@ ETTEMÕTE // 2026.06.30
KUUPÄEV
2026-06-30
PIKKUS
41m 02s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Saates on külas Roofit.Solar juht ja kaasasutaja Andres Anijalg, kellega arutatakse päikeseenergia hetkeseisu ja tulevikku Eestis ning maailmas. Saatejuhid Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka vestlevad päikesepaneelide tasuvusest, akusüsteemidest ning ettevõtte unikaalsetest lahendustest ajaloolistes piirkondades, nagu Salzburgi vanalinn.
KÜLALISED
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Kui maailm jälgib murelikult, mis toimub Hormuzi väinas ja kuidas see võib mõjutada energiahindu, siis päikeseenergiaettevõtte Roofit.Solar juht Andres Anijalg ütleb, et tema jaoks jääb see mure üsna kaugeks ning ta näeb käitumise muutust ka oma klientide pealt. "Meil läheb sõit Otepää suvekoju maksma umbes kaks eurot," rääkis ta tänases Ettemõtte podcastis. "Nii et selles mõttes tõesti Hormuzi väin mind siiani ei kohuta." Anijala sõnul peegeldab see laiemat muutust selles, miks inimesed päikesepaneele ostavad. Kui veel mõned aastad tagasi räägiti peamiselt investeeringu tasuvusest ja elektri müügist teenitavast tulust, siis täna küsivad kliendid üha sagedamini hoopis energiajulgeoleku kohta. Tema sõnul ei nähta päikesepaneele enam niivõrd võimalusena raha teenida, vaid viisina tagada, et kodus oleks elekter olemas ka siis, kui võrguga midagi juhtub või energiahinnad järsult kõiguvad. Kuula saatest… * miks elektriautoga sõitmine on tema sõnul muutnud nafta hinna ja Hormuzi väina kriisid peaaegu ebaoluliseks * kuidas üks Eesti ettevõte sai ainsaks päikesekatuste lahenduseks Salzburgi ajaloolises vanalinnas * miks Tesla päikesekatuste meeskond on Roofitile öelnud, et päikesekatuste äri on keerulisem kui kosmoserakettide ehitamine * kuidas Roofit jõudis järeldusele, et nende suurim väärtus ei pruugi olla mitte katus, vaid selle müümiseks loodud tarkvara * miks Hiina toodab 97% maailma päikeseelementidest ja mida see Euroopa ettevõtetele tähendab * kuidas Roofit muutus kasumlikuks pärast valusaid kärpeid ja tootmise Hiinasse viimist Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.
Aga kuidas Rufitil üldse läheb muidu praegu, et sa ütlesid seal üheksakümmend viis protsenti mitte Eestist välja, et te olete nagu mingi murrangu saavutanud ja kas see murrang tuleb pigem sellest, et teil on väga hea kvaliteet või teil on ikkagi mingi innovatsioon selles paneelis ka?
Käime korra sellega ruttu läbi ikkagi, et kui me ju selles teemas juba oleme, et arvestades seda plahvatuslikku kasvu, mis on juhtunud sellesama nagu katuse elemendiga, et kas ta ütles, et ta on läinud nagu nii-öelda, ka noh, seletame vahetust Hiina peal läks soodsamaks kõvasti, eks, aga. Aga kas siin on midagi ikka füüsikaliselt ja keemiliselt nagu muutunud, et on hoopis mingid, ma ei tea, uued lahused, uued kattematerjalid, mis iganes, et, et mis seda asja on, noh. Ütleme, kas see on läinud kuidagi, ma ei tea, ropult efektiivsemaks või ühesõnaga, kuskohas see innovatsioon on toimunud just selle nagu materjali osas?
Noh, ütleme, et terasplekk on endiselt sama, klaas on endiselt sama, ainuke asi, mis seal noh, sisuliselt muutunud on siis päikese element ise. Ja see päikese element, seal on palju räägitud nagu erinevatest vahvatest innovatsioonidest, nagu õhukesekihilised materjalid ja mille paned aknaklaasile, paistab läbi, aga reaalsus on see, et kõige efektiivsem ja tõhusam kommertskasutuses on endiselt ränipõhine päikese element. Ja see efektiivsus on küll kasvanud, aga läbi selle, et see element on lihtsalt suuruses kasvanud suuremaks, päikesepaneelid ka, tavalised paneelid on suuruses kasvanud. No nii suureks, et ausalt öeldes on üksi raske neid katusele viia isegi enam. Ja tänu sellele nii-öelda efektiivsemale pinna ärakasutamisele on see efektiivsus tõusnud. Ja noh, meie oleme neid, meie kasutamegi kõige efektiivsemaid päikese elemente, mida, mida saada on, aga reaalsus on see, et me ei vajaks sellist maksimum efektiivsust, kuna meie katused tulevad niigi liiga võimsad, nagu me ennem rääkisime, et enamasti oma tarbe jaoks ei ole vaja maksimumvõimsust katusele üldse paiguldada, paigaldada.