Ette mõte, Roonemaa ja Kotka idupoodkast.
Tere kõigile, Ette Mõte kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on ilusa päiksepaistelise ilma puhul, mis vähemalt salvestuse hetkel Tallinnas valitseb, ma ei tea, kuidas Viimsis on, Tallinnas on päike.
okei. Otsustanud teha saate Päikseenergiast ja rääkida ühe Eesti ettevõttega. Millel päikseenergia arendamisel on oluline roll ja kihvt ettevõte ja kihvt toode ka. Ja peaks tegema väikse check in'i, et, et kuidas tegelikult kogu selle päiksevärgiga üldse läheb ja mitte konkreetse ettevõtte mõttes. Nii, niivõrd kuivõrd üldse Eestis ja maailmas ja see ettevõte on Rufit Solar ja selle juht ja kaasasutaja on Andres Anialg, kes on meie külaline. Tere, Andres.
Tere, tere, rõõm on minu poolne. Tere, Taavi. Tsau,
sina oled meil siin läbi aastate olnud eramaja omanikuna suur päikseenergia entusiast, kas entusiasm püsib ka kaks tuhat kakskümmend kuus või on sul midagi muutunud selles?
Teate, üks asi, mis on mega hea selle päikseenergiga, on see, et investeeri ja unusta, on ju, et paned üles ära, et korra on ebamugav, et see, et kui nende paneelide paigaldamine käib ja. Ja, ja akude lisamine ja juhtmete vedamine, et noh, see on niisugune üks kord ebamugavus, mugavus, mis on vaja ära kannatada, aga. Aga mulle lihtsalt meeldib selle päikseenergia puhul see, et noh, tõesti pärast seda mingit paneelide pesemist ma küll pole teinud, et okei, mul on katuse lõun, et vihm peseb, eks, et. Ja, ja no lihtsalt naudid. Mis küll mind on hakanud nagu kuidagi veits, teeb nagu kulmukipra, tavaliselt mul on maikuu arve olnud juba negatiivne. Ehk siis, et a la stiilis, et maikuus energiajada ettevõte maksab mulle, mitte mina ei maksa energiast enam energiaettevõttele, et, et noh, ühesõnaga, et paneelid töötavad ja, ja kuna on akusüsteem ka taga, et siis akusüsteemiga saab ikkagi seda juhtida ka seda, mis hetkel ma müün ja müüme ikkagi tavaliselt ikkagi kallimal hetkel ja nii edasi, onju. Siis praegu on niimoodi, et ma sain, ma ei arva, vaatasin, ma pean maksma, ma olin nagu šokis.
Palju, palju pidid maksma, kas oli viiskümmend senti või oli viiskümmend eurot?
No see on noh, see oli umbes viisteist eurot, aga noh, arvestades, et kui suur maja mul on, on ju, et siis iseenesest noh, ei tohiks nagu nuriseda, on ju, aga ütleme nii, et midagi on juhtunud, ma lähen, ma ütlen, ma teen selle saate ära, siis ma lähen kohe, hakkan tutkima, et mis valesti on, et kas on mingi salapärane lisatasu jälle kuskilt hiilinud sisse, mida ma võib-olla ei ole tajunud ja ei ole tähele pannud. Või milles on, milles on ikkagi klits?
Ma sain aru, et mobiilioperaatoritele on üks, ma olen kuulnud linna pealt, vähemasti üks inimene kurtis, et tema operaator kogu aeg lisab talle mingit viirusetõrje teenust mobiiliarvele ja siis tema cancel'dab selle mõne aja pärast, ta on viirusetõrje jälle tagasi, et sa vaata. Võib-olla on sulle lisatud ka seal mingi elektrivõrgu viirusetõrje viisteist eurot koos ja nad leiavad selle variandi üle. Aga, aga mu küsimus on mõtteliselt, et kas nende aastate jooksul, kas see majanduslik. Reaalsus on muutunud aastatega, noh, et kas, kas elektrienergia sinu hinnangul, Taavi, nende kliendi seisukohast on muutunud mõttekamaks või mõttetumaks või on, oleme saavutanud mingi platoo ja nii on ja seal ta on?
Oota, see on nüüd nagu huvitav küsimus, et. No
me vaatame oodame kogu aeg, et see taastuvenergia värk läheb ajas odavamaks, eks ole, noh, kogu
aeg. Ja ei, ta odavamaks on läinud küll, selles mõttes ei ole küsimust, et omaette küsimus on, et kas on mõtet hakata mikrotootjaks. Ehk siis see on teine teema, et, et aga näiteks see, et. Salvestustega me ikkagi kogu riigi tarbimist juhime. Noh, see oleks küll kõige loogilisem samm, mida teha ja, ja noh, mina tegelikult ei pandud neid paneele selleks, et ma tahaks mingi ilge müüa olla, et kuna mul on endal suur tarbimine, suur maja, et siis mul on ta pigem ikkagi selline, et oma, oma, omakasuks või oma heaks. Ja, ja selles mõttes on mul küll hea meel, et noh, ütleme eelmistel aastatel, aasta lõikes ma ütleme ausalt, noh, olin enam-vähem nullis, nüüd see aasta ma nüüd natuke pean vaatama, mis seal arve peal toimub, on ju, et. Et ikkagi suvel toodad nii palju üle, et saad raha tagasi ja siis talvel noh, ei, nii palju ei tooda, siis maksad juurde, eks, on ju, aga. Aga olla nagu nii-öelda aasta lõikes noh, ütleme nii-öelda siis nagu paduroheline, on ju, et see on nagu hea tunne küll.
Madres, kas on ainult aastatega päikseenergia nii-öelda soetamine, kasutamine soodsamaks või kuidas see trend on?
Noh, tegelikult, millest me räägime, on ju väga positiivne trend ehk elektrienergia ongi läinud odavamaks. Ja, ja seda on odavamaks aitanud teha nii päikeseelekter, nii tuuleelekter lõppkokkuvõttes, aga ka just akulahendused, mida üha rohkem pakutakse ja paigaldatakse, noh. Kui meie müüme oma katuse praegu Eestis, meil ei lähe vist ühtegi süsteemi välja ilma sinna juurde paigaldatava akuta. Ja, ja viimasel ajal ja sellele võiksid see Taavi ka võib-olla otsa vaadata, on see, et kas sul see energiajuhtimine teenus, juhtimise teenus on ka selline, mis võimaldab sellel nii-öelda paindlikust turul ja võrgu stabiliseerimist turul kaasa lüüa, sest ma pean tunnistama, et peamine tulu just nii-öelda päikseenergia ja akude omanikele tuleb praegusel hetkel isegi sealt. Aga võib-olla üks kommentaar veel.
