Kuidas Pakendikeskus ja endine Planet42 kaasasutaja Lõuna-Aafrikas pakendiäri ajavad

Tere kõigile ettemõtte kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on stuudios ja tervitavad järjekordse kauni kolmapäeva puhul oma külalisi. Ja meie külaliseks, meil on täna kaks külalist, üks nendest on sellise kõigile eestlastele. Väga segastel põhjustel, aga siiski tuntud ettevõte nagu pakendikeskuse juht ja üks asutajatest Lauri Maaring. Tere, Lauri. Tere. Ja teine inimene on ka väga paljudele eestlastele tuntud ja ka mitte nendel põhjustel otseselt, millest me täna rääkima hakkame. Tema nimi on Erik Oja, tere. Tervist. Ja Taavi Kotka on niikuinii tuntud nii Eestis kui välismaal, nüüd tere, Taavi.

Tšau, tšau.

Meil on täna selline saade, me räägime projektist, ettevõttest, mõttest, asutusest nimega Backforce, South Africa, mida siis Lauri ja Erik on asutanud, et pakendikeskuse edulugu viia ka lõuna-aafriklasteni vist. Olen ma niimoodi aru saanud, aga enne, enne kui me siin läheme pakendi jutu juurde. Erik, sa oled tuntud Planet neljakümne kahest, on ju, või vähemalt üks või kaks korda käisite meil siin saates ka. Et sellega. Et teha selgeks, kas nagu sinu ühendused, sinu tegevused sellega, selle asjaga on läbi või mis, mis seis sellega on seal?

Just, kaks korda vist jõudsime käia, restardis ka minu arust. Aga jah, kaks tuhat kakskümmend neli lõpust juba olen, olen mina Planet12 eemal olnud.

Nii et sul täna seosed puuduvad seal jah, ajad, ajad Aafrikas uut äri. Just. Lauri, pakendikeskus on nagu ma ütlesin, igale eestlase tuntud ettevõtte lihtsalt sellepärast, et teil on nüüd kuulsad reklaamid. Ja mõni võiks ju arvata, et näe, nüüd me siin räägime mingisugusest asjast, et pakendikeskus on hakanud Lõuna-Aafrikas mingit äri tegema, et kas see on nagu päriselt niimoodi või see on ka mingi teie selline? Keel põses, reklaam, et kumbi, selles mõttes, kui on nagu reklaam, siis võiks kohe öelda, et me pärast saate lõpus ise lolliks ei jääks siin Taaviga, aga kui on päris asi, siis teeme saadet ka.

See, see on päris asi.

See oli küll väga pikk vastus, ütleme niimoodi, et kuule, aga me, me anname mikrid eile, et rääkige nüüd niimoodi ikkagi ära, et kuulaja aru saab, et kurat, seal toimetate nagu. Ja mis eesmärk on?

Jah, eesmärk on teha sarnane ettevõtte või juba oleme teinud sarnase ettevõtte nagu pakendikeskus on Eestis, siis nime all Lõuna-Aafrika vabariigis, et. Et see mõte jah, tuli nii, et meedias oli, oli päris palju juttu Lõuna-Aafrika vabariigis tegutsevatest Eesti ettevõtetest, enamik neist küll. Küll start-up ettevõtted, aga, aga, aga sealt see nagu kuidagi silmu ja kõrva jäi ja siis tekkis mõte natuke lähemalt uurida seda turgu ja, ja. Kuuskümmend miljonit inimest ja kasvav rahvaarv ja, ja pakendeid on vaja, vaja igal pool ja siis, ja siis viiski tee kokku. Ja mina

pean tunnistama, et meie oleme, ma ei saa öelda, et suurklient, aga me oleme väga nii-öelda usin Pakeni keskuse külastaja, ehk siis mitte mina, aga meie see. Inseneride kool, ehk siis Tehnvoogia kool, see vajab kogu aeg mingeid topse ja tütse ja kaste ja nii edasi on ju selleks, et. Neid asju ehitada ja, ja ma ise olen selles poes, kui me tegime inseneeriat põhikoolile, siis kuna ma tegelen nende ülesannete väljamõtlemisega, siis see on nagu. Laps kommipoest, sa vaatad, issand jumal, oi, need pakendid on kõrred ka, need kõrredud. Sellised kõrredud, poh, need, nende pulkadega saab veel sihukest asja teha ja nii edasi, on ju, et see on nagu. Ütleme niimoodi, et see on peaaegu sama hea kui hoomipood juba, aga. Et, et selles mõttes nagu võib-olla Lauri, sa pead natukene sellele kuule seletama ikkagi seda ka, et, et mida see pakendikeskus ikkagi nagu noh, poele nagu müüb, on ju, te ju ise midagi ei tooda, te olete lihtsalt nagu pakendite. Kuskil mujal tehtud pakendite vahendajad, on mul õigus?

Põhimõtteliselt küll jah, me ei tooda. Me müüme pakke, materjale ja pakke, seadmeid. Et leiame, mis iganes kohast maailmas sobiva tootja, kes siis antud toodet.

Kuidas jõuab üks Eesti ettevõte või Eesti ettevõtja selle mõtteni, et, et ma mõtlen, et äkki neil seal Lõuna-Aafrikas ei ole endal piisavalt papkaste ja kilerulle, et.

