leiavad ka mingi oma niši, kus tegutseda.
Okei, te oskate müüa ennast teistmoodi, sellepärast et oskate olla no oma põlvkonna ka samas kohas, eks on ju, teistpidi jälle see klientuur, kellel on rohkem raha, ehk siis nagu veel kõige, ma ei tea, vanemad inimesed, eks, et nendele oma toodetega ei jõua, sellepärast, et ei ole nendes keskkondades on ju, noh, kes. Kes teie põlvkonnast enam Facebookis käib, võiks nagu küsida, on ju, et sihukese vahva küsimuse, eks, et kas on ainult nagu reklaam ja turjundus või on ikkagi see, mis puudutab ka näiteks väärtusi ja seda üldse, et. No ongi, et noh, et kuidas teie nagu maailma näete, kõik see nii-öelda clean tech ja kõik see pool.
Noh, ma jätkan siis siit oma vastusega, et ma arvan, et, et kindlasti Gen Zil on ka nagu see uuenduslikum pool just. Et ongi kõik need, mis siin praegu noh, maailmas olulisemad teemad on kliima ja, ja kõik nagu rohelised teemad, et see. See Gen Z just panustab hästi palju sinna ja, ja võib-olla sellepärast on ka nende ettevõtted nagu väga sellega seotud ja seega on ka lihtsam nagu turule tulla.
Aga ma veel ei taha kedagi nüüd salvata, aga mul on päris tihti on nagu mulje, et sõnades ollakse küll kõvad kliimamehed, aga kui on vaja sõita perega kuskile Taisse puhkama, on ju, et siis miks mitte, on ju, et, et näiteks rongi eelistamisega, et nad rongiga ikkagi Berliin ei lähe, on ju, et noh, et kuigi see vist isegi on võimalik juba tänapäeval, eks, aga. Et, et kust ma ühesõnaga, kui palju see on ikkagi nagu päris, et sa mõtledki niimoodi, et asjad peavad olema puhtamad, taaskasutavamad, rohelisemad või siis see, et see on nagu nii-öelda pigem nagu moevool, mis läheb nagu. Noh, nagu vihmasadu, et läheb korra, noh korra teeb märjaks, siis läheb üle jälle, kuivatab ära, eks, et. Et kas see põlvkond tõesti mõtleb ja käitub teistmoodi või see on pigem niisugune, noh, tujud ja tunded?
Mina julgeks öelda, et kindlasti me mõtleme natukene teistmoodi. Et, et jah, kindlasti paljud ei ole teinud oma elus selliseid tugevaid muutusi, ongi, et näiteks, et lennukiga enam ei lenda, vaid sõidangi rongiga Berliini. Et seda palju te ei tee, aga ma arvan, et igapäevakäitumuses näiteks tudeng läheb, võtab oma, oma termostassiga Circle K-st kohvi ja, ja sööb ära kõik oma külmkappijäägid, külmkappijäägid, teeb neid smuuti, et ei viska toitu, ära ja noh, mingisugused nagu väiksed, väiksed sammud. Et, et ma arvan, et selles osas nagu käitumine võib-olla on, on küll natukene erinev.
Kevin, mis sina arvad sellest oma, oma põlvkonna erinevusest teistega, kas sa tunned või arvad, et sa oled teistmoodi või mingisugused eelmised põlvkonnad?
Ma ei tea, ma väga ei mõtle nagu vanuse peale, mulle just meeldivad inimesed, kes tegutsevad ja. Selles mõttes noor olemine on lahe, et sul on nagu palju energiat ja saadki teha nagu kümme, kaksteist tundi päevas tööd ja kui sa teed seda, mis sulle meeldib nagu mina teen, siis on, actually just super võime. Et kui sa usud seda tööd teha ja sa oled piisavalt naiivne, et sa usud, et sa päriselt saadki sellega hakkama. Siis see ongi minu meelest see Gen Z võlu praegu. See võib-olla kõigil noortel aga lihtsalt praegu, praegu mulle tundub, et see on nii.
No üks asi, mida räägitakse selle Gen Z kohta on, et, et selle põlvkond on väga raske, sellepärast, et võimalusi on liiga palju, et teed internetti lahti, et noh, kõike justkui saaks nagu teha, kõike justkui võib-olla isegi peakski tegema, eks ole. Kõike justkui võiks osata või kui sul mingi küsimus tekib, et. Sa võid ennast harida turumeheks, progejaks, noh, mis iganes surfajaks on ju, et, et see võimaluste paljusus ja maailma avatus tekitab stressi. Ja võib-olla isegi nagu halvab, noh, teistpidi on, eks ole, selge, et võimaluste paljusus ja maailma avatus väga hea, siis on inimestel väga palju võimalusi. Kuidas te vaatate seda, et mida, et nagu mida peaks oma eluga tegema? Kas te mõtlete niimoodi või, või mis need võimalused täna on või millest nagu unistada või kuhu poole liikuda?
