Eesti läbikukkunud rohefondi lugu: 35 miljonit, mida pole kuhugi investeerida

Nüüd siis, kui paar aastat tagasi SmartCap tegi sellise hanke, et otsis kahte uut fondi juhti, kellele mõlemale siis tegi ankur investeeringu kahekümne miljoni kanti. Ja need fondijuhid pidid siis hakkama tegema rohetehnoloogiafonde, Eesti spetsiifilist enamasti, et enamus investeeringuid sellest on pluss kaasatavust. Lisainvesteeringutest pidi siis jõudma Eesti ettevõtetesse või Eestiga seotud ettevõtetesse. Ja toona, noh, see oli poolteist aastat tagasi, kui me siis panimegi Sunliga seljad kokku, lõime uue keha. Ja, ja miks just Sunliga, Sunliga mina olen isiklikult ja läbi siis ettevõtete, ehk siis läbi Klintec Estonia ja läbi Beamline Accelerator'i. Väga palju koostööd teinud juba alates kaks tuhat üheksateist ja tegelikult natukene isegi enne, kui nad, kui nad Sunliteks läksid või said, nelja energiast. Ja see oli väga loogiline, et kaks sihukest suuremat innovaatorit sellel maastikul, nii Eestis kui, kui Baltikumi tasemel panevad seljad kokku. Ja proovivad siis selle ankuri endale taha saada ja, ja luua selline suurem viiekümne miljonine eelseemne faasi või pre-seed faasi rohetehnoloogia riskikapitali fond. Ja sealt see alguse sai. Tahtsime teha preestit faasi investeeringuid alates poolest miljonist ticket size'iga. Ja miks pool miljonit seetõttu just, et me sihtisime selliseid pigem riistvaraga seotud start-up'e, no nagu CleanTechis ikka, kas nad on deep-tech või, või riistvaraga seotud. Nii energeetikas, transpordis põllumajanduses, uued materjalid ja nii edasi, kõik, mis meil fookuses on. Ja jah, sealt see ühesõnaga alguse sai.

Me otsisime, ütleme meie fond oli kaheteistaastane, ehk siis kaksteist pluss üks, pluss üks. Natukene pikem, mis on riistvara ettevõtetele sobivam. Ja, ja me plaanisimegi siis teha Eestis ligikaudu, või Eestiga seotud ettevõtetes, ligikaudu kolmkümmend kaks, kolmkümmend kolm investeeringut. Valdkondadest, nagu ma mainisin, energeetika, energeetika, kas sinna jääb siis salvestus, demand response. Või võrgu, tehnoloogiatega seotud ettevõtted ja nii edasi, mis täna väga kiiresti arenevad ja nõudlus on suur nendele. Või siis ka transpordiga seotud, liikuvusega, logistikaga seotud, erinevate materjali arendustega. Jällegi, mis tulevad, ütleme teaduspõhise taustaga ja soovivad, või noh, vajavad rohkem kapitali. Ja võib-olla, mis nagu üks asi, mis neid kõiki meie potentsiaalseid investeeringuobjekte ühendab, on ka see, et neil ei ole selline. Standardne VC gameplan või funding plan. Et neil on pigem sihukene gameplan, kus on vajalik ka igasugune toetus, grandid. Igasugused toetusmehhanismid, siis vähegi võimalik, kas siis lokaalsel tasemel Eestist. Baltikumist või siis Euroopa üleselt. Ja, ja noh, kui ütleme, osata neid kokku mängida erinevate investeeringu raundidega. Siis see oli meie gameplan, kuidas siis hoida start-up'i evaluatsiooni igas raundis. Nii-öelda enam-vähem standardse VC gameplan'i raames. Ja aidata siis neil ettevõtetel kasvada, eskaleerida ja kuna tegu oli peamiselt noh, me sihtisime peamiselt siis tootvaid ettevõtteid, kes siis toodavad midagi, kas noh, jällegi võivad, võib ka olla mingi teenus. Aga üldiselt mingisugune toode, siis lõppude lõpuks, sel hetkel, kui see toode jõuab sellise skaleerimisfaasini, ehk siis jõuab piloot tootmisest edasi ja, ja esimese proof of concept'ini, nii-öelda skaleeritavas versioonis. Et sel hetkel enam-vähem, ütleme Series A, Series B, et seal me siis otsisime ka pigem juba varem neid exiti võimalusi.

et see tegelikult läheb päris laiaks, aga, aga noh, sestap me sihime ka pigem selliseid riistvara lahendusi. Mis toovadki reaalmaailmas reaalset, nii-öelda loovad reaalse alternatiivi. Et kui me, noh, ma ei tea, ma võin tuua näite, Ayotech, eks ole, me kõik teame Ayotechi üldiselt, need toodavad siis labori baasil nii-öelda palmiõli alternatiiv õli. Või, või materjali ja, et, ja just selle eesmärgiga, et selle asemel, et palmiõli siis toota, mis on hästi. Keskkonnavaenulik tegevus, et nemad suudavad seda teha siis laboris ja sisuliselt saepurust. Et see on noh, päris ehe sihuke clean tech näide.