Ma

kujutan ette, et Lõuna-Aafrikas on papkaste ja kilerulle, et miks, miks või kuidas sa arvad, et, et see pakendikeskus peaks seal tegutsema?

No eks neid on ju igal pool ja, ja neid papkaste ja kilerulle oli ka. Kolmkümmend aastat tagasi, kui me alustasime, nii et, nii et selles mõttes ei, ei midagi uut, et need olid ka jah, sõjaküpp olemas, kui me alustasime. Aga, aga ka Lõuna-Aafrika vabariigis kasvab e-kaubandus, kasvab rahvastiku arv ja, ja asju on, asju on vaja pakkida ja saata.

Erik, nüüd sina, kuidas ikkagi, sa lihtsalt võtsid selle, et sa oled Lõuna-Aafrikas väga suure kogemusega, tead kõiki, tunned kõiki, sa oled Lauriga saunas kokku ja otsustasid, et davai, viime pakendikeskuse lave. Tegelikult sellega,

selle ideega lähenes Lauri, Lauri mulle, et noh, nagu ta ise mainis ka, et meedias oli minu nimi figureeris üsna palju ja, ja, ja nendest ütleme siis meediakajastusest võis aru saada võis, võis nagu aru saada, et, et mul tõenäoliselt on nüüd aega tekkimas, vaba aega. Ja siis, siis Lauri võttis ühendust ja ütles, et kuule, et mul on nüüd niisugune mõte, aga noh, kõigepealt uurimistööd teeks, eks ole, et, et, et kas, kas on mõtet, eks ole, et, et vaata, mis on see, mis on pakendikeskusärimudel Eestis. Ja, ja mis on see konkurentsiolukord lavis või kas seal on ruumi. Ja, ja on mõistlik sellist, sellist mudelit proovida ja, ja päris mitu kuud tegime selle kallal tööd, tööd käisin paljud konkurendid läbi. Arutasime pakendikeskuse tiimiga, peamiselt Lauriga muidugi ja siis lõpuks tuli, Lauri tuli ka ise love'i. Et, et kohapeal üle vaadata ja jõudsime, jõudsime üheskoos järeldusele, et, et, et asjal on jumet. Ja, ja niimoodi lõi, loo, loo, loo, loomisi sai siis back force South Africa loodud.

Aga ma ütlen, et noh, mina pean tunnistama, ma käin iga aasta, kaks nädalat Lõuna-Aafrikas.

Väga tubli.

Ja et mulle see riik väga meeldib kõik oma looduse ja, ja, ja see nende hüvedega, mis nad pakuvad. Ja ta on veel ka reetsilt odav, pean tunnistama, et see on kuulajale võib-olla kadedust tekitamiseks, et kui sa lähed kümne inimesega õhtusöögile. Kõik joogid-söögid sees, siis arve ei tule üle kolmekümne euro per nägu, on ju, et, et sa pead ikka pingutama, et üle kolmekümne euro saada, on ju, et. Et teeb ikka ka täps küll, eks, aga, aga. Ja me saame sellest kasvavast rahvaarvust ka nagu aru, et ja tegelikult Eesti ettevõtted on LAV-is ju veel, et näiteks Penosyn müüb oma ehitusvahtu Lõuna-Aafrikas ja. Ja neid on veel, et, et Erik, milles see nagu noh, jällegi nagu noh, Aafrika riikidest love on meie jaoks kõige kaugem, on ju, et võiks ju minna kuhugi lähemale, ala Keeniasse ja Rwandasse näiteks, et. Et kas sa oskad sellele kuulajale nagu mõne sõnaga nagu noh, veel kord rääkida sellest ka, et miks just love on nagu selline, et kui üldse Aafrikasse minna, siis võib-olla, mis sealt peaks üldse alustama?

Ja, ja loomulikult. No love on, esiteks ta on väga suur, majandus on suur, okei, noh, mõne, Nigeeria näiteks rahva suurem, eks ole, aga, aga love on esiteks enam-vähem toimiv demokraatia. Et on küll noor demokraatia, korruptsioon on kõrge ja nii edasi, aga ta on demokraatia. Ehk siis noh, on või ütleme, et siis on, on võimalik asju teha niimoodi, et, et ei pea altkäemaksu maksma, mida näiteks noh, Nigeerias on väga keeruline korraldada. Ja kuna ta lihtsalt, see riik on niivõrd suur, tal on nii head ühendused, siis ütleme ülejäänud maailmaga teiste Aafrika riikidega ka, et tegelikult noh, isegi kui see noh. Sageli on ka see, et kui sa tahad näiteks, ma ei tea, Rwandasse minna, siis sa niikuinii lendad läbi Johannesburgi, et, et jõuda sinna. Et, et ikkagi love on niisugune Aafrika keskus just, just äri, äripoole pealt.

Kuidas see pakendi mõte nagu sulle kõlas, Erik, et ma ei tea, ühel päeval helistas, kirjutas. Lauri Eestist pakendikeskust, ütles, et näed, sa oled seal. Kuule, tegeleks nüüd pakenditega.

