Eesti läbikukkunud rohefondi lugu: 35 miljonit, mida pole kuhugi investeerida

Tere kõigile, Ette mõtte kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on stuudios ja surfame jälle idu, ma tahtsin öelda surfame idumaastikul, aga maastikul ei saa surfata, et matkame idu, idufirmade maastikul. Me

käisime

mingisuguses ühes nendest kõrberiikidest perega ja siis ikkagi, kui inimene satub esimest korda sinna, siis tehakse ka see kõrbe, kõrbes ööbimise, see tavaline, see turisti selline. Atraktsioon on ju, ja siis meile anti mingid kelgud, siis Salvo kelgu moodi kelgud näidati tüüni ja öeldi, et mine sinna, et jube hea on. Ei mina, ega ükski meie perekonna muu liige selle kelguga sealt, kelgu, kelgutades alla ei saanud, ta lihtsalt ei liikunud. Ma ei tea, sa oled proovinud Taavi või? Ei ole,

aga ma olen aru saanud, et seda tehakse.

Ma olen ka aru saanud, mina oma kogemusest ütlen, et nii ei saa. Aga võib-olla see ongi.

Liival on mingi hõõrdejõud.

Aga see võib-olla ongi selline hea sissejuhatus meie saatele, sest kui me siin tihti räägime külalisega entusiastlikult asjadest, mida saab. Ja kuidas kõike saab ja milline tulevik on, siis täna me räägime vahelduseks asjast, mis ei tulnud välja. Ja ma arvan, et see on selles mõttes huvitav saade, et saame teada ja saame õppetunde, et miks siis ei tulnud. Ja see asi, mis ei tulnud välja, kannab nime Sunly Future Ventures ehk investeerimisfond, CleanTech investeerimisfond. Ja selle tänaseks siis juba peab ütlema, endine partner Erki Ani on meie tänane külaline, tere, Erki.

Tere, tere.

See on seesama Sunly, eks ole, mis tegeleb energia tootmisega. Täpselt seesama. Ja Sunly käis meil saates ja väga äge saade oli. Ja. Aga siis sellest future venturesist, minu meelest see lause käis sealt läbi, aga me ei rääkinud konkreetselt sellest, et Erki, võib-olla sa seletad ära, mis see, mis see Sunly future ventures oli ja kuidas ta selle Sunlyga siis kokku, kokku läks?

Nüüd siis, kui paar aastat tagasi SmartCap tegi sellise hanke, et otsis kahte uut fondi juhti, kellele mõlemale siis tegi ankur investeeringu kahekümne miljoni kanti. Ja need fondijuhid pidid siis hakkama tegema rohetehnoloogiafonde, Eesti spetsiifilist enamasti, et enamus investeeringuid sellest on pluss kaasatavust. Lisainvesteeringutest pidi siis jõudma Eesti ettevõtetesse või Eestiga seotud ettevõtetesse. Ja toona, noh, see oli poolteist aastat tagasi, kui me siis panimegi Sunliga seljad kokku, lõime uue keha. Ja, ja miks just Sunliga, Sunliga mina olen isiklikult ja läbi siis ettevõtete, ehk siis läbi Klintec Estonia ja läbi Beamline Accelerator'i. Väga palju koostööd teinud juba alates kaks tuhat üheksateist ja tegelikult natukene isegi enne, kui nad, kui nad Sunliteks läksid või said, nelja energiast. Ja see oli väga loogiline, et kaks sihukest suuremat innovaatorit sellel maastikul, nii Eestis kui, kui Baltikumi tasemel panevad seljad kokku. Ja proovivad siis selle ankuri endale taha saada ja, ja luua selline suurem viiekümne miljonine eelseemne faasi või pre-seed faasi rohetehnoloogia riskikapitali fond. Ja sealt see alguse sai. Tahtsime teha preestit faasi investeeringuid alates poolest miljonist ticket size'iga. Ja miks pool miljonit seetõttu just, et me sihtisime selliseid pigem riistvaraga seotud start-up'e, no nagu CleanTechis ikka, kas nad on deep-tech või, või riistvaraga seotud. Nii energeetikas, transpordis põllumajanduses, uued materjalid ja nii edasi, kõik, mis meil fookuses on. Ja jah, sealt see ühesõnaga alguse sai.

Oota, aga enne kui me läheme sinna, selles mõttes me jõuame lõpus, ma arvan, sinna, et mis lõpuks juhtus, aga, aga lähme seal samas kohas kohe edasi, on ju. Et algus tuli nii, mis teie nii-öelda põhifookus või see tees oli, et, et mis tüüpi asju te täpselt nagu otsisite ja, ja kokkuvõttes te ju ikkagi leidsite ka midagi, on ju, et, et, et räägi seda stardipauku juba edasi ära.

Me otsisime, ütleme meie fond oli kaheteistaastane, ehk siis kaksteist pluss üks, pluss üks. Natukene pikem, mis on riistvara ettevõtetele sobivam. Ja, ja me plaanisimegi siis teha Eestis ligikaudu, või Eestiga seotud ettevõtetes, ligikaudu kolmkümmend kaks, kolmkümmend kolm investeeringut. Valdkondadest, nagu ma mainisin, energeetika, energeetika, kas sinna jääb siis salvestus, demand response. Või võrgu, tehnoloogiatega seotud ettevõtted ja nii edasi, mis täna väga kiiresti arenevad ja nõudlus on suur nendele. Või siis ka transpordiga seotud, liikuvusega, logistikaga seotud, erinevate materjali arendustega. Jällegi, mis tulevad, ütleme teaduspõhise taustaga ja soovivad, või noh, vajavad rohkem kapitali. Ja võib-olla, mis nagu üks asi, mis neid kõiki meie potentsiaalseid investeeringuobjekte ühendab, on ka see, et neil ei ole selline. Standardne VC gameplan või funding plan. Et neil on pigem sihukene gameplan, kus on vajalik ka igasugune toetus, grandid. Igasugused toetusmehhanismid, siis vähegi võimalik, kas siis lokaalsel tasemel Eestist. Baltikumist või siis Euroopa üleselt. Ja, ja noh, kui ütleme, osata neid kokku mängida erinevate investeeringu raundidega. Siis see oli meie gameplan, kuidas siis hoida start-up'i evaluatsiooni igas raundis. Nii-öelda enam-vähem standardse VC gameplan'i raames. Ja aidata siis neil ettevõtetel kasvada, eskaleerida ja kuna tegu oli peamiselt noh, me sihtisime peamiselt siis tootvaid ettevõtteid, kes siis toodavad midagi, kas noh, jällegi võivad, võib ka olla mingi teenus. Aga üldiselt mingisugune toode, siis lõppude lõpuks, sel hetkel, kui see toode jõuab sellise skaleerimisfaasini, ehk siis jõuab piloot tootmisest edasi ja, ja esimese proof of concept'ini, nii-öelda skaleeritavas versioonis. Et sel hetkel enam-vähem, ütleme Series A, Series B, et seal me siis otsisime ka pigem juba varem neid exiti võimalusi.