Oota, aga ma küsin vahel, et just, aga miks sealt nii-öelda vanamoodi enam ei tule, et mis siis vahepeal juhtus, et ütleme nii, et paar aastat tagasi ilma selle paindlikusturuta teenisime ka päris hästi, et mis siis muutus?
Noh, muutunud on see lihtsalt, et neid päikesepaneele ja suuri parke on lihtsalt nii palju juurde ehitatud, et kui päike ongi väljas, siis seda elektrit on turul palju, seda elektrit on turul üle. Noh, päikeseparke selliseid suure ju täna tänapäeval enam nii palju ei arendata, küll aga arendatakse sinna juurde selliseid salvestusseadmeid ja väga-väga võimsaid ja mahukaid salvestusseadmeid, mis teeb tegelikult selle päikeseenergia ta nii-öelda tarbimise. Tsükli päevast palju pikemaks, ma arvan, siin suveajal tegelikult me võiksimegi päikseenergia peale elada sisuliselt, et. No
aga opositsioonipoliitikud ikkagi ütlevad, et energia on reitsilt kallis, Euroopa kõige kallim üldse ja sa ütled järjest odavamaks, onju, et see ei kõla üldse kokku nagu valitseva meelsusega meie riigis.
Noh, mina ei tea, üheksakümmend viis protsenti meie müügist läheb Eestist välja, eks ole, ja kui ma võrdlen näiteks Saksamaa elektritarbija niisugust nii-öelda arvet, elektriarvet või siis ka Iirimaal või kuskil UK-s, siis Eestis on täitsa hästi kõik, pole häda midagi.
sa loed valest, valesid uudiseid lihtsalt. Aga eks see ongi suhteline, kui sa veebruaris vaatad, oled börsil ja veebruaris vaatad oma arvet, noh, siis võib-olla ongi kallis, aga. Ja siis kõik kirjutavad, aga siis, kui suvel on null või makstakse peale, siis see tundub nii igav, vaata, et sellest keegi ei kirjuta, on ju, ja siis. Ja küsimus on, mis see aasta keskmine on ja no lõpuks on see kõik väga keeruline inimeste jaoks. Ja emotsioon on see, mis peale jääb?
Noh, lõppkokkuvõttes üks suur trend, mis on muutunud, et kui see neli-viis aastat tagasi inimesed investeerisid päikesepaneelidesse kui mingisugusesse suurde äriprojekti, et seal saab korralikku tootlust ja kasumit, eks ole, siis reaalsus on see, et see ei ole enam peamine põhjus, miks päikesepaneele endale paigaldatakse või päikesekatuseid. Et pigem ongi see, et see nii-öelda oma tarve ära katta. Väga paljudel on üha rohkem nii-öelda ka elektriautosid ja elektriautoga on tänapäeval väga tore sõita, eriti neil, kellel on päikesepaneelid. Hormuzi väina peale just liiga palju nii-öelda mõtlema ei pea. Ja, ja noh, praegu on ka näha seda, et noh, on see Hormuzi väin või mis on kallis, tegelikult on bensiini ja nafta hind. Nii et kui sinna konteksti panna elekter, siis elekter hind ju ei ole kasvanud selle, selle kriisi kõrval ja. Ja elektriautode müük on noh, plahvatuslikult kasvanud Euroopa riikides ka tänu sellele
nüüd. Räägime korra Rufitist, enne kui me tuleme tagasi energia juurde, sellepärast et mul oli just eile kogemus, ma pidin käima Tartus ja teatavasti elektriautode, eriti neid, kes juba on viis aastat pannud elektriautod, et nende. Nemad enam nelisada kilomeetrit läbida ühe otsaga ei suuda ja mis tähendab seda, et Tartust käies pead kindlasti tegema ikkagi mingi peatuse kuskil vahepeal on ju, mistõttu ma olin jälle sunnitud, paar korda aastas olen sunnitud kasutama Eesti elektrilaadimise infrastruktuuri. Ja see on alati seotud sellise tundega, et noh, et tahaks nagu kuidas ma ütlen, ma juba ette kardan, sest noh, kui ma sinna postijuhti selle juurde lähen, kuna ma, kuna ma ei kasuta iga päev, mul on oma koduelektri, eks, et siis ma paar korda aasta seda teen. Siis ma jään sinna posti juurde, siis ma vaatan, esimene asi on see, et nii, milline pakkuja sul on, on ju, nii, okei, nüüd on vaja tema äpp ja mul on, ma arvan, telefonis üks neli või viis erinevat äppi selleks, et maksta elektri eest. Noh, et, et kujuta ette, et sa oled bensujaama, on ju, et sa pead äpi võtma selliseid bensu võtta, on ju, et noh, et, et miks, miks ma ei saa krediitkaarti panna vastu ja. See on minu Euroopa
Liidu nõue, et sa pead saama muide.
No ei ole seda kohal peal, on ju, aga, aga noh, ühesõnaga ma sain selle asja laadima eile seal. Suure surmaga update upload'i või update'i ja kõik muud jutud, on ju, et sa mässad seal viis mintit selleks, et nagu teenust saada, on ju, et. Sain laadima, läksin samal ajal ise nagu restorani sööma. Ja loomulikult oli Lõuna-Eesti katkestus, mis tähendas seda, et, et ega siis ju, kui oleks elekter ära läheb, et ega siis ju need saadmed on niivõrd rumalad, ega nad ei suuda uuesti siis taastada nagu seda, et hakkaks edasi laadima, kui elekter tagasi tuleb, onju. Mistõttu ma olin sõinud veel ühe peatuse tegema, Tiku-poisis, kus? Minu üllatuseks saab maksta, oleks pidanud saama maksta ka sellesama äpiga, millega ma, mida ma Tartus juba kasutasin ja mis töötas, ei saanud ja, ja teine asi on see krediitkaart, et noh, saab krediitkaardi maksta. Noh, kaks sotti mul ära blokitud tänaseks, aga kokkuvõttes ma ikkagi roomasin Tallinnasse, sellepärast et. Et ma ei saanud seda laetud seal on ju, et noh, et, et noh, et ühesõnaga kogu see infrastruktuur on selles mõttes neid, kes naeravad selle elektriautode omanike nagu mure üle, et neil on ikkagi sada protsenti õigus on ju, et. Et hoolimata sellest, et seda on kõvasti arendatud, on see ikkagi niisugune, et noh, et, et noh, fifty-fifty, kas saab kätte või ei saa on ju.