Ei, ei tundnud üldse, üldse loogiline. Mistõttu, aga noh, ma hea meelega olin valmis nagu uurima, et midagi noh, teistsugust, teistsugust teha. Ja tuligi nüüd selle uurimistöö käigus, siis tuligi, tuligi välja, et tegelikult see. Kuigi tundub, et see on noh, hästi lihtne, eks ole, pakend, eks ole, ongi noh, pappkastid ja teipe ja nii edasi, et noh, see igal pool olemas ja noh, mis, mis, mis siin keerulist on. Aga tuligi välja, et tegelikult sellist pakendikeskuse ärimudelit, mis on siis kõige lihtsamalt seda kokkuvõttes kolmest sellisest osast, kolmest peamisest müügikanalist, mis on siis jaepood, e-pood ja siis otsemüük ettevõtetele, sealhulgas siis hanked. LAV-is ei ole mitte ühtegi pakendiettevõtet, mis oleks tugev kõigis kolmes. Ja isegi keeruline leida sellist ettevõtet, mis on tugev ainult kahes sellest nendest kanalitest. Ehk siis see pakendikeskuse, ütleme siis, integreeritud mudel, seda on küll keeruline üles ehitada, läheb kaua aega. Aga kui sa lõpuks saad käima, siis see, see e-pood, e-pood nagu toetab jaepoodi, jaepood toetab otsemiik ja otsemiik toeta, toetab e-pood ja nii edasi, tegelikult selle saab. Kui selle nagu hooratta käima saab, siis, siis, siis on, siis on, tulemused on nagu vägevad, nagu, nagu pakendikeskuse pealt on näha. Ja, ja Labis ei ole seda keegi, nii palju kui mina olen arvan, et pole isegi üritanud. Nii et me, meil on selles mõttes noh, selge, selge nagu selline ruum turul või, või ütleme auk, mida siis meie, meie üritame täita.

Kas te alustasite Johannesburgi kandist või Kaplini kandist?

Johannesburg.

Aga miks sealt?

Sest, et Johannesburg on reaalne, see, see ärikeskus, et see Kaplinn on niisugune koht, kus inimesed, kes asutavad ettevõtted Johannesburgis ja saavad väga-väga rikkaks, siis kolivad sinna, ostavad endale veini mõisa ja nii edasi. Veedavad pensioni, aga, aga, aga Kaplina kandis ütleme siis ütleme, Aafrika üleseid ärisid ehitatakse Johannesburgist, et kui sa vaatad, see on ütleme suurte rahvusvaheliste ettevõtete Aafrika peakontorid on Johannesburgis, mitte, mitte Kaplinnas.

Ma ühe küsimuse küsin veelkord, kui me läheme sinna ärispetsiifika juurde, hiinlased. Hiinlased on Aafrikat vallutanud ja vallutamas aktiivselt ja ma arvan, üks paremaid näiteid sellest on. Henrik, kui sa oled Lõuna-Aafrika põhjaosas, see kus on Krügeri park. Ja sealt lähedalt viiakse välja kivisütt Hiina. Ehk siis noh, mööda maad ja raudteed liiguvad siis läänest itta veoauto ja, ja rongikoormad. Ja need on niimoodi, et põhimõtteliselt, kui sa autoga sõidad selle maantee peal, siis iga kahekümne sekundi tagant tuleb sulle üks järelkäruga suur kallur, mis on kivisid täis, tuleb sulle nagu vastu, noh, põhimõtteliselt nagu lakkamatu autode vool. Ja selle tee on ehitanud hiinlased, need sadamad on ehitanud hiinlased, need autosid tõenäoliselt nagu on kõik maksnud kinni hiinlased, eks. Ja nüüd, kui sa näed, et hiinlastel on nii suur nagu või ja Lauri, parane mind, kui ma eksin, aga ma pakun, et enamus sinu pakkamaterjalist tuleb ka tegelikult ikkagi Hiinast, on ju. Siis tekib küsimus, et kuidas on võimalik, et nüüd noh, jällegi sihuke vahva Eesti ettevõte läheb juba kohta, kus tegelikult Hiina on noh, määratavalt rohkem elamaa saanud kui näiteks ma ei tea, Lätis. Ja, ja, ja, ja võtab turgu, nii et nagu mühin. Et kas see lihtsalt on niivõrd väike valdkond või sektor või miks nagu hiinlased juba seal ees ei ole?

Jah, parandan sind, et meil ei tule enamik tooteid, ei tule Hiinast, et noh küll, küll tuleb Aasiast, aga, aga kunagi jah, oli Hiina osakaal märksa suurem. Et see tootmine on jah rohkem Hiinast välja nihkunud, Vietnam, Malaisia. Et aga, aga jah, hiinlased on, on, on igal pool. Aga seal Aafrikas on ju rohkem, mina olen aru saanud, selline taristu ehitus ja, ja, ja sedalaadi mastaapsemad projektid kui, kui siis pakkematerjalide müük noh, nagu riiklikult tagant.

Sa eritavad omalt poolt öelda midagi juurde veel siia? No ja hiinlased on hästi tugevad tootmises, mitte nii tugevad müügis. Et, et jällegi meie ise ei tooda midagi, aga me otsime endale hästi head tarnijad, sealhulgas ka Hiinast. Ja siis müüme kohalikule tarbijale.