Ma arvan, et jaa, noh, ma arvan, et võimalusi on jaa, kindlasti on palju ja kui me vaatame näiteks juba kooli poole, siis koolis on ka väga palju võimalusi erinevaid asju teha. Ongi kasvõi näiteks õpilasfirmasid, olümpiaad ja mingisuguseid muid võistluseid, sporti teha. Et minu arust see on positiivne, et see on olemas. Kui vaadata tehnoloogia poolt, siis see, mis chat GPT nüüd teeb hariduses näiteks kasvõi, see saab väga huvitav eksperiment olema, et me tegelikult keegi ei tea, mis sellest nüüd saab, kui meil tuleb generatsioon õpilasi, kes väga palju pole ise harjunud mõtlema. Et jah, kindlasti nagu mõned on ja paljud on, kes ikkagi teevad. Aga juba praegu on see väga laialdast levinud, et tehaksegi kõik kodutööd, tehakse chat GPT-ga.
Aga räägime korra veel selle, selle poole pealt, et mis, ma nüüd läksustan seda Henriku küsimust, et. Toos jälle nagu teeme siin, nagu meil on ikkagi ka põlvkondadele võrdlus mõnes mõttes, eks, et. No minu vanemad olid õpetajad. Erilist kaasavara sealt tulemas ei olnud, et ikkagi oli nii, et kui sa oled täisealiseks, siis pead ise hakkama saama, et kooli välja, leia endale elamine, leia endale töökoht, hakka ise endale karjääri ehitama, hakka ise endale pere ehitama. Et noh, et, et ei olnud sellist noh, muidugi patja, et kuule, et lähen isa kuluga, õpin Londonis ja siis veel üks viis-kuus aastat elan kodus või, või ühesõnaga. Vanemad hoolitsevad sellepärast, et perekonnal on piisavalt rasva, et, et järgmise põlvkonna eest hoolitseda. Kuidas teil täna sellega on, et eestlased juba ikkagi oma sellise. Noh, need põlvkonnad on nüüd natukene on seda mammonad kogunud, ei ole enam nagu päris peast suhu kõigil peredel. Et kui palju teil täna seda survet on, et kuule, et millal sa juba Kevin välja kolid ja oma elu peale lähed ja ise palka saad ja. Et mis start-up'i sa siin teed, et mine leia endale normaalne töökohta, on ju, et hakka ikkagi raha teenima, et kas siin kohapeal on ka mingi selline nagu muutus, et kus ma mõtlen, et kas on. Ma küsin otsa, et kas on kodust mingi surve, et hakake juba tegutsema ja kodust ära minema, et ja, ja võib-olla ärge rääkige nagu enda, ainult enda vaatest, või äkki saate kuidagi üldistada sellesama põlvkonna peale.
Ma ei tea, mina ütleks, et, et see võib-olla ikkagi ei erine nii väga põlvkonditi. Et selles suhtes on, on nagu osa tutvusringkonnast, kellel, kellel noh, on see võimalus üürida vanemate raha eest korterit või, või vanemad ostavad korteri, siis on teine pool, kes. Kes peavad nagu ülikooli kõrvalt täiskohaga tööl käima, et, et ma arvan, et see võib-olla ei ole nii väga ajas muutunud. Et, et jah, osadel lihtsalt on, on nagu selle koha pealt võimalusi rohkem, aga ma arvan, et nii on nagu kogu aeg olnud.
Aga kuidas te ise mõtlete, et sa teed ettevõtlust ikkagi selleks, et ehitada üles kas nagu pigem see, et maailm paremaks või pigem see, et saaks ise nagu paremale järele?
No minu puhul ma arvan, et, et mõlemat kindlasti, et mul on, on praegu ja on tulevikus oluline hästi ära elada ja lisaks tahaks ka oma ettevõtlusega positiivset mõju avaldada. Et minu jaoks on noh, mõlemad väga olulised.