Tead, ma isegi, kui, kui seda sektorit vaadata, noh, selles mõttes ka minu jaoks on clean tech on surnud. Et me peaksime rääkima natukene teises kastmes sellest, et minu jaoks on ta pigem selline reindustrialiseerimine. Kui me mõtleme, mis energia tootmise viise me täna kasutame, siis need on need, mis loodi sada aastat tagasi. Me oleme neid lihtsalt optimeerinud, efektiivsemaks teinud ja, ja võib-olla natukene nutikamaks. Aga sellest nagu ei piisa, et Klintech on pigem selline progress, see ei pea isegi olema innovatsioon, vaid me peame, noh, ütleme, majandus areneb. Inimesed arenevad, tehnoloogia areneb, tarkvaraneb, areneb veel kiiremini kui, kui riistvara loomulikult, sest seal on ka rohkem investeeringuid. Aga kui, kui me vaatame jällegi, kuidas Venture Capital maailm või ütleme Silicon Valley, kust see alguse sai? See on ju, Silicon on siis ütleme, bräni baasil pooljuhtide tootmine. See sai alguse üheksakümnendatel. Pärast tuli dot com boom, loomulikult siis nähti, et jah, suur Embroi tuleb sealt. Et liigume siis sinna enamasti, aga ütleme see, ütleme riskikapitali valdkond kui selline ja noh, Silicon Valley jällegi sai alguse riistvara investeeringutest. Täna meil on ju Nvidia, kes siin kasvab väga, väga suuresti, kes on sisuliselt riistvara ettevõtte. Et, et kui vaadata nagu selle, selles kastmes, siis CleanTech on puhtalt tööstuse ümberkujundamine. Ma ei taha öelda, et tööstusrevolutsioon, see kõlab liiga halvasti, aga, aga pigem nagu reindustrialiseerimine. Ehk siis me vaatame endale otsa, kas, kas tõesti meil on vaja. Nii ja nii palju sisendmaterjali ja nii ja nii palju nii-öelda saastavat energiat, et toota seda ühte ühikut, mingisugust asja, mis võetakse kasutusele. Kasutatakse, visatakse ära järgmisel hetkel. Või siis meil on pigem vaja mingisuguseid alternatiivseid sisendmaterjale, mis. Mida on võimalik kasutada veel, veel mitu korda pärast tooteeluiga ja nii edasi, et noh, see on lihtsalt selline loogika mõttekäik minus, minul, aga, aga eks ma olen selles mullis elanud sees ka ja lihtsalt näen seda võib-olla sellest. Kuidas

Mis oma usk, on sisuliselt teaduse kommertsialiseerimine siiski, noh, täna küll me väga palju Eestis põhinema on ju fundamentaalteadusel ja see on täiesti arusaadav. Et kuna see üldmulje või, või üldarusaam teadusest meil ongi see, et tuleb teadur, kes valib selle teaduse tegemise teekonna sellepärast, et ta tahab olla teadur, ta tahab teha teadust ja see on täiesti fine. Ma olen siin, me rääkisime väga palju ka eriti ülikoolidest inimestega, institutsioonidest inimestega, kes, kes toodavad nii, nii potentsiaalset rakendusteadust kui ka fundamentaali ja noh, see vastus, mis ma sealt saan sellele, et. Et kas me võiksime koostööd teha, et leida teie teadlaste seast on ju potentsiaalseid ettevõtjaid, kes võiks oma teaduse ettevõtteks pöörata, siis noh. Siis tuli juba rusikas pihku ja nägu läks punaseks. Et meie käest sa sihukseid ei leia, et nemad on valinud selle tee sellepärast, et see on karjäär, karjäärimudel, puht-ehtne. Küll aga on variant jah, et need fundamentaalteadlased, mis on siis nende teadlaste poolt loodud, et sinna leida mõni. Sihukene vihane noor magistrant, baka tudeng, kes tahaks teha sellest teadusest mingisugust toodet või, või seda kommertsialiseerida, müüma hakata. Ja läbi selle siis ühiskonnale, majandusele, keskkonnale head teha. Et mina usun väga tugevalt sinna, noh, me ju näeme ka, et näiteks siin Skeleton Technologies, UPCatalist, ka Roofid, Solar, Geratex Technologies ja paljud. Teised on väga teaduspõhised ning noh, jällegi riistvarapõhised ka. Ning loomulikult neil läheb kaua aega, et jõuda sellisesse staadiumisse, kus nad hakkavad siis mingisugust. Ma ei teagi, kasumit investoritele tagasi tooma, aga, aga see-eest on neil potentsiaal kasvada suureks, suurem.