@ ETTEMÕTE // 2024.12.04
delfi_ettemote_0155.mp3
KUUPÄEV
2024-12-04
PIKKUS
43m 02s
SAADE
ETTEMÕTE
AI_KOKKUVÕTE
Fortumo kaasasutaja Martin Koppel räägib uue CleanTechi investeerimisfondi 2C Ventures loomisest ja strateegiast. Saates arutletakse idufirmade investeerimiskliima, tehnoloogilise innovatsiooni ja rohelise majanduse tuleviku üle Balti regioonis.
KÜLALISED
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Mõned aastad tagasi edukalt maha müüdud idufirma Fortumo kaasasutaja ja juht Martin Koppel teeb nüüd Taavi Veskimägi ja teistega uut puhastesse tehnoloogiatesse investeerivat fondi ning räägib tänases Ettemõtte podcastis, kuhu ja kuidas nad investeerivad. Koppeli sõnul on nende fond 2C Ventures natuke nagu Baltikumi clean tech turu FC Flora ehk eesmärk on siinsest piirkonnast andekad ja paljulubavad ettevõtted üles leida, aidata neil kasvada ja seejärel maailmas suurematele maha müüa. Roheliste tehnoloogiate juurde tõi ta asjaolu, et kui neli aastat tagasi Fortumo exit toimus, oli idufirmade turul hull aeg, kuna nullintressid paisutasid nende väärtused kosmiliseks. "Mngi ettevõte, kelle puhul ma ei näe kuidas unit economics saaks positiivselt toimida ja mul on hästi keeruline aru saada, kuidas seda asja võiks skaleerida, käive on aastas 300 000 ja väärtus 25 miljonit," meenutas Koppel. "Ma tajusin, et ma ei taha selle jooksuga kaasa minna, sest ma ei saa sellest aru. Mina olen lugenud koolis Tammsaaret, et tee tööd, näe vaeva ja siis tuelvad ka normaalsed valuationid. Ma otsustasin, et hakkan pigem investeerima väärtuspõhiselt." Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.
Jah, ma jah, et üldiselt start-up'ide puhul ongi nii, et, et noh, tavaliselt on noh, kellelgi on mingi idee ja siis võib-olla leitakse mingi, mingi sõber, kellega on asju tehtud. Võib-olla otsitakse ja noh, kolmas variant on siis see, et tavaliselt see tuleb mingil läbi päris elutegeviste, et noh, me võime kõik siin rääkida, et noh. Ma võiks ka rääkida, et oli, oli, oli Martin ja, ja oli, ja oli Hendrik ja, ja, ja Erti ja siis meil oli vaja raha liigutada Londoni ja Eesti vahelt ja niimoodi sündis meil Wise, on ju. Et, et noh, et, et see, see on, see on see üks hästi tüüpiline ja meil oli tegelikult selline lugu, et, et me tegelikult hakkasime koos investeerima või koos erinevaid investeeringuid vaatama, et me nagu natukene juba koopereerusime. Et noh, me tegime, noh, Taavi samamoodi, et me siis tegime eraldiseisvalt ingli investeeringuid. Aga, aga kuidagi mingites kohtades me hakkasime jagama teatud diile omavahel ja siis arvamust avaldama, et noh, mis sina sellest arvad ja nii edasi, et noh, mitu pead ja, ja eriarvamused, et kes teab kedagi mingist valdkonnast. Ja, ja see oli nagu see koht ja siis mingitest hetkedest tuli, et noh, nii-öelda need ingli, kombineeritud ingli ticket'id ei olnud enam piisavad. Piisavalt suured, et siis noh, me hakkasime tegema ka mingites kohtades nii-öelda sündikaate kokku panema, et, et me saaks selle suurema investeeringu ära teha. Ja, ja meie oma rahast nagu ei piisanud ja, ja, ja noh, sealt siis hästi loogiline samm oli see, et me jõudsime sinna, et, et selle asemel, et teha nagu. Neid sündikaate ja kogu seda asja nagu setup'id, ehk mõistlikum on teha siis seda fondi vormis. Ja, ja teha siis nagu seda korrektset fondi. Kui nüüd rääkida sealt edasi, et noh, kuidas seda strateegiat valida, et on erinevad strateegiad. Kus me, kuidas me noh, clean tech, miks me nagu see, võtsime selle, selle fookuse, et siin on noh. Päris mitu