Kui ma ise ennast kujutaks nagu sellesse, ütleme noh, sellisesse paarikümne aastase inimese asutaja rolli, on ju, siis ma vaatan seda väga suure kadedusega, võib-olla see on teoreetiline kadedus, aga. Aga kui mul oleks nagu tunne, et ma olen täiesti see digital native, eks ole, et ma olen noh, sündinud põhimõtteliselt Tiktoki ja Instagrami. Ja, ja nüüd on see pagana AI ka veel plahvatas täpselt sel ajal, eks ole, kui ma olen just nagu ellu astumas. Et, et kui ma nagu midagi looks, midagi ehitama hakkaks, kas või mingit interneti või tarkvara teenust. No püha jumal, eks, et, et noh, oma turundus, kõik see digital native ja kõik see selline sotsiaalmeedia, presence'i osa on mulle emapiimaga kaasa antud, on ju. Nüüd tuleb AI, paneks sealt midagi kokku, mingid sõbrad on kuskil influencerid, mul on endal tõenäoliselt mingisugused online community'd, eks ole, ma võib-olla Discordis või noh, ma olen kuskil ennast nagu lihtsalt lapsepõlve jooksul sisse söönud. Et mul on nagu selline tohutu digitaalne pakett. Olemas, millega, millega hakata midagi tegema, kui mina, sina, Taavi, läheksime sama, samase loogika pealt, et noh, see teeks Exceli lahti, eks ole, võib-olla kirjutaks siis ka paberile mingeid plaane. Et meie sinuga kindlasti ei suudaks toimetada või noh, ujuda niimoodi selles, selles vees, nagu ma kujutan ise ette. Et, et meist kakskümmend, kakskümmend viis aastat nooremad inimesed suudavad, aga ma ei tea, kas võib-olla ma mõtlen liiga ilusasti sellest, mis, ma ei tea, mis Kevinil ise arvavad.
Selles mõttes ja kindlasti see on, inglise keeles öeldakse, et. Samas see aitab, samas see ei aita. Et nuttisõltuvus on reaalne asi, mina olen seda kogenud, võib-olla ikka isegi praegu olen ma täpselt ei tea. Aga see nagu, see ikkagi õpetab sulle seda kohanemist ka, et ikkagi need keskkonnad arenevad ja kiiresti tulevad juurde. Et kas või TikTok, mis tuli nüüd neli-viis aastat tagasi äkki vä, et sealne see algorütm oli. Võrdlemisi teistsugune, kui oli mujal keskkondades ja oligi näha, et nagu noored kohanevad sellega kiiresti ja oskavad sellele head sisu toota.
Mulle ühesõnaga meeldis see Kevini üks märksõna, mille nimetus oli naiivsus. Ehk siis, kui ma ise olen mõelnud tagasi enda alguse, ettevõtluse algusaastatele ja. Ja vaadanud ka oma start-up investeeringute nii-öelda sisse, siis ütleme niimoodi, et need ikkagi, kes on pimesi naiivsed, on tihti võitjad. Et ilma naiivsuseta ei saa, et kui sa igat sammu kalkuleerid ja ma arvan, et see ongi see, mis tuleb meie põlvkonnaga ka, see on see meie põlvkonna miinus, et mida vanemaks sa saad. Sa hakkad kogu aeg matemaatikat peast tegema, et mis on mingi investeering või noh, on see see ajaline investeering või rahaline investeering, mis on selle investeeringu potentsiaalne tootlus. Ja see hakkab sinna ühe hetka segama, et sa ei, sa ei ole nõus tegema liigutusi, mis võib-olla, kui sulle kohest tulu ei anna, võivad olla mingi pikema perspektiiviga mingi suhete loomise eesmärk või mis iganes, võib sulle tuleviku müüt, müüki aidata. Et sa jätta need sammud tegemata, sellepärast et noh, kodus on ka hea olla ja tegelikult tahaks perega olla rohkem koos ja nii edasi, on ju, et, et, et sul on neid muid alternatiivseid kohti, kuhu sa pead nagu oma energia ära panema nii palju, et sa ei ole nõus tegema neid naiivseid investeeringuid, et noh, et. Ma lähen sinna kohtumisele või ma proovin seda klienti või teist klienti, vaatan, mis tuleb, on ju, et, et, et selles mõttes nagu see tõesti vist ei muutu ka põlvkondadega.
Jah, või siis sa, me sinuga oleme kaotanud võime kuulata oma sellist sisetunnet võib-olla usaldada, et, et see, selline ratsionaalne arvutamine võtab üle, et noh, kas on, kas on mõtet, kas on mõtet, et jah, aga ma ei tea, mis kolleegid arvavad.
Aga räägi meie AI-st. Eliise, sinu arvamus, et sa küll oled täna nii-öelda reistvara äris, võime niimoodi öelda, eks on ju, et. Aga kogu selle ei aega tulev maailm ja, ja selle kaasnev maailm, noh, Kevin juba juhtis tähelepanu, et mõtlemisvõime kaob ära noortele inimestele ja võib-olla ka vanadele, eks, et. Mis sina näed seal plusse ja miinuseid praegu või ütleme, kui palju sind see täna sinu äris aitab?
