@ ETTEMÕTE // 2026.06.30
KUUPÄEV
2026-06-30
PIKKUS
41m 02s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Saates on külas Roofit.Solar juht ja kaasasutaja Andres Anijalg, kellega arutatakse päikeseenergia hetkeseisu ja tulevikku Eestis ning maailmas. Saatejuhid Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka vestlevad päikesepaneelide tasuvusest, akusüsteemidest ning ettevõtte unikaalsetest lahendustest ajaloolistes piirkondades, nagu Salzburgi vanalinn.
KÜLALISED
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Kui maailm jälgib murelikult, mis toimub Hormuzi väinas ja kuidas see võib mõjutada energiahindu, siis päikeseenergiaettevõtte Roofit.Solar juht Andres Anijalg ütleb, et tema jaoks jääb see mure üsna kaugeks ning ta näeb käitumise muutust ka oma klientide pealt. "Meil läheb sõit Otepää suvekoju maksma umbes kaks eurot," rääkis ta tänases Ettemõtte podcastis. "Nii et selles mõttes tõesti Hormuzi väin mind siiani ei kohuta." Anijala sõnul peegeldab see laiemat muutust selles, miks inimesed päikesepaneele ostavad. Kui veel mõned aastad tagasi räägiti peamiselt investeeringu tasuvusest ja elektri müügist teenitavast tulust, siis täna küsivad kliendid üha sagedamini hoopis energiajulgeoleku kohta. Tema sõnul ei nähta päikesepaneele enam niivõrd võimalusena raha teenida, vaid viisina tagada, et kodus oleks elekter olemas ka siis, kui võrguga midagi juhtub või energiahinnad järsult kõiguvad. Kuula saatest… * miks elektriautoga sõitmine on tema sõnul muutnud nafta hinna ja Hormuzi väina kriisid peaaegu ebaoluliseks * kuidas üks Eesti ettevõte sai ainsaks päikesekatuste lahenduseks Salzburgi ajaloolises vanalinnas * miks Tesla päikesekatuste meeskond on Roofitile öelnud, et päikesekatuste äri on keerulisem kui kosmoserakettide ehitamine * kuidas Roofit jõudis järeldusele, et nende suurim väärtus ei pruugi olla mitte katus, vaid selle müümiseks loodud tarkvara * miks Hiina toodab 97% maailma päikeseelementidest ja mida see Euroopa ettevõtetele tähendab * kuidas Roofit muutus kasumlikuks pärast valusaid kärpeid ja tootmise Hiinasse viimist Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.
Räägime korraks seda Eesti riigile sobivat energiamudelit ka, et mitte minnes nüüd tuumaenergia ja tuumajaamade kõige mõjuti juurde, mis tunduvad mulle natukene. Ka üledimensioneeritud, aga võib-olla ainult tundub ja ma saan valesti aru, aga, aga ühesõnaga ja eriti julgeolekust lähtuvalt. Meil on Eestis mingi noh, kolm olulist sõlmpunkti alajaamadena, et kui need saavad nagu paugu ära, siis terve riik on elektrit, et vahet pole, kui palju meil on gaasijaamu või, või, või põlevkivijaamu, on ju, et kui need sõlmpunktid saavad paugu ära, et noh, nagu eile Tartus on ju, pool Lõuna-Eestit oli pime, on ju, et, et siis. Põhimõtteliselt midagi ei tööta. Noh, mis tähendab seda, et, et noh, ütleme nii-öelda, või nagu julgeolekust lähtuvalt, Eesti riik peaks minema sama mudeli peale, mille peale on ehitatud meie e-riik. Ehk siis meie e-riik teatavasti on noh, nii-öelda distributed solution, ehk siis meil on hästi palju väikeseid süsteeme, mis kõik töötavad iseseisvalt. Ehk siis, et see, et sa nüüd ühe süsteemi maha võtad või mingid serverid pikali jooksjad, on ju, see ei tähenda seda, et nagu kogu riik on kohe selle peale pikali, eks, et. Ja siin nagu sama lugu, et noh, ütleme, läheb jamaks, noh, mina näiteks tean, et kuna, et ma saan ennast nagu gridist lahti ühendada, panna vajadusel generaatori ka tööle, eks, ja noh, elan nagu lill, onju, et noh, et suudan ennast nagu ära majandada. Ja nüüd, kui siukseid lilli on meil noh, viiskümmend tuhat, onju, koos halvestusvõimekusega, onju, siis noh, palju õnn nagu sellise süsteemi nagu mahavõtmisele, sest noh, kokkuvõttes energia on nagu oluline, et noh, minu arvates nagu Eestit ei peagi võtma täna nagu sõd Talvisel ajal tõmbad need kolm sõlmpunkti pikali, elektrit ei ole, meil pole vett, pumbad ei tööta, kanalisatsiooni pole, on ju, ja kütet ei ole, on ju, noh, nädal aega ja me läheme ise paluma, et kuulge, et äkki tulete ja, ja, ja, ja, ja võtate riigi üle, on ju. Et sinu nagu pilt selle koha pealt, et kui palju see julgeoleku teema nagu aitab sul müüa või selles mõttes nagu üldse nagu on aru saadud ka Eesti nii-öelda inimese poolt tegelikult, kui sa oled eramaja omanik, siis see oleks nagu ainuõige otsus ennast ikkagi ehitada selliseks, et vajadusel olen kohv kiriku vaja.