No ühesõnaga, selle saate point tegelikult meil ongi ju see, et julgustada Eesti ettevõtjaid, isegi kui nad ei tee ise tootmishäri, aga miks mitte ka tootmishäri puhul noh, vaatama kaugemale ja, ja, ja miks mitte meil ei ole avvi, et noh, et, et me ei pea kõiki asju võrdlema planed neli Eamna kahega. Vaid ikkagi noh, ongi suur turg ja ambitsioonikas turg ja, ja suured võimalused, eks, et. Et kui sa nüüd Lauri nagu hindad seda sammu, vaatad nagu tagasi, oli nagu õige otsus, kuidas see tunne on, et oled sa nagu õigel teel, on ju, et. Ma usun, et sinu eesmärk kõik, mis sa tahtsid saada, pole veel täitunud, aga, aga vähemalt see, et sa nagu, nagu see tunne, et noh, et, et, et ütled jess, et see, see, see, see otsus sai tehtud, et see samm sai nagu ette võetud, et, et see kindlasti oli õige.

Praegu olen täiesti võendanud, et see oli õige samm, et, et noh, need on ju alles nii esimesed sammud, et, et. Paran öelda, kas siis pikas perspektiivis oli, oli see õigevõtlus või mitte. Aga, aga jah, praegu on tunne hea igatahes ja, ja, ja küsimus ei ole, kas, vaid millal on backpord South Africa suurem kui, kui kogu pakendikeskuse muud.

Aga kuidas sul tunne on, kas sa nagu tahad ise ka kolida sinna nagu kohale ära juba, et seda asja nagu lähemalt nagu ikkagi kätt pulsil hoida või no ütleme, ongi, et mingi hetk äri paisub nii suureks, et noh, tekib küsimus, et, et noh, nii-öelda omanikud peaksid ikkagi olema seal, kus on, on, on põhi business.

No esialgu ma arvan, et ma teen nii, nagu sina, et käin iga aasta korra seal kakssada.

Kahjuks ikkagi äri pärast, et mul võiks küll olla seal äri, aga mul oleks ei ole jah.

Lähed, nutikamad inimesed teevad teistmoodi, Taavi. Lauri, kui vaadata seda pakendikeskuse äri, on ju, noh, ma tulen tagasi nende reklaamiturude, et meile võib tunduda, et see, et see on nagu selline business ka Eestis, et sa teed selle ägeda reklaami, on ju, ja siis kõik inimesed Facebookis vaatavad, share'ivad ja siis tulevad sinna sinu juurde pakku hästi ostma. Minu kõhutunne, ma ei tea sinu numbreid, ma pigem arvaks, et see on teistmoodi äri, et sul on suurkliendid, mingisugused tüübid, kellel on mahud. See on nagu selline mõnes mõttes nagu igav paberite, pakendite pakkumist, saatrehtede liigutamise business. Rohkem kui nüüd see, et kogu Eesti jookseb sulle selle reklaami peale kokku. Või kumba ta on, kust, kuidas seda äri nagu päriselt aetakse Eesti näitel?

Ja ei, kindlasti on nii, et, et noh, see, mis nagu välja paistab, on selline nagu lõppkliendile ja erakliendile müük ja selle jaoks on meil ka need jaekauplused ja need toimivad väga hästi, aga jah, suurem osa meie käibest tuleb ikka B2B müügist, et. Et see erakliendile müük moodustab väikese osa ja, ja, et B2B kliendid ongi siis jaeketid erinevad. Aga

nendele sa ei saa eriti nagu ligineda sellise emotsiooni pealt, eks ole, seal on mingid muud asjad, kui sa ka Aafrikas ehitad seda äri üle, et noh, et. Et mõelda, et ma lähen sinna, löön jalaga turu lahti, eks ole. Keegi on mingile

sugulane.

No, et ma panen mingid ägedad reklaamid üles ja siis inimesed tulevad ostma ja siis me saame Lõuna-Aafrika suurimaks pakendimüüjaks. Et kui see on selline B2B, et siis tegelikult käib ikkagi kuidagi teistmoodi.

Ja, aga noh, ikkagi praegu on veel nii, et. Et äri teevad inimesed omavahel, mitte, mitte siin erinevad AI-d, et ikkagi inimesed ja, ja ega see, kui meie aktiivne müük võtab ühendust kliendiga, siis. Siis ega see, see äsja tehtud võib-olla mingisugune kiiksuga reklaam, ega see nagu kahjuks ei tule, et, et selline. Selline võib-olla jalga ukse vahele on, on meil nagu lihtsam saada kui, kui täiesti tundmata oletanud.

Just see on, see on väga tähtis seal, et, et kokkuvõttes iga, iga äriklient on ka jaeklient, et see noh, iga ettevõte koosneb inimestest. No jah, et kui nüüd mingi tulevikus, kus on, ma ei tea, i-robotid omavahel ostavad nii edasi, see on võib-olla teistmoodi, aga, aga ikkagi, kui noh, iga ettevõtte juht on, on ka jae, jae, jae klient, ehk siis kui tema teab seda Backforce või pakendikeskuse brändi ja tal on vaja. Mingit pakendilahendust siis noh, näiteks kas või kui tuleb, tuleb mingisugune hange mingil ettevõttel, kes on piisavalt suur, eks ole, mingi, ma ei tea, poekett või noh, toidupood. Kilekotta või midagi niisugust, siis kui nad mõtlevad, kui nad teavad seda brändi jaekliendile, siis nad saadavad ka meile selle, kuule, et näed, siin on meil üks hange, palun osale ka. Ja, ja noh, see on juba pool, pool võitu, eks ole, kui saad osale, tead, et on võimalik osaleda niisugusel asjal.

