Tere kõigile, Ette Mõte podcasti kuulajatele, Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa on stuudios ja leidnud üles idufirma, mis. Mulle tundub ka latitud ja rääkisin inimestega ja järjest enam öeldakse, et väärib väga tutvustamist ja küsimist, et millega te tegelete ja kuidas siis nii. Ja see idufirm on meil täna stuudios, aga enne kui ma selle juurde lähen, siis peaks Taavi käest küsima, et kas sinu hommikused iluprotseduurid Taaviga sellise keskealise mehena on juba tehtud, näokreem või mingi muu selline kosmeetiline asi näkku pandud.
Käisin hiljuti just Jaapanis oma pojaga, mis andis siis seda, et nädal aega me jagasime hotellitube ja, ja veetsime päevi koos. Ja ma olin üllatunud, kui moeteadlik on minu poeg ja ühesõnaga, kui palju tema ennast kremitab, et. Mina ikka ilmselgelt olen õue laps, et, et peod ei saa seepi pähe ja juuksed puhtaks hommikul ja that's script on ju, et rohkem mul protseduure ei ole, eks, okei, väike lõhke võib-olla peale on ju ja hambad puhtaks ja minekut on ju. Aga tema, tema suudab veeta nagu ikkagi, ma ei ütle, et tunde, aga kümneid minuteid seal kremitades.
Ja saabub värskena vannitoest hommikul välja. Meil on, me oleme saanud jala natukene kosmeetikatööstuse ukse vahele, aga teistpidi ka, ma ei teagi, kas peab ütlema teaduse või, või lausa deep-tech'i ukse vahele. Meie tänane külaline on selline Eesti idufirma nagu Äio ja selle kaasasutaja on Peetri-Jaan Lahtvee. Tere, Peetri! Tere-tere! Äio muide, ma eeldan, et sina tead, mina hommikul guugeldasin, sain teada, et Äio on ansambli Metsatöll neljas stuudioalbum, mis ilmus aastal kaks tuhat kümme ja Metsatöll on poolte eestlaste lemmikansambel. Kas, kas Äio idufirma nimel ja Äio Metsatöllu albumi nimel on mingisugune ühendus omavahel?
Tegelikult jah, saime selle, selle ühenduse teada hiljem pärast seda, kui olime nime juba, juba ettevõttele ära pannud, aga. Aga lühidalt, kui rääkida ettevõtte selle nime loo ära ka, et see nimi sai pandud koos kaasasutajaga. Kaasasutaja, kaasasutaja on mul Brasiilia päritolu, kes on tänaseks Eestis elanud juba üle kümne aasta või ligi kümme aastat ja tema on väga huvitatud eesti folkloorist. Ja siis, kui me olime siis ettevõtet asutamas ja mõtlesime, et mis selle nimeks võiks saada, et. Et siis tema soov oli, et, et see võiks olla midagi Eesti folkloorist ja, ja kui ta küsis, et mis jumalad Eestis on, siis mina teadsin ainult Taarat. Taara ja mõtlesime, et ei ole kõige parem nimi võib-olla ettevõttele. Aga, aga siis hakkasime guugeldama ja, ja siis leidsime, et Eestis on tegelikult rohkem jumalaid ja, ja äiu on nii-öelda Eesti, Eesti jumalate siis unistuste ja unejumal. Ja siis me mõtlesime, et see võiks, võiks olla tegelikult sobilik, sobilik nimi.
Kui ma nüüd peaks küsima, et millega Aio tegeleb ja kuidas see on seotud unistuste ja unega, kas sa suudad see, kas sa suudad need kaks poolt ühes lauses elegantselt ühendada?
Jah, vaatame, kui elegantselt see kokku läheb nüüd, aga Aio on biotehnoloogiaettevõte, kus me siis polariseerime erineva tööstuslikke kõrvalsaaduseid. Toiduks sobilikeks rasvadeks ja õlideks. Ja meie eesmärk siis ongi asendada rasvad, millel on kõrge keskkonna jalajälg, aga samas ka on neid raske võib-olla. Importida pikkade tarneahelate tõttu, et meie eesmärk ongi algselt oli peamiselt asendada palmiõli, aga tegelikult ka loomsed rasvad. Troopilised erinevad õlid, rasvad, ehk siis meie suudame kohapeal kohalikust toormest toota just neid erinevaid, erinevate funktsionaalsustega rasvu.
Sa teed õli, aga, aga mil, millest sa teed seda õli siis, kui sa ütlesid midagi nagu tööstuslikud kõrvalsaadused või midagi, mis kõlas ütleme õudsalt?
Just, et me tegeleme näiteks puidutööstuse kõrvalsaadustega, põllumajanduse kõrvalsaadustega, toidutööstuse kõrvalsaadustega, näiteks siis jah, puidutööstuses saepuru. Saepuru on võimalik fraktsioneerida suhkruteks. Ja, ja siis me saame neid suhkrut kasutada samamoodi põllumajanduses, toidutööstuses, tihtipeale jääb igasuguseid orgaanilise materjali üle. Ja see protsess on biotehnoloogiline protsess, sarnane õllepruulilisele, et õllepruulilise käigus me kasutame pärme, mis siis erinevad siis suhkrut konverteerivad alkoholiks. Siis meil on natuke teistsugused värmid, mis need suhkrid, mis konverteerivad need suhkrut siis õlideks ja rasvedeks.
