Eestlased ostavad päikesepaneele üha sagedamini energiajulgeoleku pärast

aeg. Ja ei, ta odavamaks on läinud küll, selles mõttes ei ole küsimust, et omaette küsimus on, et kas on mõtet hakata mikrotootjaks. Ehk siis see on teine teema, et, et aga näiteks see, et. Salvestustega me ikkagi kogu riigi tarbimist juhime. Noh, see oleks küll kõige loogilisem samm, mida teha ja, ja noh, mina tegelikult ei pandud neid paneele selleks, et ma tahaks mingi ilge müüa olla, et kuna mul on endal suur tarbimine, suur maja, et siis mul on ta pigem ikkagi selline, et oma, oma, omakasuks või oma heaks. Ja, ja selles mõttes on mul küll hea meel, et noh, ütleme eelmistel aastatel, aasta lõikes ma ütleme ausalt, noh, olin enam-vähem nullis, nüüd see aasta ma nüüd natuke pean vaatama, mis seal arve peal toimub, on ju, et. Et ikkagi suvel toodad nii palju üle, et saad raha tagasi ja siis talvel noh, ei, nii palju ei tooda, siis maksad juurde, eks, on ju, aga. Aga olla nagu nii-öelda aasta lõikes noh, ütleme nii-öelda siis nagu paduroheline, on ju, et see on nagu hea tunne küll.

aga opositsioonipoliitikud ikkagi ütlevad, et energia on reitsilt kallis, Euroopa kõige kallim üldse ja sa ütled järjest odavamaks, onju, et see ei kõla üldse kokku nagu valitseva meelsusega meie riigis.

Mul on, kui ma sellele küsimusele vastan, on niimoodi, et üks ilm naerab ja teine nutab, et me pilti ei näita, näita, eks ole. Aga noh, üldiselt võiks öelda, et Trufitil läheb hästi, et meil on kolm tuhat katust paigaldatud kolmekümnes riigis, tõesti enamus on eksport, eelmine aasta saime USA turule. Ja mis veel, niisuguse riistvarapõhise start-up'i puhul võib-olla on huvitav, et me suutsime mitte lihtsalt ebitaa break-even'it, vaid, vaid nii-öelda päris kasumlikuks eelmine aasta saada. Aga see ei tähenda, et meil kuidagi kapitali mõttes nagu lihtne ja kerge oleks, sest, sest noh, see oli nüüd see naerev silm, aga kui ma võtan nagu nutva silma ja mõtlen, et kus siis paikneb minu osalus, mille ma olen nii-öelda ära müünud või mille võrra ma olen, mille ma olen lahjendanud siis investoritele, see osalus seisab laos riiulite peal. Ehk nii-öelda käibekapital on niisugune raske teema riistvaraettevõtetele, et sisuliselt me müüme oma ettevõtet maha selleks, et finantseerida käibekapitali, loodetavasti. Me varsti oleme ka pangakõlblikud või vähemalt eelmine aasta mingi jupi pangalaenu ka saime, nii et selles mõttes raske on, aga, aga tore ka.

Noh, ütleme niimoodi, et ega hiinlased on üritanud sellist nii-öelda päikesekatuse lahendusi Euroopas müüa ka. Aga, aga tuleb tõdeda, et katus koosneb ka paljudest muudest elementidest kui ainult päikesekatuse elementidest, eks ole, et siis, kui kliendil tekib küsimus. Kust saab ülejäänud katuse materjalid, kust saab vihmavereenid, kust saab harjapleki. Ja, ja, ja kes selle paigaldab, siis noh, Hiinast ei ole midagi sul loota ja see. Probleem, mida meie sisuliselt ka ma selle tarkvaratootega lahendame, ongi see, et, et me ehitame üles võrgustikku. Sisuliselt edasimüüjate ja paigaldajate võrgustikku, kes seda tarkvara kasutavad, see on neile tööriist, me oleme tähele pannud, et, et kasutavad sedasama tööriistaga oma tavatöö tegemiseks juba mitte ainult päikesekatuste paigalduseks. Ja, ja noh, Rufit sai kevadel kümne aastaseks juba. Meil oli siin tore juubel rahvusraamatukogu vast remonditud hoones, kus meil tuli kokku partnereid viieteistkümnest riigist. Ja noh, see ongi see, et sisuliselt on see selle võrgustiku ja usalduse ehitamise äri. Ja seda äri aitab, aitab teha see tarkvaratoode, mis meil, mis meil on vahel arendatud siin.

