Ette mõte, Roonemaa ja Kotka idupoodkast.
Tere kõigile, Ette Mõte kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on mikrofonide ees ja meil pakkuda välja järjekordne külaline, külaline idufirma maailmast. Viimased nädalad ei ole Eesti idufirmadele olnud just kerged. Oleme siin lugenud tegevuse lõpetamisest ja. Ja ühe puhul ja, ja saneerimisest teise puhul ja, no ja ärme nendest Planetitest ja nendest üldse ärme, ärme hakka meelde tuletama, aga pigem käib selline no pigem rappimine. Aga meie tänane külaline on sellise fondi nagu 2C Ventures kaasutaja, Martin Koppel, tere, Martin.
Tere, Taavi. Tsau. Kas sa oled, peame küsima, kas sina oled juba 2C Ventures ja fondi oma raha üle andnud?
Ei, nali, nali, et iseenesest
jah, Martin, et kas sa ei ole
näed, siin. Start-up läheb praegu järjest
allamäge ja sina tõstad uut fondi või noh, võib-olla tõstsid
ära, et päris rumal aeg või mis? Okei, ma natuke teen nalja.
Ja siin, siin on kaks teemat, et ajalooliselt räägitakse seda, et noh, mis meil nüüd toimunud on, on start-upide nii, et valuation'id on ka siin viimase paari aastaga allapoole tulnud just ka selle tõttu, et meil on. Vahepeal me unustasime ära, et sellised asjad on nagu baasintressid. Ja, ja see tundus täiesti normaalne asi ja siis ühtähki selgus, et noh, see oli võib-olla anomaalia. Ja, ja siis sellega noh, finantsturgud, finantsmaailmas asjad muutusid ja rahal tekkis hind juurde. Ja sellega siis start-up'ide valuation'id tõid alla, tulid alla, aga noh, ajalooliselt ongi siis. Statistiliselt on, on näha olnud, et. Sel hetkel, kui valuation'it tulevad alla ja enam eriti ei julgete investeerida, siis see on nagu kõige parem hetk start-up'idesse investeerida. Sest see nii-öelda nagu deal on kõige parem, aga see on kõige kehvem hetk fondi raha kaasata või uut fondi luua. Aga me otsustasime, et mis seal ikka, elu ei saagi lihtne olla ja, ja peaks sel hetkel siis uue fondi looma ja, ja, ja siin me nüüd oleme.
Meil oli siin, kas see oli eelmine-ülejäänine saade, Taavi, kus meil käis see nali läbi, et kui sa oled ühe või, või isegi mitu exit'it ära teinud ja siis nagu ei oska midagi teha ja võib-olla proovid ja läheb, läheb nagu aia taha ka, et noh, siis sa hakkad investoriks, teed fondi, et seda, seda võib nagu alati teha. Ma ei mäleta, kellelegi see oli, aga. Ei, selles
mõttes statistiliselt me vaatame kõiki suuremaid Eesti exiteid. Siis kõik need exit'i tegijad on lõpetanud sellega, et nad teevad või on, või on nii-öelda co-founder'id uue fondi loomisel. Ma praegu ütlesin peast läbi, ma noh, põhimõtteliselt kõikide suuremate puhul ma olen näinud, et. Noh, alates GrabCAD-idest ja, ja Skype'idest lõpetades siin viimaste aastate omadega, et kõik nad lõpetavad kuskil fondidesse, kas Cofonderite või noh, LP-dena kindlasti, aga, aga et kõigil on niisugune track record, Martin, sul ka, sul on päris mitu edukat exit'it selja taga.
Mul endal on üks. Aga see oli suur. See oli arvestatav.
Jah, Fortumost räägime siis, eks ole, Fortumo asutamise juures sa olid ja, ja lõpuks kas, kui Fortumo exit oli, sa olid, kas sel ajal olid sa veel Fortumo tegevjuht?
Ja, ja no asutajatest olin, olin ma siis ainsana lippu hoidmas. Aga, aga jah, noh, meil tegelikult toimus suurem verevahetus kuskil neli-viis aastat enne seda exitit ja, ja nagu suurem muudatus või noh, võiks öelda ka nagu sellise semi-pivot ettevõttes, kus me. Võtsime hoopis teise suuna, noh, miks me ka lõpuks sinna jõudsime, kus me, kus me jõudsime?
Okei, aga mõtlengi, et mis siis ikkagi toimub selle startup founder'i peas, kes otsustab, et, et noh, tehtud nüüd seda tarkvara küll ja, ja, ja startup'i, et, et ma hakkan parem investeerima, et võiks ju küsida, et noh, et, et mine vedele paalil ja, ja tunne elust rõõmu, et, et miks üks selline. Ja selle asemel, et noh, teha veel mõni start-up otsast peale on ju, et, et, et miks sa jõuad, miks ta, miks need start-upperid jõuavad tagasi sinna nagu fondi monokirjade rolli juurde?
Ma arvan, eks igalühel on oma, oma lugu ja, ja aga ma arvan, et päris paljude puhul see toimub ka järk-järguliselt tegelikult noh. Esiteks noh, üks asi on see, et, et, et kui raha tuleb lihtsalt, siis ta läheb lihtsalt, kui raha tuleb raskelt. Siis ta, noh, läheb, läheb ka raskelt tavaliselt, mis siis tähendab seda, et kui sa, noh, minu puhul nagu neliteist aastat. Mis tol hetkel ei ole kolmandiku mu elust ühte asja nagu teinud. Ja siis, siis see ei ole see koht, kus sa tahaksid seda raha nagu laiaks lüüa, siis see mõtlemine on, et kuhu seda raha investeerida. Noh, ja siis ma arvan, siis see nagu ühine tee on see, et siis kõigepealt hakatakse inglina investeerima. Noh, siis ta on tekkinud ka selline sihuke vale, võib-olla enesekindlus, et kõik, mida ma puudun, on kuld. Et see üks, see üks
asi, mida ma puutusin, see läks kullaks, et ju siis lähevad, ma olen väga tark, et ju siis lähevad ülejäänud ka.