Okei, aga mõtlengi, et võib-olla siis kuulaja jaoks käime korra üle ka veel, et see CleanTech sinu jaoks täpselt on siis kust maalt, et mis start-up, mida ma ei tea, inimesed tunnevad, ma ei tea, näiteks Wall, et kas Wall on sinu jaoks CleanTech ja, ja mis ei ole enam sinu jaoks CleanTech?

See on selline kahe teraga mõõk küsimus, läheb sinna valdkondast, ma olen kuulnud ka, et ütleme. Klintek on kõik, mis aitab efektiivsemalt, ressursisäästlikumalt. Toota mingit toodet või pakkuda mingit teenust. Ja aitab tõsta efektiivsust, noh, a la põlevkivitootmise või põlevkivist energia tootmise asemel on võimalik taastuvenergiaga. See on enam-vähem selline Klintec üks punkt null, nii-öelda arusaam, üks punkt null oli siis enam-vähem üheksakümnendate alguses, kui oligi tuuleenergia, päikeseenergia. Sellised, mis täna on pigem traditsiooniline taastuvenergia. Tänane Klintec kaks punkt null, ma arvan, et varsti võib ka kolm punkt nullist rääkida, aga see selleks. Kaks punkt null pigem on kõik, ütleme. Ka need tarkvaralahendused, mis pärast .com boom'i hakkasid arenema, et nende najal nii-öelda pigi back'ida ning luua uusi innovatiivseid ärimudeleid. Innovatsiooni, lahendusi, kuidas saaks, kas jällegi midagi toota või midagi liigutada ühest kohast teise, mis oleks alternatiiv tänasele saastavale? Jällegi noh, siis võib jälle nii-öelda vaielda. Et ma olen kuulnud ka, et Veriff näiteks on tegelikult päris pea client tech start-up, on ju. Noh, sa ei pea lendama ühest kohast teise, et ennast verifitseerida või, või Skype juba laest, see oleks Eesti kõige suurem client tech success story, eks ole.

Kuule, niimoodi annab seda ikka päris lai, päris laiaks venitada seda client tech mõistet. No eks ole,

et see tegelikult läheb päris laiaks, aga, aga noh, sestap me sihime ka pigem selliseid riistvara lahendusi. Mis toovadki reaalmaailmas reaalset, nii-öelda loovad reaalse alternatiivi. Et kui me, noh, ma ei tea, ma võin tuua näite, Ayotech, eks ole, me kõik teame Ayotechi üldiselt, need toodavad siis labori baasil nii-öelda palmiõli alternatiiv õli. Või, või materjali ja, et, ja just selle eesmärgiga, et selle asemel, et palmiõli siis toota, mis on hästi. Keskkonnavaenulik tegevus, et nemad suudavad seda teha siis laboris ja sisuliselt saepurust. Et see on noh, päris ehe sihuke clean tech näide.

Aga te jõudsite ka mingite investeeringuteni?

Me olime päris lähedal, et me oleks selle sammu teinud. Me oleksime hakanud warehouse'ima. Kuna me nägime, et noh, ütleme meil tähtaeg sai lihtsalt täis. Selle fundraisimisega, meie ankurite poolt. Ja, ja me nägime, et potentsiaali on. Meil olid päris head start-up'id, olid ka pipeline'is ja napilt hakkasime tegema, kuid siis ütleme. Viimasel hetkel või noh, ütleme septembris, oktoobris me tegime veidi põhjalikuma analüüsi, et. Mis meid tulevik ees ootab, et me hakkasime nägema turult signaale, täna käivad sotsiaalmeedias ka, et Clean Techis teed ja Climate Techis Gone. Ja nii edasi, noh, see on loomulikult vale ja sellest võib pärastpoole rääkida pikemalt, aga. Aga, aga mis me nägime, oli, et pipeline hakkas ära kaduma. Et me vaatasime päris põhjalikult just neid ettevõtteid, kes registreerivad ennast jurkehana Eestis, aga ka natukene mujal. Ning kes oleksid enam-vähem meie investeerimisfookuses, ütleme, kes oleks Cleantechi fookuses. Aga noh, jällegi kõik need, kes Cleantechi fookuses registreerivad ennast, need ei pruugi kõik, on ju, meie mandaati sattuda.

Aga oota, aga fondi te tõstsite kokku, et peale, et teil oli lisaraha ka peale selle, mis, mis sa alguses ütlesid, peale selle nii-öelda stardiraha?

Neil oli plaan tõsta viiskümmend miljonit kokku. Esimene first close, ehk siis see hetk, mis ajast me oleksime saanud hakata reaalseid investeeringuid tegema ning siis jätkata endale raha kaasamist, oli circa ütleme kolmekümne nelja, kolmekümne viie miljoni peal.

Kelle, kas seal olid, ma ei tea, eraisikud, institutsioonid, riigid või kust, kust te selle raha kokku saite?