Kui palju see, jaa, kui palju see on nii-öelda täitsa uus innovatsioon versus see, et te teete midagi, mis näiteks nagu UK-s või USA-s toimub, aga siis nüüd teete siin piirkonnas?
Tegelikult esimesed sellised protsessid kirjeldati juba teise maailmasõja ajal või oli samamoodi toidu, või oli jah, ütleme toidupuudis. Et esimesed andmed sellest pärinevad sealt, aga, aga need siis suhteliselt kiiresti tegelikult selline, selline tootmine lõpetati. Kui meie alustasime kaks tuhat kakskümmend kaks aastal, siis me suutsime identitseerida umbes neli-viis ettevõtet, kes oli sarnases valdkonnas, üks USA ettevõte, kes oli juba tegelikult, see on neli aastat ja oli suht juba arenenud. Aga jah, tänaseks on see konkurents tegelikult kasvanud selliseks kolmekümne ettevõtteni, nii et see, see valdkond tiheneb, aga meie võtamegi seda kui, kui siis näidet, et, et põhimõtteliselt see nõudlus on, on, on antud sektoris siis identifitseeritud ja tegelikult päris suur.
Kas sa saad teha meile see üks näite, mis oleks nagu selles mõttes selline noh, Eestis on vaata selline termin, kui tädimaalile arusaadav, eks, et kust sa võtad mingi kas tootegrupi või, või, või toiduaine, mis iganes või lisandi, et. Et näed, oli nii ja nüüd on naa, tänu sellele, et teie nii-öelda teete siin oma asja, et, et kuulajad saaks kohe aru, et kust kohast see nii-öelda. Noh, ühelt poolt see loodusliku jalajälje võita, aga teistpidi ka majanduslik võit tuleb.
No kõige võib-olla lihtsam näide on, et täna me kasutame päris palju võid. Või tuleb piima rasjast, kui me tahaksime. Võib-olla on. Täna meil tõenäoliselt võis võitootmises küll suuri võib-olla probleeme ei ole, aga kui me tahaksime seda asendada, siis põhimõtteliselt me võiksime selle asendada sellise protsessiga, mis ei, ei kasuta sul maad, ei vaja maad, ei, ei vaja, on resistentne. Ütleme siis, kui sul peaksid toimuma mingisugused. Siis viirused loomade hulgas, me eelmine suvi oli meil. Seakatk Euroopast on, on siis ka veise tootmises probleeme olnud, et see selline siis fermentatsiooniprotsessi läbi tootmine on resistentne nii kliimamuutuste haiguste. Jah, ilmade resistentne, et põhimõtteliselt sul on selline kindel tootmisprotsess ja, ja mis võimaldab. Siis ära kasutada ka just nimelt neid kõrvalsaaduseid. Et võib-olla nüüd jälle ei läinud kõige lihtsamini, see näide ei tulnud välja
või? Halb näide, halb näide, sa rääkisid, et noh, et, et juhul kui tuleb, juhtub neljapäeva õhtul pimedal keskööl täiskuu, et siis noh, on, näed, lahendus olemas, on ju, aga too ikkagi mingi selline näide, kus näed, et näed, muidu oli ju palmiõli, nüüd panime meie soga sisse hoopis teine minek, on ju, et noh, et, et nelikümmend protsenti kokkuhoitud, on ju. Et kas on niisugune näide ka on?
Jah, võime siis ka tuua selle näite, tegelikult palmiõli tootmine on, on väga efektiivne protsess. Palmiõli tootmise probleem on see, et palmiõli saab toota kindlas troopilises regioonis. Ehk siis selleks, et palm, kuna põlinõudlus kasvab, siis mida tehakse? Võetakse maha vihmametsasid, et kas suurendada siis palmiõli tootmist. Meie eesmärk on leida alternatiivne võimalus, kuidas toota rasvasid ja ära lahendada siis, pakkuda siis toodet sellele kasvavale nõudlusele. Ja, ja samamoodi lähiajaloost on näha, et ka kui meil oli Covidi kriisid, kui oli Venemaa agressioon. Ukrainas, et kõikide importtoodete hinnad hakkasid kõikuma. Ka õli ja rasvade hinnad suurenesid viis, viis kuni kaheksa korda. Et kui on kohalik tootmine, siis on võimalik ka, ka seda hinnavolatiivsust ja tarneahelaid hoida siis kontrolli all.
Kaugele te selle tehnoloogilise protsessiga täna olete jõudnud, miks ma alustasin kreemidest, Taavi, Taaviga seda saadet on ju, et no suhteliselt uue asjana kosmeetikatööstuses teie toodet juba kasutatakse, selline pretsedent on sündinud, on ju. Te olete jõudnud vähemalt nii kaugele, et on üleüldine arusaam, et on oma näo või keha peale seda asja määrida, on okei. Et ei tapa või ei aja näost vinniliseks. Kas süüa on ka okei, kas selle jaoks on mingit paberit vaja, keegi peab kuuskümmend aastat seda sööma ja, ja tegema teadusuuringuid või kuidas see käib?