Täpselt nii ja see on siis noh, loogika, mõtte, mõtteloogika on umbes selline, et, et, et noh, et, et noh, teised investeerivad ka kehvadesse start-up'idesse, aga mina ju tean. Ma olen seda asja teinud, et mina investeerin ainult edukatesse start-up'idesse, nii. Aga noh, kui aeg läheb natuke mööda, siis, siis hakkab nagu teooria praktikale järgi jõudma, et, et noh, tegelikult on selline asi nagu portfelliteooria. Varajase faasi või riskiinvesteeringute puhul ja noh, ta, ta eksisteerib sel põhimõttel, sest noh, nii on. Et enamik nendest investeeringutest läheb metsa ja noh, ühesõnaga siis, siis noh, mina jõudsin ja, ja ma arvan, päris paljud jõuavad sinna, et. Et noh, et pigem on mõistlik neid investeeringuid teha nagu fondi vormis. Kui siis teha nagu üksikuid ja vähe, sest, sest see portfelliteooria hakkab ikkagi tööle sihukene kakskümmend pluss investeeringuga. Ja sul on nagu tiimina või mingi fookusena palju mõistlikum ja lihtsam teha targemaid otsuseid, kui üksi siis raha pilduda. Ja, ja noh, ma arvan, et see on nagu päris palju, päris palju selline ja noh, üks teine pool on veel. Mis kindlasti ka teistel founder'itel nagu millega nad resoneeruvad, on see, et. Et, et kui muidu teed oma ettevõtet, siis, siis see on nagu üks teema, aga kui tegeleda mitme ettevõttega või investeerida, siis ongi nagu tunne, et, et. Et nagu vaheldust rohkem või noh, ütleme niimoodi, et seal sellist igapäeva operational jama sul kaelas ei ole kogu aeg. Ja neid muresid, personali muresid näiteks. Aga, aga siis saab tegeleda selliste põnevamate või väljakutsuvamate asjadega ja, ja aidata founder'eid, et ma arvan, et seal on nagu. Okei,
mõnes mõttes minu elu, et mina, kes olen aktiivne angel investor, eks täpselt nagu sa, Martin kirjeldasid, eks. Hakkasin kaks tuhat üksteist aastast ostma loteriipileteid, isegi varem natukene, esimesed läksid ikka täitsa meelde, et. Et ja mina ei ole tahtnud teha oma fondi sellepärast, et. Noh, ühesõnaga vaata, kus oma rahaga riskid. Siis ise süüdi, on ju, et noh, panid, investeerisid, läks mööda, kaotasid noh, oma raha, ise tead, mis teed, on ju. Kui sa võtad teiste raha ka, siis tekib seal nagu ikkagi täiendav vastutuskoorem, eks, on ju, et okei. Jah, need, kes panevad raha, nad saavad nendest riskidest aru ja nii edasi, on ju, aga kui me vaatame üldse investeerimisfondide statistikat ka, eriti neid, kes investeerivad startup fondides, startup'idesse. Minu meelest see success rate ei ole üle viiekümne protsendi, ehk siis ikkagi alla viiekümne protsendi on neid, kes suudavad oma raha tagasi tuua, rääkimata kasumist üldse, on ju, et. Et ikkagi see julguse küsimus ka või ütleme, kommenteeri natuke seda poolt, et. Et kuidas sa tuled toime selle vastutustundega, mis sul on tänu sellele, et sa oled võtnud mujalt ka sisse nii-öelda ikkagi päris noh. Me ei räägi siin nagu mitte kümnetest tuhandetest, me räägime siin ikkagi kümnetest miljonitest, on ju.
Ja, ma arvan, see on väga hea küsimus ja, ja noh, hästi aus vastus on, et noh, ta on nagu tegelikult natukene sarnane selline nagu start-up'i founder'i eluga, et, et noh, ikkagi nagu aeg-ajalt tuleb selline imposter sündroom tuleb sisse. Noh, oma arust arvad, et sa tead, mis sa teed, aga vahepeal tekib natukene nagu hirm, et, et kui vaadata, mis summasid on vaja investeerida. Ja, ja tegelikult peaks nagu oma LP-dele, eks investoritele raha tagasi tooma, siis vahepeal tekib küll nagu sihuke hirm, et kas me teeme õigeid asju. Aga, aga siin on ka nagu ma ütleks fondi puhul, hästi oluline on, on selline mitmekesine või balansed tiim. Et nii nagu ühe, ühe eduka ettevõtte puhul on ja noh, mis, miks nagu me. Miks meie teeme seda, et 2C Ventures investeerib siis ainult. Clintech start-up'idesse, aga, aga miks, miks mina ka selles pundis nagu olen, on sellepärast, et meil on hästi erinevate taustadega inimesed, et meil on Herti Tammo. Kes on startup Wisecise'i asutanud, meil on Taavi Veskimägi, Veskimägi, kellel on nagu. Väga hea taust Energias ja üleüldse nagu strateegilise juhtimise poole pealt ja meil on. Lisaks minule Hendrik Reimond, kes tuleb private equity'st ja, ja varem oli siis Katana CFO, et, et mul on täna, täna selles mõttes hea tunne, et meil on hea. Hea partnerite tiim, kus me igaüks täiendame ja, ja see nagu natukene võtab maha ka seda hirmu. Et, et, et ühtede nõrkused on teiste tugevused, mis ma noh, siiralt usun, et see aitab meil teha paremaid otsuseid. Aga noh, jah, statistika on statistika, nagu sa ütlesid, ja, ja noh, meie üritame olla ikkagi nagu selle teise viiekümne protsendi sees.
Ja, räägi natukene fondi, noh, sa juba ütlesid, et see on natuke nagu start-up'i tegemine, eks ole, fondi tegemine ka. Räägi sellest protsessist natuke, et kas fondil on vaja äriideed, kas seal on vaja piiritleda ära, eks, et vot meie oleme, investeerime ainult sinna või meil on mingi teistsugune protsess kui teistel või mingisugune noh. Competitive advantage öeldakse, eks ole, inglise keeles või mingisugune konkurentsieelis. Kas sa pead käima mööda linna, leidma endale nii-öelda kaasasutajad, need partnerid, keda sa mainisid, kas sa pead nad nagu kuidagi ära rääkima. Ja, ja et kuidas siis käib selle fondi, sinna fondi nagu päriselt raha kaasamine, eks see, see müügitöö, et, et. Sa pead Euroopas mingid uksed lahti löövad, kas seal on ikkagi sõbrad-tuttavad või sa jalutad sisse kuhugi suurde panka, pensionifondi, ütled mulle, Martin, Eestist andke mulle kümme miljonit.