Enamus, no ütleme, lõviosa oli, eks ole, SmartCap'i commitment. Ja ülejäänud tulid siis, kas ongi Eestist energeetika valdkonnast family office'id või metsanduse valdkonnast family office'id. Ja põgusalt ka välismart, et me alustasime, kui me alustasime fundraisemist, siis me alustasime tegelikult suurtest LP-dest. Ütleme noh, isomeritesid ja nii edasi, et hakkasime juba nendega suhteid soojendama. Aga siis tasapisi nägime, et ega see geograafiline piirang ei väga soosi seda, et, et me saaksime välismaalt suuremaid LP-sid kohe hooga, nii et ütleme, Eestist pärit siis isikud olid. Okei, aga

ma mõtlen, et said ikkagi, sa kirjutasid oma posti, saite nagu kolmkümmend miljonit kokku, on ju, et. Kas see oli see miinimumeesmärgi täitmine, mida nõudis ka see ankur, investor? Ehk siis põhimõtteliselt sa oleks võinud hakata hoolimata sellest, et pipeline oli õhuke, saaks võinud ikkagi noh, ütleme nii, et sul tingimused olid olemas, et, et hakata nagu tegutsema, et te tegid selle otsuse ikkagi puhtalt selle ratsionaali pealt, et te vaatasite, et pipeline on nõrk, mitte see, et ei saanud raha kokku.

See oli päris karm otsus, aga jah, sisuliselt küll, et tegelikult raha oli ju, oli seal seal akna taga juba, juba ootas, et, et võiks hakata, hakata minema ja, ja tuhisema. Aga, aga jah, selle pealt puhtalt, et me nägime, kuivõrd väga, ütleme väga drastiliselt kuivas kokku see, see pipeline.

Põhimõtteliselt kuulajale, kes võib-olla ei tea, et kõige raskem otsus ongi seda nii-öelda fondi juhtidele, sellepärast et nemad on unistanud ägeda asja ehitamisest. Ja peaaegu oleks nagu võimalik nagu laevaga merele sõitma, sõita ja hakata, hakata seda kõike nagu korraldama. Ja siis see ikkagi viimasel hetkel tõmmatakse pidurite laevi, laev ei sõida merele.

Ma tahan, ma tahtsin teha sellise kokkuvõtte esimesest kümnest minutist meie saatest, Erki, paranda mind, kas ma sain õigesti aru sinu, seda lugu kuulates. Eesti riigil ja veel teistel jõukatel inimestel, ettevõtetel Eestis oli plaan mitukümmend miljonit eurot investeerida Eesti rohetehnoloogiaettevõtetesse. Raha saadi enam-vähem kokku ja siis selgus, et ettevõtteid ei ole või ei tule.

Kas, kas see on

selline, põhimõtteliselt?

No, no põhimõtteliselt, ütleme, pipeline'i meil oli, tegelikult meil oli pipline'i, küll aga pipline'is kõige nii-öelda lubavamad ettevõtted, kellesse oleks teinud investeeringuid, olid juba need, kes olid varasemalt ka radaril olnud. Ja nad olid pigem selline noh, kui on olemas sihukene asi pre-seed pluss või, või seed miinusfaasis, et kuna valuatsioonid on, on alladunud, et siis ta oleks enam-vähem meie sellise soovitud mandaadiga kokku läinud. Aga, aga lihtsalt nähes, et kui me oleksime alandanud, me oleks loomulikult saanud alandada fondimahtu viiekümnelt, ma ei tea, kolmekümne viie peale, oleks saanud selle first close'i ära teha ja, ja hurra, hakkame investeerima. Aga jällegi, siis oleks meie nii-öelda mandaat olnud, et enam-vähem sada protsenti rahast peab minema siis Eestiga seotud ettevõtetesse, noh, mida rohkem väljastpoolt kaasatud raha, seda vähem nii-öelda siis saab Eestisse.

Kas või kui palju selles loos mängis rolli asjaolu, et, et võib-olla mingid ettevõtted, kuhu oleks olnud. Soovi ja mõistlik investeerida, et neil juba olid investeeringud, et nad olid need mujalt kätte saanud ja et noh, te lihtsalt ei saanud laua taha enam.

Sellist juhtumit oli, ma arvan, üks. Tuli nii-öelda tööturult ära see founder ja, ja asutas oma ettevõtte ning pani raketiga minekut. Noh, küll jällegi suhteliselt lähedane inimene, aga, aga aeg pressis ja, ja ega ei olekski olnud mõtet meid ootama jääda. Ega ka teisi Eestist tulnud rohefonde, et see oli väga alguses, oligi umbes poolteist aastat tagasi.

No meil käis ju siin kunas, mõned nädalad tagasi käis Martin Koppel, eks ole, kes alustas oma, mis oli 2C või 3C Ventures, mingi C. Et tema oli väga entusiastlik ja ütles, et väga õige valdkonda, sinna tuleb raha sisse panna ja kõik läheb väga hästi, et mis, mis nemad teistmoodi teevad või kuidas sa vaatad seda?

Üldiselt kõik mandaadid või, või tingimused on, eks ole, samad nagu meil, nemad sihivad natukene võib-olla hilisemat faasi. Meie nägime, et meil on pigem see eelseemne faas, noh, pre-seed faas, et kus meie tugevus on ka. See valdkond, ma jällegi ei taha öelda, et see valdkond nagu hääbub või, või ära kaob. Vastupidi, meil on väga palju Eestis rohetehnoloogia start-up'e, sada kakskümmend pluss on täna. Küll, aga nad on kõik jällegi hilisemas faasis, et nad otsivad rahastust, täna noh, hakkavad pihta sellised Series A, mõnel ka Series B investeeringud, kes on sellised tõsisemalt võetavad. Ja, ja nemad seda raha pigem ei leia siit Eesti maastikult, jah, võib-olla küll nüüd SmartCap. Ma ei usu, et, et Suzy Ventures'ile see oleks nagu selline päris. Sweet spot, aga eks neid ikka tuleb ja noh, meie ütleme. Meie strateegias oli ka plaan see, et me toome Baltikumist või siis ka Skandinaaviast mõned ettevõtted meelitame siia, noh, neid näiteid on päris palju ja on neid näiteid veel rohkem. Kust tulevadki siis ütleme, Kesk-Ida-Euroopast, mis on selle fookus. Et tulevad, asutavad oma ettevõtte siia, kas see on siis Jurjeha ja, ja kolivad ka ise siia või siis jäävad hoopis noh, on ju oma kodumaale, aga Jurjeha on siin.