Jaa, et kui me alustasime, siis me tegelikult seda kõige suurema turunõudluse just tuvastasimegi toidutööstuses ja hakkasime kohe alguses liikuma toidutööstuse. Suunas, et üleüldiselt rasvade turg on täna kakssada kolmkümmend miljardit dollarit, kasvab eeldatavasti üle kolmesaja miljardit dollarini. Ja, ja lõviosa või väga suur osa sellest on, on, läheb toidutööstusesse. Aga tõepoolest, see tootmise viis, mida meie rakendame, seda kutsutakse uuem toiduks ja uuem toit on siis selline toit, mida. Ei ole traditsiooniliselt meie ühiskond siin regioonis tarbinud ja, ja selleks, et seda toodet traditsiooniliselt turule saada, tuleb siis taotelda uuend toiduluba, mis Euroopas on kahjuks selline väga pikk ja veniv protsess. Erinevates regioonides saab seda luba, peab seda luba eraldi taotlema, näiteks Singapuris võtab selle loa täetlemine aega eeltlaste üheksa kuni kaksteist kuud. Euroopas on selle loa saamise protsess praeguste näidete põhjal kolm kuni kuus aastat, ehk turu, turule saamine on, on päris liik periood. Ja seetõttu siis me. Umbes poolteist aastat tagasi siunasimegi fookuse ümber endal, et kuigi me taotleme neid täna ka neid toidu, uuendtoidu lubasid, siis esmale turule tulek toimus kosmeetika valdkonnas, sest kosmeetika valdkonnas on just nimelt nende turu barjääride ületamine kiirem. Selle me suutsime ära teha umbes kaheksa-üheksa kuuga. Ja tõepoolest, siis eelmise aasta lõpust oleme üritanud esimesi tooteid turule tuua ja käesolevapäevast aprillis siis jõudsimegi esimese, esimese tootega tegelikult turule.
Aga räägi ikkagi sellest, et kui sa vaatad seda asja nagu keemikuna, et ma saan aru, et noh, keemia on lõpuks see, et sa paned aine nii-öelda analüsa, analüsaatorisse ja saad täpselt nagu tema koostise, on ju. Ja sa võid teha nagu nii-öelda noh, põhimõtteliselt ratsionaalse eelduse, et noh, et, et kui seesama koostis kolmkümmend aastat parem ei ole mingit häda teinud, et siis ta nüüd ka ei tee, on ju, et. Et kas see on alati nii puhas, et noh, vot see on alati see hirm, et noh, et, et sulle tundub, et see on hea õli, on ju, ja, ja, ja, ja mina määrin seda näo peale, on ju. Ja kui ta tuleb pärast välja, et ei olnud hea õli, on ju, et noh, et siis on ups sorry, on ju, noh, mäletan, kunagi oli niisugune kärbsemürk nagu tisavoss, on ju, et noh, et, et.
Ja, ja, ja, ja mis selgus, ja asbest oli sada aastat, on ju, kuni selgus, et issand jumal, on ju, et noh, et, et mida me siin nüüd teinud olema, on ju, et noh, et me ole Et, et kuidas sa ikkagi nagu founder'ina sellega nagu kas see, kas see risk üldse sinu jaoks on nagu mingi risk, mida sa teadvustad, sa pigem oled ikkagi nagu enesekindel, mis on nagu täitsa okei, et sa oled enesekindel. Et näed, et kuna see ikkagi keemiline valem on selline, siis tegelikult võib ikka määrida küll.
Selles suhtes, et toiduohutus on ja ohutus ka kosmeetikatoodete alal, see on tegelikult kõige alus, et, et loomulikult toit peab olema inimesele ohutu. Samamoodi need kõik ained peavad olema inimesele ohutud. Kui me räägime sellest rasvast, siis tõepoolest see rasva siis koostis on, on väga sarnane siis taimsetele rasvadele. Et aga, aga loomulikult seetõttu me olemegi kõik need katsed läbi teinud, kogu see regulatoorne pool on selles suhtes paigas, et ta nõuabki, et me teeksime läbi kõik need ohutuskatsed. Ja näitaksime ära, et see, see toode on, on inimestele erinevat moodi tarbimiseks siis ohutu, et tegelikult osades aspektides kosmeetika nõuded ohutusel on isegi suuremad, sellepärast et kui sa toitu tarbid, siis see toit jääb sul kehast läbi ja väljub mingi hetk võib-olla. Siis naha puhul, kui sa seda naha kannad, siis ta jääb sulle keha peale pikaks ajaks, et mingisugused ohutusnõuded on, on seal tegelikult veel karmimadki. Aga, aga tõepoolest, et me tarbime erinevaid mikroobe oma toidus igapäevaselt, jogurti sees, leiva sees, juuretistes. Permiteeritud tooted, kõik need, et, et selles suhtes, et väga palju mikroobid on meile, meile tervisele isegi kasulikud. Nihetatakse kas probiootikumid ehk või postbiootikumid, eks isegi. Ja, ja selles suhtes, et kui, kui on ära näidatud, et see mikroob on inimesele ohutu. Siis, siis põhimõtteliselt jah, seal tegelikult väga riski olla enam ei saa.
No nüüd on see koht, kus ma, Petri, pean küsima su käest, kas sa ise määrid seda asja oma näo peale?