Jah, no siin on hästi palju teemasid, et, et üldiselt noh, ma selle kommenteerin ära, et noh, üldiselt selline. Täiesti suvaliselt kuhugi sisse minna ja öelda, et tere, ma olen Martin, andke mulle raha. Et noh, Euroopast, no peailm võimatu, noh, lihtsalt mingit Euroopa ettevõttest. Eestis on see juba nagu noh, tegelikult keeruline, et, et tere, ma olen Martin, ma olen sihukene tore, tore inimene, et. Ma tahaks teie raha investeerida, et noh, kus, kui iganes hästi sa seda teed, et, et hästi keeruline, et see pigem tuleb läbi tutvuste, aga. Aga ma mõtlen, ma, ma katsun, katsun kuidagi nagu. No ei, see oma
mõtteprotsess nagu lahti, võib-olla selle, see on kõige lihtsam, et, et miks te tegite sellise fondi nagu tegite, kuidas see juhtus?
Jah, ma jah, et üldiselt start-up'ide puhul ongi nii, et, et noh, tavaliselt on noh, kellelgi on mingi idee ja siis võib-olla leitakse mingi, mingi sõber, kellega on asju tehtud. Võib-olla otsitakse ja noh, kolmas variant on siis see, et tavaliselt see tuleb mingil läbi päris elutegeviste, et noh, me võime kõik siin rääkida, et noh. Ma võiks ka rääkida, et oli, oli, oli Martin ja, ja oli, ja oli Hendrik ja, ja, ja Erti ja siis meil oli vaja raha liigutada Londoni ja Eesti vahelt ja niimoodi sündis meil Wise, on ju. Et, et noh, et, et see, see on, see on see üks hästi tüüpiline ja meil oli tegelikult selline lugu, et, et me tegelikult hakkasime koos investeerima või koos erinevaid investeeringuid vaatama, et me nagu natukene juba koopereerusime. Et noh, me tegime, noh, Taavi samamoodi, et me siis tegime eraldiseisvalt ingli investeeringuid. Aga, aga kuidagi mingites kohtades me hakkasime jagama teatud diile omavahel ja siis arvamust avaldama, et noh, mis sina sellest arvad ja nii edasi, et noh, mitu pead ja, ja eriarvamused, et kes teab kedagi mingist valdkonnast. Ja, ja see oli nagu see koht ja siis mingitest hetkedest tuli, et noh, nii-öelda need ingli, kombineeritud ingli ticket'id ei olnud enam piisavad. Piisavalt suured, et siis noh, me hakkasime tegema ka mingites kohtades nii-öelda sündikaate kokku panema, et, et me saaks selle suurema investeeringu ära teha. Ja, ja meie oma rahast nagu ei piisanud ja, ja, ja noh, sealt siis hästi loogiline samm oli see, et me jõudsime sinna, et, et selle asemel, et teha nagu. Neid sündikaate ja kogu seda asja nagu setup'id, ehk mõistlikum on teha siis seda fondi vormis. Ja, ja teha siis nagu seda korrektset fondi. Kui nüüd rääkida sealt edasi, et noh, kuidas seda strateegiat valida, et on erinevad strateegiad. Kus me, kuidas me noh, clean tech, miks me nagu see, võtsime selle, selle fookuse, et siin on noh. Päris mitu põhjust, on pragmaatilised, vähem pragmaatilised, mina, minu nagu. Taust selles on see, et mina tegin exiti noh, neli aastat tagasi ja noh, see oli siis see hetk, kus kõik start-up'i evaluatsioonid läksid ülessemäge, null intress. Tahaks nagu investeerida, aga noh, absoluutselt ei make'i sense'i, mis toimub, et noh, mingi ettevõte, kellel on. Noh, ma, ma ei näe, kuidas see, see nagu unit economics nagu saaks positiivselt töötada. Mul on nagu hästi keeruline aru saada, kuidas seda asja on, on võimalik scale'ida. Tõstab, tõstab, ma ei tea, käive on aastas kolmsada tuhat, valuation kakskümmend viis miljonit, noh, ja siis mõtled, noh. Aga noh, kõik see toimis ja mina nagu tajusin seda, et. Ma tegelikult ei taha selle jooksuga kaasa minna, sest ma ei saa aru sellest, minu jaoks ei ole nagu loogiline. Et mina olen lugenud koolist Tammsaaret, tee tööd, näe vaeva ja siis tulevad ka normaalsed start-up evaluation'id, on ju. Aga, aga noh, niisama, niisamas ei tule ja mina nagu otsustasin, et ma nagu sinna ei taha minna ja ma otsustasin, et ma hakkaks pigem investeerima väärtuspõhiselt. Ja, ja teisest küljest noh, kui me vaatasime siis koos neid diile ka, siis me jõudsime sinna kohta. Et tegelikult noh, see oli too hetk, kui SaaS oli kuningas ja kõikidel Eesti ettevõtetel, mis tegid vähekene kiristvara või tegid näiteks ka Cleantech start-up'e, neil oli hästi raske saada seda esimest rahastust Eestist. Sest kõigi jaoks see tundus sihukene keeruline, tasuvus aeg hästi pikk. Ja me nagu nägime, et see on üks koht nagu Baltikumi või, või ka nagu põhjamaad, noh, põhjamaad, nii, nii Soome pigem rohkem, Rootsi vähem. Aga noh, sihuke Baltikumi, sihuke nišš. Mida me tahaks katta ja mina, ja mina olen seda nagu öelnud, et me oleme nagu, me oleme Eesti või Baltikumi turu Klintech'i FC Flora. Ehk siis meie, meie ülesanne on leida ülesse need noored talendid. Aidata nad kasvatada teatud tasemele ja siis müüa neid on ju laenulepingu alusel kuhugi Norra või, või Saksamaale või, või, või mujale. Aga noh, nii-öelda nagu fondi loogikast, et meie eesmärk on leida need varajase faasi start-upid, kellel tegelikult on väga raske tõsta kuskilt Euroopa suurfondidelt oma esimest miljonit.