Lähme sinna, tagasi sinna pipeline'i juurde, et, et lähme korraks, räägime nendest samadest clean tech'idest ja, ja muudest näidetest, et. Seoses Trumpi kampaaniaga nüüd on jälle teravalt tulnud ülesse see, et, et okei, et kliima soojenemine on ikkagi probleem ja, ja ta on probleem, aga noh, et ka asjad ei juhtu nii kiiresti, no see on Elon Muski mingi seisukoht. Et ei pea tõmblema nii palju ja vaadake ikka, kuidas ikka Hiina ehitab. Söe-elektrijaamasid ja nii edasi, et, et me ei pea, me peame ikka suutma seda Hiinaga võistelda ja põhimõtteliselt see nii-öelda. Hiinaga võidujooks prevalveerib siis nii-öelda maailma, maapäästmise võrdlustuseks, et. Kas see üldine nii-öelda Ameerikast alguse saanud foon põhimõtteliselt tõesti mõjutab kogu seda sektorit nii palju, et kõik korraks tõmbavad tagasi, ütlevad, et okei, et võtame hooa maha, vaatame, mis nüüd juhtuma hakkab Noh, meil oli siin ka aasta lõpu saates oli, toodi välja näiteks süsinikukrediidiettevõtete kohta jälle mõned märkused ja nii edasi, eks, et, et kommenteeri seda üldist pilti korra ja siis lähme vaatame mõnda konkreetset näidet ka.

Üldises foonis on suhteliselt sarnane, no ütleme, kui me võtame Euroopa tase, siis. Aastal kakskümmend üks, kakskümmend kaks, kaks, kakskümmend kolm, kaasatud investeeringud olid Euroopas sihukene üheteist miljardi peal, platoo. Varem oli see siis kuskil nelja miljardi peal aastas. Kakskümmend neli, veel ei tea, ilmselt tuleb väiksem, aga mis on tendents, kindlasti on see, et rohkem tehakse kasvufaasi investeeringuid. Ja seal on siis erinevad blended finance mudelid seal taga ja, ja aina vähem on siis nii-öelda varaseid, varaseid faase. Seda, seda dry count powder'it, CleanTechis, ClimateTechis kindlasti on, on väga palju, aga enamasti CleanTech VC-d, kes Euroopas näiteks on, nad on sihivad ka sinna seed pluss faasidesse pigem. Ütleme, pre-seit, faasi, faasi VC-d ongi noh, jällegi peaksidki olema riigispetsiifilised. Kuigi võiksid olla siis võimalusega, et saaks ka väljapoole rohkem investeerida. Aga neid ei

ole seal, neid ei ole sellepärast, et kuna praegu ei ole need teemad seksikad, siis kui ta alustab midagi muud, uut, lähed hakkad müüma oma toodet jälle lausetega, kuidas sa saad kokku hoida, kuidas sa saad teha asja rohelisemalt. Siis lihtsalt kuna praegu foon on selline, et noh, kurat, me peame siin hiinlastega võidu jooksma, on ju, et siis põhimõtteliselt ära tule jälle mulle mingit uut põhust tehtud kütte materjali siin pakkuma, on ju, et noh, et, et. Või noh, on see see nagu põhjus, et põhimõtteliselt sul on väga raske müüa, alustatud hetkel on väga raske müüa, sellepärast et need argumendid ei ole hetkel lihtsalt kuumad.

Tead, ma isegi, kui, kui seda sektorit vaadata, noh, selles mõttes ka minu jaoks on clean tech on surnud. Et me peaksime rääkima natukene teises kastmes sellest, et minu jaoks on ta pigem selline reindustrialiseerimine. Kui me mõtleme, mis energia tootmise viise me täna kasutame, siis need on need, mis loodi sada aastat tagasi. Me oleme neid lihtsalt optimeerinud, efektiivsemaks teinud ja, ja võib-olla natukene nutikamaks. Aga sellest nagu ei piisa, et Klintech on pigem selline progress, see ei pea isegi olema innovatsioon, vaid me peame, noh, ütleme, majandus areneb. Inimesed arenevad, tehnoloogia areneb, tarkvaraneb, areneb veel kiiremini kui, kui riistvara loomulikult, sest seal on ka rohkem investeeringuid. Aga kui, kui me vaatame jällegi, kuidas Venture Capital maailm või ütleme Silicon Valley, kust see alguse sai? See on ju, Silicon on siis ütleme, bräni baasil pooljuhtide tootmine. See sai alguse üheksakümnendatel. Pärast tuli dot com boom, loomulikult siis nähti, et jah, suur Embroi tuleb sealt. Et liigume siis sinna enamasti, aga ütleme see, ütleme riskikapitali valdkond kui selline ja noh, Silicon Valley jällegi sai alguse riistvara investeeringutest. Täna meil on ju Nvidia, kes siin kasvab väga, väga suuresti, kes on sisuliselt riistvara ettevõtte. Et, et kui vaadata nagu selle, selles kastmes, siis CleanTech on puhtalt tööstuse ümberkujundamine. Ma ei taha öelda, et tööstusrevolutsioon, see kõlab liiga halvasti, aga, aga pigem nagu reindustrialiseerimine. Ehk siis me vaatame endale otsa, kas, kas tõesti meil on vaja. Nii ja nii palju sisendmaterjali ja nii ja nii palju nii-öelda saastavat energiat, et toota seda ühte ühikut, mingisugust asja, mis võetakse kasutusele. Kasutatakse, visatakse ära järgmisel hetkel. Või siis meil on pigem vaja mingisuguseid alternatiivseid sisendmaterjale, mis. Mida on võimalik kasutada veel, veel mitu korda pärast tooteeluiga ja nii edasi, et noh, see on lihtsalt selline loogika mõttekäik minus, minul, aga, aga eks ma olen selles mullis elanud sees ka ja lihtsalt näen seda võib-olla sellest. Kuidas

su mullist paistab selline tavatarbija käitumine, vot hästi pikalt räägiti, et noh, et ega nüüd kohe-kohe noh, põhimõtteliselt juba praegu. Et sa ei saagi üldse müüa inimestele mingit kaupa või teenust, kui sa ei ole nii-öelda roheline, et noh, keegi ei osta, et see on ju oluline inimeste jaoks, eks.

Temu saab väga hästi.