Ütleme nii, et ma olen seda söönud juba, juba neli aastat. Ahhaa,
mis kujul, nagu oli see hommikul supilüsikaga või sa kasutad teda toidus või?
No selles suhtes, et enamasti seda, me toodame seda sellise pulbrilisel kujul. Ja, ja siis jah, esimesed katsed sellega tegimegi selliseid, üritasime teha liha alternatiive, et asendaks natuke valku ja rasvu mõlemaid veel, see toode. Et täna meil töötab, meie juures töötab professionaalne kokk, kes siis just nimelt testibki neid uudseid rasvu siis erinevates toodete koostistes. Jah, need on erinevad kastmed, vürtsisegud, alternatiivsed liha alternatiivid, piima alternatiivid. Magus šokolaadi teeme, üritame selle tootega tegelikult ka kakaod asjendada, ehk see toodete valik on, mida sellest nagu teha saab, on, on väga lai. Ja, ja toidu poole pealt olen, olen kindlasti rohkem seda kasutanud. Kosmeetikatoodet ka, ma ise samamoodi nagu Taavi alguses mainis, et liiga palju kosmeetikatoooteid ei, ei kasuta. Aga ära olen ikka proovinud ja, ja kasutanud, nii et.
Aga selles mõttes sa väga hästi tõid praegu välja, et siin on väga tugev selline RD komponent, see-eest te peate ise välja mõtlema need, et teistpidi jälle see on niisugune, tundub niisugune nagu noh, Uber versus Bolt teema, et üks teeb tohutu eeltöö ära, eks loob turu, saab aru, mis toimimis ei toimi. Õpetab isegi lõppkliendi välja, eks, ja siis tuleb teine ütleb, et noh, aga ma oskan seda ka nüüd teha, sellepärast et see näitasid mulle ette, on ju, ma teen täpselt samasuguse asja nüüd järgi ja veel isegi paremini, on ju, et noh, et, et. Siis mul, ma ei tea, tootmisvõimsused suuremad, mis iganes, ma ei tea. Nestle vaatab teie tegevust, ühel hetkel ütleb, et nii, poisid, väga hea, well done, ma hakkan seda kakaot tegema nüüd, on ju. Kuidas sa üldse kaitsed seda, kas siin on ka olemas nagu ravimitööstuses on, et sul on nagu mingi patendi või val
Ja, et mida, mis kuulub ja ei ole, mis on meie, see intellektuaal, põhiline intellektuaalomand ongi see spetsiifiline värm. Mida me kasutame, mida me tänaseks oleme päris palju uurinud ja mille ohutuse siis me oleme osaliselt ära tõestanud, osaliselt see jah, ütleme see. Toidu osas see, see tõestamine on, on praegu veel käimas. Et, et see pärv iseenesest on, on siis meie intellektuaalhoomad ja omamoodi need tootmisprotsessid, sest lõppkokkuvõttes, mis selle edu tagab, on ka lõpptoote hind. Täna me toodame siis oma tooteid, ütleme nii, et me tootame, toodame alternatiive troopilistele õlidele ehk. Nagu iga protsessi puhul, esialgu need hinnad on, on veidi kõrgemad, aga me väga edukalt oleme täna siis troopiliste õlide kategoorias, aga mida madalamale me suudame selle hinnatuluamiga efektiivsemat, seda troopilist protsessi viia, seda suurema turuosa siis sellest, ütleme siis sellest kolmesajast miljardist me, me suudame siis lahti teha.
Tegelikult ma arvan, et me võiksime natukene sellest protsessist rääkida, ma ei tea, kui suur saladus see on. No ühtepidi võib ette kujutada, et noh, võtame saepuru, eks ole, teeme selliseks pätsiks, paneme tohutu kõva pressi alla, välja tuleb õli, õli sööme ära. Aga sina räägid midagi pärmist ja midagi fermenteerimisest, et see ilmselt nii lihtne ei ole.
Jah, et, et see on see peamine võib-olla vale arusaam, et me ei pressi sealt kuskilt saepurust õli või rasva välja, et seal, seal saepurust seda õli või rasva ei, ei, ei ole. Mitte väga palju. Et tegelikult, mis meie teeme, meie võtame suhtlust ja, ja kodu siis. Piuidu biomass tegelikult koosneb kahe kolmandiku ulatuses erinevatest suhkritest, et tuleb lihtsalt sealt siis kätte saada ja seda protsessi tegelikult me ei tee ka meie ise või see ei ole meie nagu intellektuaalomand, meie teeme koostööd ettevõtetega nagu UPM Soomest või, või Eestist, kes selle esimese protsessi ise ära teevad ja siis me võtame need suhkrud ja, ja. See fermentatsiooniprotsess on siis see, mis on meie kompetents. Ja, ja see jah, nagu juba mainitud, et see tegelikult on väga sarnane protsess õllepruulimisele, et kui olete käinud mõnes õllepruulimistehases või, või. Siis te näete neid suuri roostevabast teradest tsisterne. Kus see siis käib samas õllapruulimine ja, ja meie protsess põhimõtteliselt näeb välja täpselt, täpselt samasugune.