Lauri, sa võtsid ikkagi päriselt nagu oma tavapärase playbook'i, seda, mida sa oled aastakümneid teinud. Andsid selle põhimõtteliselt Eeriku kätte, ütlesid, et jah, proovi täpselt sama asja või, või te tegite päris uue playbook'i või, või ühesõnaga sa ütlesid, et noh, et a la me helistame siin. Neid B2B kliente läbi ja, ja teeme pakkumised ja nii edasi on ju, et, et kui palju see on ikkagi nii-öelda juba olemasolev oskuse. Replikeerimine või kordamine versus see, et sa ikkagi avastad turgu täiesti nagu otsast peale.

On, kindlasti peame lähtuma ikkagi kohalikust turust, mida, mida Erik juba mõnevõrra tunneb, et üks-ühele paljusid asju tõenäoliselt üle võtta ei saa, aga, aga noh, selline põhiolemus, et, et needsamad kolm asja, mida Erik ka mainis, et. Jaepood, e-keskkond ja, ja siis B2B müük, et, et see põhimõtteliselt jah, on, on sama, aga et noh, kas meil õnnestub nüüd. Samamoodi seal reklaame teha, see, see on juba keerulisem küsida, seal on, seal. Ega seda niimoodi teadlikult nii tegema hakata on, on nagu raske, et see ka nii nagu, nagu, nagu välja kukub, et, et eks seda ole näha.

Erik, kuidas sina, sa läksid ühel päeval tööle, istusid oma võib-olla uues kontoris maha, on ju, ukse kõrval oli silt Backforce, South Africa. Sa järsku oled olukorras, kus sa pead hakkama mingitele inimestele ja ettevõtetele mingeid pakendeid müüma seal. Kuidas sa alustad sellist asja või kust sa peale hakkad?

No kõige alguses on muidugi see, et, et noh, meil lihtsalt ühes niisuguses co-working space's kontoris istusime, et, et noh, kõigepealt suur töö läheb, sest sellest saada ette võtta registreerida ja leida esimesed tarned ja nii edasi. Aga nii ostmise kui müügi peale, noh, meil on hästi väike tiim, mina ja siis üks, üks mees ostab ja üks naine või üks, üks, üks, üks mees müüb ja üks naine ostab. Ja seal on noh, ostsime nii-öelda sisse selle noh, nende, nende kontaktid, et teada esimesi tarnijaid ja teada esimesi, esimesi kliente. Ja siis panime, ütleme siis meie esimese niisuguse lao ette, lihtsalt panime laua püsti, back for sildi juurde, vaatasime, kes tuleb nagu sisse, saame rääkida, et, et ja noh, esimesed kliendid lihtsalt tulid. Jalutad nii-öelda ise siit, ise sisse ja siis käime seal ise, jalutame ka ringi. Paar niisugust lehte juures, nüüd siin on meie hinnapakkumised ja siin on natuke meie taustast ja lihtsalt, lihtsalt räägid nagu selles mõttes, et algus on niisugune, eks ta tuleb nagu, nagu vaevaliselt. Aga noh, kui praeguses me, me ei saa nagu väga palju lärmi teha, sest meil pole veel e-pood pole veel täiesti valmis, me veel ehitame seda jaepoodi, eks ole, ehk siis me saamegi teha ainult seda äritele otse müüki, B2B müüki. Ja noh, see on selles mõttes üsna nagu üsna lihtne, sa käid ringi ja üritad leida. Üritad leida näiteks logistikaettevõtted või, või, või, või mingid noh, poode, eks ole, müüd toidu, toidupakendid ja nii edasi, eks ole. Ja lihtsalt klientidega rääkides sa saad aru, et mida nad, mis, mida nüüd vaja on.

Aga see unikaalsus tuleb ikkagi läbi siis noh, ütleme kui palju seal on oluline näiteks see, et oh, ma oleks ikka roheline papp ja nii edasi, on ju, versus see, et, et lihtsalt hind, on ju, et. Või on see unikaalsus tuleb sellest, et te toote ikkagi mingit uut tüüpi pakendeid, mis on niisugune vau ja ohoo, polegi enne näinud ja see võib täitsa mulle pakkuda mingit konkurentsieelist ja nii edasi, on ju. Et mis nagu seal turul peamiselt müüb?

No kokkuvõttes on ikkagi, ühesõnaga regulatsioone on, aga neid on kõvasti vähem kui, kui, kui Eestis ja Euroopa liidus, eks ole. Aga noh, see läheb järjest keerulisem, keerulisemaks muidugi siin ka, mis muidugi omavõrd tähendab, et see pakendikeskuses olemasolev teave juba on meile kasulik võrreldes teiste LAV-i turumängijate, kes pole nagu harjunud pakendiregulatsioonidega. Aga kokkuvõttes ikka noh, põhi, põhitooted on pappkastid, teip, eks ole, aga noh, mõned, mõned pakke seadmed ja nii edasi. Kokkuvõttes meil on keeruline lüüa hinnaga, et, et me, meie fookus ei saa olla ainult sellele, et pakume kõige odavamat toodet kuigi tänu mõnele olemasoleva pakendikeskuse tootjale, ütleme siis Aasiast. Mõned spetsiifilised tooted me suudame tõesti pakkuda tegelikult turu parimat hinda, aga kokkuvõttes ikkagi oluline on see, et, et me ehitame sellest nii-öelda one-stop shop'i, kui sul on vaja mingi, mingitki pakendi, mingit pakke, pakke lahendusi, siis meie mõtleme selle välja kaasaarvatud. Mingit spetsiifiliseid asju, kusel on vaja näiteks oma firma logoga teipe või midagi sellist, et mõtleme ka selle välja.