Ma arvan, et on kindlasti kasulik tööriist, kus sa oskad teda kasutada. Et, et kindlasti võib-olla, kes sinna nagu esimese hooga peale lendavad, tegelikult ei, ei oska näha seda, mida oleks võimalik. Kuidas seda oleks võimalik nagu võimalikult hästi ära kasutada, et selles suhtes ma näen. Ise seda, et võib-olla inimestel oleks vaja nagu selles osas koolitust või mingisugust noh, ongi, et nad tegelikult õpivad seda kasutama. Et, et see võib-olla nulliks ka ära neid miinusepoole, kuidas noh, kuidas ei osata mingeid AI asju ära tunda või, või kogu see teema, et siin just hiljuti oli see, et keegi. Prantsuse naine sai, talle ühesõnaga saadeti Bradbiti pilte. Keegi siis kehastas Bradbitti ja suutis talt kaheksasada viiskümmend tuhat eurot välja petta. Et AI-ga tehtud pildid, et selles suhtes nagu. See just, et kuidas ära tunda seda AI-d ja, ja just see on nagu see oluline pool seal ka. Ja see on ka nagu see ohtlik pool.
Kas ise, ise sa suhtled, ei, ja ega ütle näiteks, ma ei tea, võtad me selle sama näite, et sa teed neid õhupuhasteid, eks, aga selleks, et nüüd müüki paremaks saada, et sa sõna otseses mõttes istud seadme taga ja, ja vestled selle seadmega, et mis sa arvad, et kui ma teeksin nüüd nii või naamoodi, et. Kui palju tema ikkagi sinu nii-öelda igapäevaelus on sees, välja arvatud see nii-öelda hariduse ja kooliosa on ju, millest juba Kevin rääkis siin kahe sõnaga, eks, et.
Mina olen eelkõige kasutanud teda sotsiaalmeedias sisu loomisel. Et näiteks noh, teebki ette mingisugused template'id, mida mul on hea postitada kuhugi või siis mingisugused blogipostitused, et, et sellisteks asjadeks kasutan mina isiklikult rohkem. Ja ka mingeid tootefotosid näiteks teeb väga hästi, paneb kuhugi taustadele, et, et see töötab ka.
Aga seda rütmi, et millal sa pead postituse tegema, mis kell, mis päevadel tohib, mis päevadel ei tohi, mis märksõnu tohib kasutada ja nii edasi, et see on teil, tuleb nii-öelda emapiimaga või nii-öelda seest, et seda, selleks ei ole heiaid vaja või, või? Ja ei,
see noh, see on ikka pigem tuleb nagu oma kojemuse pealt, et, et sa näed võib-olla ise, et mis päeval ja mis ajal nagu inimesed kõige aktiivsemad on.
Lihtsalt vahe infos olen Henrik, et ma tegin mu koerale Instagrami konto. No ma tean niikuinii, et Instagram on juba eilne päev, aga, aga mul tütar rebis selle käest ära, ütles, et ma ei tea, et ma täiesti valesti postitan, nii et sain juba vastu pead.
Ma arvan, et loeme selle sinu investeeringu siis selliseks kõhutunde investeeringuks ikkagi, et otsest tulu ei paista koera Instagrami kontost, aga mine tea. Mind see AI asi hakkas sõimetsa huvitama ka, mis, mis Kevin ütles kooli kohta ja kooli ja kodutööde kohta, et kodutööd teeme kõik AI-ga. Ma ise maadlen oma, oma pojaga täpselt samades küsimustes, on ju, et ta on oma matemaatikaülesanded, jube kihvt mingi online keskkond, kus lahendatakse, noh, kõik on super hea. Siis ta trükib või noh, ta isegi ei viitsi trükkida, ta teeb sellest telefoniga pildi sellest, mis tal ekraanil on ja siis ütleb haige, küsib haigest, et mis vastus on ja siis toksib selle tagasi. Ja siis me siin arutame. Ja, ja teisest küljest ma ju saan aru, eks, et kui selline tehnoloogia on olemas, noh siis ei ole mõtet väga pikalt käia ja jaurata, et. Noh, et mis kurat, poiss, ei kasuta mootorsaagi, et me oleme eluaeg käsisaega saaginud, et jätkame, et nii ei saa. Aga ma ei saa puhtteoreetiliselt enam aru, et, et noh, siis koolikeskkonnas kui, kui õpetaja midagi õpetab või kui sul on test, eksam, kodutöö, mis iganes. Et mis on see küsimus, mida üldse saab küsida õpilase käest, paluda tal vastata, mis tõendaks, et ta on seda materjali omandanud? Aga mida AI ei oskaks vastata? Minu juhe jookseb selle koha peal kokku, et mis sa Kevin arvad, et kah, mis me selle AI-ga peaksime siis koolikeskkonnas nagu nüüd tegema, keelame ära või on võimalik kuidagi hoopis teistmoodi õppida ja õpetada, arvestades, et see AI on olemas?