Ma kunagi väga ammusest ajast, mul tuli su juttu kuulates meelde, rääkisin ühe inimesega, kes esindas Eestis ühte rahvusvahelist tehnoloogiabrändi. Ja, ja oli siis nagu maajuht ja siis Rootsist ka hästi teha sales plan, et noh, palju sa müüd ja siis ta tegi mingi plaani sellise. Noh, nagu sina rääkisid, sellise eestlasliku rahuliku plaani, et millest kõik said aru, et kust raha tuleb ja kust kasum tuleb. Saates selle Rootsi ja siis rootslased saatsid tagasi kommentaariga, this is the chicken plan, et, et noh, et, et. Way nagu liiga nõrk, liiga arg, on ju, et, et pane minema ja ma tahaks enda natuke torgates küsida, et kas sellise suhtumisega, nagu sa räägid, et. Sellise eestlasliku suhtumisega, et ma pean aru saama, et see asi peab meikima sensi, numbrid peavad kokku tulema, ma pean nägema seda potentsiaalset tulevikku. Kas, kas sellise suhtumisega saab teha nagu startup ja saab teha fondi, seda see teine pilt, mida meile avalikkusele ju tihtipeale esitletakse, on selline noh, kauboi lähenemine, eks ole. Et noh, kihutame sisse hobustel, tulistame igale poole, lärmame kõvasti ja noh, pärast vaatame, mis välja tuleb. Aga et kui, ja et, et kui need lained lähevad ja noh, kui kõigi, kõigil on pidu. Et siis sa oled nagu start-up'i investorina, oled loll, kui sa sellest osa ei võta, kui sa hakkad rääkima mingit juttu, et no ma ei tea, mulle ei tundu see ikka õige, et liiga suur pidu on, et kui pidu, siis on kõigil pidu.
Ja vaata selle peoga on, on nii, et majandus on tsükliline. Ja tegelikult väga õige küsimus, väga õige point. Nüüd küsimus ongi selles, et see on see mäng, mida lasteaedades mängitakse, et kus üks tool on vähem ja siis muusika käib. Ja siis, kui muusika lõpeb, kõik peavad istuma ja start-up investeeringud nagu sellises, nagu majandustsüklis on täpselt selline mäng. Nüüd on küsimus, kas sinul veab ja sa oled seal tooli kohal ja sa saad istuma või keegi tõmbab tooli ära ja siis sa oled seal, oled pannud kakskümmend miljonit Planet'sse ja, ja ma ei tea. Sinna, tänna ja kolmandasse kohta ja siis on, siis on nagu kehvasti. Et, et ma ei ütle, et selle jooksuga ei pea kaasa minema. See kõik on nagu mõistuse piires, aga seda tuleb, noh, majandustsükleid tuleb arvesse võtta, on see, mida ma tahan öelda, et kui kullapalavikus minna ahneks, siis tavaliselt. Sa ikkagi seal kaotad, et kui, kui, kui sa ikkagi nagu riske diversifitseerid, siis, siis nii ongi, noh. Teine näide, usa, usaturud viimased paar aastat rallinud ülesse. Noh, võtame siin, noh, me võime, kas meile meeldib või mitte, aga Warren Buffettil, meie Berkshire Hathawayl on täna nagu kõige suurem sularaha reserv. Miks? Sest turg on, on. Kuigi on väga-väga suured kasvud, aga noh, nii-öelda on aru saada, et mingi hetk see peab tulema, aga jällegi noh. Kui nagu laiemaks minna, siis, siis seal on see koht, et, et, et need, kes kuulutavad maailma lõppu, et neil on kunagi ikka õigus. Aga küsimus on, et noh, mitme saja või tuhande aasta pärast ja need, kes kuulutavad seda majanduskrahhi, neil on ka õigus. Aga nüüd on küsimus selles, et noh, et kui ma siin viis aastat tagasi ütlesin, et ma üldse ei investeeri. Seda peab lihtsalt võtma nagu kaalutletud riskiga. Noh, ja rõhk on sõnal kaalutletud risk ja siis on küsimus, et aga mis see kaalutletud on, mul ei ole sellele head vastust. Aga, aga selle noh, kõige olulisem on see, et tuleb endale teadvustada, et, et sellistel hetkedel, kui kõik muutub nagu kullaks, siis tegelikult, noh. See ei ole päris õige ja tasub nagu olla sellest teadlik.
Lähme sisu juurde. Sa räägid CleanTechist, et teeme hästi ruttu raadiokuulajale ära selle definitsiooni ka, et mis läheb CleanTechi alla, et mis on CleanTech, mis ei ole CleanTech?
Ja, noh, Klintech saab hästi laialt vaadata, meie vaatame ka võrdlemisi laialt, et me vaatame siis kõiki, kõike majandusega seotud tegevusi, mis siis panustavad puhta, puhtasse majandusse, noh, siin me räägime energiatõhususest. Alternatiivsetest energiakandetest, me räägime ringmajandusest, me räägime veepuhastusest, me räägime. Taaskasutatavatest materjalidest, alternatiivsetest nii-öelda toidu saamismeetoditest ja nii edasi, et me vaatame ikkagi Klintechi väga laialt. Aga kui me vaatame meie fondi seisukohalt, siis me tahame investeerida nii-öelda tehnilisse innovatsiooni. Kus luuakse mingit väärtust ja me kindlasti ei taha investeerida sinna, mis on noh, kuidagi mõtteliselt siis puhta majanduse või, või süsinikneutraalsusega seotud, et noh, kui ma siin peaks näiteid tooma. Et, et noh, on ka üks ettevõte, mis, mis kunagi ma, ma vastasin, et noh, me ei, me ei, me ei investeerima ainult Klintekki, ehk siis, siis ta vaidles vastu, et noh, nemad ongi Klinteksest. Nad olid siis miniladude Airbnb ja loogika oli siis selles, et kuna nemad kasutavad olemasolevaid ladusid ja rendivad neid välja, siis ei ehitata uusi laohooneid ja sellega nad hoiavad kokku siis seda süsinikku. Või, või maailmas, et noh, meie jaoks, noh, see ei ole päris see või, või siis ma ei tea. Mingi masin, mis võtab kaks korda vähem elektrit, et, et see ei lähe ka nagu tehnilise innovatsiooni alla.