No vot, et, et minu küsimus ongi, et mina seda, ma päris niimoodi seda ei tunneta. Et, et noh, et mitte rohelisel ettevõttel või kui ma ostan näiteks, ma ei tea, ma kasutan Amazoni hästi palju, mul oleks väga hea meel, kui kogu see papp, mille sees need kaubad tulevad. Ei oleks üldse olemaski või siis, kui ta, kui mul oleks aru saada, et see on erakordselt hea maailmale, et nad mulle seda pappi koju saadavad, eks ole. Mul oleks hea meel, aga olgem ausad, ma ei jäta sellepärast sealt tellimata ja sealtsamast EMU-st ja mujalt ka, et mulle tundub, et see tarbija. Käitumine ei ole üldse niimoodi järgi tulnud nagu äkki arvati või, või et noh, tarbija lõpuks hääletab ikkagi rahakotiga ja. Kui ilus või sõbralik pakend on kallimist, ta vist, teda ei huvita või ma ei tea, mis sina arvad.

Ma olen, ma olen nõus, tarbija hääletab kindlasti rahakotiga. Eks, eks kõik riigid jällegi liiguvad erinevalt, inimesed ka täpselt samamoodi, see on valikute küsimus, kas sa ostad ühe asja ja, ja kallilt ja siis loodad, et ta peab vastu kaua. Noh, nagu mingisugused nõukaaegsed külmkapid umbes on ju, et siiamaani vurisevad. Või siis sa ostad midagi soodsamalt ja siis jällegi iga nelja-viie aasta tagant sa pead selle välja vahetama järgmise soodsa asja vastu.

No rõivatootjad räägivad meile, eks ole, muinasjutt või inimesed räägivad, et oo, et mul vana asja ostis, eks ole, selle kõrgmoe kampsuni, eks ole, selle seitsmekümnendat ja mina kannan seda ja see on ikka näeb välja nagu uus, et vot tasub osta pigem üks asi. Kui käia kogu aeg mingisuguses kiirmoepoes, mulle tundub paraku reaalsus on tihti see, et need nii-öelda kallid asjad ei ole, noh, on ka kehvemaks läinud lihtsalt ajas, et, et seda kvaliteeti on nagu alla toodud. Aga, aga võib-olla see nii ei ole, ma ei tea, kas me peaks millalgi, meil on pool saadet läbi, et kas me veel sorgime seal selle surnukeha ümber või me võiks arutada, et, et. Et aga mida siis nagu saab teha, CleanTechis, noh, me oleme pool saadet rääkinud, mida ei saa teha. Taavi, on sul, tahad sa veel jätkata?

Ei, ma lihtsalt mõtlen, et kuidas me vist ei ole kajastanud seda, et kuidas sellise protsessi sulgemine käib, et kuna keegi vist ju raha üle kandnud ei ole, on ju, et on antud küll lubadusi, on ju, et noh, et need fondid on niimoodi, et LP-d ja kõik kirjutavad alla, et jah, me lubame, et me kanname raha teie kutsete peale, et kui te kutsute, tooge nüüd, ma ei tea, kolm milli saad, kandke üle, siis me kanname üle, on ju. Et siis tegelikult sellise otsuse tegemine, noh, sulle ja teistel fondijuhtidel oligi vist raske, aga, aga kokkuvõttes investoritele oli, et noh, et okei. Tundus, et siit võiks tulla lahe võimalus, ei tulnud, no mis siis ikka, lähen edasi, on ju, et noh, et ütleme. No hard feelings, keegi ju raha ei kaotanud kokkuvõttes, välja arvatud see, mis oli vaja sinna teie enda energia ja sellise nii-öelda baastööna. Keegi maksis

Erkile ka palka, ma arvan ikkagi.

See protsess, no eks ta nüüd vaikselt hakkab pihta või noh, ütleme nüüd on, on vaikselt pihta hakanud, sellest võime teha järgmise saate. Ei tee, nii palju me ei räägi ühest asjast.

Aga põhimõtteliselt inimesed, ma ei tea, ettevõtted, kes, kes on olnud seal lepingulises suhtes selle, selle fondiga, et nad saavad oma raha tagasi, et kas on nii nagu

Taavi?

Aga, et keegi ei nõua neilt mingisuguseid trahve või noh, ma ei tea, midagi, midagi välja, et, et ongi nii, nagu Taavi ütles, et tahtsime, proovisime, ei tulnud välja, lõpetame ära, kõik lähevad suuremate kahjudete laiali.

Ja, ei loomulikult noh, kõik on õnnelikud, et me selles mõttes ausa, ausa otsuse tegime, et, et. Ja, ja et analüüsisime seda ikkagi põhjalikult. Ja siis noh, et me ei lõpetanud ära sellepärast, et me raha kokku ei saanud nii-öelda oma tegemata töö pärast, vaid, vaid pigem seetõttu, et, et me nägime, et. Tulevikus võib tulla rohkem probleeme sellega, kui me raha ei hakka kutsuma investoritelt. Et siis nad on kapitali justkui ära allokeerinud, aga noh, raha ei tee tööd, siis järelikult raha ei tee tööd.

Kumb on muide hullem hirm, kas see, et mul ei ole piisavalt häida investeeringuid pakkuda või see, et oih, ma panin raha, et Eestisse kohta, läks ja põles ära?

Raha põleb alatihti, selles ei ole probleemi, ma, ma küll pigem ei näe, me ju näeme, kuidas siin Eestis raha põleb ja. Ja, ja tihtipeale noh, see, kus ta esialgu põleb suure heleda leegide, leegina, siis lõpuks võib sealt ju ikkagi mingisugune, mingisugune füüriks tuhas tõusta. Et ma arvan, et see ei, see pigem ei ole selline suur probleem.

Aga seda kõike. See ongi

ju riskikapital, ütleme, et see venture osa, osa sellest maailmast võib-olla peaks ikka säilima seal kõrge riskiga kategoorias.