Minu meelest kogu õpet ei tohiks teha AI-ga, mitte mingit osa kindlasti peaks, sest ta on ikkagi nagu väga tööriist, jällegi see on põhimõtteliselt sama analoog, et. Kui me oleme seina hirnud tegema käsitsipaberil ja meil antakse kalkulaator ette, siis loomulikult me tahame kalkulaatoriga arvutusi teha. Aga pigem ma arvan, et koolis võiks õpetada just seda metatasendat, seda väärtust, mis sa tahad koolist saada. Ehk siis matemaatika õppimise point tegelikult ei ole see, et sa pead need valemid selgeks õppima, vaid see, et sa treenid endast seda mõtlemismustrit. Et see matemaatiline mõtlemine ja nagu üleüldse need kõik realained, nad nagu õpetavad sul seda. Maailma kuidagi mõistma läbi loogika ja kui AI võtab sul selle loogika ära, siis sa väga ei mõistagi maailma. Et tulekski noh, nii lapsevanemad kui õpetajad mõlemad võiksid seda nagu väärtust rohkem laiali võtta õpilaste jaoks ja selgeks teha.
Kusjuures päris huvitav, et kunagi, kui meie koolis käisime Henrik, siis öeldi, et sa pead oskama peast arutama, arutada või paberil arvutada, sest noh, sul ei ole ju kunagi kogu aeg kalkulaatoreid kaasas. Aga vaata,
vaata meid nüüd. Kogu aeg on kaasas kalkulaator, onju.
Et, ja ma isegi võib-olla Kevin küsiks sinu käest, kuna sul on see kogemus olemas, et ma olen väga mures. Rakett kuuskümmend üheksas, inseneriülesannete lahendamine on läinud iga aastaga kehvemaks, et meil kunagi oli seal ajal Meet Hendrik sulle teadmiseks, et inseneri ülesanneid lahendati avast neljakümne viie minuti jooksul. Nüüd on niimoodi, et, et noh, põhimõtteliselt läheb, kaua läheb, et tehke üle staat, on ju, et. Ma olen mõelnud, et, et miks me keelame chat GPT kasutamist? Et või ükskõik, mis sellise teise mudeli, et kasutage, et kui endale paremat ideed ei ole, laskem masin õpetab. Ja, ja ka see võimaldaks tuua kusjuures ajalimiidi tagasi, ehk siis, et, et täpselt samamoodi nagu noh, täna me naerame, et kuulge, et, et mis mõttes pole kalkulaatorid kogu aeg kaasas, on ju. Samamoodi on kaasas kõigil inimestel needsamad erinevad adumid, on ju, ehk siis, et noh. Küsimus võiks ikkagi olla, et võta ikkagi nagu kogu maailma internet, kõik võimalused, aga sul on jätkuvalt kolmkümmend minutit ja vaata nüüd, et mis selle kolmekümne minutiga suudad nagu ära teha, et sa pead selle nagu sünteesivõime, millest ja Kevin rääkis, see võimalus peab seal ikkagi alles jääma selleks, et, et see probleemne või, või, või ühesõnaga. Et see väljakutse ikkagi ära realiseerida endandu aja jooksul on ju, et või ma ei tea, Kevin, mis sa arvad sellest mõttest, et Rakett kuuskümmend üheksa juures ajapiirid tulevad tagasi, aga kõik internet ja kõik erinevad AI mudelid on kasutuses.
No minul ja ajapiiridel Raketis on väga hea kogemus, aga. Selles mõttes kindlasti nagu Rakett on väga lahe saade, väga soovitan kõigile noortele, kes kuulavad, et minge, osalege, et väga lahedad ülesanded, väga lahedad inimesed. Ja kui nagu sinna tuuagi nagu sellist tänapäevast probleemide lahendamist, sest noh, me saame eesti keeles ei ole nagu probleem väga hea sõna selle kohta. Aga noh, ülesanded ja probleemid, nende lahendamine koos chat GPT-ga, see on ikkagi nagu tänapäevane teema ja see on igapäevane väga paljudes valdkondades. Mulle
põistab siit kuulata seda juttu kaks asja, et üks on see, et kodutööd on muutunud tõenäoliselt mõttetuks ja võib-olla ongi hea. Noh, sest sa ei saa inimesele koju anda mingeid ülesanded, sul ei ole mõtet lihtsalt mingit trükimisvõistlust sellest teha, eks ole. Ja kaks on see, et asi, mida AI ei oska. On tegelikult mitte vastust teadmine, vaid küsimuste esitamine ja, ja võib, võib-olla tuleks kuidagi see mudel pöörata teistpidi, eks ole, et. Et noh, kui sa ei ole materjali omandanud, siis sa tegelikult ei oska küsimusi esitada sellele AI-le. Et äkki saab, äkki saab niimoodi hoopiski kasulikumalt liikuma ja põhimõtteliselt oleks tuleviku seisukohast palju parem kui ka näiteks Eesti. Eestis töötavad ja firmasid tegevad inimesed küsiksid rohkem küsimusi ja annaksid vähem vastuseid.