Aga, aga süsinikkrediit oma olemuselt, et noh, võtame näiteks harboonikse näite, et sa paned põllumaa asemele metsamaa ja müüd, müüd selle pealt olevat siis süsinikkrediiti, see on okei.
Jah, see läheb ka sinna meie mandaadi alla.
Okei, mis selles valdkonnas praegu kõige kuumem on, et needsamad süsinikkrediiditeemad, et need olid kõva haip viimased kaks aastat järjest. Ütleme niimoodi, et ma praegu vaatan, siis mul on, ma võin eksida, ma kellelegi liiga teha, aga, aga Arboonics e-agronoom vist on kaks tükki, kes praegu on nii-öelda tõmmanud pikema kõrre sellest mängust nagu välja ja, ja, ja kasvavad ja arenevad. Ja ülejäänut ega noh, vist nii hästi ei ole läinud, on ju, et aga, aga mis veel selles valdkonnas on see, mis nagu siin sul pole nagu silmad särama, mõtled, et noh, see on vaat see on praegu lahe suund siin, et see meile meeldib.
Ja, et noh, tegelikult Eestist sealt süsinikkrediidi puhul on Ecobase on ka päris edukas, et nad on nagu suhteliselt sihuke radari alt. Aga ka noh, kui rääkida, mis toimub noh, üldiselt Euroopas ja siis ka nagu Eesti suuna pealt, et noh, tegelikult ma räägin, noh, mis nagu trendi mõttes on. Ja, ja, ja siis võib-olla noh, mis, mis nagu mulle või, või, või ka meile meeldib, et, et hästi palju loomulikult kõik, mis on seotud elektriautodega. Et noh, ma üle maailma, noh, seal tegelikult viimased aastad USA ja Hiina on isegi rohkem investeerinud. Kõik on elektriautod, laadijad ja alternatiivsed akud, liitiumakud ja, ja kogu sihukene nagu akude teostus, et see on nagu see koht, kuhu on nagu kõige rohkem, et mobility tervikuna on Klintecist, siis on loomulikult. Sorry,
meil Eestis praegu on Wool ja Gridio.
Jah, jah, aga noh, meil tegelikult Eestis, noh, see läheb natukene teise valdkonda, et see on siis igasuguse nagu. Elektri või, või energiakandjad, noh, mitte energiakandjad, aga energiatõhusus, et noh, selles valdkonnas meil on päris palju, et kõik, mis on seotud erineva nagu grid balancing'iga või. Või siis kodude energiatõhususega või selle automatiseerimisega, selles osas on meil päris palju. Ja noh, see tuleneb siis ka natukene meie, meie enda turust, aga ka noh, Euroopa turust, kus me kõik oleme läinud siis flekshinna peale või noh, nii-öelda muutuva börsihinna peale ja noh, me kõik teame siis, mis, mis meil elektrihinnad siin viimased paar aastat on teinud ja mispärast ja noh, see on pannud siis leidma. See on pannud siis erinevaid inimesi leidma lahendusi, et kuidas, kuidas siis seda nagu tõhusust teha. Noh, loomulikult vahepeal oli meil väga suur päikeseenergia tootmine ja sellega seotud, aga, aga jah, enam Eestis on elektriga seotud. Ja, ja on igasuguste materjalide energiatõhususe, nii-öelda ehituse energiatõhususega seotud start-upe.
Räägi sellest, meil oli vist välja energiatõhususe start-upe, meil Hendrik väga vaatas, pole käinud.
Meil on käinud terve rivi vaata neid gridi balansseerijaid erinevatele meetoditele, ma, ma isegi võib-olla peaks tegema mingi ülevaate, et mis nendest saanud on, aga, aga muidu jah, rohkem ei tule meelde.
See, see on ka natukene evolutsiooniline, et väga paljud need gridi balansseerijad alustasid või, või on, et nad on alustanud näiteks energia. Hooneenergia tõhususega ja siis nad on lisanud uue nii-öelda ärisuuna või revenue stream'i, kus siis ta on ka see gridi, grid balancing tuleb sinna sisse, et see on nagu evolutsiooniliselt tulnud kaasa selle turu muutumise.
Ei no loogiline, kui sa suudad nagu boilerit juhtida, boiler on väga suur nagu aku, et sa võid sinna. Noh, lülitad sisse, vaja on turgu, ütleme võrgust võtta energiat, sul on viiskümmend tuhat boilerit, sul on, oled korralik elektriraam juba või noh, ütleme see halvesti. Mitte kui sul on vaja nii-öelda võrku balansseerida. Aga kes meil nagu ehitusmaterjalide tõhusamad tootjad on?
Meil on siin, meil on siin võib-olla väga varajases faasis, nii mõned, mõnedki on, et on noh, ma ei tea, üks ettevõte on mais siin näiteks. Mis siis hästi lihtsalt öeldes see nakatab saepuru, hästi varajases faasis, nakatab saepuru seenetüvega, millest siis tekib selline mass. Mis siis saab, mida siis saab kasutada soojustusmaterjalina, mis on siis. Nii-öelda sihuke süsinikneutraalne, see see, see stseen ise surnud seal, et, et ei ole seda, et sa paned seina ja siis sul seened hakkavad kasvama seal seinast välja, et seda ei maksa karta. Et see on pigem nagu enda peas, aga hästi palju nagu sellist asja, Soomes on, on erinevaid nii-öelda ettevõtteid, mis tekib, on nii-öelda puidupaneelid, mille sees on vaakum ja siis millega nad sensorite abil siis nii-öelda nagu. Manageerivad seda rõhku seal sees, mis ka tegelikult noh, mis, mis on siis nagu seob ka süsinikku. Et hästi palju nagu Euroopa tasemel otsitakse ka just neid. Neutraalseid ehitusvahendeid just selleks, et tulevad erinevad regulatsioonid peale, mis nõuavad tsement ja tsemendi tootmine on üks kõige saastavamaid asju. Ehk siis noh, ma arvan, et järgmise kümne, kahekümne aasta puhul me, me näeme, kuidas enam nii-öelda betoonmajade ehitamine läheb väga kalliks, sest sinna tulevad mingid maksud peale. Jällegi nii-öelda puitmajade, majade tootmisele võib-olla tulevad mingid, mingid soodustused või siis, või siis lihtsalt nii-öelda maksustatakse seda betooni rohkem ja siis noh, kõik materjalid, et kui täna nagu. Vaadatakse nende hoonete ehitamise juurde, et siis vaadatakse, et mis materjali ka soojustuses või mujal kasutada selleks, et, et siis seda süsiniku jalajälge vähendada.