põhjust, on pragmaatilised, vähem pragmaatilised, mina, minu nagu. Taust selles on see, et mina tegin exiti noh, neli aastat tagasi ja noh, see oli siis see hetk, kus kõik start-up'i evaluatsioonid läksid ülessemäge, null intress. Tahaks nagu investeerida, aga noh, absoluutselt ei make'i sense'i, mis toimub, et noh, mingi ettevõte, kellel on. Noh, ma, ma ei näe, kuidas see, see nagu unit economics nagu saaks positiivselt töötada. Mul on nagu hästi keeruline aru saada, kuidas seda asja on, on võimalik scale'ida. Tõstab, tõstab, ma ei tea, käive on aastas kolmsada tuhat, valuation kakskümmend viis miljonit, noh, ja siis mõtled, noh. Aga noh, kõik see toimis ja mina nagu tajusin seda, et. Ma tegelikult ei taha selle jooksuga kaasa minna, sest ma ei saa aru sellest, minu jaoks ei ole nagu loogiline. Et mina olen lugenud koolist Tammsaaret, tee tööd, näe vaeva ja siis tulevad ka normaalsed start-up evaluation'id, on ju. Aga, aga noh, niisama, niisamas ei tule ja mina nagu otsustasin, et ma nagu sinna ei taha minna ja ma otsustasin, et ma hakkaks pigem investeerima väärtuspõhiselt. Ja, ja teisest küljest noh, kui me vaatasime siis koos neid diile ka, siis me jõudsime sinna kohta. Et tegelikult noh, see oli too hetk, kui SaaS oli kuningas ja kõikidel Eesti ettevõtetel, mis tegid vähekene kiristvara või tegid näiteks ka Cleantech start-up'e, neil oli hästi raske saada seda esimest rahastust Eestist. Sest kõigi jaoks see tundus sihukene keeruline, tasuvus aeg hästi pikk. Ja me nagu nägime, et see on üks koht nagu Baltikumi või, või ka nagu põhjamaad, noh, põhjamaad, nii, nii Soome pigem rohkem, Rootsi vähem. Aga noh, sihuke Baltikumi, sihuke nišš. Mida me tahaks katta ja mina, ja mina olen seda nagu öelnud, et me oleme nagu, me oleme Eesti või Baltikumi turu Klintech'i FC Flora. Ehk siis meie, meie ülesanne on leida ülesse need noored talendid. Aidata nad kasvatada teatud tasemele ja siis müüa neid on ju laenulepingu alusel kuhugi Norra või, või Saksamaale või, või, või mujale. Aga noh, nii-öelda nagu fondi loogikast, et meie eesmärk on leida need varajase faasi start-upid, kellel tegelikult on väga raske tõsta kuskilt Euroopa suurfondidelt oma esimest miljonit.
Jah, täpselt, aga, aga ühesõnaga mõte, mõte siis selles, et, et noh, miks me ka nii-öelda nüüd CleanTechi suunda läksime, et üks asi on noh, nagu enda soov, me nägime turunišši. Aga teine pool, et kui me vaatame, mis maailmas muutub, see nüüd läheb selle LP-jude jutuga kokku, ma luban teile. Aga, et, et kui me vaatame, mis, mis Euroopas järgmised kümme, kakskümmend aastat muutub, on see, et me, meil on kliimaeesmärgid. Noh, kas me neid nagu sellisel kujul saavutame või mitte, on, on iseasi. Ta on teatud kohtades tekitanud väga paksu verd, aga üldises plaanis me oleme lükanud rongi liikuma ja me peame tegema mingeid muudatusi. Kõik need ekstreemsed ilmad viimased, ma ei tea, viis aastat Euroopas noh, näitavad ka seda, et, et noh, kliimas on toimunud muudatusi. Ehk siis, kui me, kui me võtame üldiselt, et, et me näeme, et viimased sihuke kümme aastat on hakanud toimuma sihuke järk-järguline kapitali ümberpaigutamine. Selleks, et ja, ja investeeritakse enam puhta majanduse tehnoloogiatesse. Ja seda nüüd väga tugevalt toetavad taga erinevad siis Euroopa kliima, kliimamajanduse direktiivid. Kus siis noh, tulevad ka teatud normid, et noh, me rääkisime siin ehitustest, aga, aga noh, nii-öelda hoonehituses on täna juba teatud normid. Mis panevad teatud nii-öelda majandussuundi liikuma ja otsima alternatiive. Noh, teine