Nii, aga tuleme sellele sama Genji founder'ite juurde tagasi, et Eliise, te olete nüüd kogunenud ja hakanud ka koos käima ja, ja noh, on olemas sihukene nagu asutajate selts, kellest teil, teid osamist on seal asutaja seltsis ka ja nii edasi, et. Et mis väärtust sina näed täna selles, et just need nooremad ettevõtjad niimoodi kokku tulevad ja, ja koos tegutsevad, et mis on need teemad või küsimused või probleemid, mida te peamiselt nagu püüate koos lahendada või see on lihtsalt nagu koosolemise ja toimimise koht?
No minu jaoks on see eelkõige koht, kus, kust inspiratsiooni saada. Selles suhtes, et, et päris palju on, on, vahest tekib ikka neid mõtteid, et, et miks ma seda üldse teen, et kooli kõrvalt on nii raske, siis on mingi sada muud asja, mida tahaks teha. Aga siis sa oled kord kuus, saad seal teistega kokku ja siis sa näed, et okei, aga teised tegelikult maadlevad täpselt samamoodi kooli kõrvalt. Keegi on saanud kuskil võistlusel mingi hea koha, keegi teeb lihtsalt ägedat asja, et siis sealt tuleb nagu endale see motivatsioon nagu tagasi. Et tahaks ju ka, et ja kui tema saab hakkama, siis saan mina ka hakkama. Ja ma arvan, et hästi palju väärtust loobki see asutajate koguga koostöö tegemine. Et, et see, et ikkagi kogenud ettevõtjad tulevad, jagavad oma lugusid, kuulavad meie muresid, et, et see on hästi vahva selle juures.
Jah, ma olen täiesti nõus, et mulle ka nagu meeldib selline nii-öelda soft skills pool seal, et ongi, et sa näed, et teisi sinusuguseid hullumeelsid on ka Eestis olemas ja ongi. Vaadategi samade probleemidega, tahate maailma paremaks teha. Et mulle ka väga, väga palju inspiratsiooni pakub see Krupp seal.
Kas teie põlvkonna seast see selline start-upindus ja start-upi tegemine ja start-upi elustiil on see selline tuntud asi, on see, millest räägitakse, on see midagi, mida kuidagi ihaldatakse või soovitakse või te olete, kui te vaatate oma kursusekaaslasi või, või endisi koolikaaslased, te olete pigem nagu imelikud?
Ma, ma ei oska öelda, et see nagu start-upindus oleks nagu nii, nii ihaldatud üldiselt, aga ma arvan, et meie põlvkonnal on. On just see, ma ei tea, kuidas seda eesti keeles öelda, aga nagu hustle'imine sees, et sul on nagu mingisugune noh, et sa teed kõvasti tööd millegi nimel, ma ei tea, reklaamid TikTokis mingit asja või paned nagu oma väikse firma püsti. Teed mingit dropshipping'ut või noh, neid võimalusi on nii palju ja sellepärast nagu noored just nagu. Ma ei tea, elavad kuskil rütmis ja tahavad hästi ära elada. Et, et ma ei tea, võib-olla nagu see, et iduettevõtlus pigem, pigem ma arvan jääb hästi palju nagu kaugemaks. Aga pigem võib-olla see nagu mindset on, on mingis osas nagu iduettevõtjatega ühine küll.
Aga ma korraks küsin seda pereväärtuse ikka siiasamasse juurde, et kui kiire on täna teie põlvkonnal pere loomisega, et noh, minu vanematel oli kakskümmend kaks viimane taksjon ja minu põlvkondel oli natuke juba hiljem, eks, et. Et kuidas teil need mõtted on, et, et karjäär kõigepealt esimesed kümme aastat pärast ülikooli ja siis hakkan pere peale mõtlema või kas siin on ka mingi muutus toimunud?
Ma ei tea, ma ütlen, et Koit on praegu minu laps ja siis kasvatan nagu oma laste ta põhimõtteliselt, et.
Muide, vanema investori ja ettevõtja soovitus, et ära võta väga hinge, sellepärast et kui Koit ära sureb, et siis ei oleks väga valus.