Kui mõni majandusajakirjanik näiteks või, või lihtsalt mõni kriitiline inimene meie saadet kuulab, mõtleb, no näed, siin Erki räägib, eks ole, et ei tulnud välja ja lõpetasime ära ausalt ja Taavi veel ütleb, et hästi tegite ja nii peabki ja noh, mis ikka, on ju, et aus tegu. Aga me võime selle keerata Erki ju ka niipidi, et, et noh, fondijuht ei saanud oma tööga hakkama, on ju, lubas inimestele, et ma leian teile. Palju huvitavaid kohti, kuhu raha investeerida, raha kasvab, on ju, siis tuleb kahe aasta pärast sagasi ütlemist, kuulge, tegelikult ei olnudki midagi, et äkki see nagu, äkki keegi teine sinu asemel oleks ikkagi need asjad ära teinud.

Ja no eks, eks mõned fondid ju, ju ikkagi tulid Eestisse ja see on, see on väga hea, et tulid, et seda kapitali meil kindlasti on vaja, võib-olla lihtsalt mitte nii palju kapitali, nagu me oleks siia, siia veel juurde toonud. Et see kapital, mis täna juba on siin kahe fondi näol, see on kindlasti, kuulub väga hästi marjaks ära. Aga noh, eks me, kui me alustasime seda, seda üldse hanget ja kõike seda protsessi, et seda raha kätte saada ja fondi hakata tõstma, me tegime ka jällegi ikkagi analüüsisime. Turuolukorda ja, ja kõike muud ja siis oli väga selgelt näha, kuidas see trend on kasvav. Et siin ütleme. Kahekümne esimesel, kahekümne teisel aastal asutati enam-vähem sihukene kakskümmend viis pluss rohetehnoloogia start-up'i aastas. Ja enne seda oli see number kuskil noh aastaid tagasi minnes, siis on neliteist, kaksteist, kümme, üksteist ja noh, niimoodi. Et me olime sellisel harjal ja nägime, et see trend peaks minema täpselt samamoodi, et ka, ka Eesti siin seadusandluses läks, läks väga kliimaseaduse poolt ja nii edasi. Et kõik pigem toetab seda. Ja, ja siis tuli kakskümmend kolm, kus asutatud ettevõtete arv CleanTechis Eestis oli kuus. Kahekümne neljandal aastal noh, võib-olla ühe leiab. Et, et see on väga, väga suuresti põhjendatud, miks me, miks me pildid kotti panime.

Muide, see on täitsa omaette teema, Henrik, rääkida fondijuhtide kvaliteedist, ehk siis sellest võib ka üldse omaette saate teha, et seda varases faasis väga ei koge, aga. Need, kes teevad ikkagi A raund ja B raund ja siis peavad tegema B primi. Mõned down round'i, need inimesed suudavad ikkagi rääkida lugusid ja ma tean näiteks, et Euroopa startupper'ite seas on lausa olemas blacklist. Nimekiri fondi juhtidest, kellega ei soovitata üldse kokku noh, nii-öelda koostööd teha, et sa oledki nii-öelda. Et noh, nüüd sa pead ka nagu siis investorina vaatama, et millal selle fondile sa ära annad, et sa pead vaatama, et see fond ei oleks nii-öelda mustas nimekirjas, et. Et see on täitsa omaette maailm ja, ja need lood, mis sealt tulevad. Kui nüüd räägitakse noh, jällegi neid raadiote saada on mikri ette saada on raske, aga, aga, aga ütleme saunas ja lõkke ääres on need lood ikkagi väga markantsed, nii et.

Omaette saade oleks ausalt öeldes ka me oleme siin, ma ei tea, kümme aastat vist seda saadet varsti teinud, eks, et omaette saade oleks ka see, et palju, palju selliste fondide tootlused siis reaalselt üldsegi on, et noh, andmeid. Avalikult ju sisuliselt ei eksisteeri ja kui sa silmad väga lahti hoiad, et noh, siis kuskilt mingid udused screenshot'id umbes või nagu kellegi mingisugused märkmed umbes Excelist kuidagi nagu levivad, eks ole, kuskilt chat'ides, aga, aga no tegelikult ju ei ole.

Üks näitaja, mis on alati väga hea näitaja, on see, et kas see fond tõstab uue ringi endale. Et kas ta teeb ka fond kahe, fond kolme ja nii edasi, et see on põhinäitaja, et kui ta ikkagi järjepanu tõstab ja mahudlevad järjest suuremaks, siis järelikult tegid head tööd.

Eks fond ühte ongi selle, selles mõttes ju kõige lihtsam või parem tõsta, et sul polegi millegi baasil nagu tõestada ennast ja aina keerulisemaks. Ei, no ma saan

aru ka, no ütleme, see hea töö noh, küsimus, et mis see, mis see tootlus siis selle kümne kuni, ma ei tea, ütleme seitsme kuni kümne kuni kaheteist aasta peale siis nagu lõpuks sul tuleb, on ju, et palju siis aasta tootluseks tuleb ja. Kui sa selle kuulsa SB200-ga kõrvutad, et kas siis nagu oli parem otsus või mitte, et noh, need küsimused, et, et avalikku arutelu ei ole ju selle osas, et

Rohkem kui viiekümnel protsendil ei ole parem kui SPVs, kindlasti ma ütlen seda, aga et noh, vot sellepärast ongi vaja teha samamoodi investeerida mitmesse riskifondi. Nii, aga lähme edasi sinu selle tuleviku küsimusega.

Mitte jah, otseselt tulevikku, aga, aga Erki, sa noh, ütlesid, et sa oled selles mullis ju pikalt sees olnud ja sa tunned vähemasti Eestis seda maastikku ju väga hästi. Mis on siis need asjad, mida saab teha selles CleanTechis või mis on need osad sellest CleanTechist, millesse sa ise usud?