Kusjuures ma olen ka mõelnud, et ma, noh, ma saan aru, kui see asjad, need uued teenused ja laadijad ja kogu see võrk ja infra ja noh, see tuleb turule. Ja on üks aasta, võib-olla on kehvasti, võib-olla on kaks aastat kehvasti, no tundub juba pikka aega, et noh, tehke mõned tarkvara uuendused, eks ole. Aga ma saan aru, laadija tehnoloogiad, eks ole, kõik küpseb, mis võtab, mis töötab, mis ei tööta, talvel, suvel ja nii edasi. Aga praeguseks me oleme ikkagi nagu aastaid, aastaid, aastaid jamanud ja kui ma ikka kuulen, et noh, ka teades IT-st natukene, on ju, ma ikka kuulen, mingid sellised asjad on, see tundub ju mingi puhas, mingi tarkvara probleem olevat, et. Ja see noh, loogika selle, selle laadija ja sinu auto vahel, noh, see on ju tarkvara.
Ei, see on ka riistvara, sellepärast et noh, nii-öelda laadimisinfrastruktuur peab saama läbi minu auto nii-öelda süsteemiga, on ju, et see on see peamine kitsaskoht, kusjuures, et see tegelikult on pigem
Päris tihti on täiesti tõenäoliselt tõenäoliselt on minu süüdi minu auto.
Ma mõtlesin, et süüdi on see, et sa pead selle mingi äpiga jamama ja siis nüüd kõik need seadmed ei saa omavahel ühendust või ma ei tea, mingi.
hüppaks, ma hüppaks siinkohal ka korra vahele, et teil on väga põnev diskussioon, et. Niipalju igapäevaselt ei tegele, aga Taavi, mõtle, kui mõnus ja rahulik on kodus panna lihtsalt juhe järgi, see auto saab sul elektrit täis. Ja, ja teine asi, isegi kui see Tartus vool ära läks, ma arvan, need, kellel oli päikese katuspaneel, nad said ikkagi oma auto täislaadida seal kodus.
Ei, ma tahtsin öelda, Andres, üheksakümmend üheksa protsenti juhtudest ma laen omaenda koduelektriga. Paari korda aastas, kui mul on vaja teha see pikem ots, mul on vaja teha lisalaadimine on ju, ja see iga, iga kui ma seda tegema pean, siis mul juba ette käed värisevad. Sest noh, et sõna otseses mõttes, ei, ei tööta lihtsalt noh.
Noh, mina olen kolm aastat elektriauto omanik ja olen käinud täpselt kaks korda avalikus kiirlaadijas selle aja jooksul ja siin hiljuti pojaga arvutasime autos, et meil läheb suvekodu minek, Otepää taga on see Pühajärve taga, umbes kaks eurot maksma. Nii et, et selles mõttes tõesti hormoosiväind mind siiamaani ei kohuta.
Aga siis sa laed, ühesõnaga sa laed Tallinnasse, sul on auto täis, kui võtad kodust, eks ole. Ja siis suvekodus paned uuesti laadima.
Suvekodus on mul ka Rufiti katus ja seal saab jälle siis laadida vahest.
Aga kuidas Rufitil üldse läheb muidu praegu, et sa ütlesid seal üheksakümmend viis protsenti mitte Eestist välja, et te olete nagu mingi murrangu saavutanud ja kas see murrang tuleb pigem sellest, et teil on väga hea kvaliteet või teil on ikkagi mingi innovatsioon selles paneelis ka?
Mul on, kui ma sellele küsimusele vastan, on niimoodi, et üks ilm naerab ja teine nutab, et me pilti ei näita, näita, eks ole. Aga noh, üldiselt võiks öelda, et Trufitil läheb hästi, et meil on kolm tuhat katust paigaldatud kolmekümnes riigis, tõesti enamus on eksport, eelmine aasta saime USA turule. Ja mis veel, niisuguse riistvarapõhise start-up'i puhul võib-olla on huvitav, et me suutsime mitte lihtsalt ebitaa break-even'it, vaid, vaid nii-öelda päris kasumlikuks eelmine aasta saada. Aga see ei tähenda, et meil kuidagi kapitali mõttes nagu lihtne ja kerge oleks, sest, sest noh, see oli nüüd see naerev silm, aga kui ma võtan nagu nutva silma ja mõtlen, et kus siis paikneb minu osalus, mille ma olen nii-öelda ära müünud või mille võrra ma olen, mille ma olen lahjendanud siis investoritele, see osalus seisab laos riiulite peal. Ehk nii-öelda käibekapital on niisugune raske teema riistvaraettevõtetele, et sisuliselt me müüme oma ettevõtet maha selleks, et finantseerida käibekapitali, loodetavasti. Me varsti oleme ka pangakõlblikud või vähemalt eelmine aasta mingi jupi pangalaenu ka saime, nii et selles mõttes raske on, aga, aga tore ka.
See on muidugi suures siin saates korduvalt läbi käinud probleem, et minu meelest kõik meie suuremad riistvara startupid on olnud sama nii-öelda laksu otsas, et sul on käibe kapitali vaja selleks, et teha nagu riistvara projekti, et.
Aga kus see, kus see väljapääs seal on, kas see on mahu küsimus, Andres, või et sa? Sa ei ole kasumlik, siis pank sulle ka seda ei anna. Ja teistpidi su mahud on nagu nii väik, muidu võiks ju mõelda, et sa saadad siit kuuskümmend rekatäit, eks ole, kuskile teele, müüd maha, noh, rahaga antakse üle. Kasum jääb endale, siis toodedele uued paneelid ja.
