Ettemõtte live: Eesti võib seista uue majandushüppe lävel, teeme selle nüüd ära

Ma käisin eelmisel reedel Eesti põllumeeste aastakokkutulekul, kus oli kaheksakümmend protsenti käibest, istus saalis, eks ju, on ju. Ja see on nagu mega, mis innovatsiooni seal tehakse, seda tehakse kõike ainult tänu sellele, et tarkvara tootmine on nüüd kättesaadav. Noh, kui sa mõned vanasti olid niimoodi, et sul oli tarkvara tootmiseks, oli sul vaja analüütikud. Kolme programmeerijat, siis testijat ja kogu selle projekti kantseldamiseks veel ühte projektijuhti, noh kuus inimest. Tarkvara tootmises keskmine palk

mis on lõpetamata ja ongi see, et, et tänu sellele väga paljud ideed, mis muidu on olnud nagu vakal, ma vaatan kas või neid samu põllumehi, eks, kuidas põllumehed tegelikult neil on meedetus koguses informatsiooni. Neil on põllu pealandurid. Kui droon sõidab üle põllu, siis põhimõtteliselt on võimalik kõrre tasandil öelda ära selle kõrre toitaine sisaldus. Nii heaks on läinud asi. Ja nüüd, kes sa mõtled selle peale on ju, et noh, ta tõesti saab teha täppispritsimist niimoodi, et noh, sulle mõttes väetis läheb täpselt selle koha peale, kus seda tõesti nagu vaja on ja nii edasi, on ju. Et kui palju nagu uut potentsiaali nii-öelda ja, ja võimestamist sealt, selles valdkondades tuleb. Ja see tähendabki seda, et meil tekib uus laine täiesti uut tüüpi innovatsiooni, mis ühelt poolt meie need lemmikud, need pasteedi ettevõtted, eks noh, need SaaS-id. Tõenäoliselt viib alla vett, sellepärast Noh, ma lasen teha oma Pipedrive'i, sest noh, enamus inimesi, kes kasutavad, ma ei tea, näiteks müügiliitide või üldse nagu müügijuhtimist, noh, Pipedrive'is kasutabki ainult seda, et ta sikutab neid ühest veerust teise neid, neid liide vastavalt see, kuidas nagu kuidas, kuidas see äri areneb, eks. Aga sellise asja teeb noh, ei ainsal tõesti nagu noh, õhtuga valmis, kui sa tahad, ainult noh, niisuguse basic asja onju. Et ühesõnaga need SaaS-i ettevõtetele läheb halvasti, aga need ettevõtted, kes päris väärtust loovad. Nende kogemus koos uue tehnoloogiaga. Ma arvan, et sealt tuleb meie uus laine.

Üks asi, mida ma kadestan, kui ma vaatasin Luksemburgi, et mingi vahepeal ma sain natuke rohkem sinna riiki sisse kaeda. Luksemburg on niisugune riik, kus. Need on pisike punn suurte vahel ja samas olnud Euroopa Liidus ülivõimsad, noh isegi Juncker oli sealt ja nii edasi on ju, et, et kuidas saab olla, et niisugune väike punn on niivõrd rikas. Olles tegelikult ilma maavaradeta ja, ja ilma mingita tohutu kaubandusvõrgu ja sidemeteta ja nii edasi, et kuidas saab olla võimalik. Ja selles riigis on hästi küüned enda poole attitude, mitte halvas mõttes, aga nad saavadki aru sellest, et tegelikult riigid on omavahel globaalses konkurentsis ja peabki tegema noh. Võib-olla mõnikord peab tegema midagi innovaatilist, noh, nende, nende innovatsioon oli näiteks oli see, et nad tegid näo järgi maksustamist, kus oli palju raha ja sa otsustasid, et kuhu teha oma ettevõtte peakontor, siis läksid Luksemburgi juurde, ütlesid, et teate, me oleme mõelnud, et, et noh, võiks siia tuua, aga noh, teil on siin, näete, tulumaks on kakskümmend protsenti või kakskümmend neli protsenti, et üle palju, et. Ja Luksemburg ütles, et oi, aga palju nüüd raha on. Oi, nii palju miljardeid või? No aga mis oleks, kui palju tahaksite maksta? No ma ei tea, no näiteks neli. Oi, selle neli me võtame küll, eks, sest noh, neli protsenti miljardite pealt on, on, on ju väga magus, onju. Ja tulebki välja, et niisugune väike innovatsioon, teed niisugust dünaamilist maksustamist, et näo järgi noh, sulle viis, sulle kümme, sulle kuus, onju. Et noh, niimoodi saatke tegelikult ettevõtte enda juurde või noh, võtame sama Iirimaa näite, onju, kes on üliedukas Euroopa Liidu riik, onju, aga kuidas said üliedukaks? Läksid Ameerika ettevõtete juurde Facebooki ja teiste juurde, ütlesid, et teate, et kui te toote oma peakontorid Euroopa ja peakontorid meie juurde, siis on maksuvaba. Nii, need tõid oma peakontorid ära, siis tuli Euroopa Liit, ütles, et nii ei tohi teha. Mille peale iirlased läksid, meta ja teiste juurde ütlesid kurva näoga, et vabandust, et, et Euroopa Liit ei luba enam meil niimoodi teha, et me peame maksustama hakkama, aga noh, Euroopa Liidu reilite järgi peate makse maksma sinna riigi, kus te olete. Geniaalsed vennad on ju. Täiesti genealised vennad. Ehk siis, mida ma tahan öelda, ongi see, et, et, et me armastame nagu rehepappidest ja krattidest lugeda raamatust, eks, aga, aga tegelikult sihukest rahvuslikku nutikust oleks meile rohkem vaja, võtame samas start-upide näited. See Euroopa Liidu toel me tegime ju siin kaks tuhat üheksateist, kaheksateist, isegi varem, see Funds of Funds ehk siis fondide fond. Euroopa Liit, Eesti, Läti, Leedu valitsused panid raha, et start-up-sektor saaks areneda. Tehti konkurss, et kes seda raha noh, nii-öelda valitseda võib, fondi valitseda, valiti välja kuus fondi. Kõik kuus olid Eestist. Kogemata. Ei noh, mis asja, ega lätlastele, leedukatele tulebki raha ära võtta, on ju, et selles mõttes ongi nagu õige. Aga see on üks hea näide sellest, kuidas nagu sektor nii-öelda võttis nagu jällegi nagu ennast kokku ja noh, tegid õiged liigutused, õiged sammud, eks.