Räägime korraks seda Eesti riigile sobivat energiamudelit ka, et mitte minnes nüüd tuumaenergia ja tuumajaamade kõige mõjuti juurde, mis tunduvad mulle natukene. Ka üledimensioneeritud, aga võib-olla ainult tundub ja ma saan valesti aru, aga, aga ühesõnaga ja eriti julgeolekust lähtuvalt. Meil on Eestis mingi noh, kolm olulist sõlmpunkti alajaamadena, et kui need saavad nagu paugu ära, siis terve riik on elektrit, et vahet pole, kui palju meil on gaasijaamu või, või, või põlevkivijaamu, on ju, et kui need sõlmpunktid saavad paugu ära, et noh, nagu eile Tartus on ju, pool Lõuna-Eestit oli pime, on ju, et, et siis. Põhimõtteliselt midagi ei tööta. Noh, mis tähendab seda, et, et noh, ütleme nii-öelda, või nagu julgeolekust lähtuvalt, Eesti riik peaks minema sama mudeli peale, mille peale on ehitatud meie e-riik. Ehk siis meie e-riik teatavasti on noh, nii-öelda distributed solution, ehk siis meil on hästi palju väikeseid süsteeme, mis kõik töötavad iseseisvalt. Ehk siis, et see, et sa nüüd ühe süsteemi maha võtad või mingid serverid pikali jooksjad, on ju, see ei tähenda seda, et nagu kogu riik on kohe selle peale pikali, eks, et. Ja siin nagu sama lugu, et noh, ütleme, läheb jamaks, noh, mina näiteks tean, et kuna, et ma saan ennast nagu gridist lahti ühendada, panna vajadusel generaatori ka tööle, eks, ja noh, elan nagu lill, onju, et noh, et suudan ennast nagu ära majandada. Ja nüüd, kui siukseid lilli on meil noh, viiskümmend tuhat, onju, koos halvestusvõimekusega, onju, siis noh, palju õnn nagu sellise süsteemi nagu mahavõtmisele, sest noh, kokkuvõttes energia on nagu oluline, et noh, minu arvates nagu Eestit ei peagi võtma täna nagu sõd Talvisel ajal tõmbad need kolm sõlmpunkti pikali, elektrit ei ole, meil pole vett, pumbad ei tööta, kanalisatsiooni pole, on ju, ja kütet ei ole, on ju, noh, nädal aega ja me läheme ise paluma, et kuulge, et äkki tulete ja, ja, ja, ja, ja võtate riigi üle, on ju. Et sinu nagu pilt selle koha pealt, et kui palju see julgeoleku teema nagu aitab sul müüa või selles mõttes nagu üldse nagu on aru saadud ka Eesti nii-öelda inimese poolt tegelikult, kui sa oled eramaja omanik, siis see oleks nagu ainuõige otsus ennast ikkagi ehitada selliseks, et vajadusel olen kohv kiriku vaja.

Jah, aga, aga üldiselt selle teema juurde võib ka öelda, et noh, selles mõttes, et Eestis on oma energia tootmine olemas, on see siis päike, tuul, ka need gaasijaamad. Aga oma, oma nii-öelda kütusel põhinev põlevkivitööstus, siis see on suur väärtus, mida me võib-olla ei oskagi kohati hinnata, et minu. Minu eelmine elu enne Rufitit ma olin ikka kõva põlevkivi mees, on ju, ma olin see mees, kes arendas Eesti Energia põlevkiviprojekti Jordaanias. Ja seal oli peamine energiajulgeoleku murepunkt see, et, et kõik energia ostetakse sisse. Elektrienergia nagu tooraine ka. Ja me arendasime, see oligi suurt peaasjalikult energiajulgeoleku projekt. Ja üllatav, üllatav, see on minu meelest see on üks niisugune projekt, mis on nagu kõige paremini maha vaikitud start-up projekt Eestis. Mis on olnud kõik suuremaid start-up projekte, sest selle projekti finantseerimine, kui ma sealt ära tulin, me saime finantseerimist tehtud, oli kaks koma üks miljardit dollarit. See jaam on seal valmis ja ta, ja ta annab kakskümmend kuni kakskümmend viis protsenti selle riigi energiast jällegi sõltumatult Hormuzi väina seisust. Et, et. Keegi

võid lugeda selliseid analüüse ja vaadata numbreid. Ja väga põhjendatud, sellise veenvalt põhjendatud väiteid, et noh, kogu see taastuvenergia värk, see kõik kukub kokku, mitte midagi, see kõik on üks näitemäng, on ju. Et noh, selge see, et midagi sellist ei tule, kõik need elektriautod, see kõik on üks jama ja see lõpeb ühel päeval loodetavasti varsti ära. Ja siis me oleme normaalse elu juures tagasi, eks. Ja siis on, võtad järgmine päev võib-olla isegi sama väljaande lahti ja sa näed, et nii, et meil on juba näed selles riigis, tolles riigis. Noh, üle poole energiast või, või näiteks on päevi või kuid või nädalaid, kus kogu energia on taastuv toodetud. Ja noh, selge see on ju, et need jooned lähevad ainult üles ja mitte mingit tagasiminekut ei ole, et ikkagi nagu pigem kiiresti saabub see aeg, kui me oleme sisuliselt noh, taastuvenergia peal ja, ja võib-olla isegi sellise iseseisva energia tootmise juures erinevates maailma riikides, kaasa arvatud Eestis. Kumb siis õige on, kas, kas need jooned lähevad üles? Ja üsna varsti meid ootab selline puhas ja võib-olla ka isegi odavam tulevik või see kõik on selline valitsuste rohepropaganda poolt kinni makstud näitemäng, mis kukub ühel hetkel kokku.