See on niisugune probleem, mis kuidagi genereerib või regenereerib ennast ise iga järgmine aasta, kui me planeerime uusi mahte. Mis on üldiselt üldjuhul suuremad kui eelmisel aastal, siis me peame ka rohkem seda käibekapitali välja käima, mida veel parasjagu ei ole, eks ole. Ja, ja noh, reaalsus ongi see, et, et pangast laenu saada, sa pead ikkagi näitama, et sellel äril on mõte. Ja, ja, ja see jälle teistpidi noh. Piirab nagu kasvuvõimalusi, sest sa, siis sa peadki lihtsalt proovima kasumlik olla ja noh, seda me nüüd oleme paar aastat. Tegime siin päris, päris raskeid nii-öelda otsuseid kaks tuhat kakskümmend kolm, kaks tuhat kakskümmend neli, nii meeskonna müügimudeli kui ka, kui ka tootmise osas ja noh, need on nüüd praeguseks ennast justkui ära tasunud, me oleme suutnud näidata, et jah. Ka päikesekatuste äri võib olla kasumlik. Kuigi Tesla, ma tunnen Tesla päikesekatuste tiimi päris hästi, nemad on korduvalt öelnud, et pagan, see päikesekatuste äri on keerulisem kui kosmoserakettide laskmine orbiidile. Noh, jah, mõnes mõttes ongi. Aga, aga noh, meil lihtsalt kasvumõtted, mis meil on, noh, need on jäänud siis kuidagi paberile ikkagi, sest me lihtsalt ei ole suutnud neid rahastada selliselt, nagu vaja oleks.
Aga tuletame meelde, te teete päikse, te teete neid katuseid majadele, mis samal ajal on päiksepaneelid, päikesest, päikest tootvad katused.
Just ja meie teeme seda siis sellise tavapärase valtsplekk katuse peale. Ja me teeme seda niimoodi, et me peidame selle päikese elemendi sinna niimoodi ära, et seda lihtsalt näha ei olegi. Ja, ja noh, see on nagu siis see riistvara toode. Meil on ka tarkvaratoode olemas, mis siis ilma milleta oleks seda toodet võimatu müüa. See on siis niisugune katuse planeerimise ja müügitööriist, mis läheb absoluutselt kõigile meie partneritele kaasa. Nüüd ma seletan, nad lihtsalt ei suuda seda katust kokku joonistada ja maha müüa, nii et. Müüme peaasjalikult B2B2C kanalit ehk nii-öelda hulgimüüjate kaudu ja nendel siis läheb nüüd riistvara kui ka tarkvaratoode. Ja noh, kolmas julla, mida me siis nüüd viimased paar aastat oleme aktiivsemalt hakanud juurde müüma, ongi seesama tark energiajuhtimine. Et kui me alguses arvasime, et see riistvara toode on see võlusõna, on ju, siis tegelikult selle äri põhiprobleem on müügikanal ja distributsioon. Et kui, kuidas see ära lahendada, sest toode on olemas mitte ainult meil, vaid ka paljudel teistel. Lõppkliendi huvi on ka olemas, eks ole, aga kõik see kett seal vahepeal, see on kuidagi pikk ja lohisev ja see teeb selle toote kalliks, et ühesõnaga, see on see tüüpiline. Konservatiivne ehitusmaailm, on ju, kes justkui väidab, et nad tahavad uuendusi vastu võtta, aga reaalselt nad seda.
Ma enne, enne kui Taavi küsib, kas te toodate neid ise reaalselt, et te, te, see ei ole mingi selline pakendamise äri, et, et teil on tehas või ole?
Ütleme nii, kui ma mainisin siin hetk tagasi niisuguseid keerulisi restruktureerimise otsuseid, siis üks otsus, mis me tegime, oli ka see, et me sellise masstootmise ikkagi andsime välja. Ehk tootearendus, sertifitseerimine, kvaliteedikontroll, niisuguste väikeste test patch'ide tootmine, seda me teeme ise. Aga masstootmise andsime sinna, kus on neid materjali saada, kus suudetakse odavalt toota ja tänu sellele me saime ka oma toote oma hinna üle viiekümne protsendi odavamaks.
Jah, see tähendab Hiinat, et seda nagu selles mõttes isegi ei ole mõtet salata, ka ka iPhone'e toodetakse, eks ole, Hiinas ja Indias. Disigned in Tallinn, võib öelda. Ja, ja täpselt, täpselt ainult nii see äri võimalik ongi, sest kogu väärtusahel noh, Euroopas on niisugune organisatsioon nagu Solar Power Europe. Nad üritavad tuua päikesepaneelide tootmist ja ka elementide tootmist tagasi Euroopasse, reaalsus on see, et. Kahe viimase aasta jooksul on enamus neid ettevõtteid pankrotti läinud või kinni pandud. Sest kogu väärtusahel on Hiinas, on see klaas, on see element, üheksakümmend seitse protsenti päikese elementidest toodetakse Hiinas. Noh, kust sa siis võtad, polegi võtta mujalt.
Okei, aga kui sa räägidki, et, et see on selles mõttes nagu. Tarbimise soovi ja, ja, ja lahenduse kokkuviimise äri, eks, et aga kus siis ikkagi tuleb see nagu, nagu teie see eelis, et noh, hiinlased on teada tuntud, et nad on väga head selles, on ju, pluss noh, tõenäoliselt on ka riiklikud toed ja nii edasi, et. Ja nad ise on ennast nagu suutnud nii-öelda noh, nii-öelda sama läbikogemusena öelda väga palju õppida sellest valdkonnast, et. Et kas see fakt, et näed, et ei ole mulle Hiina tarnija, vaid on noh, Eesti tarnija, mis see loeb, et Hiina planeelid on ju, kas see on nagu mingi argument, või mis on need peamised argumendid üldse, et noh, eriti veel, kui sa hakkad nüüd minema Hiina asja läbi Eesti ussa, noh, mis tundub nagu hammaste, hammaste parandamine mitte kõige otsemat teed pidi, on ju, et noh, et, et. Et, et, et selgita natuke meile seda, et kust see nii-öelda see, kust see väärtus ikkagi siia juurde tuleb?