Noh, selles mõttes keemia nimeline, et Henrik, me äkki peaksime ühe saate tegema võib-olla VKG-ga või sellega, mis üldse toimus Sillamäel, et noh, et, et. Mismoodi sa sellest uraanimaagist saad kõike kätte, mis saada on, kokkuvõttes tegelikult on erinevad keemilised, peamiselt happelahendused, on ju, et. Et kuidas sa nagu nii-öelda siis sellest kivimist saad ühte, teist ja kolmandat, on ju, et. Väidetavalt ikkagi Eesti uraan on vähemalt viie tuhandes Venemaa aatompommis, on ju, et. Päriselt olemas, nii et see on täitsa omaette teema. Aga Petri, ütle seda, et kui palju te olete nagu. Versus te olete noh, ütleme siis nagu tavaline tööstusettevõte, ma ei tea, ma võtaks mingi toiduainetööstuse analoogi, mingi jook näiteks, meil on ka nüüd saates käinud, et kas ta pigem on ikkagi start-up või ta pigem on ikkagi juba noh, põhimõtteliselt tootmine ja tootearendus?
Meie peame ennast ikkagi start-upiks, sellepärast et meie põhieesmärk on tehnoloogia loomine ja tehnoloogia litsenseerimine. Ehk täna me oleme siis turule toomas esimesi protsesse, millega me saame siis toota neid rasvu, aga meie siis pikem perspektiiv või pikem eesmärk ongi, et meie kliendiks on siis tööstusettevõte. Võtame näiteks toidutööstusettevõte, kellel tekib mingisuguseid jääke, et see võib kasvõi olla jook. Nagu sai juba mainitud, et neil tekib mingis osas siis kõrvalsaaduseid, mis enamasti. Lähvad täna siis kas loomasöödaks või, või biogaasi tootmiseks ehk selline väga madala väärindamisega protsess. Aga meil saame võtta need kõrvalsaadused, neid töödelda ümber rasvadeks ja need rasvad võivad minna tagasi siis näiteks toidu, toidutööstusesse või toidutootmisesse. Ja, ja meie siis eesmärk ongi see, et me suudame pakkuda seda tehnoloogiat, et ettevõte tuleb, et ma tahan neid kõrvasaaduseid väärindada ja mul oleks vaja sellise koostööga rasvu, et teatavasti rasvadel ja õlidel on vahe sees, et kas nad on tahked, kas nad on vedelad, kas nad sisaldavad mingisuguseid väga tervislikke rasvu, et olemas sellest, missugust rasvade profiili. Ettevõte soovib, me suudame seda tehnoloogiat modifitseerida nii, et me saame toota just neid rasvu, mida ettevõttel parasjagu vaja on.
Mida see teie rasv nagu sellise toidu tervise või tervislikkuse mõttes tähendab, et no rasvade puhul see tundub megateema olevat, eks ole, et kas kuskil on omega kolme või kas mingi asi tekitab kolesterooli ja nii edasi, nii edasi, eks, et. Oliiviõli on hea ja rafineeritud mingi päevalilleõli on halb, eks ole, me loeme lehest. Kuidas teie õliga on, et kas ta on sama hea kui oliiviõli või parem või on ta rapsiõli või on ta päevalilleõli?
Ja, et see ongi väga hea küsimus, et tegelikult. Ongi, õlisid on erinevaid ja õli ja rasvadel on erinevad funktsionaalsused. Et kui me räägimegi nendest tervislikest õlidest nagu vist oliiviõli, omega kolm, raspphappaid sisaldavad õlid, et me suudame neid toota. Ja, ja, ja neil on omad funktsionaalsused, aga tihtipeale meil on vaja ka just neid võilaadseid õlisid, mis alati ei ole kõige tervislikumad, aga nad annavad sulle toidule teatud funktsionaalsuse, et või on ju, on toatemperatuuril tahke. Ta hoiab seda toitu koos, annab sulle selle siis suutunnetuse ehk kui sa suu, suu paned, temperatuur tõuseb kuskil kolmkümne seitsme kraadi peale, sulab sul ilusti keele peal ära, et, et see, sellel on põhjus, miks me tegelikult tarbime ka neid. Neid tahkeid rasvu, mille tervislikkus võib-olla ei ole, ei ole nagu nii suur, ehk siis aga, aga see ongi selline jällegi tasakaal, et. Neid ei pea jälle liiga palju tarbima ka, aga meie tootmisprotsessi põhimõte ongi see, et me oleme suuteliselt arendama siis välja erinevat tehnoloogiat, mis süüdavad toota just nimelt seda erinevate funktsionaalsustega rasv, me võime liikuda nende tervislike rasvade suunas, aga me võime ka toota neid funktsionaalsusesid, mis tegelikult mingite toiduainete jaoks on olulised.
Väga investoritest või üldse sellest, et noh, selline teadus-arendus ikkagi on kulukas ja noh, ma ei usu, et juba bootstrap'it seda kõike, sellepärast et tõenäoliselt teil ei ole nagu tohutuid käibeid veel peal, sellepärast et ikkagi väga palju alles on leiutamises, eks ju, et, et kui palju see teema investorid huvitab üldse?