Okei, aga mõtlengi, et võib-olla Lauri, sina, sa oskad seda paremini kommenteerida, et mis selles valdkonnas üldse koos kogu selle rohe teema ja muuga, no vahepeal kindlasti oli mingi laine, et kõik pidid oma aru roheline. Noh, kuni sina mani välja, et ma ei tea, tulid poest paberikotiga ja siis vihma sadas väljas ja siis olid pooled asjad olid maha kukkunud selleks ajaks, kui koju jõudsid, on ju, et. Et kas see aeg on läbi või kas ütleme nii-öelda, kui see nüüd praegu võrd, et ma ei tea, Euroopa trende ja Aafrika trende, et on, et on kõik need sama, sama jälge või, või, või, või palju see roheteema üldse enam mängus on?

Eks ta ikka on, aga see käib jah nagu lainetena, et, et mingi, mingi ajahetkena on see nagu hästi aktuaalne. Ja siis jälle vähem ja, ja, ja mingitel aegadel noh, hästi palju uuritakse mingid alternatiivid. Kohta, aga siis jah, kui jõutakse kas siis hinnani või, või siis funktsionaalsuseni, et, et mis ei toimi nii nagu sellel paberkoti toodud näitel, et, et siis, siis jah, see, see huvi nagu mõnevõrra raugeb, aga. Aga noh, põhimõtteliselt on ikkagi nagu jah, mõistlikud on sellised suunad, kus, kus. Kus õnnestub luua uusi pakke, materjale või siis neid olemasolevaid täiustada, nii et, et noh. Vähem materjali, et need muutuvad õhemaks, samas kui nad ei kaota seda lõppeesmärki hoida, see toode, see on sees terve ja korras, et. Et jah, see on nagu, see suund on olnud ja, ja, ja jätkub.

Kas sinna sellisele turule, muule turule on võimalik minna ka? Noh, kohe nagu suurelt, kui sa oled pakendi keskus. No ma kuulasin, kuidas Erik pani oma leti sinna laua ette püsti ja rääkis inimestega, kes lattu läksid, on ju. Ja ma mõtlesin, et noh, et kui Lidl tuleb Eestisse, siis nad ei rendi, on ju turul mingit boksi alguseks, et vaatame, mis saab, et noh, teevad kohe poe või, või kaks või viis või kümme. Ja ütlevad, et me oleme Lidl ja me oleme siin. Võiks ju ka ette kujutada, et kus sa lähed. Eesti ja edukama pakendi ettevõttega Lõuna-Aafrikasse näiteks, on ju, siis teed sinna kontori ja noh, hakkad kohe osalema suurtel hangetel on ju, mitte. Mitte ei lähe kuhugi laoa, et proovima ühe rullikaupa kellelegi müüa, et kas see käis kuidagi, et miks see strateegia, et kas see käis kuidagi peast läbi, et, et me võime minna ja suurelt ja palgata kohe kakskümmend inimest ja. Ja hakata kohe kõige suuremate lepingu, lepingute pärast nagu võistlema?

Me kõigepealt testime, mis ja kuidas töötab, ennem kui me väga suurelt ette võtame ja. Ja, ja noh, ütleme meil ei ole nii nagu mõne tarkvaraid õppe puhul, mida on nagu eskaleerida lihtsalt uuele turule, et, et me, me peame noh, ju seal täiesti nullist üles ehitama kogu laoseisu. Ütleme, kui me siin Eestis toimetame ja tarnime Läti, Leetu, Soome, siis me saame oma Eesti logistikakeskust kasutada ja need, need kaubataasjad tulevad siia ja siit saadame välja, aga. Aga Lõuna-Aafrika Vabariigis me seda teha ei saa, ehk et, ehk et see, see võtab aega, me teeme kõigepealt valmis selle esimese poe, vaatame kuidas see, see tööl hakkab, kas või mis on vaja muuta ja siis selle põhjal otsustame järgmised sammud.

Aga, Erik, sul lööb nagu aega üle, et sa lisaks Laurile võid siin võtta veel erinevaid Eesti tootjaid endale sellesse ahelasse sisse või, või sa oled ikka naha ja karvade kõik Lauri oma? Nahaajakarvad, ei aega, aega tuleb,

tuleb puudu. Et noh, selles mõttes, et noh, oleks jah, variant mingi kohe eesmärkiga minna, mingi viis või kümme poodi teha, aga jällegi noh, kui sa ei. Ütleme, osaliselt muidugi me teame, see mudel on, on, on fundamentaalselt sama nagu jällegi need kolm sammast, aga. Aafrika ei ole sama, mis Eesti, noh, isegi, isegi Läti ei ole sama, mis Eesti, eks ole, et, et noh. Selgelt tuleb, tuleb kuulata turgu, nemad ütleb, turg ütleb sulle, mis, mis töötab, mis ei tööta. Ja, ja ütleme noh, ei ole mitte mingit põhjust, miks üks pood ei saaks olla kasumlik. Ehk siis see mõistlik on kõigepealt see üks pood teha kasumlikuks, kui hakkad laiendama, et, et, et sellist lähenemist nagu ei ole, et, et ütleme, kui üks pood on kahjumik ja kaks poodi on kahjumik, siis äkki mingi kümne poe pealt muutub kuidagi maagiliselt kasumlikuks, et. Et ütleme, mitte, mitte nagu positiivse rahavooga asja eskaleerida. Kui see ei ole, ütleme siis iduettevõte, siis see ei ole nagu väga, väga loogiline asi, mida teha.