Noh, ütleme niimoodi, et ega hiinlased on üritanud sellist nii-öelda päikesekatuse lahendusi Euroopas müüa ka. Aga, aga tuleb tõdeda, et katus koosneb ka paljudest muudest elementidest kui ainult päikesekatuse elementidest, eks ole, et siis, kui kliendil tekib küsimus. Kust saab ülejäänud katuse materjalid, kust saab vihmavereenid, kust saab harjapleki. Ja, ja, ja kes selle paigaldab, siis noh, Hiinast ei ole midagi sul loota ja see. Probleem, mida meie sisuliselt ka ma selle tarkvaratootega lahendame, ongi see, et, et me ehitame üles võrgustikku. Sisuliselt edasimüüjate ja paigaldajate võrgustikku, kes seda tarkvara kasutavad, see on neile tööriist, me oleme tähele pannud, et, et kasutavad sedasama tööriistaga oma tavatöö tegemiseks juba mitte ainult päikesekatuste paigalduseks. Ja, ja noh, Rufit sai kevadel kümne aastaseks juba. Meil oli siin tore juubel rahvusraamatukogu vast remonditud hoones, kus meil tuli kokku partnereid viieteistkümnest riigist. Ja noh, see ongi see, et sisuliselt on see selle võrgustiku ja usalduse ehitamise äri. Ja seda äri aitab, aitab teha see tarkvaratoode, mis meil, mis meil on vahel arendatud siin.
Okei, aga mõtlengi, et noh, selline rõõmus nentimine, et tee, mis sa teed, eestlased lõpuks ikka teevad tarkvara ainult, et aga, aga, aga mõtlengi, et sellesama kümne aasta jooksul, et, et kui sa saaksid täna teha nagu teistmoodi. Sa siis jätaksid tegelikult kogu selle nii-öelda, oleksidki ainult sellest tarkvaras ja, ja jätaksid kogu selle nii-öelda paneeli tootmise vahendamise nii-öelda välja või.
Ma ei usu seda, sest tegelikult reaalsus on see, et noh, sa enne ka küsisid, et kas see on kvaliteet, jah, see ongi kvaliteet ja usaldusväärsus, eks ole, et, et. Kuidagi tavaliste päikesepaneelide puhul on, on eurooplased suutnud nagu kuidagi uskuma hakata, et päikesepaneel Hiinast on ka enam-vähem kvaliteetne, kuigi garantii juhtumeid on palju, seda ma tean kohe kindlasti. Aga vot päikesekatusel on nii palju spetsiifilisem toode ja ta tuleb koos mingisuguse portsuga, et seal samamoodi otsitakse ikkagi kedagi kohalikku, kedagi Euroopast. Kes justkui on usaldusväärne ja teab, mida ta teeb ja tema käest julgetakse, julgetakse osta, nii et kui me suudame, noh, see tarkvaramudel meil areneb nagu praegu sinnapoole, et sinna. Sa ei pea ainult Rufitil olema. Et on ka teisi, et Euroopa tootjaid, keda me teame väga hästi, kellel on ka hea ja kvaliteetne toode teinud palju katuseid. Et ka nendel on sama probleem. Ja, ja me praegu arendame seda tarkvara niimoodi, et, et tegelikult ka teised päiksekatuste pakkujad saaksid oma toodet nii-öelda efektiivsemalt müüa läbi selle.
Aga see on päris huvitav, selline kõnekas vaata, et sa oled kaheksa aastat teinud riistuna äritootes katuseid, on ju. Ja siis kurdad käivekapitali üle ja lõpuks me jõuame ikka sinna, et, et võib-olla me hakkame muutuma tarkvaraettevõtteks.
Jah, aga ma arvan, et see riistvara komponent ei kao sealt juurest ka ikkagi kuhugi. Et noh, praegu on ka jah, meil on, teie näete mul selja taga, eks ole, on need paneelid rivis, kuulaja ei näe, aga üks on ka roheline, et, et. Et meil on praegu valsplekk katuse peal need tooted, aga samamoodi me vaatame, et meil oleks ka kivikatuse lahendus olemas, kas meie või meie partneri kaudu või, ja ka üks selline nii-öelda soodsam. Soodsam toote lahendus, et siis on meie portfell nii-öelda Complete, justkui öeldes.
Käime korra sellega ruttu läbi ikkagi, et kui me ju selles teemas juba oleme, et arvestades seda plahvatuslikku kasvu, mis on juhtunud sellesama nagu katuse elemendiga, et kas ta ütles, et ta on läinud nagu nii-öelda, ka noh, seletame vahetust Hiina peal läks soodsamaks kõvasti, eks, aga. Aga kas siin on midagi ikka füüsikaliselt ja keemiliselt nagu muutunud, et on hoopis mingid, ma ei tea, uued lahused, uued kattematerjalid, mis iganes, et, et mis seda asja on, noh. Ütleme, kas see on läinud kuidagi, ma ei tea, ropult efektiivsemaks või ühesõnaga, kuskohas see innovatsioon on toimunud just selle nagu materjali osas?
Noh, ütleme, et terasplekk on endiselt sama, klaas on endiselt sama, ainuke asi, mis seal noh, sisuliselt muutunud on siis päikese element ise. Ja see päikese element, seal on palju räägitud nagu erinevatest vahvatest innovatsioonidest, nagu õhukesekihilised materjalid ja mille paned aknaklaasile, paistab läbi, aga reaalsus on see, et kõige efektiivsem ja tõhusam kommertskasutuses on endiselt ränipõhine päikese element. Ja see efektiivsus on küll kasvanud, aga läbi selle, et see element on lihtsalt suuruses kasvanud suuremaks, päikesepaneelid ka, tavalised paneelid on suuruses kasvanud. No nii suureks, et ausalt öeldes on üksi raske neid katusele viia isegi enam. Ja tänu sellele nii-öelda efektiivsemale pinna ärakasutamisele on see efektiivsus tõusnud. Ja noh, meie oleme neid, meie kasutamegi kõige efektiivsemaid päikese elemente, mida, mida saada on, aga reaalsus on see, et me ei vajaks sellist maksimum efektiivsust, kuna meie katused tulevad niigi liiga võimsad, nagu me ennem rääkisime, et enamasti oma tarbe jaoks ei ole vaja maksimumvõimsust katusele üldse paiguldada, paigaldada.
Aga nad tulevad ikka võimsad lihtsalt sellepärast, et katus on suur või noh, et sa ei saa teha poolt katust elementidega ja poolt teist, seda on naljakas välja.