Huvitab, selles suhtes, et võib-olla meil on, on osaliselt ka vedanud. Võib-olla mitte, et, et see, ma ei oska öelda, kelle hinnata see on, on ju. Aga põhimõtteliselt, kui me ettevõtte asutasime, me astusime ühte kiirendisse. Ja, ja esimese kolme kuu jooksul me leidsime oma esimese investori, kes on konkreetselt siis just nimelt keskendunud uuendtoitude sektorisse ja, ja nemad olid suht kiiresti vaimustuses meie, meie tootest. See oli siis pre-seed round kaks tuhat kakskümmend kaks aastal. Ja, ja jah, seed raundi kokkupanek samamoodi võttis tõenäoliselt umbes kolm, kolm kuud aega. Et see teema kõnetab ja just nimelt sellepärast, et need turumahud on, on tegelikult suured, ehk see potentsiaal on, on seal olemas. Täna võib-olla see keskkonna aspekt ei ole enam nii väärtustatud, kui see oli neli aastat tagasi. Aga teisest küljest, mis, mis aina rohkem võib-olla olulist, oluliseks muutub, ongi ka toidujulgeolek ja toidujulgeoleku tagamine. Ja, ja selles suhtes need biotehnoloogilised protsessid, mida ka meie arendame, siis biotehnoloogilised protsessid valdkude tootmiseks või, või siis rasvade tootmiseks või, või muude siis tootmiseks, et tegelikult see muutub aina, aina olulisemaks.
No te kaks tuhat kakskümmend neli, lugesin vanu uudiseid, kaasasid kuus miljonit eurot demotehase rajamiseks ja siin natuke rohkem kui aasta tagasi tuli uudis, et ikkagi panid selle pausile. Tagastasid mingisuguse Euroopa Liidu toetusraha, ütlesid, et me seda tehast ei tee või ei saa teha. Miks see niimoodi läks ja, ja mis teil, mis teil selline tänane seis siis on, et kas teil on tehas, kas te toodate, kas te arendate, mis te teete?
Põhimõtteliselt, kui me alustame, on ju, seda protsesside disaini sellistes madalas niisugune labori tasemel, siis meil on enda ruumides on oma pilootootmine olemas, mis on siis üks samm suuremamahulisem tootmine, kus me toodame umbes kakskümmend kilo nädalas seda toodet. Ja siis me tahtsimegi järgmise sammu, mis on nii-öelda demotootmine. Tematootmise suunas liikuda, et juba siis kaks tuhat kakskümmend kolm, kaks tuhat kakskümmend neli. Suur osa meie, meie käibest või, või suur osa meie siis kuludest läks just nimelt nende suurte tehaste rentimisele, et me saaksime kuskil rentida toote suuremas koguses, katsetada seda materjali. Ja siis meie eesmärk oligi, et, et investeerida demotootmisesse, kuna me näeme, et me peaksime seda, seda skaleerimisprotsessi erinevate tehnoloogiate korral pidevalt rakendama. Aga kakssada kakskümmend neli oli ka see aasta, kui lõpuks kinnitati ära, et. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium toetab siis rakendusuuringu keskuseid ja üks nendest keskustest on biorafineerimise keskus, mis tegelikult ehitab suhteliselt sarnast platvormi, nagu meie oleksime ise ehitanud. Ja seetõttu me otsustasimegi, et meil on kasulikum selle biorafineerimiskeskusega koostööd teha, nendelt seda kapasiteeti rentida, kui ise samal ajal kõrvale. Küll natukene suuremat ehitada, aga siiski seal, see ei ole nagu mõistlik ressursside kasutamine ja seetõttu ka me tagastasime siis selle toetuse, saadud toetuse siis antud juhul siis EIS-ile.
Ja praegu te toodate siis oma, oma, oma koguseid nendega?
Täna nemad veel ehitavad oma platvormi ehk täna meie kasutame neid tootmistehaseid, peamiselt Singapuris, aga ka Soomes, Belgias, Sloveenias, Saksamaal ehk siis erinevates, erinevates kohtades praktiliselt üle, üle maailma tegelikult.
Ja palju teie mahud on, kui sa ütlesid, et kontoris nii-öelda oma ruumides võite kakskümmend kilo nädalas toota, et palju te praegu toodate?
Meil täna sellist pidevat tootmist ei ole üleval, aga eelmine aasta me raporteerisime, et me oleme kokku tootnud ühe tonni materjali, tänaseks see number on, on kindlasti suurem. Nüüd täpset numbrit peast ei tea, aga põhimõtteliselt see, see tootmismaht siis läheneb, läheneb kahele tonnile, mis me oleme tänaseks tootnud. Ja, ja järgmisest aastast, ehk siis kakskümmend kakskümmend seitse aastast on meil siis eesmärk siis ka pidev tootmine püsti panna, sest just nimelt, et tänaseks siis meil on kosmeetikatööstuses need turule saamisbarjäärid ületatud ja me loodame, et. Ka toidu, toidutööstuses me saame teatud regioonidesse hakata juba aasta lõpus oma tooteid müüma.
Siin saates me päris palju räägime noh, IT-startup'idest ja, ja seetõttu meil on päris hea ülevaade sellest, mis toimub nagu selle valdkonna ressursiga. Sinu valdkond tahab mingit teistsugust ressurssi saada, mingeid keemikuid, keemiateadlusi, nii edasi, et kuidas meil sellega üldse on, kas see on nagu mingi asi, mida, kus meil nii-öelda rahvuslikku rikkust jätkub või me pigem peame seda ka sisse tooma?