Aga siin on praegu nüüd on väga hea koht tõmmata üks jutt, et sul on tegelikult praegu tegemist topeltriskiga. Et ühelt poolt sul on, sa oled start-up investor, mis tähendab seda, et sul on kõige, kõige, kõige, kõige nii-öelda suurema riskiga investeeringuklass üldse, on ju. Enamus läheb pekki ja nii edasi, et, et sa oled juba ühe riski nagu võtnud. Ja nüüd, kui sa võtad veel nagu sellise riski, et sa võtad, lähed nagu materjaliteadusesse, siis noh, mingeid näiteid tuues on ju. Üheksateistkümnenda sajandi lõpus leiutati niisugune materjal nagu asbest, asbest. Ja kuskil päris ruttu vähem kui kümne aastaga saadeti, saadi aru, et see on inimestele mürgine. Ehk siis, et see on täiesti mõttetu materjal, seda ei tohiks toota. Sellest hoolimata seda topetit terve maailm täis. Noh, põhimõtteliselt kuna ta oli niivõrd soodne ja, ja mugav ja nii edasi, on ju, et noh, et, et siis terve maailm me heitate seda täis. Ja ütleme nii, et Euroopa Liidus kehti, keelustati asbest alles kahekümne esimese sajandi alguses. Ehk siis üle saja aasta said sõna otseses mõttes mürgitajad möllata, teades ise, teaduslikult ei tõestatud, et see kõik on mürgine ja kahjulik, aga no vahepeal pole. Business first on ju, noh, et, et möll on ju. Et sul on nagu mõnes mõttes nagu sama lugu, et sa tuled mingite uute materjalidega, mille tegelikult toimekindlus, sest sa ei saa veel kindel olla sellepärast, et on start-up, ta alles alustas, on ju, noh. Okei, segan seent saepuruga, on ju, äkki on tervislik, äkki ei ole, on ju, et tuleb äkki hiljem üldse välja, on ju, et mõnes mõttes sa oled ikkagi võtnud nagu topelt riski endale, üks sellesama startup ja teine sellega, et sa. Sa lähed nagu ütleme nii-öelda väga ohtlikusse valdkonda, noh, ütleme kui Saasi business kõrjib, siis tavaliselt inimesed surma ei saa, on ju, et aga sulle võib-olla juhtuda siin, et noh, et, et sa mürgitud terav põlvkonnad ära, on ju, et noh, et, et. Et kas liiga suureks see riskikogus ei lähe siin?
Ei lähe, on vist, ma arvan, lühike vastus. See on selline post tegelase. Ei, me teeme kõike kaalutletult. Ei, tõsisemalt rääkides, see on kindlasti noh, see on üks vertikaal ja, ja on nii-öelda uued tehnoloogiad, et, et noh, loomulikult kui me vaatame, noh. Noh, me räägime Klintech'ist laiemalt, me räägime ringmajandusest. Ringmajandus ei ole lihtsalt see, et me oma, oma vanu riideid vahetame, vaid noh, tegelikult on me, me räägime. Materjalid, ehitusmaterjalid ja tööstusmaterjalid taaskasutamist ja nii edasi, ja nii edasi, ja nii edasi, et noh, nii-öelda uued materjalid on üks osa. See on kindlasti noh, nii-öelda üks koht, kus, kus tõesti noh, seal võivad olla riskid teatud materjalidega ja see on noh. Noh, kui, kui ma vaatan ka meie fondi seisukohalt, see on, see on üks selline keerulisemaid kohti, mida hinnata samamoodi. Ja, ja noh, loomulikult see on nagu see koht, kus, kus on, on vaja teha ka teaduslikke uuringuid nende materjalide kohta ja, ja tugineda natukene ka teadlastele ja, ja nende arvamusele. Et aga noh, eks omad riskid on, aga noh, ma, ma võib-olla fondi seisukohalt ütleks niipidi, et, et noh. Uued materjalid on, on üks osa sellest, sellest, mis me vaatame, et, et kui me ainult uutesse materjalidesse vaataks, et kuidas uut asbesti teha, et see oleks võib-olla jah, sihukene riskant.
Vaata tarkvara sellise start-upe me oleme Eestis näinud, eks ole, noh, mis see Furtumogi muud oli, eks ikkagi valdavalt ju väga noh, tarkvara start-up. Kuidas see maailm erineb nüüd selles CleanTechis, mis sina räägid, seal on. Tarkvaraga võib-olla ju suhteliselt vähem pistmist, seal on, see on kas teadus või riistvara või mingi kombinatsioon. Kas seal on võimalik sinu arvates ka näha selliseid rakette, et alguses mure Tartu poisid tulevad kokku, eks ole, neljateist aasta pärast on noh, pool, pool maailma, eks ole, nagu kliendiks saanud. Või minu sisetunne ütleb, et see käib kuidagi teistmoodi, see loogika, räägi sellest natuke.