Ei, no selles mõttes saab täpselt nii, me teemegi, tavaliselt me teeme niimoodi, et meie katustest umbes nelikümmend protsenti on siis meie materjal ja seal kõrval kuuskümmend protsenti on täpselt samamoodi väljanägev tavaline plekk
Ja, ja noh, see ongi, et see efekt, et me saame sisuliselt dimensioneerida seda katust täpselt nii suureks, kui me tahame, saame teha kõiki tüüpi katuseid. Kaasaarvatud ajaloolisi hooneid, mis on meil selliseks huvitavaks nišiks kujunenud viimasel ajal. Ja, ja noh, see ongi selle süsteemi eripära, miks seda Hiinast on raske siia saata koos tavalise plekiga, eks ole.
Ma mõtlen, mul on pool katust tehtud ja seal on ka veel pimedad sees ja see on ka viisteist kilovatti on ju, et, et tõesti, nad on, on väga võimsad. Aga, aga ütleme nii-öelda, tuleme sellesse nagu ärisse selle mõttes nüüd nagu tagasi, et Hiina kontrollib, ma saan aru, kogu tootmist. Ja nüüd küsimus ongi nagu selles, et, et kas teistel üldse nagu on, on mingi võimalus või. Või kuidas sina ikkagi nagu seda trendi nüüd näed, on ju, et, et kas keegi, kes tahab üldse sellesse ärisse täna siseneda, noh, võiks juba ette ära mõelda, et pole mõtet, et hiinlased ikkagi. Noh, võtavad selle valku nagu endale, ma ei tea, nagu saaksid, võtsid autotööstuse või noh, nagu Hi
No tundub jah, et on need elektriautod, on need akud ja ka päikesepaneelidega, seal on nii-öelda suure skaala tootmise efekt nii suur lihtsalt. Et konkureerida ja seda kõike Euroopas nagu üles ehitada paralleelselt, ongi lihtsalt väga keeruline. Aga noh, meie partnerid on öelnud väga lihtsalt, meie oskame toota, teie oskate müüa. Ja täpselt nii ongi, et noh, meie teame, milline see toode peab olema, milliste katuse materjalidega see siin kokku sobib kõige paremini. Oskame selle nagu disaini anda, nemad toodavad selle valmis kõige efektiivsemal kujul ja siis meie seda müüme ja selline mudel praegusel hetkel toimib.
Räägime korraks seda Eesti riigile sobivat energiamudelit ka, et mitte minnes nüüd tuumaenergia ja tuumajaamade kõige mõjuti juurde, mis tunduvad mulle natukene. Ka üledimensioneeritud, aga võib-olla ainult tundub ja ma saan valesti aru, aga, aga ühesõnaga ja eriti julgeolekust lähtuvalt. Meil on Eestis mingi noh, kolm olulist sõlmpunkti alajaamadena, et kui need saavad nagu paugu ära, siis terve riik on elektrit, et vahet pole, kui palju meil on gaasijaamu või, või, või põlevkivijaamu, on ju, et kui need sõlmpunktid saavad paugu ära, et noh, nagu eile Tartus on ju, pool Lõuna-Eestit oli pime, on ju, et, et siis. Põhimõtteliselt midagi ei tööta. Noh, mis tähendab seda, et, et noh, ütleme nii-öelda, või nagu julgeolekust lähtuvalt, Eesti riik peaks minema sama mudeli peale, mille peale on ehitatud meie e-riik. Ehk siis meie e-riik teatavasti on noh, nii-öelda distributed solution, ehk siis meil on hästi palju väikeseid süsteeme, mis kõik töötavad iseseisvalt. Ehk siis, et see, et sa nüüd ühe süsteemi maha võtad või mingid serverid pikali jooksjad, on ju, see ei tähenda seda, et nagu kogu riik on kohe selle peale pikali, eks, et. Ja siin nagu sama lugu, et noh, ütleme, läheb jamaks, noh, mina näiteks tean, et kuna, et ma saan ennast nagu gridist lahti ühendada, panna vajadusel generaatori ka tööle, eks, ja noh, elan nagu lill, onju, et noh, et suudan ennast nagu ära majandada. Ja nüüd, kui siukseid lilli on meil noh, viiskümmend tuhat, onju, koos halvestusvõimekusega, onju, siis noh, palju õnn nagu sellise süsteemi nagu mahavõtmisele, sest noh, kokkuvõttes energia on nagu oluline, et noh, minu arvates nagu Eestit ei peagi võtma täna nagu sõd Talvisel ajal tõmbad need kolm sõlmpunkti pikali, elektrit ei ole, meil pole vett, pumbad ei tööta, kanalisatsiooni pole, on ju, ja kütet ei ole, on ju, noh, nädal aega ja me läheme ise paluma, et kuulge, et äkki tulete ja, ja, ja, ja, ja võtate riigi üle, on ju. Et sinu nagu pilt selle koha pealt, et kui palju see julgeoleku teema nagu aitab sul müüa või selles mõttes nagu üldse nagu on aru saadud ka Eesti nii-öelda inimese poolt tegelikult, kui sa oled eramaja omanik, siis see oleks nagu ainuõige otsus ennast ikkagi ehitada selliseks, et vajadusel olen kohv kiriku vaja.
See on noh, kui ma ennem rääkisin oma, omatarbest, et üks motivatsioon on ikkagi omad arve ära hakata, eriti kui on elektriauto majapidamises. Siis teine väga levinud argument, millega kliendid meie poole pöörduvad, ongi see sama energiajulgeolek, et kui võrguga midagi juhtub. Siis vähemalt minul suveperioodil, ütleme märtsist kuni oktoobri lõpuni, Eestis on elekter ikkagi olemas. Ja, ja ma saan siis ka autoga sõita, kui isegi bensiinijaamad ei tööta. Et see on väga-väga oluliseks argumendiks muutunud ja palju olulisem argument kui nii-öelda tasuvusaeg ja ROI, mis viis aastat tagasi oli peamine argument.
No vot, ma siin kuulan teid ja mõtlen, et te elate nagu igaveses suves, et mingil hetkel on ikkagi, ma ei tea, kui pikk see aeg on, kui, kui need asjad noh, sisuliselt eriti midagi ei tooda.
Novembri keskpaigast veebruari lõpuni on mul. Jah.
Mina olen ka öelnud, et minu sünnipäevast teisel detsembril kuni vabariigi aastapäevani on must auk päiksenergeetika vallas.