Mis oma usk, on sisuliselt teaduse kommertsialiseerimine siiski, noh, täna küll me väga palju Eestis põhinema on ju fundamentaalteadusel ja see on täiesti arusaadav. Et kuna see üldmulje või, või üldarusaam teadusest meil ongi see, et tuleb teadur, kes valib selle teaduse tegemise teekonna sellepärast, et ta tahab olla teadur, ta tahab teha teadust ja see on täiesti fine. Ma olen siin, me rääkisime väga palju ka eriti ülikoolidest inimestega, institutsioonidest inimestega, kes, kes toodavad nii, nii potentsiaalset rakendusteadust kui ka fundamentaali ja noh, see vastus, mis ma sealt saan sellele, et. Et kas me võiksime koostööd teha, et leida teie teadlaste seast on ju potentsiaalseid ettevõtjaid, kes võiks oma teaduse ettevõtteks pöörata, siis noh. Siis tuli juba rusikas pihku ja nägu läks punaseks. Et meie käest sa sihukseid ei leia, et nemad on valinud selle tee sellepärast, et see on karjäär, karjäärimudel, puht-ehtne. Küll aga on variant jah, et need fundamentaalteadlased, mis on siis nende teadlaste poolt loodud, et sinna leida mõni. Sihukene vihane noor magistrant, baka tudeng, kes tahaks teha sellest teadusest mingisugust toodet või, või seda kommertsialiseerida, müüma hakata. Ja läbi selle siis ühiskonnale, majandusele, keskkonnale head teha. Et mina usun väga tugevalt sinna, noh, me ju näeme ka, et näiteks siin Skeleton Technologies, UPCatalist, ka Roofid, Solar, Geratex Technologies ja paljud. Teised on väga teaduspõhised ning noh, jällegi riistvarapõhised ka. Ning loomulikult neil läheb kaua aega, et jõuda sellisesse staadiumisse, kus nad hakkavad siis mingisugust. Ma ei teagi, kasumit investoritele tagasi tooma, aga, aga see-eest on neil potentsiaal kasvada suureks, suurem.

Aga mis valdkonnas Eestis, kas meil on selline tugev teaduskoolkond või, või selline kultuur, et, et kuhu sa, kuhu sa paneksid, noh, et põlevkivistartupi vist nagu mitte, kuigi me oleme sellega pikalt tegelenud siin, aga, aga mis need valdkonnad Eesti, Eesti jaoks võiks olla?

Kindlasti energeetika. Kas see tootmine, salvestamine, ühest kohast teise liigutamine, energiakandjate loomine, ka erinevad materjalid, ütleme. Materjaliteadus, kui selline, ka jällegi erinevates valdkondades on, on väga tugev. Ja ma arvangi, et noh, ütleme läbi ajaloo nii ehk naa on ütleme umbes kuuskümmend, seitsekümmend, ütleme kuuskümmend viis protsenti start-up'itest tegutsevad energeetika valdkonnas. Või vähemalt kuuskümmend viis protsenti start-up energeetika valdkonnas on, on kaasanud investeeringuid. Ja sealt edasi on kasvav trend, materjaliteadus, materjalitehnoloogia. Ja, ja siis tuleb, ütleme põllumajandus ja, ja toidutehnoloogiad. Alternatiivsed toidud, proteiinid, you name it, mis iganes suhu pistad ja sulle head, head kõhule teeb. Et need on nagu kolm sellist põhilist valdkonda ja noh, loomulikult siis asjade ühest kohast teise või inimeste ühest kohast teise liigutamisega seotud tehnoloogiad.

Aga see on keeruline, millest sa räägid, eks, et noh, me, me, me mäletame, ma ei tea, tuletame meelde, kuidas Taxify tehti, et. Kõigepealt oli äpp, eks ole, ja siis Markus legendi järgi jalutas mööda Tallinnat ja koputas taksojuhtide auto akendele ja ütles, et pane mu äpp endale. See, mida sina kirjeldad, no niimoodi, niimoodi ei saa teha ju seda rohevaldkonna start-up'i.

No eks, eks see sõltub, jah, mõne, mõne puhul sul on tõesti vaja aastate ja aastakümnete pikkust teadustööd, et see oleks seal taga. Aga, aga mõnel puhul see võib veidi, veidi kiiremini ka minna. Et no ütleme, näiteks jällegi IOTech tuua siia, ma küll ei reklaami neid konkreetselt, aga, aga ma tean Fauderit just väga pikalt. Pikalt juba, kui ta oli seal sünteetilise bioloogiainstituudis Tartus, kohtusime kunagi kaks tuhat, ma ei tea, kaheksateist, pre-koroona. Ja, ja siis ta juba rääkis, et tal, et tal oleks nagu tahtmine või, või soov midagi teha sellises valdkonnas ja siis paar aastat hiljem kohtusime Tallinnas uuesti, kust ta tuligi Beeplane'i. Kiirendisse ja, et sinna tulla, siis ta registreeris ettevõtte, Ayotech ja, ja sai siis sealt, sealt hoo sisse, et noh, jällegi ta oli teinud kõvasti teadustööd seal taga. Et see, et see toode oleks valmis selleks, et seda saaks hakata, ütleme. Mikrogrammi tasemelt grammi tasemele tooma, selleks oli siis juba vaja enam-vähem pool miljonit investeeringut. Ja nüüd siis hakkavad väiksed grammi tasemest võib-olla kilogrammi tasemele jõudma ja siis sealt kunagi edasi tonni, et niimoodi ta läheb. Aga no neid näiteid on jällegi erinevaid, kui võtta näiteks ka VocPikes, Klintek ettevõte, on ju, et, et ikkagi asjade ja inimese liigutamine ühest kohast teise, üpriski keskkonnasäästlikult. Et nemad olid ka TalTechist pärit sellest tudengivormelitiimist, kus sisuliselt iga aasta sünnib järjekordne inseneribüroo. Kus nad seal võidavad selle elektrivormeli ka kuskil sõidud välismaal ja, ja seal samamoodi poisid olid siis teinud sellise prototüübi ja said esimese väikese sellise investeeringu või, või rahasüsti läbi meie kiirendi. Panid oma need raudjublakad kokku ja ppleksiklaasi peale ja. Ja, ja siis sõitsid sellega ringi natukene ja ütlesid Omnival, et tahate ka proovida ja noh, selles mõttes läks lihtsam, lihtsamalt, ma küll ei ütle, et see on lihtne loomulikult, see, see teekond jah.