See ongi selline natukene võib-olla selline dissonants, et tegelikult. Eestis on väga tugev mikrobioloogia taust, et ja kolmes Eesti ülikoolis õpetatakse biotehnoloogia eriala, mis on siis perfektne eriala, kus siis võiksid tulla meie ettevõttesse töötajad. Samas probleemiks on selles see, et, et biotehnoloogia tööstus Eestis on täna veel kasvufaasis suhteliselt väike, meil on kaks tugevat ettevõtet, umbes null koma kuus protsenti SKP-st tuleb. Tuleb biotehnoloogia sektoris, kui me jätame traditsioonilise biotehnoloogia välja, aga ütleme sellest innovatiivsemast biotehnoloogia sektorist. Need on Salutaguse pärmitehas ja Iqosagen AS. Et need on kaks, kaks suuremat, kes jah moodustavad võib-olla üheksakümmend protsenti kogu, kogu sellest käibest. Et, et meil on juhtettevõtted olemas, meil on. Potentsiaali inimeste alal, aga täna see tööstus jah, on ikkagi võrdlemisi piiratud. Ja, ja ka meie puhul, et kuigi on viiskümmend protsenti eestlased, viiskümmend protsenti rahvusvahelised inimesed, siis tegelikult selle tööstuskogemusega inimesed on meil kõik, kõik tulnud välismaalt.
Aga asutajad, nii-öelda sul on see Brasiilia kaasasutaja, nagu sa ütlesid. Jah. Kas tema on Eestis või, või Brasiilias või kuidas see? Ma, ma eeldan, et teie tutvumine käis kuidagi, et ta tuli umbes ülikoolis õppima Eestisse ja siis te hakkasite koos tegema või midagi sellist.
Ja, mina tulin Eestisse tagasi kaks tuhat kuusteist aastal Tartu Ülikooli ja asutasin oma uurimisgrupi seal. Ja, ja tema oli üks esimesi töötajaid. Ja kellega koos me hakkasime neid protsesse välja, välja töötama, temale kuulub tegelikult see, see Pär, millega me, me täna ka Aios tööd teeme. Ja, ja jah, nüüd ta on varsti siis kümme aastat Eestis pidevalt elanud.
Ma ei tea, kas sellisest rahvusvahelisest kaasust, et kes tuleb noh, sõna otseses mõttes teiselt poolt maakera on ju eestlaste jaoks. Kas sellest on kasu, sellist, sellist tüüpi ettevõttel, kas ta avab sulle mingisuguseid muid uksi, mingeid muid turge või mingeid muid võimalusi või kuidas, kuidas selline koostöö käib?
Tegelikult see on päris, päris huvitav selles suhtes, et kui me räägime siis välisturgudest, siis jah, enamasti Ameerika Ühendriigid on need, kuhu esimesena võib-olla vaadatakse, et see. Et meie, minu kaasasutaja on Ladina-Ameerikast pärit, siis tegelikult meil on päris häid kontakte ka Ladina, Ladina-Ameerikas ja, ja parem võib-olla ülevaade sealsetest turgudest ja mis on tegelikult väga, väga potentsiaalikad. Ja samuti Brasiilia on biotehnoloogia valdkonnas tunduvalt suurem tegija, bioetanool seal on, on, on väga tavapärane ja, ja seetõttu tegelikult ka. Meil on vist isegi viis, viis töötajat täna Brasiiliast, kes, keda oleme saanud just nimelt läbi tema kontaktide väga tugevad eksperdid oma alal.
Kui me hakkame saade lõppema, on ju, vaatame nüüd Äio sellises mõne aasta kaugusesse tulevikku. Et mulle tundub sinu jutu järgi, et te olete noh. Sellel, sellisel, ma ei tea, otsustuspunktis või murdepunktis, et noh, et, et justkui nagu see alusteadus on tehtud ja, ja demotootmine käib ja isegi rohkem kui demotootmine käib ja no umbes esimestes toodetes kosmeetikas te olete nagu juba sees, et noh, nüüd on nagu kohe-kohe on see hetk, eks ole, kus kõik väravad lähevad lahti ja noh, nüüd läheb, onju. Kas sa ise tajud seda sellisena, et noh, kui me sind kahe-kolme aasta pärast tagasi kutsume? Et noh, siis on nagu see, et me toodame miljon tonni ja eks ole, kõik kartulikrõpsud tehakse meiega ja noh, et, et tuleb selline täiesti teistmoodi järgmised kolm aastat.
Tahaks loota küll, selles suhtes, et enda kogemusest juba saab öelda, et, et kui jah, ütleme selles nii-öelda hardware sektoris asjad ei liigu nii kiiresti kui, kui infokommunikatsiooni. Valdkonnas, aga, aga põhimõtteliselt meie eesmärk on küll nüüd paralleelselt nii tootmist ja, ja müüki suurendada, jõuda esimese toot, siis pühendunud tootmistehasteni juba aastaks kaks tuhat kakskümmend üheksa. Mis siis, ja see tähendab küll umbes saja tonni, saja tonni tootmismahtude juures olla.