Aga ma mõtlen, et see ongi seesama, sama hetk, et noh, et aga sellel perioodil võib panna õue põksuma nüüd nagu generaator, mis muidugi vajab kütet, mida. Noh, ehk siis nagu ikkagi on vaja nagu, nagu mingid, mingid, mingid seda asja sinna juurde panna, eks. Aga noh, ma ütlengi, et noh, mu point või mõte on nagu selles, et kui me räägime üldse ühiskonna kaitsest, siis me tegelikult peaksime nagu pühenduma sellele, et me vaataksime, et kas tõesti meil igas külas on olemas nagu. Energia selleks, et, et vesi tuleks purukaevust kätte ja, ja ka noh, kanalisatsioon käiks ringi, eks ju, on ju, sest noh, arvju saab veel puudega kütta, on ju, et aga noh, ütleme niimoodi, et puudega sealt kaevust vett ei võta, on ju.
Jah, aga, aga üldiselt selle teema juurde võib ka öelda, et noh, selles mõttes, et Eestis on oma energia tootmine olemas, on see siis päike, tuul, ka need gaasijaamad. Aga oma, oma nii-öelda kütusel põhinev põlevkivitööstus, siis see on suur väärtus, mida me võib-olla ei oskagi kohati hinnata, et minu. Minu eelmine elu enne Rufitit ma olin ikka kõva põlevkivi mees, on ju, ma olin see mees, kes arendas Eesti Energia põlevkiviprojekti Jordaanias. Ja seal oli peamine energiajulgeoleku murepunkt see, et, et kõik energia ostetakse sisse. Elektrienergia nagu tooraine ka. Ja me arendasime, see oligi suurt peaasjalikult energiajulgeoleku projekt. Ja üllatav, üllatav, see on minu meelest see on üks niisugune projekt, mis on nagu kõige paremini maha vaikitud start-up projekt Eestis. Mis on olnud kõik suuremaid start-up projekte, sest selle projekti finantseerimine, kui ma sealt ära tulin, me saime finantseerimist tehtud, oli kaks koma üks miljardit dollarit. See jaam on seal valmis ja ta, ja ta annab kakskümmend kuni kakskümmend viis protsenti selle riigi energiast jällegi sõltumatult Hormuzi väina seisust. Et, et. Keegi
aga me, me tulime sealt ju kahjumiga välja või ei tulnud?
No ei tulnud tegelikult kahjumiga välja, et selles, selle tõttu see ongi selline, selline hästi hoitud saladus, et see noh, projekt töötab. Seal on Eesti Energial olemas väike osalus, nii-öelda suurem osalus müüdi maha selle finantseerimise sulgemise hetkel. Ja, ja noh, kõige olulisem ongi, et see projekt töötab, seal on pikaajaline elektrimühhileping kolmekümne aastane valitsusega. Ja, ja sinna planeeritakse isegi veel ühte uut energiaplokki sinna nendel kahe kõrval.
No selles mõttes me saame ikkagi hinnata selle järgi, et kas me oleme nagu raha mõttes plussis või miinus, et ma saan aru, et meil siis plussis ei ole, aga kui me müüksime oma väikse osaluse maha, et siis oleksime plussis, see oli su vastus?
No vot mina ei ole kümme aastat enam Eesti Energias olnud, eks ole, aga sellel hetkel, kui ma sealt välja tulin, siis tegelikult kõik projekti arendusega seotud kulud nii-öelda maksti kinni, Eesti Energia.
Kuule, Andres, taastuvenergia tulevikugraafikuid sõltub umbes, et mis väljaannet loed, mis tuju
ja mis hetk nagu parasjagu on. Et sa
võid lugeda selliseid analüüse ja vaadata numbreid. Ja väga põhjendatud, sellise veenvalt põhjendatud väiteid, et noh, kogu see taastuvenergia värk, see kõik kukub kokku, mitte midagi, see kõik on üks näitemäng, on ju. Et noh, selge see, et midagi sellist ei tule, kõik need elektriautod, see kõik on üks jama ja see lõpeb ühel päeval loodetavasti varsti ära. Ja siis me oleme normaalse elu juures tagasi, eks. Ja siis on, võtad järgmine päev võib-olla isegi sama väljaande lahti ja sa näed, et nii, et meil on juba näed selles riigis, tolles riigis. Noh, üle poole energiast või, või näiteks on päevi või kuid või nädalaid, kus kogu energia on taastuv toodetud. Ja noh, selge see on ju, et need jooned lähevad ainult üles ja mitte mingit tagasiminekut ei ole, et ikkagi nagu pigem kiiresti saabub see aeg, kui me oleme sisuliselt noh, taastuvenergia peal ja, ja võib-olla isegi sellise iseseisva energia tootmise juures erinevates maailma riikides, kaasa arvatud Eestis. Kumb siis õige on, kas, kas need jooned lähevad üles? Ja üsna varsti meid ootab selline puhas ja võib-olla ka isegi odavam tulevik või see kõik on selline valitsuste rohepropaganda poolt kinni makstud näitemäng, mis kukub ühel hetkel kokku.
Noh, mida mina näen, et, et võib-olla see teema, see roheenergeetika teema ja kõik see nii-öelda roheenergeetika start-upid enam ei ole nii populaarne teema, kui ta oli siin mõned aastad tagasi. AI on siin nagu selgelt üle võtnud selle, selle lava. Aga neid tehakse, neid tehakse turutingimuste vastu, nad vajavad üha vähem erinevaid toetusskeeme. Ja seda, see tähendab, et see, see tegelikult on nagu majanduslikult tõestanud see tehnoloogia ennast ära. Et sinna jah, kus võib-olla seda liiga tugevalt subsideeriti, kus ennast ära ei tasu, seal on projekte tõesti vähendatud ja ka suuri projekte nagu ära lõpetatud, eks ole. Aga noh, mida, mida mina näen, noh, mina olen väga selges nišis, on ju, oma nišis nende päikeste katustega, see on niisugune Rooftop Solar. Katusele paigaldatavad päik, päikespaneelid, noh, see kasvab. Meie, meie äri ka kasvab ja seal lihtsalt need argumendid, mis võib-olla varem pädesid, need ongi muutunud aja jooksul, nagu me siin ka ennast rääkisime.
Ja ta kasvab ilma toetusteta või ikkagi toetuste peal?