Okei, aga jah. Ühiskondlikke surve on jah, kindlasti väikse, et ei ole seda nagu tungi, et sa pead kindlasti nagu kohe naise ja lapsed saama, et.
Aga ise ei taha nagu jah?
Ei, mina tahan küll, aga lihtsalt, ma ei tea, kas nagu lähiaastate jooksul, et. Et jah, saab natuke aega lihtsalt oma start-up'i ehitada, nii et ühtki nagu sellist kohustust ei ole, et see on selline väga, väga hea viis kuidas vaba aega saada.
Kas sa Eliise julgad ka, Eliise julgad ka üldistada oma põlvkonna kohta, et, et on teil nii-öelda piisavalt aega. Noh, ma muretsen sellepärast, et meil vist oli nüüd jälle ju eelmine aasta oli, kus aastast sündinud laste arv jõudis vist kümne tuhande peale, et varsti hakkab olema neljakohaline meil aastas laste arv. Kes sünnib, et see on päris kohutav mõte.
Ma arvan kindlasti ka see nagu vanus, millal lapsi saadakse, abiellutakse, et see lükkub kõvasti edasi, on juba lükkunud. Et ma arvan, et meie põlvkonnale on, on ikkagi oluline see kindlustatus. Ja see, et sul ongi mingisugune oma sissetulek ja et sa päris nagu miinimumpalga pealt last ei kasata. Et ma arvan, et see on, mis hästi, hästi paljusid hirmutab, et see, mis selle nagu rahaline vastutus, mis sellega kaasneb.
Kuidas te vaatate oma tulevikku selles valguses, kuidas maailm teile täna paistab, et mis need trendid on, kas maailm läheb õiges suunas, avatumaks, turvalisemaks, kas te julgete oma tulevikku kuidagi planeerida? Või teile tundub, et, et need trendid, mis maailmas toimuvad, on pigem teie jaoks halvad ja et tulevik ei ole nii ilus või nii kerge ja tingimata, kui ta täna on?
Ei noh, eks ta kindlasti on olnud praegu maailm nagu maailmaseis, aga eks ta on vahepeal ajaloos ka ikka olnud ehk siis nagu teise maailmasõjal ikkagi osteti ärisid, saadi perekondi. Et ega maailm ei ole kunagi seis majand, lihtsalt kohanema selle situatsiooniga, kus me oleme ja lihtsalt anname endast parima, on minu, minu nagu selline elomoto praegu.
Ei, ma ei oska ka öelda, et, et see, mis maailmas nagu praegu üldiselt toimuks, et see nagu pidurdaks kuidagi mind või nagu minu soove ja unistusi. Et just see, ma arvan, et Kevin ütles väga õigesti, et peab lihtsalt kohanema ja mõtlema, et kuidas nende muutustega hakkama saada.
Aga ikkagi nagu tulevik on seotud Eestiga või pigem see, et ma saan siit nagu selle teadmise ja, ja, ja tõuke kätte, aga noh, kokkuvõttes, kui ma lähen ikkagi start-up'e ehitama, siis seda tuleb teha ikkagi nagu suurel turul, eks, et. Et kolin varsti Londonisse või, või USA-sse on ju, et kui palju seda mõtteviisi teie seas levib või evib?
No minul isiklikult ma, ma ikkagi näen ennast Eestis, et mul on, mul on nagu mõnevõrra piinlik või ma kujutan hästi palju ette seda, et mul oleks piinlik, et, et ma saan Eestist nagu hariduse, ma saan käia. Ma ei tea, nii ägedatel konkurssitel, võistlustel, mul on nii palju võimalusi, nii palju tutvusi ja siis ma lähen kuhugi ära ja nagu jään sinna. Et, et mul on nagu see, et midagi tahaks nagu tagasi ka tuua. Et selline nagu tagasiandmise tunne on nagu hästi, hästi tugev. Aga ma võib-olla ütleks, et põlvkonniti nagu ma arvan, et, et väga paljud ikkagi tahavad välismaale minna ja minu jaoks on see natuke hirmutav.
Statistika muide näitab, et eestlased, kes lähevad noorena välismaale, siis nad tulevad tagasi Eestisse, siis kui laps läheb kooli, sest kuna haridussüsteem on niivõrd palju hea, et siis nad, no statistika ütleb niimoodi, et, et ära karda välja minna, et mine ikkagi ehitama startup ära ja siis tule koguma raha ja, ja mehega tagasi siia. Et või noh, vabandusega, ma ei tea. Nii, ja Kevin, sina.
