@ ETTEMÕTE // 2026.04.30
KUUPÄEV
2026-04-30
PIKKUS
40m 47s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Saates on külas Tartu tehnoloogiaettevõtte CrystalSpace kaasasutaja Pätris Halapuu, kes räägib tipptasemel kosmosekaamerate arendamisest ja tootmisest. Arutletakse keeruka riistvara ja tarkvara disaini, kosmoses esinevate karmide tingimuste (vibratsioon, radiatsioon) ning Eesti ettevõtete osaluse üle rahvusvahelistes kosmosemissioonides.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Henrik Roonemaal ja Taavi Kotkal on külas suuri asju tegeva väikese Tartu ettevõtte omanik Pätris Halapuu. Väike Tartu tehnoloogiafirma valmistab tipptasemel kaameraid, mida kasutatakse kosmosemissioonidel ning mis on jõudnud ka Kuu peale, kui on samal ajal avalikkusele peaaegu nähtamatud, sest lepingud keelavad enamikest edusammudest rääkida. Nüüd kavatseb ettevõte oma tehnoloogia droonidesse panna ja katsetab neid juba Ukrainas. „95% meie klientidest ei luba endast rääkida," rääkis tänases Ettemõtte podcastis idufirma CrystalSpace juht ja kaasasutaja Pätris Halapuu. See tähendab, et isegi, kui Eesti tehnoloogia on osa olulistest rahvusvahelistest missioonidest, ei saa ettevõte neid edulugusid turunduses kasutada. CrystalSpace'i uusimad arendused viivad kaamerate rolli kosmoses uuele tasemele. Kui varem piirdusid süsteemid pildi edastamisega, siis nüüd suudavad need ka andmeid kohapeal töödelda. Halapuu rääkis, et nende lahendused ühendavad silma ja aju ehk kaamerad suudavad jooksutada tehisintellektimudeleid ning teha otsuseid reaalajas. Selline võimekus on kriitiline näiteks autonoomsetes kosmoseoperatsioonides, kus satelliidid peavad üksteist tabama või robotid tegutsema ilma otsese inimjuhtimiseta. Lisaks kosmosele näeb ettevõte suurt potentsiaali oma tehnoloogial kaitsevaldkonnas. CrystalSpace töötab lahenduste kallal, mis võimaldavad droonidel sihtmärke automaatselt tuvastada. Halapuu sõnul on esimesed süsteemid juba testitud ning need peaksid lähiajal jõudma ka Ukrainasse. Seal hinnatakse eelkõige töökindlust. Odavad ja laialt levinud komponendid ei pruugi keerulistes tingimustes vastu pidada. „Kui kümnest odavast droonist töötab ainult üks, võib olla mõistlikum kasutada kallimat, aga töökindlat süsteemi," rääkis ta. CrystalSpace on üks mitmest Eesti ettevõttest, mis on välja kasvanud tudengisatelliidi programmidest ja tegutseb nüüd rahvusvahelisel kosmoseturul. Halapuu sõnul näitab see, et ka väikesel riigil on võimalik kosmosetehnoloogias kaasa rääkida ning eriti, kui ühendada teadus, ettevõtlus ja rahvusvaheline koostöö. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.
Väga hea küsimus, selle poole pealt on, oleme näinud ja ka ise Ukrainas käinud siin aasta aega tagasi, et esiteks neil on vaja kõike, mida on võimalik saada. Alustades nendest odavatest süsteemidest kuni ka luuredroonideni ja kaldimate süsteemideni välja. Ehk siis, kuhu meie kaamerasüsteem seal positsioneerub, on siis jah, tõesti mitte need mõnesaja eurosed FPV droonid, vaid tiba kallimad, mis teevad suuremaid strateegilisi samme või taktikalise missiooni taseme seal natukene kõrgemal üleval. Ehk siis seal meie kaamerasüsteemid, nad jah, tõesti ei ole kosmoose hinnaga, vaid on militaarhinnaga ja seal väga lihtne näide on, kuidas need hinnad erinevad ja miks nad erinevad, on kas või see, et sensorisüsteem, mida me kasutame. Tarnijatel on siis erinevaid komponentide tasemeid, mis on vastavalt kvalifitseeritud või läbi testitud. Kui me räägime militaartaseme, ehk siis seal nendest nendeks tasemeteks tavaliselt on, kui nii-öelda ülemist otsa vaadata, on autotööstuse jaoks, militaartööstuse jaoks ja siis on kosmosetööstuse jaoks. Militaartööstuse jaoks sensor maksab ütleme kuskil suurusjärgus näiteks kaheksasada eurot. Siis kosmose jaoks sama sensor, sama tükk, aga mis on lihtsalt läbi kvalifitseeritud ja tehtud kindlaks, et nüüd sellest tootmiskogusest kosmose kvaliteedile vastavad. Need kümme sensorit võib-olla näiteks siis see kvalifikatsiooniprotsess ja kõik seal taga tähendab seda, et kosmosekaamerasüsteemi jaoks sama sensor samale süsteemile maksab kaksteist tuhat. Ehk siis rohkem kui kümme korda kallim, eks ole. Samas arhitektuur on sama, meie disainid on samad, meie tarkvara, mida me saame jooksutada, on sama. Ehk siis tulles kosmosest militaari poole peale, on meie jaoks asjad lihtsamalt. Lisaks ei ole meil termovaakuum kambertsükleid vaja jooksutada, radiatsioonikindlust tagada ja nii edasi. Ehk siis selline tark disain ja tootearendus on võimaldanud meil hinnas kõvasti alla tulla ja samas tagada, et süsteem on olemas ja tagasiside, mis me ka Ukrainast oleme saanud ja kuulnud. On see, et Hiina komponendid on küll odavalt ja laialt kättesaadavad, aga nende töö. Kindlus ei ole see, mida vaja on. Kuumenevalt üle, ei tööta suvalistel hetkedel ja nii edasi. Ehk siis iga, iga missioon ja iga lend nende jaoks on kriitiline. Ehk siis seal läheb ka kogu see arvutus, et kui kümme drooni ja neist üks võib-olla töötab ja iga drooni hind on suurusjärku tuhat euri, siis võib-olla üks droon, mis. Käib mitu korda edasi-tagasi ja maksab kümme tuhat pluss, siis see on ilmselgelt mõistlikum.