No näiteks Eesti-sugune riik, mis on nagu igasugused päikeseenergeetika toetused ära kaotanud, ka siin me kasvame iga-aastaselt. Ja noh, täpselt kui varem osteti selle subsiidiumi vastu neid lahendusi, siis praegusel hetkel argumendid ongi muutunud ja ikka ostetakse ja ostetakse rohkem kui varem, vähemalt meie käest.
Ja kas me näeme ette, et see ütleme, katus katuseks või, või me võime jätta konkreetselt Rufiti kõrvale, aga kas põhimõtteliselt selle tehnoloogia hind kihutab endiselt allapoole? Või, või me oleme nagu täna jõudnud mingisse kohta, kus noh, et nüüd nii ongi, et nagu, nagu iPhone, mis maksab nii palju, nagu ta maksab ja noh, enam väga palju alla ei lähe.
Noh, ütleme nii, et päikesepaneelide hind siin kümne aastaga on kümme korda kukkunud, akude puhul on see trend umbes sama ja kuskil tal tuleb see lahju vastu, et ta ei saa enam nii-öelda madalamaks minna. Et noh, teras maksab midagi, meie puhul klaas maksab midagi. See mastaabiefekt on saavutatud ja noh, mina näen praegusel hetkel päikesepaneelide vallas vähemalt seda, et need hinnad on natukene tõusma hakanud isegi.
Aga miks, siis me räägime pigem inflatsioonilistest põhjustest, ma eeldan.
No nad on hakanud tõusma sellepärast, et ühel hetkel toimus meeletu ületootmine. Noh, need võimsused, mida hiinlased püsti panid päikesepanelite tootmiseks, noh, need olid ilmselgelt ülepingutatud. Ja paljud nendest ettevõttest on ka tänaseks uksed kinni pannud ja me hakkame, me oleme jõudnud sinna nii-öelda normaalsesse turuolukorda, kus sellist nii-öelda subsideeritud tootmist on üha vähem. Ja nüüd me jõuame sinna nii-öelda õige hinna juurde ehk tagasi, mis on natukene ilmselt kõrgem, kui ta praegune tase on.
Aga samas nagu tuule puhul me räägime ikkagi ainult subsideeritud energia tootmisest, et kui sina praegu vaatad nagu päike versus tuul, on ju, noh, mõlemat on vaja selleks, et katta ära kõik, mis üldse loodselt võimalik võtt on, eks, aga aga ka endise nagu ikkagi tippenergeetikaspetsialistina, et see võitlus, mis täna käib Eestis tuule vastu, on ju, on seal, on see ikkagi argumenteeritud sinu silmis või see on ikkagi puhas nagu noh, populism?
Noh, see on kuidagi niivõrd emotsionaalselt laetud teema, et mulle tundub, et vahepeal selle nagu numbritele nii palju ei pööratagi enam tähelepanu kui see, et not in my backyard, whatever the cost is. Ja see on nagu sinna taandunud, mis on kurb, mina arvan, et hea portfell olekski päike, tuul, akusalvestid. Ja siis tipuhetkede jaoks noh, mina ei väida, et, et Eleringi plaan gaasijaamasid ehitada halb on, et need on kõige paindlikumad jaamad, millega siis tipuhetki katta. Ja tuumaenergia, palun väga, võime teha, kui hind on mõistlik, aga ma tahaks näha, et see hind mõistlik on ennem.
Rufiti tulevik, lähemad aastad, kuidas sa vaatad, kas, kas, kas seal on nagu näha midagi, mis peaks juhtuma või, või ongi näha juhtumas midagi, et, et Rufit teeks hüppe või, või me ennustame sulle sellist tasast, aga pidevat kasvu?
No, Proofiti tulevik, noh, meil on oma mingid kindlad nišid, kus me kasvame päris kiiresti ja üheks selliseks nišiks on, ma mainisin, Rahvusraamatukogu hooned, need on hooned, kuhu tavalisi paneele lihtsalt ei saagi paigaldada. Ja kus tegelikult see hinnatundlikkus on nagu teise või kolmandajärguline ja näiteks lihtsalt hea näitena ma saan tuua, et kas te teate, millises linnas sündis Mozart? Tuleb teil meelde kooliajast?
Tupi, jah, Salzburg ja näiteks Salzburgi vanalinn on täiesti päikesepaneelide vaba hetkel, seal ei ole ühtegi, ühtegi pole lubatud, aga nüüd Ruhfit on. Ruhfit on ainuke lahendus, mis on siis Salzburgi vanalinnas lubatud katustele ja on veel selliseid väikseid linnakesi, ajaloolisi linnakesi Saksamaal ka, kus, kus me oleme ka ainus lahendus sisuliselt. Ja see on selline huvitav nišš, kuhu sissejõudmine võtabki aega, inimeste veenmist ja, ja seal me kindlasti kasvame. Ja teine ja teine, teine nurk veel, mille, mida me juba rääkisime, tegelikult see, et seda tarkvara, mis, mida me oleme arendanud nagu enda toote jaoks, et meile tundub, et seda nagu enda toote jaoks ainult hoida ei olegi mõtet. Et me tahame aidata ka teisi neid tootjaid tegelikult. Lihtsamini turule, et kogu see pikk distributsioonikett, mis praegu teeb selle toote lihtsalt lõppkliendil nii kalliks, et see, et see läbi lõigata. Sest lõppkokkuvõttes lõppklient on hinnatundlikud ja kui. Ja noh, me näeme ka, et kas või meie enda partnerid, et kui me näiteks Saksamaal müüme ühe hinnaga, siis meie Inglismaa partner. Arvab, et ka kaks korda kallimalt on võimalik seda toodet müüa ja müüb kaks korda kallima hinnaga. Et noh, me peame kuidagi sellistest, sellistest vahe, vahemeestest mööda pääsema, see on meie vaade praegu.
No selge, me soovime teile vahemeestest mööda mängimiseks edu, võib-olla jäähukitrenn aitaks. Kuidas põigata, liiguta, liikuda kiiresti ega põigata ees olevast takistusest mööda. Aitäh kõigile kuulajatele, aitäh sulle, Andres ja kohtume nädala aja
pärast. Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka räägivad igal kolmapäeval sellest, kuidas Eesti tuhat korda suuremaks teha. Ettemõte.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]