@ ETTEMÕTE // 2026.06.25
KUUPÄEV
2026-06-25
PIKKUS
46m 18s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Podcasti hooaja viimases saates on külas Krister Kruusmaa Eesti Keele Instituudist, kellega arutatakse tehisintellekti mudelite võimet mõista eesti keelt ja kultuuri. Saatejuhid Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka vestlevad sellest, kuidas erinevad AI-mudelid Eestit kajastavad ning miks on oluline jälgida keele ja ajaloo esitust tehisintellektis.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Maailma juhtivad keelemudelid mõistavad eesti keelt päris hästi ning tunnevad ka meie kultuuri piisavalt, et mitte olla nõus korrutama meile vaenuliku propaganda jutupunkte. Samas on Eesti ühiskond nüüd valiku ees: kas me lepime kokku, et aitame tehisintellekti eesti keele ja kultuuri alal järgmisele tasandile või jääme praeguse juurde puhkama. Tänases Ettemõtte podcastis räägib Krister Kruusmaa Eesti Keele Instituudist uuest keelemudelite mõõdupuust, mis annab hea ülevaate 50 keelemudeli võimest mõista eesti keelt ja kultuuri.
Jah, no siin ongi kahjuks see, et mida suurem keel, et seda nagu lõdvemad need reeglid on, eks ju, et kui sa. Kui jutt on inglise keelest või ma ei tea, hispaania, prantsuse, saksa niisugustest, vene, hiina. Siis sa ei pea tegelikult midagi selleks tegema, et sinu nagu keel ja kvaliteet selles keeles mudelitesse jõuaks. Mida väiksemaks see keel läheb, seda rohkem on pingutust vaja, noh, ma võin tuua näite. Et eestlaste digitaalne jalajälg elaniku kohta on ilmselt võib-olla maailma kõige suurem või me siin Islandiga selle nimel ilmselt rebimegi. Noh, need hinnangud on umbkaudsed, eks ju. Aga noh, näiteks sama palju, sama suur jalajälg kokku kui eestlastel on näiteks bengalikeelne. Bengali keelel on kakssada miljonit kõnelejat, eks ju. Et selles mõttes meil on suhteliselt hästi, aga siin nagu neid noh, ütleme siin loeb ainult absoluutne tulemus ja siis ongi, et mida väiksem keel, seda rohkem peab pingutama. Island tegelikult on võib-olla noh olnud vähemalt minu arvates kõige nagu parem näide sellest, mida peaks tegema. Ja ma arvan, et see võti on siin muideks selles, et nende keel on nagu natuke veel rohkem salakeel kui eesti keel. Et sellest, sellest on veel vähem digitaalset materjali, see on ka väga spetsiifiline ja nagu keerulise grammatikaga. Ja nemad said tegelikult aru, et see asi ei tule iseenesest juba aastal kaks tuhat kakskümmend kaks. Ja see oli enne, kui chat GPT tuli avalikuks ja nad võtsid selle niimoodi ette, et nad läksid, panid era ja avaliku sektori seljad kokku. Läksid presidendi tasemel OpenAI jutule. Kuulge, meil on siin üks keel, mis vajab päästmist, me ei taha siin inglise keele sisse nagu ära lahustada. Ja nad jagasid andmeid, nad tegid koostööd ja neil siiamaani on tegelikult OpenAI-ga väga tugev koostöö. Et noh, nende miinus on võib-olla see, et nad ongi, mulle tundub väga keskendunud ühele firmale. Aga, aga see on ikkagi väga muljetavaldav, kui kiiresti nad liigutasid ja ma lihtsalt ütlen ühe mõtte siia veel. Et minu meelest Eesti on sellises nagu jälle teistpidi ka sellises hallis alas, kus meie see noh, meie, meie eestikeelset materjali on piisavalt palju, et need parimad mudelid õpivad selle eesti keele nagu rahuldaval tasemel ära. Ja siis meil tekib see mulje, et ahaa, et me olemegi selle rongi peal, et see tulebki iseenesest. Aga samas me ei märka, et tegelikult kohe, kui sa lähed kuhugi nagu nüanssidesse, siis see kvaliteet hakkab langema. Ja Island, kuna nende keel on nagu väiksem, siis nad said kohe need vitsad kätte, vaatasid, et oi, et Islandi keelt ei tule ikka üldse siit mudelist välja ja nad hakkasid liigutama. Aga Eestil läks kauem aega selleks.