Kas sinu jaoks, Lauri, see nii-öelda lugesid, lugesid lehte ja vaatasid, et mingi Erik on kuskil Lõuna-Aafrikas, et see oligi umbes niimoodi või, või sa tegelikult teadsid või, või ma ei tea, kas sa olid, olid ka üks nendest inimestest, kes Planet42st raha paigutas?

Ei, Planet'sse raha ma ei ole paigutanud, aga ma jah, meediast põhiliselt tuli see info jah, et, et noh, seal ju käis veel nimesid pigis seal. Tegutsevad, jaga, jaga näiteks ja eks nad on jah, nagu erinevad, aga, aga noh, põhimõtteliselt jah, sealt see huvi tekkis natuke rohkem selle maakohta uurida ja. Ja nii see läks.

Nii et selles mõttes, kui Erik oleks olnud mitte Lõuna-Aafrikas, vaid ma ei tea, Lõuna-Ameerikas kusagil ja sa oleks lugenud, et, et see ei olnud sinu jaoks selline asi, et sa oled alati tahtnud Lõuna-Aafrika turule minna ja näed, järsku avanes võimalused, pigem see oli selline tiimi, tiimi peale panuse tegemine.

Ja ei, sellist, sellist, et olen alati tahtnud sinna minna, seda ei olnud.

Selles mõttes Aasias hästi palju müügist on kasu sellest, kui sul on mingi riigi tugi noh, a la mingi suursaadik avab mingi ukse, tehakse mingi vastuvõtt, on ju, tuleb mingi delegatsioon, sõlmitakse suured lepingud, nii edasi, on ju, väga tähtis. Kõik on presidendid, tiitlid, ilusad nimekaardid ja nii edasi, et. Lõuna-Aafrikas, üldse meil Aafrikas on, meil vist on kaks suursaadikut, üks katab põhjaosa ja teine lõunaosa, eks, et. Et kui palju sellest, ühesõnaga, kas sellest üldse on kasu, nii see on väga asjalik suursaadik seal praegu, aga mõtlengi, et, et kas sellest üldse on kasu ja, ja kui on kasu, siis kuidas üldse kasutada seda, seda, seda, seda, seda tähtsat ametimeest?

Ja Eesti, Eestil on täitsa suursaadik olemas. Ta on väga, väga hea ja andekas ja teeb piiratud ressurssidega imetlusväärset tööd. On ka, on ka meile abiks olnud, kui siin just oli eelmisel aastal. Kaplinas oli üks, üks niisugune konverents, kus samamoodi siis Välisministeerium kutsus muuhulgas ka pakendikeskuse või, või siis, siis, siis, siis osalema. Et noh, praegusel hetkel, kui me oleme nii alguses, siis, siis, siis on nagu keeruline noh, sealt ei ole nagu väga mingit noh. Daniel kindlasti tahab, ma näen, et tahab toetada, aga praegu tal pole väga palju, väga palju teha meie, meie jaoks, aga noh, ma olen kindel, et kui me suuremaks saame, siis, siis, siis on sellest rohkem. Rohkem kasu, et see on kindlasti on selline riigi tugi oluline. Praegu ka ta on rohkem selline nagu noh, kuidas öelda siis brändingu, brändingu osa või, või näitab, et, et me ei ole päris niisugused noh, suvalised mehed metsast, vaid ikkagi, et, et noh, et me võtame asja, asja tõsiselt.

Aga äriliselt ma just mõtlen, et noh, et, et ma ei tea, te nii-öelda pinnite välja kõik totaalselt kõige olulisemad B2B kliendid. Ja siis teetegi kohe teadlikult sellise nagu ürituse, et kui palju niisugune asi üldse näiteks selles riigis nendel inimestel korda läheb, et noh, ma ütlesin Eestis, kui. Kui muide Saksa suursaadik teeb ürituse, kutsub Eesti ettevõtjaga üritusele, siis noh, nii mõnigi vaatab, et kurat, ma ei viitsi, et ikkagi reede õhtu ma lähen parem oma perega õhtust sööma, on ju, et. Et kuidas seal nagu on, et kas selline nagu nii-öelda noh, nii-öelda, kuidas ma ütlen siis nagu kunstlik tähelepanu, et, et kas see, kas see omab suuremat väärtust või mitte?

See omab kindlasti väärtust, et see on kuidagi öeldud, et on ütleme, ärikultuur on võib-olla natuke rohkem. Ma ei tea, kas slaavilik või sellist, kus, kus on, kus on oluline on tiitel, eks ole, et noh, et, et kui sul ikkagi suursaadik kirjutab või palub midagi, siis noh, on suurem tõenäosus. Et sa saad midagi, kui, kui, kui kirjutab noh, mingi suvaline müügimees või, või direktor isegi midagi sellist täpselt, jah. Siiani jällegi noh, et läheb aega. Selle mudeli väljaehitamisega meil, et me ei ole veel piisavalt suured, kui praegu näiteks tulekski, ma ei tea, et kohalik, ma ei tea, mingi Eesti Energia näiteks või midagi, neil on mingit suurt hanget vaja, siis praegusel hetkel me ei tahaks seal osaleda, sest meil ei ole kogu see tarneahel ei ole veel piisavalt, piisavas mahus nagu käima läinud. Et selleks nagu natuke noh, jällegi nagu natuke nagu tuletõrjevoolikust joomine, et see võid oma noh, näo eest ära lasta, aga ega noh, eks, eks me kasvame sinna.