Siis tarkvaraettevõtted, kes meil siin käivad, noh, nende jaoks skaleerimine on, mitte nüüd päris nipsust ei käi, eks ole, aga no põhimõtteliselt on ikkagi võimalik väga kiiresti skaleerida, kui sa oled turuvalmis, kui kliendid ütlevad, jah, seda meil on vaja, on ju, siis. Loetud kuudega võid sa ikkagi kosmosesse lennata, kui hästi läheb. Teil on see vist keerulisem, et päris nii ei saa, et täna toodate võib-olla tonni aastaseks, eks ole, ja siis järsku on see miljon või viis miljonit, et, et see, see on ikkagi aeglasem.
See on rahulikum protsess. Midagi pole teha ja, ja raha kaasamisel samamoodi tuleb seda arvestada ja leida just nimelt investoreid, kes, kes tajuvad seda, et, et biotehnoloogia sektor ei liigu sama kiiresti kui IKT. Aga teisest küljest jällegi see on selline, me näeme seda, seda turukasvu. Me näeme seda nõudlust seal ja, ja see, see reaalsete asjade ehitamine tõepoolest võtab, võtab veidi rohkem aega.
Aga ma ütlen, et noh, meil on, parkvaras on niisugused head võrdlused, et omal ajal kakskümmend aastat tagasi vaatasime Austraalia ettevõtet Atlassian, noh, täna on maailma kuulus, on ju. Aga kakskümmend aastat tagasi noh, need mida meie-öelda Eesti tehnoloogiline teadmus selles vallas, kus Atlassian tegutses, oli tegelikult kõrgem ja tooted isegi parem, vaid lihtsalt ei osatud teha nagu õiget turu jaoks vajalikku nii-öelda skaleeritavat lahendust, et. Aga teie valdkonnas, kas sa saad anda mingi orientiiri kuulajale? See võib tulla ka näiteks, ma ei tea, hoopis meditsiinivaldkonnast, et kelle eduluoga võrreldes me võiksime nagu edulugu jälgida, ehk siis et noh, et ma ei tea, kas on taanlaste osempiku ettevõte või mis, mis on see nagu analoog, mida me võiksime jälgida?
Meie tegelikult saame väga hästi läbi osade alternatiivsete valgutootja tootmisettevõtetega, kes on meis selline paar, paar aastat ees ja kelle, kelle mudeleid me mingil määral siis veel, kelle kogemustest me üritame õppida ja, ja, ja paremini teha ka. Näiteks siiski veel ka ütleme siis kasvufaasis, aga on, on Soome ettevõte Enifer. Kes siis täna on, on püsti pannud oma tootmise. Muidugi USA-s on, on, on suured, suured sellised alternatiivsete valgu tootmisettevõtted ja, ja me teame, et, et nemad kasvasid selle, ütleme väikse sellise mulli ajal ja, ja, ja täna pole seda. Seda, ütleme, lubadus, biotehnoloogia, see suure mulli lubadus nagu suutnud sajaprotsendiliselt täita. Aga tegelikult aina rohkem tekib ka kogemust selles, et kuidas, kuidas biotehnoloogia ettevõtjad skaleerida just nimelt selle startup ökosüsteemis. Et kui, kui vanasti traditsioonilised sellised biotehnoloogia ettevõtted, jah, kasvasidki kakskümmend, kakskümmend viis aastat. Siis, siis täna on ikkagi võimalik selline viie kuni kümne aasta jooksul haarata siis, siis märkimisväärne turuosa.
Kuulge, meie saateaeg on läbi. Aitäh sulle, Petri, et sa ära tutvustasid, kas on mingi koht, kui ma lähen nüüd, ma ei tea, Selverisse või, või üldse poodi, eks ole, kas ma saan osta midagi, kus teie asi on sees või see on täna ikkagi väga demo veel kõik?
Ja meil on täna esimene toode turul, see on koostöös kosmeetikaettevõtte Tilk, Tilgaga ja, ja seda on täiesti võimalik siis onlainis osta. Saab täitsa proovida, katsetada ja käesoleval aastal me loodame vähemalt kolm-neli toodet veel lansseerida.
Nendega koos või mõne teise, teise?
No ühesõnaga, ma ei tea, kas seal on mingi tempel ka peal sellel tuubil, et, et IO inside või midagi sellist?
Antud ja esimesel tootel on täiesti IO logo ka peal, aga jah, tulevikus me, me ei eelda seda, et meie logo igal tootel peal oleks.
Aga süüa me seda veel ei saa või kui keegi otsib sind üles, ütleb, Petri, anna mulle ka seda head õli, et siis sa annad võib-olla. Me
tegelikult teeme esimesi selliseid avalikke uuend toidu maitsmisi. Üks toimus just nüüd hiljuti Latitude raames ka. Et tegelikult aeg-ajalt on inimestel täiesti võimalik ka maitsta seda, mis me, mis me toodame.
Okei, no siis tuleb silmad lahti hoida ja suuga õigil ajal. Aga ühesõnaga, aitäh sulle, Petri, aitäh kõigile kuulajatele, mina, Taavi, oleme tagasi nädala pärast.
Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka räägivad igal kolmapäeval sellest, kuidas Eesti tuhat korda suuremaks teha. Ette mõte.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]