Noh, tegelikult jah, hästi, noh, see. CleanTech, ma, ma, ma võrdleks seda noh, deep-tech'iga samamoodi, et noh, kus iganes on riistvara siis ka seotud, et, et noh, igasugune selline, noh. Turule tuleku aeg on oluliselt pikem, et noh, jah, seal sõltub ettevõttest, aga noh, kui me räägime SaaS ärist, noh, me võime siin. Teeme midagi kuue kuu pärast, on juba MVP turul ja saame mingit tagasisidet hakkama toimetama, noh, mis nagu, nagu sellise. Teadmismahukama äri puhul, noh, iseärasus ongi see, et see turule tulemine või, või esmane turu tagasi, see võtab rohkem aega, sest, sest on vaja nii-öelda leiutada. Et, et noh, kas me loome laboris siis mingeid rasvuõlisid, mis peaks kunagi siis asendama palmi- või kookoseõlit. Või, või, või loome mingit materjali, et noh, siin see, see nagu RD võib võtta, noh, ma ei tea, aastast kuni, ma ei tea, kuue, kuue kuni kümne aastani. See on see, see on see erinevus, mis nüüd nende, nende ettevõtete puhul on erinev Klintechis, on see, et, et. Sellised ettevõtted on ka oluliselt rohkem varmad kasutama igasugused grante ja teadusarenduse grante. Ehk siis nad tihtilugu, kui nad jõuavad ka VC-de radarile, siis nad on ennem juba võib-olla kaks-kolm aastat arendanud või teinud sihukest väga. Tugevat teadus-arendustööd läbi siis noh, kas nad on ülikooli spin-off'id või kuidagi ülikooliga seotud. Ja nad on olnud rahastatud, aga noh, siis noh, nii-öelda nagu investeerimismaailma keeli nagu non dilute'iv raha kaudu. Et aga jah, lihtsalt turule tulemise aeg ja see koht, et noh, sa teed ja teed ja siis avastad, et noh, tegelikult võib-olla seda vaja ei ole, et, et noh, see on, see on jah, oluliselt teistsugune.
Kes on teie tüüpi fondi LP või ühesõnaga siis limited partner, eks siis, kes teile raha annab, et. Kes üldse on huvitatud sellisest riskantsest valdkonnast ja noh, eks tema ka diferentseerib oma portfelli ja nii edasi, eks on ju, aga. Kui te müüsite oma fondi, et kas teil kujunes kuidagi välja ka see profiil, et kellele te väga meeldite?
Ja, ma kohe vastan sellele, ma ennem ütlen ühe natukene kaugema, kaugema loo sinna juurde, nagu te aru saate, mulle meeldib rääkida. Et see on, kui jääd pärast exitit, jääd koju, et siis noh, kellegagi tahaks vahepeal rääkida.
Lõpuks ometi keegi helistas sulle, Martin, küsib su tarku mõtteid.
Jah, täpselt, aga, aga ühesõnaga mõte, mõte siis selles, et, et noh, miks me ka nii-öelda nüüd CleanTechi suunda läksime, et üks asi on noh, nagu enda soov, me nägime turunišši. Aga teine pool, et kui me vaatame, mis maailmas muutub, see nüüd läheb selle LP-jude jutuga kokku, ma luban teile. Aga, et, et kui me vaatame, mis, mis Euroopas järgmised kümme, kakskümmend aastat muutub, on see, et me, meil on kliimaeesmärgid. Noh, kas me neid nagu sellisel kujul saavutame või mitte, on, on iseasi. Ta on teatud kohtades tekitanud väga paksu verd, aga üldises plaanis me oleme lükanud rongi liikuma ja me peame tegema mingeid muudatusi. Kõik need ekstreemsed ilmad viimased, ma ei tea, viis aastat Euroopas noh, näitavad ka seda, et, et noh, kliimas on toimunud muudatusi. Ehk siis, kui me, kui me võtame üldiselt, et, et me näeme, et viimased sihuke kümme aastat on hakanud toimuma sihuke järk-järguline kapitali ümberpaigutamine. Selleks, et ja, ja investeeritakse enam puhta majanduse tehnoloogiatesse. Ja seda nüüd väga tugevalt toetavad taga erinevad siis Euroopa kliima, kliimamajanduse direktiivid. Kus siis noh, tulevad ka teatud normid, et noh, me rääkisime siin ehitustest, aga, aga noh, nii-öelda hoonehituses on täna juba teatud normid. Mis panevad teatud nii-öelda majandussuundi liikuma ja otsima alternatiive. Noh, teine pool, mis on ka maailmas muutunud, on, et võib-olla kümme aastat tagasi, noh, kui me vaatasime Euroopas, hästi palju sihukest nagu clean tech start-up'e olid sellised, et teeme midagi hästi nunnut. Seda, et noh, jääkarud jääks ellu. Et täna me näeme, et järjest enam on loodud ettevõtteid, mis on noh, nii-öelda ennekõike ettevõtte, mis loob klientidele lisaväärtust. Ja selle nagu jääkprodukt on see, et on kliimaneutraalne. Ja, ja see on nüüd see koht, et kui me vaatame, et järjest enam on, on iga noh, aasta-aastalt suurenenud investeeringute maht. Clintech'i, järjest enam uued fondid, mis Euroopas on tulnud. On, on ka nii-öelda võtnud osaks, kuna ta ei ole täielikult aga osaks oma mandaadiks Clintech, siis see tundub meie jaoks nagu see koht, et kui toimub selline suur kapitali ümberpaigutamine Euroopas. Siis see on nagu see koht, mida nagu suures plaanis makrotrendina, millele tasuks panustada. Sest seal on väga oluliselt tugev turutõmme. Ja see oli nüüd ka üks teesidest või üks osadest, osadest, millega me siis oma investorbaasile lähenesime. Nüüd, kui kõik hästi ausalt ära rääkida, siis meie kõige suurem investor. Fondis on SmartCap, ehk siis osalt Eesti riik. Kui me SmartCapi välja jätame sellest, siis me keskendusime sellele, et me tahtsime teha oma first close'i. Võimalikult kiiresti, me keskendusime Eesti ja Baltikumi siis high net worth individualitele, ehk siis rikastele inimestele. Vabandust, rikastele inimestele ja mõte oli selles, et kuna me nägime, et noh, tegelikult turul oli hästi palju põnevat, me tahtsime