Jah, mul, mul endal ja paljudel meil veel Gen Z Founder Society on. Selle Pipedream saada kunagi jah, Silicon Valley'sse ja siis seal tehagi seda haslamist veel kõvemini, aga ma ei tea, mulle isiklikult väga meeldib Eesti ja. See, need inimesed, kes siin on, sest üks mu sõber õpib, õpib ühes Londoni ülikoolis ja ütles, et nagu tänava peal suvaline inimene komplimenteeris või tegi komplimendi tema seljakotile. Mõtled, kas eestlane teeks seda, mõtleks ei, mingi imelik vend ju. Et mulle nagu meeldib see eestlaste selline suhtumine, et see on selline.
Oota, aga see seljakoti näitel, et see suhtumine on see, et, et ei lähe igasuguste võõrastega juttu ajama või mis sa mõtlesid täpselt selle all?
Kõik on nagu avatud ja kõik suhtlevad teine, aga kõik nagu, okei, kui, kui ma niimoodi ütlen, et see kõlab nagu seal on palju parem elu, aga nagu mul ikkagi. Ma ei tea, eestlane olen, eestlaseks jään ikkagi.
Aga start-up'i te arvate, et on võimalik, et kas see kõik, see selline kaugtöö ja võrgustumise ja selline virtuaalne asi, et see. See on nii tugevalt olemas, et teil on võimalik ehitada suuri ettevõtteid ka näiteks Eestist, et ei ole, ei tunne, et oh, ma pean olema kohapeal seal Londonis, Berliinis või kuskil, mis sa Eliise arvad?
Ma arvan, et nii ja naa, selles suhtes, et, et noh, ma ei tea, oletame, et kui sa pead kedagi tööle palkama Berliinist ja see on su jaoks nagu üli-ülioluline inimene, siis kindlasti enda sealt nagu kohapealt parem otsida, intervjueerida ja. Ja nagu kohapeal see asi ära teha, aga, aga ma arvan, et nagu suures pildis on ikkagi võimalik neid asju nagu kaugemalt ka ära teha. Et, et ei ole kindlasti oluline nagu kohapeal olla.
Kuulge hüva, ma arvan, meil on paslikuma saatele aeg joon alla tõmmata, et. Ma ikkagi alati saate lõpus küsime siis neid, et kust te viie aasta pärast olete idufirmade käest ja kuna teid on siin kaks, siis ma küsin ka, Kevin, kus, kus sa oled sina või sinu, sinu idufirma viie aasta pärast?
Kui ma teaks, kui ma olen viie päeva pärast, see oleks eriti hea, noh, ideaalne unistus oleks muidugi see, et põhimõtteliselt kogu Eesti saab meie platvormiga programmeerimist õppida, et see on selline meie suur visioon.
Aga kogu Eesti, mitte kogu Euroopa või kogu Põhjamaad või kogu Poola? Siit
läheb, järgmine on, sõitad ka Läti ja Soome, siis on nagu, siis on nagu meie palvkond.
No ma mõtlesin suuremad liigid ikkagi praegu talle ette. Sa ei mõtle näed, et, et peaks tegelikult viie päeva pärast Varssavisse lendama.
Võib, aga ma ei tea, Eestis on ka veel piisavalt tööd teha, teeme siin enne asja ajaks.
Eliise, kus, kus sina ja sinu idufirma viie aasta pärast olete?
Minu uus suur eesmärk on viia looduslikud materjalid ka majade sundventilatsiooni, ehk siis mitte ainult õhupuhastatel plastikfilter asendada, vaid ka suured tööstuslikud filtrid. Ehk siis loodetavasti need biolagunevad filtrid võiksid olla siis kõikides Euroopa hoonetes ja saaksime plastikfiltritest lahti.
Need ei tule õnneks samblast, nii et aga, aga see jääb natukene üllatuseks.
Okei, võib-olla siis vetikad on popp teema. Aga ma edasi ei lähe, sest ma ei tea, aga me saame öelda aitäh tänastele külalistele.
Ennike, ma arvan, et need vastused me jätame meelde, sellepärast et kui nad mõne aasta pärast on ikkagi väga suurepärad start-up'id ja me kutsume tagasi, siis me saame ette mängida, et mäletad, kümme aastat tagasi rääkisid sihukest juttu meile, vaata, mis nüüd tuleb siit. Et see on puhas kuld, on praegu, mis läks linti.
Ja see ei kao enam kunagi ära, sest see läheb internetti üles ja sinna ta jääb. Ühesõnaga, aitäh teile, et te tulite ja meie ja Taaviga oleme tagasi nädala aja pärast uue külalisega või uute külalistega, seda näitab aeg, kohtumiseni.
Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka räägivad igal kolmapäeval sellest, kuidas Eesti tuhat korda suuremaks teha. Ette mõte.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]