pool, mis on ka maailmas muutunud, on, et võib-olla kümme aastat tagasi, noh, kui me vaatasime Euroopas, hästi palju sihukest nagu clean tech start-up'e olid sellised, et teeme midagi hästi nunnut. Seda, et noh, jääkarud jääks ellu. Et täna me näeme, et järjest enam on loodud ettevõtteid, mis on noh, nii-öelda ennekõike ettevõtte, mis loob klientidele lisaväärtust. Ja selle nagu jääkprodukt on see, et on kliimaneutraalne. Ja, ja see on nüüd see koht, et kui me vaatame, et järjest enam on, on iga noh, aasta-aastalt suurenenud investeeringute maht. Clintech'i, järjest enam uued fondid, mis Euroopas on tulnud. On, on ka nii-öelda võtnud osaks, kuna ta ei ole täielikult aga osaks oma mandaadiks Clintech, siis see tundub meie jaoks nagu see koht, et kui toimub selline suur kapitali ümberpaigutamine Euroopas. Siis see on nagu see koht, mida nagu suures plaanis makrotrendina, millele tasuks panustada. Sest seal on väga oluliselt tugev turutõmme. Ja see oli nüüd ka üks teesidest või üks osadest, osadest, millega me siis oma investorbaasile lähenesime. Nüüd, kui kõik hästi ausalt ära rääkida, siis meie kõige suurem investor. Fondis on SmartCap, ehk siis osalt Eesti riik. Kui me SmartCapi välja jätame sellest, siis me keskendusime sellele, et me tahtsime teha oma first close'i. Võimalikult kiiresti, me keskendusime Eesti ja Baltikumi siis high net worth individualitele, ehk siis rikastele inimestele. Vabandust, rikastele inimestele ja mõte oli selles, et kuna me nägime, et noh, tegelikult turul oli hästi palju põnevat, me tahtsime võimalikult kiiresti raha kaasata. Ja, ja, ja et me saaks selle fondi püsti ja me tegime selle raha kaasamise kuskil nelja-viie kuuga. Ja, ja me saime, noh, me täna investeerime kolmekümne kahe miljonilisest fondist. Ja, ja me täna veel kaasame juurde, et jõuda sinna neljakümne-viiekümne miljonini. Aga me hakkasime kaasama tol hetkel, kus siis nii-öelda klassikaline start-up investor. Oli ära hirmutatud, ehk siis eelmise aasta suvel päris paljud noh, kõik, kes on start-up'idesse investeerinud, teadsid, et noh. Hakkasid tulema nii-öelda nagu secondary deal'id, kus olid, ma ei tea, meie suurematel start-up'idel olid seal mingid nelikümmend protsenti, kolmkümmend, viiskümmend protsenti allahindlused viimasest ringist. Ja selline meie klassikaline start-up'i varaklassi investeeriv investor oli kindlasti nagu üle. Hea tava rohkem allokeerinud sinna riskantsesse väraklassi ja neid ei tahtnud juurde panna. Ja, ja noh, kindlasti oli erinevaid põhjuseid, võib-olla meie ei meeldinud ka, aga seda otse ei öeldud. Ja me, me teadlikult vaatasime pigem siis Eesti ja Baltikumi siis ettevõtteid. Ja ettevõtjad, kes on seotud nende valdkondadega, kelle ärisid hakkab mõjutama. Siis nii-öelda noh, Eestis noh, rohepööre kõlab halvasti, aga noh, me räägime siis puhtale majandusele üleminek. Ja kes näevad nii-öelda võimalust ja ohtu sellest. Ehk siis me vaatasime päris palju ehitussektorit, me vaatasime puidutööstust. Ja, ja, ja, ja puidu väärindamist ja, ja vaatasime nii-öelda nagu teistsugust kontingenti Eestis. Kes võib-olla klassikaliselt start-up'idesse polnud investeerinud, aga kelle ärid. Kindlasti järgmise kümne, kahekümne aasta jooksul muutuvad ja peavad muutuma ja nemad nägid selles ühest küljest nagu finantsinvesteeringu võimalust. Ja teisest küljest nad nägid, et, et see annab neile ka, ka nagu hea tagasiside või sisendi, et nad näevad neid asju, mis võivad nende, nende ärisid mõjutada ja äkki saavad sealt midagi ka enda kasuks tööle panna.