võimalikult kiiresti raha kaasata. Ja, ja, ja et me saaks selle fondi püsti ja me tegime selle raha kaasamise kuskil nelja-viie kuuga. Ja, ja me saime, noh, me täna investeerime kolmekümne kahe miljonilisest fondist. Ja, ja me täna veel kaasame juurde, et jõuda sinna neljakümne-viiekümne miljonini. Aga me hakkasime kaasama tol hetkel, kus siis nii-öelda klassikaline start-up investor. Oli ära hirmutatud, ehk siis eelmise aasta suvel päris paljud noh, kõik, kes on start-up'idesse investeerinud, teadsid, et noh. Hakkasid tulema nii-öelda nagu secondary deal'id, kus olid, ma ei tea, meie suurematel start-up'idel olid seal mingid nelikümmend protsenti, kolmkümmend, viiskümmend protsenti allahindlused viimasest ringist. Ja selline meie klassikaline start-up'i varaklassi investeeriv investor oli kindlasti nagu üle. Hea tava rohkem allokeerinud sinna riskantsesse väraklassi ja neid ei tahtnud juurde panna. Ja, ja noh, kindlasti oli erinevaid põhjuseid, võib-olla meie ei meeldinud ka, aga seda otse ei öeldud. Ja me, me teadlikult vaatasime pigem siis Eesti ja Baltikumi siis ettevõtteid. Ja ettevõtjad, kes on seotud nende valdkondadega, kelle ärisid hakkab mõjutama. Siis nii-öelda noh, Eestis noh, rohepööre kõlab halvasti, aga noh, me räägime siis puhtale majandusele üleminek. Ja kes näevad nii-öelda võimalust ja ohtu sellest. Ehk siis me vaatasime päris palju ehitussektorit, me vaatasime puidutööstust. Ja, ja, ja, ja puidu väärindamist ja, ja vaatasime nii-öelda nagu teistsugust kontingenti Eestis. Kes võib-olla klassikaliselt start-up'idesse polnud investeerinud, aga kelle ärid. Kindlasti järgmise kümne, kahekümne aasta jooksul muutuvad ja peavad muutuma ja nemad nägid selles ühest küljest nagu finantsinvesteeringu võimalust. Ja teisest küljest nad nägid, et, et see annab neile ka, ka nagu hea tagasiside või sisendi, et nad näevad neid asju, mis võivad nende, nende ärisid mõjutada ja äkki saavad sealt midagi ka enda kasuks tööle panna.
Okei, puht saate lõpuks nii-öelda viimase küsimusena. Sa ütlesid enne väga ilusti, et majandus on tsükliline, kõik teavad, eks ole. Poliitika on ka mingis mõttes tsükliline ja nagu me vaatame USA presidendivalimiste tulemusi ja me vaatame siin Euroopa valija meelsust, eks ole, me vaatame. Mida räägitakse elektriautode turu kohta ja millist hävingut sinna kuulutatakse, et. Et no tunne on, et see pendel sõidab praegu teisele poole või et inimestel on sellest mingisugusest vahepealsest rohe hurraast kõrini saanud. Ja kõik ütlevad, et noh, kaevame naft Kas see on mingi vahepealne selline väike tagasilangus? On see tegelikult meelsuse muutus? On see, kui küünilisemalt mõelda, mingisugune hingetõmbe aja tekitamine nii-öelda läbi meedia ja, ja läbi sellise surve, et kõik ikkagi jõuaksid oma raha naftast ära viia. Rahulikult uude majandusse ümber grupeerida või mis asi see on, kuidas sa vaatad seda?
Ja noh, võib-olla USA, USA natukene, USA-s kindlasti see pendel läheb teise suunda, aga noh, USA on ka natukene teistsugune kui Euroopa, sest Euroopa, Euroopas kogu see noh, nii-öelda ühe inimese mõju. Või, või ühe riigi mõju ei ole nii suur, et USA-s see pendel saab käia oluliselt kiiremini, et Euroopas kõik need välbad võtavad aega, see on üks asi. Ja, ja, ja kindlasti siin on toimunud jahenemist ja noh, põhiliselt siis igasuguste elektriautode suuna pealt. Aga päris paljud asjad on, on ikkagi nii-öelda nagu läinud liikuma. Ja teine pool on ikkagi see, et noh, mis me näeme, et, et meil, meil ei tehta täna nii väga sellist, et ma teen sellise ettevõtte, sest tekkis selline EU direktiiv. Ja pigem nagu leitakse just nagu võimalusi, et noh, üks pool on ringmajandus, aga me loome jääkproduktidest, noh, nii-öelda nagu win-win lahendusi, et me võtame kellegi, kellegi nagu jääkprodukti ja loome sellest lisaväärtust. Ja, ja see on hästi oluline, et noh, kui me võtame ka Eesti ettevate appkatalüsti, on ju, et noh, kes siis ühest küljest püüab, püüab õhust CO2-e. Millega ta saab siis noh, nii-öelda nagu süsinik krediiti vahetada, teisest küljest toodab sellest siis grafiittorusid, mida on elektriautode ja akude jaoks vaja. Et noh, see on täpselt sihukene nagu ehe näide, et, et me võtame nagu mingit, me, me seome ära süsinikku. Mida meil on nagunii vaja teha ja loome sellest midagi, mida meil on kuskilt vaja kaevandada. Ja sellist laadi ettevõtteid tekib täna palju rohkem, et, et noh, kindlasti. Tekib mingil määral tagasilöök, aga, aga teisest küljest noh, me näeme, et luuakse rohkem ettevõtteid, mis loovad päris väärtust ja mis ei ole lihtsalt selle tõttu, et noh, ta meigib sentsi, sest seal on mingid riigi toetused taga.
Hüva, meie saateaeg on läbi, aitäh sulle, Martin, et, et said oma mõtted ära rääkida ikkagi ja. Ja jääme vaatame, kuidas siis fondil läheb, me ootame sind siia kindlasti tagasi, sest roheteema on või selline ühiskonna ümberkorraldamise teema lähtuvalt rohkem looduse vajadustest, on asi, millest me räägime siin veel ja veel. Aga aitäh kõigile kuulajatele ja kohtume nädala aja pärast.
Hendrik Roonemaa ja Taavi Kotka räägivad igal kolmapäeval sellest, kuidas Eesti tuhat korda suuremaks teha. Ettemõte.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]