Mis on see selline eesmärk või ambitsioon, võib-olla Lauri, sinu, sina sead seda, et kas see on selline, et vaatame, mis saab või see on kuskil paika pandud, et sellest peab saama üks igavesti suur asi?

Jah, nii nagu ma ennem korra mainisin ka, et, et me oleme üsna veendunud, et, et sealsed pahud on, on juba mõne aja pärast suuremad kui meil siin. Siin Eestis, et väga nagu kuupäevaliselt midagi paika panna ei saa, aga, aga, aga selle jaoks me, me tööd teeme ja, ja, ja plaanid on ambitsioonikad.

Aga kuidas sellise turunduse ülesseadmine ikkagi käib, et noh, teil on Eestis mingi käekiri ja no rahvale see meeldib, on ju, mis käib suu muigele ikkagi alati, kui jälle tuleb teie nagu mingi pool vimkaga hetkel päevakohase uudise peale tehtud nii-öelda nali, et see vajab teatavat silma ja sellist ka mõtteteravust, et ta päris nii-öelda ei, ei, ei genereeri, on ju, et, et ja noh, igas, igas riigis on ka huumor nagu erineva olemusega, eks, et. Et kas selle, kas seda, kas seda ütleme nii-öelda, kas seda käekirja üldse on võimalik kopeerida või see nalja, mis on teil juba olemas?

Seda me Erikuga ka arutasime seal kohapeal, et, et mis puudutab siis seda huumorimeelt ja. Ja Erik on seal suhelnud kohalike inimestega ja, ja, ja ma saan aru, et, et mingis osas see huumorimeel ikkagi üsna hästi. Klapib ka eestlaste huumorimeelega. Aga jah, seda, seda niimoodi neid päevakajaliste uudiste põhjal reklaame teha, et see, see on jah, päris keeruline, et peab olema ikkagi kogu aeg selles uudishoossees, pluss siis peab olema selline väga kiire ja operatiivne suhtlus. Reklaamiagentuuriga, et. Et jah, nagu niimoodi kuidagi väga lihtsalt seda kopeerida ei saa, aga, aga, aga vähemasti me, me proovime.

Mul tuli kusjuures meelde üks anekdood, mida Lõuna-Aafriklased iseenda kohta räägivad, et kui see mahub siia stuudiosse, siis ma räägin ära selle korraks. Et kaks meest paaris natuke on juba võtnud ka, on ju, siis üks ütleb teisele, et tead, et mul on ikkagi selline seis, et. Mul on ikka naise üle niisugune võim, et eile ta tuli kurat, ta tuli Roomatest minu juurde, on ju. Ja noh, esimene silmestab, et issand jumal, et kus sa niisuguse võimu oled saanud, et noh, et, et, et naine ei ole su Roomatest, tuleb sinu juurde, mis ta siis ütles? Ta ütles, tule voodialt välja, kuradi koer.

Seda, seda on ka Eestis räägitud, et selles mõttes tõesti on võib-olla, me võib-olla leiame ka Lõuna-Aafrikast teise Taavi Kotka, siis kui me oleme nii sarnased inimeste ja riikidena. Kui suur see turg on, Erik, sina oled selle otsast lõpuni läbi arvutanud või et on, mitu pakendikeskust mahub Lõuna-Aafrikasse?

No ma mingi hetk tegin arvutuse, et kui võtta selle nagu poodide arv ja nii edasi, siis me saame üle saja poe siia teha, mis ei ole kindlasti mõistlik, et see noh, see asutustihedus on tegelikult suurem, eks ole, nii edasi. Aga, aga jah, noh, ütleme, et turg on nii suur, et ma ei ole tervet seda turgu läbi nagu arutanud. Johannesburgist alustame ja ütleme, et siin on kindlasti veel päris mitmeks aastaks nagu kõvasti, kõvasti tööd, et üldse siin hakata nagu noh. Noh, mingisugust mõistlikku, mõistlikku jaotusvõrku nagu siis, siis välja ehitama, et noh, nagu Lauri ütles ka, et, et, et noh, seda oleks mõtet hakata tegema, kui, kui, kui meil poleks eesmärk, et, et love'i äri kasvaks suuremaks kui, kui, kui Eesti äri. Ja, ja, ja love on samas jällegi suurepärane koht, kus, kuskohast lained edasi siis teistesse Aafrika riikidesse, et tahame seda mõistlikult. Mitte ülemäära nagu rapsides ja kiirustades, aga, aga noh, jällegi, et siin potentsiaal on, on, on väga suur ja, ja me oleme, oleme veendunud, saame siin ehitada vähemalt sama kõva ettevõtte kui pakendikeskus on Eestis.

No selge, jätame teid siis heitama, aitäh kõigile kuulajatele, aitäh Lauri, aitäh Erik ja me kohtume nädala aja pärast, siis on uued külalised, uued teemad.