Aga räägimegi sellest teekonnast, et sa mainisid ka, et, et eriti pre-seed faasis ettevõtetel on vajalik see, et nad saaksid vähemalt koduturul jalad käima või jalad maha, eks, et. Kui me üldse mõtleme selle peale, sa ütlesid, et püssiroht on palju, nii-öelda investeerimisraha nagu jätkub. Mida saaks ikkagi, mida me Eestis saaksime ära teha selleks, et rohkem neid ettevõtetele võimalusi anda, et okei, ühelt poolt me näeme, et päris hästi töötab tegelikult regulatsioon, et. Noh, võtame kasvõi selle näite, et kui ruttu tuli see plastnõudel üleminek, et ei ole enam papptaldrikuid, ei ole enam plasttopse. Ma mõtlen neid äravisatavaid, et sa pead taaskasutama ja noh, jällegi need ettevõtted, kes need nõusid, siis pesevad, kauplevad, vahendavad, noh nemad said jälle kohe, tähendab selle seadus nõudis. Kohe oli tempo, noh, ma, ma arvan, nad võitsid aastaid, kui mitte aastakümmet sellega, et seadus tuli nagu nõudega taha, eks, et. Et mis sa täna näed, et, et kas meil on, oleks nagu. Mis oleks need nagu võikse võtmekohad, millega me tegelikult seda saaksime intensiivistada niimoodi, et me toetaksime oma startup, aga teistpidi me ei annaks järgi noh, nii-öelda riigi konkurentsivõimes on ju, nõudes näiteks oma ettevõtetelt midagi, mis nad paneks kohe välisturgudel kehvemasse seisu.

No näiteks seoses selle kliimaseaduse väljatöötamisega on planeeritud ka rohetehnoloogiate teekaart luua ja seal siis väl, nii-öelda täpsustada, mis oleks need prioriteetvaldkonnad Eestile. Kas see ongi energeetika, kas see on nii-öelda tark energeetika? Sellega me oleme maailma mastaabis ju väga heal kohal, et meil saab piloteerida sisuliselt terve, terve riigi mastaabis, on ju, oma, oma mingite tarkade energiatehnoloogiatega. Kuna meil on jällegi 100% smart meter, covered, covered week. Ja ma arvan, et need prioriteetvaldkonnad tulebki leida, ma olen niimoodi noh, ei ole päris hiromant ka, et ma ei oska öelda, mis meil need kõige suuremad tugevused on, aga, aga jällegi ma usun küll, et see jääb sinna energeetikavaldkonna ja materjaliteaduste vahele. Et riik on ju niivõrd väike, siin piloteerida, piloteerida saab hästi ka sellepärast, et start-up ökosüsteem või ka see kogukond on, on väga tihe ja, ja start-up ökosüsteemi tuleb aina rohkem. Neid tegijaid sisse, kes ongi seotud, ütleme, akadeemiaga, kõrgharidusega, ülikoolidega ja nii edasi, et. Ja, ja siis loomulikult avalik sektor ise, kes on ka selles ökosüsteemis sees, et seda piloteerimist on palju. Jah, ma arvan, et seal nagu mingit sihukest otsest vastust ei ole, et mis, aga. Aga ma ütlen, kui ma

olen ikkagi vastutustundlik ettevõtja ja, ja oletan, et mul on mingi tööstus ja ma mõtlen, et ma ikkagi kokkuvõttes me oleme üks Eesti ja kui meil kõigil läheb hästi, siis. Meil on kõigil lihtsam seda riiki üleval pidada, eks, et kui ma olen täna nagu mingi vabrikant või, või suurette omanik, et mismoodi ma võiksin mõelda või mismoodi ma saaksin start-up'idele abikäsi ostuda, nii et meid rohkem tekiks siin Eestis?

Selliseid noh, ütleme suuremaid ettevõtte tootmised saavad pakkuda ettevõtetele, väikestele ettevõtetele siis off-tech agreement. Ma just kuulasin ühte, ühte podcast'i Jair Reemiga, Ekstantsia partneriga, kes on üks suurim Klintech VC. Fond ja seal väga hästi tõi Jair ka välja, et kui software ettevõtetel on, ütleme. MRR on see näitaja, mille baasil tehakse investeeringuid, siis CleanTech start-up'idel ja hardware start-up'idel on see pigem off-tech agreements. Ehk siis, kui palju sul on juba tellimusi tööstuse poolt ette antud. Sel hetkel, kui sul siis noh, lubatavalt saab, saab toode sellisesse, sellisel kujul valmis, et saaks seda katsetama hakata. Et see avatus võib-olla võiks olla tihedam, jällegi ma ei ütle, et see oleks probleem, aga seda peaks võib-olla fassiliteerima veidi rohkem.

Ühesõnaga, me kutsume ülesse kõiki suuremaid tooteid, et hoidke ikkagi selles mõttes start-up'idele uks lahti, et vähemalt rääkige nendega, vaadake, mis need pakkuda on. Ja te võite oma tingimused põhimõtteliselt ette panna, et, et a la, et kui te jõuate selle seadmega sellisesse suurusesse või kui te jõuate selle materjaliga sellise tugevuseni. Et siis tulge tagasi ja siis, kui tõesti nagu tingimus on täidetud, siis me oleme nõus tegema eelkokkuleppe, noh, nüüd ma ei tea, partii kolmekümne tonni peale neid. Et noh, ühesõnaga, et, et sellised asjad kokkuvõttes aitavad Eesti ettevõtted edasi ja kui me üksteise edasi aitame, siis me saame ka oma maksubaasi suuremaks ja, ja on riiki lihtsam üleval pidada.

Täpselt nii, et meil on kindlasti parem luua need tehnoloogiad ise, mis meil on vaja kasutada, selle asemel, et need tulevikus siis sisse osta.

Väga hea, meil on saate lõpp sisuliselt käes, Erki, mis sinust ja endast edasi saab, et kas sa mõtled, et sa jätkaksid seal rohetehnoloogiamaailmas või sul on nii kõrini sellest, et sa ei, ei taha üldse enam nähagi seda, et teeks midagi muud vahelduseks?

Ei, kõrini pole, ei ole. Mulle ikkagi meeldib väga töötada, toimetada koos, koos founder'itega, kellel on selge visioon. Mingisugust valdkonda tõsiselt muuta ja tuua alternatiivseid lahendusi sisse, et eks näis. Kas kuskile päris praktiku poole peale või siis jääda ikkagi ka sinna kapitali, kapitaliturgude juurde. Eks neid variante on, tekib ja eks tulevik siis loodetavasti näitab.

Jah, teeme nii, aga meie saade on selleks nädalaks läbi, aitäh kõigile kuulajatele ja kohtume nädala aja pärast.